MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Kui kõigi vihmausside ja mulla mikroobikoosluse näitajad kokku võtta, saab arvutada iga põllukohta hindamisskaala järgi hindepunkti – mida kõrgem see on, seda parem vihmausside jamikroobikoosluse aspektist lähtudes. 2007. aasta PMK seireandmete põhjal leiti, et MAHEpõldudel olid hindepunktid oluliselt kõrgemad kui KST ja ÜPT seirepõldudel.PMK seire tulemused näitavad, et MAHE põllud on vihmaussidele kõige sobilikumad ja ÜPTpõllud kõige vähemsobilikud elupaigad. KST põllud on näitajate poolest rohkem sarnasedMAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt seoseid otsides võib oletada, et kuna MAHE põldudel eikasutata sünteetilisi pestitsiide ja mineraalväetisi, on seal ka vihmausside ja mullamikroobikoosluse näitajad kõrgemad. Lisaks avaldab neile põllumajandusliku tegevuse osassiiski mõju ka mullaharimine ning põllul kasvatatav kultuur ja see, kas rakendatakseviljavaheldust või mitte. Edaspidi on vajalikud spetsiaalsed sisendite kasutuse ningvihmaussikoosluse ja mikroobikoosluse vahelised analüüsid.Eestis on Truu et al. (2008) poolt uuritud mulla mikrobioloogilisi ja biokeemilisi omadusi, ethinnata erinevate põllumajanduslike majandamisviiside mõju Eesti haritavates muldades.Vastavalt mahepõllumajanduse printsiipidele majandatud põldude muldades leiti kõrgemadmikrobioloogiliste näitajate väärtused kui tavapõllumajandusega põldude muldades, kuidseejuures olid need ka kõige varieeruvamad. Sellised tulemused näitavad, et erinevatemajandamisviiside mõjud peegeldusid viimase dekaadi jooksul juba mulla mikrobioloogilistesomadustes. Suurem varieeruvus mahepõllumajandusliku tootmisviisiga taludes viitab jätkuvaleüleminekuperioodile, mis tuleneb majandamisviiside muutustest. Antud uurimusest selgus, etorgaanilise sõnniku kasutamine mõjutas mikroobikoosluse biomassi positiivselt. Lisaks leiti, etmineraalne lämmastikväetis, mida lisatakse aja jooksul, omab mikroobikoosluse biomassiletugevamat mõju kui mingil kindlal aastal lisatud kogus.Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži mullaelustiku uurijad on oma varasemates töödes (Ivask,Truu, 1997; Ivask et al., 2001) koostanud joonise, mis näitab vihmausside arvukuse jamitmekesisuse, mikroorganismide arvukuse, aktiivsuse ja mitmekesisuse ning orgaanilise ainesisalduse suhteid erineva maakasutusega muldades (joonis 68). Sellelt jooniselt selgub, etharitavate tavatalude põldudel on kõik kolm näitajat kõige madalamad, seevastu looduslikulrohumaal märgatavalt kõrgemad. Kõige kõrgemad näitajad esinesid aga reostunud rohumaadel(lautadetagused alad sõnniku- või virtsareostusega). Samas haritavate talude põldudest olidmikroorganismidele sobilikumad mahetalude põllud, kusjuures vihmausside arvukus jamitmekesisus on madal aga mõlema majandamistüübiga taludes – see näitab mullaharimisenegatiivset mõju vihmaussikooslusele. Kuna mullaharimine, väetamine ja taimekaitsevahendidmõjutavad mullaelustiku struktuuri ja talitlust paljude aastate jooksul, ei erinenud söötijäänudpõldude mullaelustik oma struktuurilt ja mitmekesisuselt väga palju haritavate põldudenäitajatest. Antud joonis viitab selgelt sellele, et erinevate sisendite kasutusega põldudel jarohumaadel on erinevad ka vihmausside arvukuse ja mitmekesisuse, mikroorganismide näitajadja orgaanilise aine sisaldus.139