MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Lisaks leiti analüüside tulemusena, et põllu pindala kasvades kimalaste arvukus, kimalaseliikide arv,lindude Shannoni mitmekesisuse indeks ja pesitsevate linnuliikide arv langesid oluliselt. Kimalastepuhul leiti, et nende arvukus ja liikide arv langesid märgatavalt pärast seda, kui põldude suurus ületas5-6 hektarit. Sellised seosed viitavad, et põllu suurusel on mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kuidMAK 2004-2006 perioodil PKT meetmetes põllu suurust reguleerivaid nõudeid ei esinenud. Lisaksolid kimalaste arvukus, liigirikkus ja Shannoni mitmekesisuse indeks ning lindude Shannonimitmekesisuse indeks positiivselt seotud ka põllukultuuride mitmekesisusega.PKT linnustiku uuringute põhjal võib öelda, et võrreldes 2006. aastaga paranes 2007. aastal Lõuna- jaLääne-Eesti seirealadel linnustiku üldine seis, samas Kesk-Eesti aladel pigem halvenes, mis võis ollatingitud sealse põllumajanduse intensiivistumisest.Põlluservade taimede liigirikkuses erinevate toetustüüpidega talude vahel olulist erinevust ei leitud,mille põhjuseks võis olla, et meetmete mõju ei ole veel avaldunud või see on varjutatud maastikustruktuuri erinevuste poolt. Samas ei pruugi märkimisväärseid erinevusi meetmete vahel ilmnedagi,sest PKT meetmetes ei olnud ette nähtud konkreetseid tegevusi, mis võiksid otseselt põlluservataimestikku positiivselt mõjutada.Bioloogilise mitmekesisuse valdkonna seire tulemuste põhjal võib öelda, et nii PKTkeskkonnasõbraliku tootmise baasmeede kui ka mahepõllumajandusliku tootmise lisameede mõjusidkimalaste mitmekesisusele positiivselt, sest nii 2006. kui ka 2007. aastal oli kimalaste Shannonimitmekesisuse indeks MAHE ja KST taludes märgatavalt kõrgem kui ÜPT taludes. Selle põhjuseksvõis olla 15% liblikõieliste ja liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu kasvatamise nõue (nimetatudheintaimi võib kasvatada ka allakülvina) nii MAHE kui ka KST taludes, mis pakub kimalasteletoiduressurssi. PKT meetmed avaldasid läbi viljavahelduse nõude arvatavasti positiivset mõju kavihmaussidele ja mikroobikooslusele, sest MAHE taludes olid nende näitajate väärtused enamastikõrgemad ning KST taludes samuti pigem sarnasemad MAHE kui ÜPT taludele.Maastikuseire tulemusena selgus, et põllumassiivide sisemiste eraldiste keskmine suurus onvähenenud ja koguarv kasvanud, mis viitab diferentseerituse (mitmekesisuse) kasvule enamikesmaastikuseireruutudes. Kasvanud on ribastruktuuride arv põllumassiivi sees (söödiribad põldudevahel). Maastikuseireuuringute kahe seireringi andmed viitavad sellele, et põllumajandustootjate PKTtoetusega ühinemine võib olla põllumassiivisisese diferentseerituse suurenemise põhjustajaks, kunatoetuse nõuete kohaselt on vajalik rakendada viljavaheldust või külvikorda.Uuringus osalenud talude üldine heakord ei ole vaadeldud perioodil oluliselt muutunud ning seegavõib järeldada, et PKT toetused talude üldisele heakorrale olulist mõju avaldanud ei ole, kuid samasei olnud ette nähtud ka spetsiaalseid nõudeid, mis peaks talude heakorda tõstma.Sotsiaalmajanduse valdkonnas kõige suurem muutus sissetulekute struktuuris aastatel 2003-2006leidis aset 2004. aastal seoses liitumisega Euroopa Liiduga, kui Eesti põllumajandusettevõtetelavanes võimalus taotleda uusi toetusi. Alates 2004. aastast ei ole väga suuri muutusi sissetulekutestruktuuris toimunud. Nii MAHE kui ka majanduslikult väiksemate KST tootjate jaoks on PKT vägaoluline, kuna sellest sõltub arvestataval määral nende toimetulek. MAHE tootjate investeeringud onoluliselt kasvanud kahel viimasel analüüsitaval aastal (2005. ja 2006.), samas tavaettevõtetes oninvesteeringute jõuline tõus olnud aastatel 2003. ja 2004.Keskkonnateadlikkuse uuringuga selgitati välja, et kasvanud on nende põllumajandustootjate hulk,kes arvestavad oma põllumajandustegevuses keskkonnakaitselisi aspekte. Lisaks selgus, et tootjateseas on enim huvi tootmise nõuetele vastavust, keskkonnasõbraliku tootmise planeerimist ningkeskkonnaseadusandlust käsitletavate koolituste vastu.Baastegevus (keskkonnasõbralik tootmine)Põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuse, keskkonnaplaneerimise kasutamise, vee- ja mullahoiuning põllumajandusmaastike esteetilise väärtuse seisukohalt olulisele baasmeetmele võeti2004. aastal vastu 5 795 taotlust 462 700 ha-le. Baastegevuse üheks MAKis prognoositudtulemuseks oli KST toetuse taotlemine 30-35%-le Eesti põllumajandusmaast. 2004. a taotleti KSTtoetust 462 700 ha-le. Võttes aluseks ÜPT taotlusaluse pinna 2004. a (818 442 ha), moodustas KSTtaotlemine sellest 56,5%.2005. a aktsepteeriti uusi keskkonnasõbraliku tootmise kohustusi üksnes selliste taotlejate puhul,kellel vähemalt üks põld paikneb Natura 2000 alal. Koos kehtivate kohustustega taotleti KST toetust478 174 hektarile.12