MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Üllatav oli, et KST põldude taimede liigirikkus oli 2006. aastal madalam kui ÜPT talude oma –kuna KST taludes võib lisaks pestitsiididele kasutada 170 kg/N/ha aastas, tekitab see KSTsiseselt suure maakasutuse intensiivsuse gradiendi. Seega on KST täpsema mõjuselgitamiseks vaja nii KST kui ÜPT põllumajandusettevõtete maakasutuse tausta uurida:võimalik, et KST põllumajandusettevõtted ongi mõnel juhul intensiivsema majandamisega kuiÜPT põllumajandusettevõtted.Põlluservade taimede liigirikkuses ega ka Simpsoni mitmekesisuse indeksis sõltuvaltmeetmetest PMK seire põhjal olulisi erinevusi ei leitud. Meetme mõju võib ilmneda pikema ajajooksul, kuid antud juhul oli siiski tegemist alles esimese seireringiga ning meetmete nõudeid olirakendatud alles 2-3 aastat. Lisaks on siin ka muid aspekte – nt kui maheettevõtja on juba pikkaaega mahedalt majandanud, siis ei saa eeldada liigirikkuse edasist kasvu seiratavatel aastatel –võib-olla on nendes põlluservades maksimaalne liigirikkus juba varasematel aastatel„saavutatud” ning seetõttu me praegu enam efekti ei näe. Lisaks tuleb arvestada ka maastikulistkonteksti: põlluservadel, mille läheduses leidub rohkem niidu- ja metsakooslusi, on eeldusikiiremaks liigirikkuse kasvuks kui servadel, mis asuvad peamiselt põldudega ümbritsetudmaastikus ja kus potentsiaalselt põlluserva levivate liikide arv võib seetõttu ollamärkimisväärselt väiksem. Samas ei pruugi märkimisväärseid erinevusi meetmete vahelilmnedagi, sest PKT meetmetes ei olnud ette nähtud konkreetseid tegevusi, mis võiksid otseseltpõlluserva taimestikku positiivselt mõjutada.Varasematel aastatel pole Eestis otseselt sisendite mõju lokaalses skaalas põllumajandusmaastikutaimedele uuritud. Küll aga täheldati üle-Euroopalise projekti Greenveins 2 raames läbiviidud uuringus, et Eesti intensiivsemalt majandatud põllumajandusmaastike põlluservadeliigirikkus oli oluliselt madalam võrreldes vähemintensiivselt majandatud maastike põlluservadega,ja seda eeskätt just põllumajandustegevuse suhtes tundlikemate liikide osas (Aavik,Liira, 2008). Lisaks on Tartu Ülikooli teaduritel käsil analüüsi etappi jõudnud projekt Agripopes 3 ,kus analüüsitakse maakasutuse (väetised, pestitsiidid) ja maastiku struktuuri mõju taimede,lindude ja putukate mitmekesisusele.Vihmausside ja mulla mikroobikoosluse seire tulemuste ja sisendite kasutamisevahelised seosedPMK 2006. ja 2007. aasta seire tulemuste põhjal oli mikroobikoosluse biomassi aktiivsusmõlemal aastal kõrgeim MAHE põldudel. Dominantliigi osatähtsus oli aga mõlemal aastal kõigisseirepiirkondades kõrgeim ÜPT talude põldudel (v.a Kesk-Eestis 2007. aastal), mis viitabintensiivsemale põllumajandustegevusele võrreldes KST ja MAHE taludega. ÜPT põldudelt leitienamasti madalaim vihmaussiliikide arv, MAHE ja KST põldudel oli see aga kõrgem. Sellistetulemuste põhjal võib järeldada, et MAHE ja KST põllud pakuvad vihmaussidele enam-vähemsarnast elukeskkonda – seal on vihmaussikooslusele vähem negatiivseid mõjusid.Lähtuvalt elupaigast ja –viisist saab vihmaussid jagada kolme gruppi: aneetsilised, endogeilisedja epigeilised. Aneetsiliste ja epigeiliste vihmaussiliikide, kes on põllumajandustegevuse suhtestundlikumad, osakaal oli MAHE taludes märgatavalt kõrgem. Endogeiline eluvorm, mis oninimtegevuse suhtes kõige taluvam, oli suurima osakaaluga ÜPT ja madalaima osakaalugaMAHE taludes. Selline trend näitab, et loodussõbralikum tegutsemine MAHE põldudel avaldabvihmaussikooslusele positiivset mõju.Vihmaussiliigid võib jagada erinevatesse gruppidesse ka sõltuvalt nende ökoloogilise nõudluseja tolerantsuse suhtes ümbritsevale tegevusele: ökoloogiliselt kõige vähenõudlikumad liigid,tundlikkuse poolest järgmisse gruppi kuuluvad liigid ja väga madala inimmõju taluvusega liik.Sõltuvalt nende erinevate gruppide olemasolust saab teha järeldusi põllumajandusliku tegevuseintensiivsuse kohta. PMK seireandmete põhjal võib öelda, et sõltuvalt nende gruppideesinemisest/mitteesinemisest erinesid ÜPT põllud mõnevõrra KST ja MAHE põldudest, erititundlikumate liikide kooslusetüüpide osas. See näitab, et kõige tundlikumad liigid ei suuda ÜPTpõldudel elada.2 Greenveins - EC 5 Framework Programme project „Vulnerability of Biodiversity in the Agro-Ecosystem asInfluenced by Green Veining and Land Use Intensity“, www.greenveins.nl.3 Agripopes – project “Agricultural Policy-induced Landscape Changes: Effects on Biodiversity andEcosystem Services” which is funded by European Science Foundation, http://agripopes.net.138