MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Joonis 65. Proovialade põlluruutude keskmise (vasakul) ja summaarse (paremal) liigirikkuse erinevusedmaakondade ja meetmete lõikes 2006. aasta PKT taimeseire andmete põhjal: Jõgeva – Kesk-Eestiseirepiirkond; Võru – Lõuna-Eesti seirepiirkond; Saare – Lääne-Eesti seirepiirkond. Tähed tähistavadFisher LSD testi homogeensusgruppe. Erinevate tähtedega tähistatud keskmised väärtused on omavaheloluliselt erinevad. Märkus: KST on antud analüüsist välja jäetud, kuna valim oli liiga väike. (2006. a PKTtaimede aruanne, 2006)Huvitav oli 2006. aastal trend, mille kohaselt KST põldude nii 5 ruudu keskmine liigirikkus kui kasummaarne liigirikkus olid mõnevõrra madalamad võrreldes ÜPT põldudega. Erinevus ei olnudküll statistiliselt oluline ning KST valim oli ebapiisav põhjalikemate järelduste tegemiseks, kuidtrendi olemasolu viitab KST põldude intensiivsemale majandamisele võrreldes ÜPT põldudega.Analüüsi tuleks lisada ka maakasutuse intensiivsuse andmed, et täpsemalt selgitada, mis onvalimis olevate KST ja ÜPT talude maakasutuse taust. KST puhul on lisaks pestitsiididelelubatud kasutada kuni 170 kg/N/ha, mis tekitab juba KST meetme siseselt suure maakasutuseintensiivsuse gradiendi. Kui mainitud trend maakasutuse intensiivsuse täpsemate andmetelisandumisel samaks jääb (st kui KST tootjad kasutavadki rohkem herbitsiide ja väetisi kui ÜPTtootjad), võib tõsiselt kahelda KST meetme positiivses mõjus põlluservade taimkattemitmekesisusele võrreldes ÜPT taludega (2006. a PKT taimede aruanne, 2006).4.3.4.2. Taimede mitmekesisus põlluservadesNagu eespool mainitud, kasvab üldjuhul meie regioonis aluselistel muldadel rohkem taimeliikekui happelistel (s.o Ida- ja Lõuna-Eestis). Põlluservade summaarses liigirikkuses ning ruutudekeskmistes liigirikkustes aga seirepiirkondade vahelisi erinevusi ei ilmnenud. Olulist erinevust eileitud ka MAHE, KST ja ÜPT põlluservade taimkatte näitajate vahel. Mitmetes teistes maailmasläbi viidud uurimustes on leitud, et mahepõllumajandusmaastikes on ka põlluservade liigirikkuskõrgem võrreldes tavapõllundusega. Ka Tartu Ülikooli teadlaste uurimuse viimased tulemusedviitavad mahepõllumajanduse positiivsele mõjule põlluservade taimkattes. Tõenäoliselt avaldubmahepõllunduse positiivne mõju põldudega külgnevate alade taimestikule pikema aja vältel(2006. a PKT taimede aruanne, 2006).4.3.4.3. Taimede liigiline koosseis põldudel ja põlluservadesTaimkatte liigilise koosseisu analüüsimisel selgus, et nii põldude kui põlluservade taimkatteliigiline koosseis erines mõlemal seireaastal piirkonniti oluliselt, mis tuleneb peamiseltkeskkonnatingimuste erinevustest Lääne-, Ida- ning Lõuna-Eestis (aluskivim, mereline vskontinentaalne kliima). Lõuna-Eesti ning Kesk-Eesti nii seirepõldude kui ka põlluservade liigilinekoosseis oli mõlemal seireaastal küll sarnane, kuid Lääne-Eesti oma erines teisest kahestseirepiirkonnast märgatavalt.Põlluservade liigirikkus oli enamasti oluliselt kõrgem põldude liigirikkusest (v.a 2006. aastalMAHE seiretalude puhul). Kõikides piirkondades kokku oli 2005. aastal MAHE põldude liigifondoluliselt suurem kui KST põldudel ning 2006. aastal MAHE põldudel oluliselt suurem kui ÜPTpõldudel (KST põlde ei ole 2006. aasta kohta siin välja toodud, kuna KST talude arv valimis oliliiga väike). Põlluservade liigifond toetustüübiti oluliselt ei erinenud.122