MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.3.5.3. Vihmaussikoosluse ökoloogiline struktuurEestis seni leitud 13 vihmaussiliiki jagunevad elupaiga ja -viisi põhjal kolme ökoloogilisse gruppi(Bouche, 1977; Timm, 1999):1. Aneetsilised liigid, kes ebasoodsa perioodi elavad üle peitudes sügavatesseurgudesse. Siia kuuluvad suurimad vihmaussid, kes suudavad kaevatavertikaalkäike mõne meetri sügavuseni, kuid toituvad maapinnal: harilik vihmauss(Lumbricus terrestris) ja suur mullauss (Aporrectodea longa).2. Põhiliselt pealmises, orgaanilise aine suurema sisaldusega ja taimejuurtegamullakihis (tavaliselt ülemine 30 cm) elavad endogeilised liigid, kes ebasoodsaperioodi elavad üle inaktiivses olekus. Sellesse gruppi kuulub harilik mullauss(Aporrectodea caliginosa), kes on meie haritavate ja looduslike muldade kõigetavalisem liik, samuti roosa mullauss (Aporrectodea rosea), roheline mullauss(Allolobophora chlorotica) jt.3. Epigeilised liigid, kes asustavad vaid mulla kõige ülemist (kõdu)kihti ja kes ei teeurge mineraalmulda. Seetõttu sõltuvad nad elupaiga valikul enam elupaigatingimustest. Neid leidub peaaegu kõigis looduslikes muldades, väga sagelimetsade ja rohumaade kõdukihis; isendid on väikesed (kaheksakant-kõduuss(Dendrobaena octaedra), peen kõduuss (Dendrodrilus rubidus)). Selle grupi liikideston laialt levinud ja ka haritavates muldades sageli esinev punane vihmauss(Lumbricus rubellus). Väga harva esineb põllumullas tume vihmauss (Lumbricuscastaneus). Harilik sõnnikuuss (Eisenia foetida) on seotud inimtegevusega, ta elabkõdunevas sõnnikus ja kompostis, millega koos levib põldudele, kuid põllumullaselada ei suuda (2007. a PKT vihmausside aruanne, 2007).Koosluse jaotumine kolmeks eluvormiks (epigeilised, endogeilised ja aneetsilised liigid) sõltubotseselt mullaharimisviisist ja selle intensiivsusest. Kõige tundlikum põllumajandustegevusesuhtes on epigeiline eluvorm, mida häirivad nii mullaharimine kui ka taimekaitsevahendid,mineraalväetised jne. Aneetsilised liigid elavad sügavates urgudes, kuid mullaharimine lõhubneed urud ja halvendab seega selle eluvormi elutingimusi; toitumas käivad need ussidmaapinnal ja on ka toidu kvaliteedi kaudu põllumajandustegevusest mõjutatud. Kõigevastupidavam inimtegevuse suhtes on endogeiline eluvorm, mis on valdav põllumuldades. Midasuurem on endogeilise eluvormi osa koosluses, seda tugevam on mingi limiteeriva teguri, shpõllumajandustegevuse intensiivsuse mõju. Epigeiliste ja aneetsiliste isendite olemasolukoosluses viitab mõnevõrra looduslikumate elupaigale, need eluvormid on mitmepõllumajandusest tuleneva teguri suhtes (taimekaitsevahendid, mineraalväetised,mullaharimine) oluliselt tundlikumad (2007. a PKT vihmausside aruanne, 2007).Arvestades epigeilise ja aneetsilise eluvormi tundlikkust erinevate tegurite suhtes, saab nendeesinemise/mitteesinemise põhjal teha järeldusi põllumajandusliku tegevuse kohta. Epigeilineeluvorm elab maapinnal ja maapinna lähedal taimejäänustes. Seega kui põllul on sisse küntudliblikõielised, jäetud tüü, veetud allapanuga sõnnik või muul moel suurendatud orgaanilistejäänuste osa, on epigeilistele liikidele loodud paremad elutingimused. Kuna aneetsilised liigiduuristavad vertikaalsed püsiurud, siis on nende jaoks soodsamad sellised elupaigad, kus needurud püsivad, st sügav künd ja üldse intensiivne mullaharimine lõhub urud ära ja elu on häiritud.Lõuna-Eesti liivmullad neile hästi ei sobi, sest liiv uruseinas ei püsi ja urud varisevad.Vihmaussikoosluse ökoloogilise struktuuri analüüsid on tehtud 2006. ja 2007. aasta kohta, milvalim oli esinduslikum. 2006. aastal koosnes vihmaussikooslus kõigi seirepõldude (v.a üksseirepõld, kus ühtegi vihmaussi ei leitud) keskmisena 92,9% endogeilistest ussidest, 3,2%epigeilistest ussidest ja 3,9% aneetsilistest ussidest. Tavalisest kõrgem endogeiliste usside osaon seletatav põuase suve ja liigkuiva mullaga. Seirepõldude keskmisena oli Kesk-Eestisesindatud endogeilise eluvormi kõrval nii epigeiline kui aneetsiline enam-vähemproportsionaalselt, ehkki vähearvuliselt. Lõuna-Eestis oli rohkearvulisem epigeiline eluvorm,Lääne-Eestis aneetsiline eluvorm (tabel 18).127