MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Kokkuvõte:• 2005. aastal, mil valimis olid ainult KST ja MAHE talud, oli MAHE seiretalude põldudeväikeseskaalaline liigirikkus (s.o liigirikkus 1 m² suurusel prooviruudul) oluliselt kõrgemkui KST põldude taimede liigirikkus.• 2006. aastal oli Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti MAHE põldude väikeseskaalalineliigirikkus oluliselt kõrgem kui KST ja ÜPT põldude liigirikkus. Samas Lääne-Eestiandmete puhul sellist seost ei ilmnenud (võimalik, et Lääne-Eesti ÜPT põldudelkasutataksegi võrdlemisi vähem herbitsiide kui teistes maakondades).• 2006. aastal olid KST põldude nii 5. ruudu keskmine liigirikkus kui ka summaarneliigirikkus mõnevõrra madalamad võrreldes ÜPT põldudega. Erinevus ei olnud küllstatistiliselt oluline ning KST valim oli ebapiisav põhjalikemate järelduste tegemiseks,kuid trendi olemasolu viitab KST põldude intensiivsemale majandamisele võrreldesÜPT põldudega.• MAHE, KST ja ÜPT toetustüübiga põlluservade taimkatte näitajate vahel olulisierinevusi kummalgi seireaastal ei leitud.• Simpsoni mitmekesisuse indeks oli MAHE põldudel kõrgem kui KST ja ÜPT põldudel,põlluservade puhul aga erinevust ei täheldatud• Põlluservade taimede liigirikkus oli enamasti oluliselt kõrgem taimede liigirikkusestpõllul (v.a 2006. aastal MAHE seiretalude puhul).• Taimestiku liigiline koosseis põldudel ja põlluservades meetmete lõikes kummalgiaastal märkimisväärselt ei erinenud. Küll aga mõjutas liigilist koosseisu lähiümbrusemaastiku struktuur (puude-põõsaste olemasolu, külgnemine tee või kraaviga jne).• Põldudel olid valdavad üheaastased, põlluservades aga mitmeaastased taimeliigid.4.3.5. Indikaator: vihmausside arvukus ja liikide mitmekesisus ning mullabiomassi aktiivsusEesmärk:• uurida, milline on muutuste ulatus ja suund koosluse liigilises koosseisus (erititolerantsete ja kitsalt kohastunud liikide suhtes) ning vihmaussikooslusekoguarvukuses; lisaks ka mikroobikoosluse biomassi aktiivsuses.Seirealad: 66 seireala, mis asuvad kolmes piirkonnas: Lääne-Eesti (Saaremaa), Kesk-Eesti(Jõgeva- ja Tartumaa) ja Lõuna-Eesti (Võrumaa). Igas piirkonnas on valimis 22 seireala, missõltuvalt toetustüübist jagunevad järgmiselt:• 10 mahepõllumajandusega tegelevat põllumajandustootjat (MAHE);• 6 keskkonnasõbraliku tootmisega (KST) tegelevat põllumajandustootjat;• 6 referents põllumajandustootjat (ÜPT) (põllumajandustootjad, kes ei ole liitunudpõllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) kohustusega).Seire teostamise aeg ja samm: vihmausside ja mulla mikroobikoosluse seiret on läbi viidudalates 2004. aastast, mil seirevalimis oli 20 seiretalu. 2005. aasta seirevalim sisaldas 13seiretalu. Alates 2006. aastast viiakse vihmausside ja mulla mikroobikoosluse seiret kõigis 66-sbioloogilise mitmekesisuse seiretalus läbi üle aasta: 33 seiretalu ühel ja 33 teisel aastal (sellegatehti algus seireandmete kogumisega kõigis kolmes piirkonnas ühtse seirealguspunktisaamiseks). 2007. aastal valiti välja ka 6 foontalu, kus seiret tehakse igal aastal (seegaseiratakse igal aastal kokku 36 seiretalu).Metoodika: mullakaeve meetod vihmausside ning mullapuuriga võetud mullaproovide meetodmikroobide ja täiendavate mullaparameetrite jaoks.Täpsemat metoodikat vt lisast 3.124