MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Taimestiku liigiline koosseis põldudel ja põlluservades meetmete lõikes kummalgi aastalmärkimisväärselt ei erinenud. Küll aga mõjutas liigilist koosseisu kohalik maastiku struktuur –kas põlluservas esines puid-põõsaid ning kas põlluserv külgnes tee või kraaviga. Teeservadesesines kõrgem 1-aastase tsükliga taimeliikide osakaal (nt lõhnav kummel, harilik piimalill,vesihein, murunurmikas, harilik hiirekõrv, kurekael, põld-piimohakas) mis võib olla tingitudtugevamast häiringust (põllult lähtuvad agrokemikaalid ning tee kasutamisest tulenevmehhaaniline häirimine). (2006. a PKT taimede aruanne, 2006) Põlluservi, kus esines puuja/võipõõsarinne ning mis külgnesid kraaviga, iseloomustas kõrgema liigirikkusega ningvaldavalt mitmeaastastest taimeliikidest koosnev taimestik. Põlluservades, mis paiknevad kraaviääres, kasvavad sagedamini niiskuslembesemad taimeliigid – nt harilik varsakabi, harilikpalderjan, soo-ohakas, jäneskastik, metskõrkjas, soomadar, harilik luga, keraluga, harilikpilliroog ning põistarn. Samuti võib seal leiduda varjulembelisi ning isegi tüüpilisimetsakasvukohtade liike – metstulikas, metsmaasikas, kilpjalg, karvane piiphein, harilik naatning mitmeid puittaimede tõusmeid, sh harilik saar, paakspuu ning sookask.Kõige sagedasemad põldudel esinenud liigid olid valge hanemalts, põldkannike, harilik kesalill,põld-konnatatar, harilik hiirekõrv, harilik orashein ning põldohakas. Üldiselt olid põldudetaimkattes valdavad liigid, mis on 1-aastase elutsükliga kohastunud põldude harimisestpõhjustatud perioodiliste häiringutega.Põlluservades esinesid valdavalt mitmeaastased taimeliigid, millest kõige tavalisemad olidharilik võilill, harilik orashein, harilik raudrohi, harilik kerahein, harilik hiirehernes, metsharakputk,harilik puju ja põldtimut. Enamus põlluservades esinenud liikidest olid generalistid, stliigid, kes ei vaja spetsiifilisi kasvukohatingimusi. 2006. aastal kirjeldati mitmes servas Eestimusta raamatusse kuuluvaid liike – tuulekaera ja ida-kitsehernest (sööda-galeega). Võõrliigidleiavadki sagedamini tee kodumaisesse floorasse kasutades kasvukohtadena häiritud biotoope,nt teeservi. Ida-kitseherne levikule on kaasa aidanud ka selle viljelemine põllukultuurina. (2006.a PKT taimede aruanne, 2006) 2005. aastal registreeriti kahes Lääne-Eesti põlluservas ka üksIII kaitsekategooria kaitsealune liik – kahelehine käokeel (Platanthera bifolia (L.) Rich.) (2005. aPKT taimede aruanne, 2006).Taimestiku mitmekesisuse iseloomustamiseks kasutati ka Simpsoni mitmekesisuse indeksit,mis kajastab liigirikkust ja liikide osakaalu koosluses – teisisõnu, kirjeldab seda, mistõenäosusega kuuluvad kaks kooslusest juhuslikult valitud taimeisendit erinevatesse liikidesse.Simpsoni indeksi väärtus võib varieeruda nullist üheni. Indeksi väärtus on seda suurem, midarohkem on koosluses liike ja mida võrdsemalt on liikide katvused jaotunud. Indeksi väärtusläheneb nullile, kui koosluses on mõni üksik domineeriv liik, nt põldudel, kus dominantliigiks onenamasti põllukultuur, mille vahel leidub üksikuid madala katvusega umbrohte. Seega võiksmadalama väetiskoormuse ja herbitsiidide mittekasutamise korral eeldada Simpsonimitmekesisuse indeksi suurenemist. 2005. aastal oli põlluservade Simpsoni indeks oluliseltkõrgem kui põldudel. Toetustüübiti oli MAHE põldudel indeks oluliselt kõrgem kui KST põldudel,samas MAHE ja KST põlluservades erinevusi ei täheldatud. Lisaks oli Lääne-Eestis Simpsoniindeks oluliselt kõrgem kui Kesk- ja Lõuna-Eestis - ilmselt oli Lääne-Eestis kirjeldatudprooviruutudel taimeliikide katvus jaotunud ühtlasemalt. 2006. aastal käitus Simpsoni indekssarnaselt keskmisele liigirikkusele: MAHE põldudel oluliselt kõrgem kui KST ja ÜPT põldudel,põlluservades olulist erinevust ei leitud.123