12.07.2015 Views

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

4.3.6. Hindamisküsimus VI.2.A. Mil määral on bioloogiline mitmekesisus(liigiline mitmekesisus) säilinud või suurenenud põllumajandusmaataimestiku ja loomastiku kaitsmise kaudu tänu põllumajanduslikule<strong>keskkonnatoetuse</strong>le?4.3.6.1. Hindamiskriteerium VI.2.A-1. Saavutatud on põllumajanduslike sisenditevähenemine (või on ära hoitud nende kasv), mis on soodne taimestikule ja loomastikule.4.3.6.1.1. Programmi indikaator VI.2.A-1.1. Toetusalune põllumajandusmaa (ha), millekaudu on vähendatud sisendite kasutust, millest on(a) taimekaitsevahendite kasutamise vähendamine ha kohta (%)Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine oli keelatud mahetoetust taotlevates ettevõtetes.Perioodil <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> taotleti PRIA andmetel 1 mahetoetusi 40 788 - 65 830 ha-le. Seegavähenes sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine 8-12% kogu PKT alusest pinnast (503489 ha <strong>2004</strong>. a ja 527 031 ha <strong>2006</strong>.a). Tulenevalt maheseaduse nõuetest pidi vähenemineolema 100%.(b) väetiste kasutamise vähendamine hektari kohta (%)<strong>2006</strong>. aasta seisuga oli PKT taotlusalune pind PRIA andmetel 527 031 ha, millega vähendativäetiste kasutust:• Mineraalväetiste kasutamine on keelatud mahetoetust taotlevates ettevõtetes. Perioodil<strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> taotleti PRIA andmetel mahetoetusi 40 788 - 65 830 ha-le. Seega vähenesmineraalväetiste kasutamine 8-12% kogu PKT taotletavast pinnast. Tulenevaltmaheseadusest pidi vähenemine olema 100%.• Perioodil <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> moodustas KST taotlusalune pind PRIA andmetel 462 700 - 461200 ha (prognoositud oli 470 000 ha), kus oli piiratud ka lämmastiku kasutamist(mineraalväetiste ja sõnnikuga võis KST põllumajandusettevõtetes aastas kogu haritavamaa keskmisena hektari kohta anda 170 kg lämmastikku, millest mineraalväetisenakuni 100 kg). Seega kehtis lämmastiku kasutamise piirang 92-88% kogu PKT alusestpinnast.(c) kindlate sisendite vältimine kriitilistel perioodidel aastas (%)<strong>MAK</strong> <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> perioodil PKT meetmetes selliseid nõudeid, mis kriitilistel perioodidel aitakssisendeid vältida, ei esinenud.4.3.6.1.2. Programmi indikaator VI.2.A-1.2. Põllumajandusliku sisendi vähenemine hakohta tänu toetusele (%).<strong>2006</strong>. aastal taotleti MAHE toetust 65 830 hektarile. Kuna MAHE põllumajandusettevõtetes onkeelatud nii mineraalväetiste kui sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine, võib öelda, etantud pinnalt vähenes nende sisendite kasutus 100%.PKT toiteelementide kogubilansi seire andmete põhjal kasutasid KST tootjad 2005. aastal 12%ja <strong>2006</strong>. a 4% vähemal osal põllumajandusmaast keemilisi taimekaitsevahendeid võrreldes ÜPTtootjatega. Pestitsiidide kasutuskoormuse seire valimis olevad põllumajandusettevõttedkasutasid 2005. ja <strong>2006</strong>. a pestitsiide 55-67%-l põllumajandusmaast.Mineraalväetiste kasutamise tase on Eestis suhteliselt madal. KST ettevõtetes suurenes PKTtoiteelementide kogubilansi aruandeperioodil nii mineraalväetiste (lämmastik 56lt 68le, fosfor4,2lt 9,9le ja kaalium 9,9lt 22,6le kg/ha) kui pestitsiidide kasutamine (0,806lt 1,095le kgtoimeainet/ha), kuid suurenemine oli suhteliselt väike.1 Siin ja edaspidi PKT üldiste numbrite puhul PRIA taotletud pinnad (2008. a augusti seisuga)136

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!