MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Tabel 20. Kesk-, Lõuna ja Lääne-Eesti seirepõldude kuuluvus vihmaussiliikide tolerantsuse aluselmoodustatud gruppidesse sõltuvalt toetustüübist aastatel 2004-2007. 1 – koosluses ainult põllumajandustegevusesuhtes kõige tolerantsemad liigid, 2 – koosluses leidub ka põllumajandustegevuse suhtestundlikke liike, 3 – koosluses leidub ka ökoloogiliselt väga nõudlik tume vihmauss. 2004. aasta andmetesei ole välja toodud ühte seirepõldu, kus ei leitud ühtegi vihmaussi ning 2006. aasta andmetest on väljajäetud üks erandlik seirepõld, kust leiti erakordselt kõrgel arvul vihmausse.Aasta Toetustüüp 1 2 3 KOKKU20042005200620074.3.5.5. Vihmaussikoosluse arvukusKST 3 4 1 8MAHE 2 8 1 11KOKKU 5 12 2 19KST 0 5 0 5MAHE 3 5 1 9KOKKU 3 10 1 14KST 2 5 2 9MAHE 4 7 3 14ÜPT 4 5 0 9KOKKU 10 17 5 32KST 5 4 2 11MAHE 8 5 3 16ÜPT 2 7 0 9KOKKU 15 16 5 36Vihmausside keskmised arvukused seirepiirkondades omavahel ühelgi seireaastal oluliselt eierinenud. Vihmausside arvukus mullas sõltub paljudest teguritest, millest olulisemad onmaakasutus, niiskuse- ja orgaanilise aine sisaldus, mulla happesus. Mulla niiskuse jaorgaanilise aine sisalduse kujunemine on omakorda seotud mulla lõimisega. Madalaarvukusega vihmaussikooslused elavad kergetes liiv- ja saviliivmuldades, mis on põuakartlikudja madala orgaanilise aine sisaldusega. Suurimad arvukused on leitud savimuldades, kus on kakõrge orgaanilise aine sisaldus ja niiskus. Vihmaussikoosluse arvukuse näitaja puhulhinnatakse tavaliselt, kui palju vihmausse leitakse 1 m 2 suuruselt alalt. PMK seirepõldudelehinnangu andmiseks välja töötatud hindamisskaala järgi võib haritavate muldade vihmaussidearvukust hinnata järgmiselt: üle 100 – väga hea, 30…100 – hea, alla 30 – vaene. Eritisoodsates tingimustes võib arvukus olla oluliselt kõrgem (2004. a PKT vihmausside aruanne,2004).2006. aastal mõjutas vihmaussikoosluse arvukuse näitajaid põud, mistõttu arvukused kõikusidväga suurtes piirides (sõltuvalt põllu mullatüübist ja –lõimisest, mis määravad niiskusetingimused)ning jäid märgatavalt madalamateks kui eelnevatel seireaastatel. 2007. aastal olivegetatsiooniperioodil sademete hulk normaalne, ka mullaniiskus oli küllaltki kõrge ningkeskmised arvukused igas seirepiirkonnas olid kõrgemad kui 2006. aastal (2006. aastal olid agaseirevalimis teised põllud kui 2007. aastal, v.a 3 testala).Ka erinevate toetustüüpide keskmised arvukused ei erinenud omavahel oluliselt ühelgi seireaastal.Kui võrrelda 2006. ja 2007. aasta andmeid toetustüüpide osas, siis 2006. aastal olidkõrgeimad arvukuse väärtused igas maakonnas KST ja 2007. aastal MAHE taludes. ÜPTtaludes oli vihmausside arvukus enamasti madalaim, kuid mitte alati.4.3.5.6. Koondhinnang vihmaussikoosluse ja mulla biomassi aktiivsuse põhjalSeirepõldude kohta hinnangu tegemisel on aluseks seirepõldudel leitud seireparameetriteväärtuste põhjal koostatud skaalad (tabel 21), mille alusel arvutatakse igale seirepõllulehindepunktid. Antud hindamisskaala on välja töötatud vihmausside ja mulla biomassi aktiivsusenäitajate järgi PMK seirepõldudele hinnangu andmiseks ning aluseks on võetud kirjandusesväljapakutud seisukohad ja vihmausside andmebaasi põhjal tehtud arvutused kooslusteparameetrite olulisuse ja seoste kohta. Hindepunktide arvutamisel arvestatakse kõikiolulisemaid parameetreid ja seal summeeruvad nii põllumajandustegevuse kui loodusliketegurite mõjud. Mida kõrgem hindepunkt, seda parem vihmausside ja mikroobikoosluse130