MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

2005. ja 2006. aastal aga mitte. 2004. aasta Lõuna-Eesti oluliselt väiksema keskmise liikidearvu põhjuseks võisid olla valdavad liiv- ja saviliivmullad, mis ei ole vihmausside eluks sobivad.Seetõttu vahetati valimis sellise lõimisega mullad välja vihmausside eluks rohkem sobivateliivsavimuldade vastu.Keskmist vihmaussiliikide arvu sõltuvalt toetustüübist analüüsiti 2006. ja 2007. aasta andmetepõhjal, mil valim oli esinduslikum. Kui arvutada kõigi seirepiirkondade seirepõldude keskmineliikide arv toetustüübi alusel, siis 2006. aastal oli see näitaja kõrgeim KST (keskmiselt 3,2 liikiMAHE, 3,5 liiki KST ja 2,8 liiki ÜPT põldudel) ning 2007. aastal MAHE talude seirepõldudel (4,7liiki MAHE põldudel, 3,6 liiki KST põldudel ja 3,3 liiki keskmiselt ÜPT põldudel), madalaim agamõlemal aastal ÜPT seirepõldudel.Lisaks analüüsiti ka keskmist vihmaussiliikide arvu 2006. ja 2007. aasta seireandmete põhjalsõltuvalt toetustüübist seirepiirkonniti eraldi. 2006. aastal oli kõrgeim vihmaussiliikide keskminenäitaja Lõuna-Eestis MAHE, kuid Kesk- ja Lääne-Eestis KST taludes (lisa 5). 2007. aastal jätkusLõuna-Eestis sama trend ning kõrgeim keskmine vihmaussiliikide arv oli MAHE taludes. 2007.aastal oli ka Kesk-Eestis antud näitaja kõrgeim MAHE põldudel, Lääne-Eestis aga endiselt KSTseirepõldudel (lisa 5). Madalaim keskmine vihmaussiliikide arv leiti nii 2006. kui ka 2007. aastalenamasti ÜPT põldudel. Selliste tulemuste põhjal võib järeldada, et MAHE ja KST põlludpakuvad vihmaussidele võrreldes ÜPT põldudega soodsamat elukeskkonda – seal onvihmaussikooslustele vähem negatiivseid mõjusid.Liikide ökoloogiline nõudlus ja taluvus põllumajandustegevuse suhtes on erinev, mistõttu onvõimalik liikide esinemise ja nende suhtelise arvukuse põhjal teha järeldusi põllumulla kvaliteedikohta. Vihmaussid võib jagada nende ökoloogilise nõudluse ja tolerantsuse suhtes ümbritsevaletegevusele kolme gruppi:• Ökoloogiliselt kõige vähenõudlikumad liigid. Siia gruppi kuulub inimtegevuse suhteskõige taluvam liik harilik mullauss (Aporrectodea caliginosa). Ökoloogiliselt vähenõudlikudning inimmõju taluvad liigid on ka roosa mullauss (Aporrectodea rosea) ningpunane vihmauss (Lumbricus rubellus). Vastavalt kirjanduses esitatud seisukohtadelening tuginedes EPMÜ Keskkonnakaitse Instituudis kogutud pikaajalisele andmerealevõib väita, et ainult nende kolme liigi esinemine viitab tugevale limiteerivale tegurilevaatlusalusel põllul. See tegur võib olla looduslik (madal mullaniiskus) või seotudinimtegevusega (igasugune põllumajandustegevus).• Tundlikkuse poolest järgmisse gruppi kuuluvad liigid roheline mullauss (Allolobophorachlorotica) ja harilik vihmauss (Lumbricus terrestris). Suure intensiivsusega tootmisetingimustes nad ei suuda elada, ehkki taluvad mõõdukat inimtegevust. Samasse liikidegruppi võiks arvata ka suure mullaussi (Aporrectodea longa).• Väga madala inimmõju taluvusega liik on tume vihmauss (Lumbricus castaneus). Seeliik on eelmistest oluliselt madalama inimmõju taluvusega, mistõttu sellise kooslusevõiks asetada eraldi rühma (2006. a PKT vihmausside aruanne, 2006).Lähtuvalt nendest gruppidest jagati PMK seirepõllud järgmistesse tolerantsusgruppidesse, misvõeti aluseks seirepõldudele hinnangu andmisel:1. koosluses ainult põllumajandustegevuse suhtes kõige tolerantsemad evähenõudlikumad liigid,2. koosluses leidub ka põllumajandustegevuse suhtes tundlikke liike,3. koosluses leidub ka ökoloogiliselt väga nõudlik tume vihmauss.Tabelis 20 on välja toodud erinevate seiretalude jaotumine erinevatesse tolerantsusgruppidessesõltuvalt toetustüübist 2004.-2007. aasta seireandmete põhjal. Siit on näha, et MAHE ja KSTtalud on omavahel sarnasemad ning ÜPT erineb, eriti tundlikumate liikidega kooslusetüüpideosas. See tähendab, et kõige tundlikumad liigid ei suuda ÜTP põldudel elada. Sellist trendinäitab ka eri tüüpi tolerantsusgruppide suhe erinevate toetustüüpidega taludes nelja aastakeskmisena: MAHE taludes 0,34/ 0,5/ 0,16, KST taludes 0,3/ 0,54/ 0,15 ning ÜPT taludes 0,33/0,67/ 0 (suhtes esitatud vastavalt 1., 2. ja 3. tolerantsusgrupi osatähtsus).129