MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Bioloogilise mitmekesisuse uuringus selgitati välja, et nii 2006. kui ka 2007. aastal oli kimalasteShannoni mitmekesisuse indeks MAHE taludes (nagu ka KST taludes) märgatavalt kõrgem kui ÜPTtaludes, mille põhjuseks võis olla toiduressurssi pakkuvate liblikõieliste ja liblikõieliste-kõrrelisteheintaimede segu kasvatamise nõue. Lindude puhul toetustüüpide vahelisi märkimisväärseiderinevusi ei esinenud, kuid piirkonniti esinesid erisuunalised trendid (nagu ka kimalaste näitajatepuhul). Taimede liigirikkus oli MAHE põldudel kõrgem kui KST või ÜPT talude põldudel, mis olioodatav tulemus, sest MAHE taludes ei või kasutada sünteetilisi pestitsiide. Vihmausside ja mullamikroobikoosluse näitajad olid enamasti kõrgemad MAHE taludes ning madalaimad ÜPT taludes –siin avaldub ilmselt mineraalväetiste ja sünteetiliste pestitsiidide mittekasutamine MAHE taludes.Sotsiaalmajanduslikust uuringust Ettevõtjatulu selgus, et majanduslikult nii väiksemate kui kasuuremate MAHE tootjate ettevõtjatulu oli valimi keskmisena ilma arvestusliku tasustamatatööjõukuluta positiivne. Tasustamata tööjõukulusid arvesse võttes oleks valimi keskmisenaväiksematel mahetootjatel 2006. a ja suurematel nii 2003. a kui ka 2006. aastal olnud tulemusekskahjum.Üheks oluliseks näitajaks ettevõtete majandusliku olukorra muutuste ja tulevikuplaanide hindamiselon teostatud investeeringute tase. Nii väiksema kui ka suurema majandusliku suurusgrupimahetootjate investeerimisvõime suurenes oluliselt. Väiksemates MAHE ettevõtetes tehti 2006. ainvesteeringuid 2,3 korda rohkem (1 340 kr/ha) kui 2003. a (keskmiselt 572 kr/ha) ja. suuremates2006. a 2,1 korda rohkem (2 803 kr/ha) võrreldes 2003. aastal tehtud investeeringutega (keskmiselt 1367 kr/ha). Mahetootjate investeeringud kasvasid oluliselt aastatel 2005. – 2006., samastavaettevõtetes (kõik teised põllumajandusettevõtted v.a MAHE ettevõtted) oli investeeringute jõulinetõus aastatel 2003 ja 2004.Enim mõjutatud on PKTst majanduslikult väiksema suurusega MAHE tootjad, toetusest sõltubarvestataval määral nende toimetulek. Uuringus selgus, et valimi keskmisena oleks MAHE tootjatelkõigi toetusteta aastatel 2003-2006 olnud tulemuseks kahjum. Olenemata tootja suurusgrupist onMAHE toetusel oluline mõju mahetootjate investeerimisvõime paranemisele.Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa väljaselgitamisel uuriti mahetootmisele viitamisttoodangu müügil ning leiti, et mahetootmisele viitamine on 2006. aastal võrreldes 2003. aastagasuurenenud. Alates 2005. aastast on suurenenud nende tootjate osa, kes kasutavad mahetoodangumüümisel kirjalikku viidet või mahe/ökomärki oma tootel või müügikohas. Suurenenud onmahetoodanguna müüdavate taimekasvatussaaduste viitega müük, loomakasvatussaaduste viitegamüügiosa on jäänud stabiilseks. Peamine põhjus mahetoodangu tavatoodanguna müümiseks onmahetoodangu töötlejate/kokkuostjate puudumine.Lisategevus kiviaedade rajamine, taastamine ning hooldamineKiviaedade rajamise, taastamise ja hooldamise eeldatavaks tulemuseks oli kiviaedade rajamine 25000 m, taastamine 55 000 m ning hooldamine 20 000 m ulatuses vastavalt 2005. a muudetud 2004. atoetusele seatud prognoositud tulemustele (varasemalt vastavalt 20 000 m, 40 000 m ja 15 000 m).Lisategevuse eesmärkideks olid paljudele põllumajandusmaastiku liikidele sobivate elupaikadeloomine ja säilitamine, maastike esteetilise väärtuse säilitamine ning suurendamine, samutikiviaedade kui kultuuripärandi säilimine. Toetuse nõudena oli kohustuse võtmisest alates kiviaialelähemal kui 1,5 m 5 aasta jooksul maa harimine ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutaminekeelatud. Selliste tingimustega pakuvad kiviaiad häid elu-, pesitsus-, peatus- ja varjupaiku paljudeletaime- ja loomaliikidele.Lisategevusele kiviaedade rajamine, taastamine ja hooldamine esitati 441 taotlust. Taotlusi võetivastu vaid 2005. aastal. Kokku toetati 26 034 m kiviaia hooldamist, 19 295 m kiviaia rajamist ning 39451 m kiviaia taastamist (kogupikkusena 84 780 m kiviaedade hooldamist, rajamist ja taastamist).Selliste tulemuste näol täideti püstitatud füüsiliste näitajate eesmärkidest kiviaedade rajamise jataastamise osas vastavalt 77% ja 72% planeeritust, hooldamise osas aga prognoos ületati (saavutati130% planeeritust). Finantsnäitajate saavutustasemed näitasid planeeritu ületamist (212% kiviaedaderajamisel, 204% taastamisel ja 370% kiviaedade hooldamise osas) (PRIA 2008. a augusti andmed).14