MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Seosed linnustiku üldtunnuste ja maastikuparameetrite vahel olid üldjuhul nõrgemad kui liikidepuhul, sest üldparameetrid kirjeldavad mingit liikide rühma, millesse kuuluvatel linnuliikidelvõivad olla erinevad ökoloogilised eelistused. Välja peaks tooma, et eri liikide koosanalüüsimisel võivad maastikuparameetrite mõjud üksteist jäljendada ja kompenseerida ningselget seost nende tunnuste vahel ei pruugi ilmneda. Antud juhul vaadeldi vaid 12 erinevatparameetrit. Üldiselt valitseb trend, et seosed on kas pigem keskmise tugevusega jausaldatavad või siis nõrgad ja statistiliselt mitteusaldatavad. Kõige suurem oli isendilisemitmekesisuse ja kiviaedade pikkuse seos, küündides 0,63. Üldiselt on linnustikule suuremmõju avamaa, põllu- ja metsamaa pindalal ning kiviaedade ja puuderibade pikkusel. Oodatustnõrgemaid seoseid andsid elektriliinide ja kraavide pikkus (Linnuseire andmete täiendav…,2006).Kokkuvõte:• Võrreldes 2006. aastaga, 2007. aastal Lõuna- ja Lääne-Eesti seirealadel linnustikuüldine seis paranes, samas Kesk-Eesti aladel pigem halvenes, mis võis olla tingitudpõllumajanduse intensiivistumisest.• Pesitsevate lindude koguarvukus oli nii 2006. kui ka 2007. aastal enamasti kõrgeimMAHE ning madalaim ÜPT taludes, kuid kirjeldatud erinevused ei olnud märkimisväärsed.• Kõige rohkem pesitsevaid linnuliike kohati perioodi 2005-2007 jooksul MAHE taludes(57 linnuliiki), vähem KST (42 liiki) ning kõige vähem ÜPT taludes (37 liiki).• Tootja tasandil olid linnuseire andmed aastatel 2005-2007 väga varieeruvad.Vaadeldud tunnuste puhul (pesitsevate liikide arv, lindude Shannoni mitmekesisuseindeks, summaarne asustustihedus) esines nii suureneva kui väheneva näitajateväärtustega talusid. See näitab, et praeguste paari-kolme aasta andmete põhjal onveel vara kindlaid järeldusi teha. Esialgsed trendid olid aga järgnevad: KST taludespüsisid lindude eelmainitud näitajate väärtused aastate jooksul samal tasemel, MAHEtaludes säilisid antud näitajate väärtused Lõuna- ja Lääne-Eesti piirkonnas, kuidlangesid Kesk-Eesti seirepiirkonnas, mis võib viidata põllumajanduseintensiivistumisele selles piirkonnas.• Toetustüübi ja lindude näitajate 2006. ja 2007. aasta andmete analüüsidest selgus, etpiirkonniti esinesid erisuunalised trendid:o Kesk-Eestis leiti kõrgeimad näitajate väärtused MAHE taludes ning madalaimadÜPT taludes.o Lõuna-Eestis leiti kõrgeimad näitajate väärtused samuti MAHE taludes,madalaimad aga KST taludes.o Lääne-Eesti tulemused olid kõige vastuolulisemad: kõrgeimad näitajate väärtusedesinesid hoopis KST seiretaludes ning MAHE talude näitajate väärtused olid tihtimadalaimad.• Piirkondade ja toetustüüpide statistilise võrdlemise tulemusel leiti 2007. aastal, etvalitud seirepiirkonnad on omavahel statistiliselt erinevad, kuid toetustüüpide olulisederinevused välja ei tulnud.120