MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

2007. aastal koosnes vihmaussikooslus kõigi seirepõldude keskmisena 88,0% endogeilistestussidest, 6,4% epigeilistest ussidest ja 6,3% aneetsilistest ussidest. Selline ökoloogilinestruktuur on Eesti põllumuldade jaoks üsna tavapärane. Seirepõldude keskmisena oli Lääne-Eestis esindatud endogeilise eluvormi kõrval nii epigeiline kui aneetsiline enam-vähemproportsionaalselt. Lõuna-Eestis oli rohkearvulisem epigeiline eluvorm, Kesk-Eestis aneetsilineeluvorm (tabel 18).Nagu tabelist 18 selgub, oli endogeiliste vihmaussiliikide osatähtsus nii 2006. kui ka 2007.aastal kõrgem Kesk-Eestis, mis viitab intensiivsemale põllumajandustegevusele sellespiirkonnas. Samuti oli ka põllumajandustegevuse suhtes kõige tundlikuma epigeilise eluvormiosatähtsus nii 2006. kui ka 2007. aastal madalaim Kesk-Eesti seirepiirkonnas. Aneetsilisivihmaussiliike esines mõlemal aastal vähem Lõuna-Eestis, mis kinnitab sealsete muldadevähesobilikkust nende elupaigaks (liivmuldades aneetsilistele liikidele vajalik urusein ei püsi).Tabel 18. Vihmaussikoosluse ökoloogiline struktuuri osatähtsused Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Eestiseirealadel 2006. ja 2007. aastalAasta20062007SeirepiirkondEndogeilistevihmaussiliikideosatähtsusAneetsilistevihmaussiliikideosatähtsusEpigeilistevihmaussiliikideosatähtsusKesk-Eesti 95,2 2,5 2,3Lõuna-Eesti 93,4 0,9 5,7Lääne-Eesti 88,2 9,3 2,4Kesk-Eesti 90,6 7,9 1,5Lõuna-Eesti 89,9 3,2 6,9Lääne-Eesti 83,3 8,7 10,2Nii 2006. kui ka 2007. aastal oli MAHE taludes aneetsiliste ja epigeiliste vihmaussiliikide osakaalmärgatavalt kõrgem kui KST ja ÜPT taludes (tabel 19). Samas endogeilise eluvormi osatähtsusoli mõlemal aastal MAHE taludes madalaim. Erineva toetustüübiga talude põldude keskmisedväärtused väljendavad põllumajandustegevuse intensiivsuse mõju: mida keskkonnasõbralikumon tootmine, seda väiksem on endogeilise eluvormi osatähtsus ja seda rohkem on nii epigeilisikui aneetsilisi usse. Seega võib siit järeldada, et MAHE põldudele esitatavatest nõuetest tulenevloodussõbralikum tegutsemine avaldab ka vihmaussikooslusele positiivset mõju.Tabel 19. Vihmaussikoosluse ökoloogiline struktuuri osatähtsused MAHE, KST ja ÜPT seiretaludes 2006.ja 2007. aastalAasta20062007ToetustüüpEndogeilistevihmaussiliikideosatähtsusAneetsilistevihmaussiliikideosatähtsusEpigeilistevihmaussiliikideosatähtsusMAHE 90,5 4,1 5,3KST 94,2 3,6 2,2ÜPT 94,8 4,0 1,2MAHE 84,7 7,1 9,9KST 89,7 5,8 4,5ÜPT 91,7 5,6 2,74.3.5.4. Vihmaussikoosluse liikide arv ja liigiline koosseisEesti vihmausside nimekirjas on 13 liiki, kuid mõned neist ei ole võimelised põllumullas elama.Ühel põllul võib Eestis leida tavaliselt 1...4, soodsate mullatingimuste ja madala intensiivsusegainimtegevuse (looduslähedase majandamise) juures ka rohkem liike. PMK seirepõldudelehinnangu andmiseks välja töötatud hindamisskaala järgi jagunevad seirepõllud liikide arvupõhjal järgmiselt: 1–2 liiki – vaene (1); 3-4 liiki – hea (2); üle 5 liigi – väga hea (3) (2004. a PKTvihmausside aruanne, 2004).Igal seireaastal leiti kõigilt seirepõldudelt kokku 7-8 liiki vihmausse. Kui vaadata seirepiirkondieraldi, siis liikide arv varieerus 5st 8ni. Keskmise vihmaussiliikide arvu võrdlemisel kooslustessõltuvalt seirepiirkonnast esines 2004. (Lääne-Eestis oluliselt rohkem liike kui Lõuna-Eestis) ja2007. aastal oluline erinevus (Lääne-Eestis oluliselt rohkem liike kui Lõuna- ja Kesk-Eestis),128