MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.3.4. Indikaator: soontaimede koosluse struktuur, liigirikkus ja liikidekatvusEesmärk:• uurida, kas ja kuidas on keskkonnasõbraliku tootmise ja mahepõllumajanduserakendamine mõjutanud põlluservade taimestiku mitmekesisust ja liigilist koosseisu;• uurida, milline on põlluservade taimkatte loodusliku varieeruvuse määr traditsioonilistelpõllumajandusaladel.Seirealad: 66 seireala, mis asuvad kolmes piirkonnas: Lääne-Eesti (Saaremaa), Kesk-Eesti(Jõgeva- ja Tartumaa) ja Lõuna-Eesti (Võrumaa). Igas piirkonnas on valimis 22 seireala, missõltuvalt toetustüübist jagunevad järgmiselt:• 10 mahepõllumajandusega tegelevat põllumajandustootjat (MAHE);• 6 keskkonnasõbraliku tootmisega (KST) tegelevat põllumajandustootjat;• 6 referents põllumajandustootjat (ÜPT) (põllumajandustootjad, kes ei ole liitunudpõllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) kohustusega).Seire teostamise aeg ja samm: soontaimede seiret on siiani läbi viidud kahel aastal: 2005.aastal 30 ja 2006. aastal 36 seiretalu. Kordusseire on plaanis 2008. aastal, mil andmeidkogutakse kõigist 66-st bioloogilise mitmekesisuse seiretalust. Taimeseire välitöid teostataksejuulis (ühtivus biomassi kõrgpunktiga) ning seiresammuks on 2-3 aastat.Metoodika: juhuruutude meetod. Kokku 15 ruutu suurusega 1*1 m (5 ruutu põllul ning 5 ruutupõllu ühes ja 5 ruutu põllu teises servas).Täpsemat metoodikat vt lisast 3.Järgnevalt on välja toodud PKT taimede seire tulemused, kuid tegemist on algseisufikseerimisega, sest kõigis 66-s bioloogilise mitmekesisuse seiretalus on andmeid kogutud allesühel aastal: taimeseiret on küll läbi viidud kahel aastal, kuid 2005. ja 2006. aastal olid valimiserinevad seiretalud. Kuna MAK 2004-2006 perioodil taimekoosluste säilitamiseks või tõstmiseksmingeid spetsiaalseid nõudeid ei olnud, püüti antud taimeseirega saada kogemust uueprogrammi tarvis. Seega ei saa käesolevate seireandmete põhjal veel meetmete mõju kohtakindlaid järeldusi teha. 2008. aastal on plaanis läbi viia kordusseire kõigis 66. seiretalus ning siissaab analüüsida ka aastatevahelisi muutusi.4.3.4.1. Taimede mitmekesisus põldudel2005. aasta andmete põhjal võis täheldada, et põldude summaarne liigirikkus (kõik põlluruutudeltleitud liigid kokku) erines seirepiirkondade lõikes oluliselt: Lääne-Eestis oli näitajaoluliselt madalam kui Lõuna-Eestis. Üldjuhul kasvab meie regioonis siiski aluselistel muldadelrohkem taimeliike kui happelistel (s.o Lõuna-Eestis) (2005. a PKT taimede aruanne, 2006).Antud tulemustele põhjenduse leidmiseks on vaja täpsemalt teada ÜPT tootjate tausta:võimalik, et Saaremaa ÜPT põlde majandataksegi sarnaselt MAHE põldudele, lihtsalt mõnedtalunikud jäid taotluste sisseandmisega hiljaks vms ja sattusid ÜPT valimisse. 2006. aastalpiirkondade vahelisi erinevusi ei ilmnenud.Kesk- ning Lõuna-Eesti MAHE põldude väikeseskaalaline liigirikkus (s.o liigirikkus 1 m² suuruselprooviruudul) oli 2006. aastal oluliselt kõrgem kui KST ja ÜPT põldude liigirikkus. See tulemusoli oodatav, sest erinevalt KST ja ÜPT taludest ei või mahepõllumajanduses kasutadaherbitsiide. Samas Lääne-Eesti andmete puhul seda seost ei ilmnenud – põlluruutude keskmineliigirikkus oli ÜPT ja MAHE põldudel sama ning summaarse liigirikkuse puhul võis MAHEpõldudel täheldada isegi pisut madalamat liikide arvu kui ÜPT põldudel (joonis 65). Kas sellinetulemus on põhjustatud asjaolust, et Lääne-Eesti ÜPT põldudel kasutatakse võrdlemisi vähemherbitsiide kui teistes maakondades, peaks edaspidi selgitama täpsemate maakasutuseandmete kasutamine analüüsis. (2006. a PKT taimede aruanne, 2006) 2005. aastal, mil valimisolid ainult KST ja MAHE talud, leiti, et MAHE seiretalude põldude väikeseskaalaline liigirikkus olioluliselt kõrgem kui KST põldude liigirikkus, mis oli oodatav, kuna erinevalt KST taludest ei võiMAHE taludes kasutada herbitsiide.121