12.07.2015 Views

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

toetustüübi koosmõju õnnestus usaldatavalt tõestada vaid kohatud lindude arvu (isendite arvu)puhul (tabel 17). Viimane tulemus näitab, et kohatud isendite arv ei järgi toetustüüpide lõikesalati sarnast järjestust ning tõenäoliselt on antud tulemus sõltunud just Lääne-Eesti tulemustest,kus piirkonna tasandil on MAHE alade vastavate näitajate väärtused madalamad teistestoetustüüpides saadud tulemustest, samal ajal kui teistes piirkondades on just MAHE aladelkohatud kõige enam põllulinde. Seega võib järeldada, et linnustiku näitajate väärtusteleavaldavad pigem mõju piirkondlikud erinevused kui toetustüüpide erinevustest tulenev mõju(2007. a PKT lindude aruanne, 2007).Tabel 17. Piirkonna ja toetustüübi mõju linnustikule 2007. aasta andmete põhjal (dispersioonanalüüs:piirkondi ja toetustüüpe on 3; n = 66 seireala). Paksus kirjas on antud statistiliselt olulised mõjud. (2007. aPKT lindude aruanne, 2007)TunnusPIIRKONDMõju (F, P)TOETUSTÜÜPPIIRKOND*TOETUSTÜÜPKõigi liikide arv 6,4; 0,003 1,0; 0,389 1,6; 0,186Shannoni mitmekesisuseindeks6,3; 0,003 1,3; 0,283 1,0; 0,404Isendeid/10ha 2,0; 0,144 0,6; 0,549 4,6; 0,003Summaarne asustustihedus/10ha6,5; 0,003 1,8; 0,178 2,0; 0,105Põldlõokese asustustihedus/10ha8,3; 0,001 0,4; 0,657 0,8; 0,5364.3.3.5. Lindude ja maastiku vahelised seosed PMK põllulindude seire tulemuste põhjalMaastiku mõju linnustikule on väga mitmetahuline, sest iga liik on ökoloogiliselt kohastunudmingite omadustega maastiku kasutamisele, kusjuures ühes ja samas elupaigas on eri liigidspetsialiseerunud erinevate niššide hõivamiseks. Põllumajandusmaastik on võrreldes metsagasuhteliselt objektivaene (põldudel on üldiselt väga vähe lindudele sobivaid elemente,põlluservades on neid rohkem). Samas asustavad seda ökoloogiliselt väga erinevad linnuliigidning seda väga erinevatel eesmärkidel. Kui näiteks põldlõokese kogu elu kulgeb avamaastikus(nii sesoonses kui ööpäevases mõttes), siis näiteks pruunselg-põõsalind pesitseb pigempõõsastiku või kraavi servas ning hangib toitu avamaastikul, kusjuures viljapõldude puhul pigemvaid selle servaosas. Seepärast maastikuelementide mõjud põllumajandusmaastikusvõimenduvad. Kui metsas on iga üksiku puu mõju linnustikule väga raske tuvastada, siisviljelusmaal võib üksik suur puu keset põldu olla oluliseks mõjuriks õige mitme linnuliigiesinemisele (Linnuseire andmete täiendav…, <strong>2006</strong>).<strong>2006</strong>. aasta PMK linnuseire andmete põhjal viidi Eesti Ornitoloogiaühingu poolt läbi kapõllulinnuseire andmete täiendav analüüs. Uuriti erinevate põllulindude ja maastiku struktuuriseoseid. Kuna linnuliike on palju ja neil on elukeskkonna, sh maastiku, suhtes eri nõudmised,tuleks lindude näitajate ja maastikuparameetrite vahelisi seoseid uurida linnuliigiti eraldi. Kunakõigi linnuliikide läbiuurimine on ajaliselt väga mahukas, analüüsiti antud töös järgmise neljapõllumajandusmaastikus enamlevinud linnuliigi ja maastikuparameetrite vahelisi seoseid:kadakatäks, põldlõoke, talvike ja pruunselg-põõsalind.Kadakatäksi arvukus oli kõige tugevamini positiivselt seotud teede pikkusega (seega eelistabliik servaalasid) ja põõsastike pindalaga. Kokku leiti liigi arvukuse puhul statistiliselt usaldusväärseidseoseid kümne maastikuparameetriga (Linnuseire andmete täiendav…, <strong>2006</strong>).Põldlõokese puhul andsid 12 maastiku parameetrit statistiliselt usaldusväärseid seoseid.Üldine järeldus on, et põldlõoke kui tüüpiline avamaa liik väldib pesitsusterritooriumi valikulvertikaalseid maastikuelemente (näiteks põllul ja põlluservades olevad puistud, õuealad) ningtema arvukus on suurem valdavalt vaid põllumaaga kaetud aladel (Linnuseire andmetetäiendav…, <strong>2006</strong>).Talvikese puhul leiti usaldatavaid korrelatsioone kokku 25. maastikku iseloomustavaparameetriga. Tegemist on tüüpilise servaliigiga, kusjuures avamaa ja põllumaa pindaladel onsisuliselt võrdselt tugev negatiivne mõju. Seevastu rohumaa pindalal, lehtmetsa ja lehtpuudeesinemisel on positiivne mõju. Ilmselgelt eelistab talvike territooriumi valikul alasid, kus leidubüksikpuid või puuderibasid (hekid, alleed) (Linnuseire andmete täiendav…, <strong>2006</strong>).118

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!