MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Pruunselg-põõsalind kui tüüpiline servaliik, eelistab põõsaid ja puhmarinnet, metsaservi (eritilehtmetsi). Liik väldib suuri avamaa- ja põllualasid, kusjuures tegemist oli keskmise tugevusegakorrelatsiooniga. Suurim korrelatsioon leiti pruunselg-põõsalinnul lehtmetsa pindalaga.Seepärast analüüsiti selle teguri mõju täpsemalt, püüdes kaasata ka piirkondlikku ja toetustüübinäitajaid. Erinevate tasandite analüüs näitas, et suurim korrelatsioon pruunselg-põõsalinnuarvukuse ja lehtmetsa pindala vahel ilmnes KST alade puhul samal ajal kui ÜPT alade puhul olisee madalaim ja pealegi mitte usaldatav. MAHE alade andmed jäid kahe eeltoodu vahele jategemist oli keskmise tugevusega usaldatava seosega. Seega KST aladel on lehtmetsapositiivne mõju pruunselg-põõsalinnu arvukusele suurim, samal ajal kui ÜPT aladel on seepraktiliselt olematu. See on väga oluline tulemus kuna kinnitab, et vaatamata arvamusele, naguseletuks linnustikku iseloomustavate parameetrite väärtus eri toetustüübiga aladel eelkõigemaastiku omadustega, on vähemalt antud juhul ebaõige. Teisalt näitab saadud tulemus, etmaastikuparameetri roll võib eri toetustüüpide lõikes olla erinev (Linnuseire andmetetäiendav…, 2006).Kesk-Eestis valitses selge seos: suurema lehtmetsa pindalaga aladel oli keskmiselt rohkempruunselg-põõsalinde. Lääne-Eesti seirepiirkonna andmed olid mõneti ebaselgemad, Lõuna-Eesti seirepiirkonnas oli tegemist vastupidise olukorraga (suurema lehtmetsa pindalaga aladeloli keskmiselt vähem pruunselg-põõsalinde). Seega pole alust väita, nagu oleks kõigisseirepiirkondades suurema lehtmetsa osakaaluga aladel suhteliselt rohkem pruunselgpõõsalinde(Linnuseire andmete täiendav…, 2006).Antud juhul analüüsiti üksikparameetrit, mis üldises plaanis (kõigi piirkondade lõikes) andiskõrge korrelatsiooni, kuid vähemalt ühe toetustüübi puhul oli nõrk ja mitteusaldatav. Võimalik, etseda tingib maastikuparameetrite erinev kombinatsioon eri aladel ning eri maastikuparameetriteerinev kompensatoorne roll. Viimane tähendab, et osa liike võib mingi „väga hea” elemendipuudumisel kasutada ka mingit „vähem head” elementi, ilma et see tooks kaasa asustustiheduselanguse. Kuna me antud juhul veel ei tea, millised tunnused omavahel võiksidkombineeruda (omada koosmõju) või üksteist asendada (omada kompensatoorset efekti), siispeame siinkohal piirduma vaid üldisema järeldusega: lehtmetsa mõju oli erineva toetustüübigaaladel erinev. Seega on meil ilmselt tegemist erineva piirkonna mõjuga, ilmselt erinevatoetustüüpide mõjuga ning lisaks käituvad erinevates toetustüüpides maastikuparameetrid kaveel erinevalt (Linnuseire andmete täiendav…, 2006).Ka keskmiste kahel tasandil võrdlemine näitas, et seosed, mis esmapilgul võivad olla selged jastatistilises mõttes tugevad, ei pruugi suurema arvu tasandite arvesse võtmisel enam töötada.On selgelt näha, et kui Lääne- ja Lõuna-Eesti MAHE aladel oli lehtmetsa teiste toetustüüpidegavõrreldes kõige rohkem, siis Kesk-Eestis polnud see kaugeltki nii (joonis 64). Üldine visuaalnemulje on, et eri piirkondades kulgevad linnuliigi ja maastikuparameetri vahelisi seoseidkajastavad jooned erinevalt ning seepärast pole ka võimalik alati kehtivat trendi välja tuua(Linnuseire andmete täiendav…, 2006).Keskmine, 10 ha kohta1,210,80,60,40,20KST MAHE ÜPT KST MAHE ÜPT KST MAHE ÜPTJõgeva . Saare . VõruSYLCOMLEHTMETSJoonis 64. Pruunselg-põõsalinnu keskmise asustustiheduse ja keskmise lehtmetsa pindala (75+75 mmaastikutransektil) väärtused erineva toetustüübiga aladel ning erinevates piirkondades. Ühe piirkonnaandmed on ühendatud parema jälgitavuse huvides joonega; Jõgeva – Kesk-Eesti seirepiirkond; Võru –Lõuna-Eesti seirepiirkond; Saare – Lääne-Eesti seirepiirkond; SYLCOM – põõsalinnu keskmineasustustihedus; LEHTMETS – keskmine lehtmetsa pindala. (Linnuseire andmete täiendav…, 2006)119