toetustüübi koosmõju õnnestus usaldatavalt tõestada vaid kohatud lindude arvu (isendite arvu)puhul (tabel 17). Viimane tulemus näitab, et kohatud isendite arv ei järgi toetustüüpide lõikesalati sarnast järjestust ning tõenäoliselt on antud tulemus sõltunud just Lääne-Eesti tulemustest,kus piirkonna tasandil on MAHE alade vastavate näitajate väärtused madalamad teistestoetustüüpides saadud tulemustest, samal ajal kui teistes piirkondades on just MAHE aladelkohatud kõige enam põllulinde. Seega võib järeldada, et linnustiku näitajate väärtusteleavaldavad pigem mõju piirkondlikud erinevused kui toetustüüpide erinevustest tulenev mõju(2007. a PKT lindude aruanne, 2007).Tabel 17. Piirkonna ja toetustüübi mõju linnustikule 2007. aasta andmete põhjal (dispersioonanalüüs:piirkondi ja toetustüüpe on 3; n = 66 seireala). Paksus kirjas on antud statistiliselt olulised mõjud. (2007. aPKT lindude aruanne, 2007)TunnusPIIRKONDMõju (F, P)TOETUSTÜÜPPIIRKOND*TOETUSTÜÜPKõigi liikide arv 6,4; 0,003 1,0; 0,389 1,6; 0,186Shannoni mitmekesisuseindeks6,3; 0,003 1,3; 0,283 1,0; 0,404Isendeid/10ha 2,0; 0,144 0,6; 0,549 4,6; 0,003Summaarne asustustihedus/10ha6,5; 0,003 1,8; 0,178 2,0; 0,105Põldlõokese asustustihedus/10ha8,3; 0,001 0,4; 0,657 0,8; 0,5364.3.3.5. Lindude ja maastiku vahelised seosed PMK põllulindude seire tulemuste põhjalMaastiku mõju linnustikule on väga mitmetahuline, sest iga liik on ökoloogiliselt kohastunudmingite omadustega maastiku kasutamisele, kusjuures ühes ja samas elupaigas on eri liigidspetsialiseerunud erinevate niššide hõivamiseks. Põllumajandusmaastik on võrreldes metsagasuhteliselt objektivaene (põldudel on üldiselt väga vähe lindudele sobivaid elemente,põlluservades on neid rohkem). Samas asustavad seda ökoloogiliselt väga erinevad linnuliigidning seda väga erinevatel eesmärkidel. Kui näiteks põldlõokese kogu elu kulgeb avamaastikus(nii sesoonses kui ööpäevases mõttes), siis näiteks pruunselg-põõsalind pesitseb pigempõõsastiku või kraavi servas ning hangib toitu avamaastikul, kusjuures viljapõldude puhul pigemvaid selle servaosas. Seepärast maastikuelementide mõjud põllumajandusmaastikusvõimenduvad. Kui metsas on iga üksiku puu mõju linnustikule väga raske tuvastada, siisviljelusmaal võib üksik suur puu keset põldu olla oluliseks mõjuriks õige mitme linnuliigiesinemisele (Linnuseire andmete täiendav…, <strong>2006</strong>).<strong>2006</strong>. aasta PMK linnuseire andmete põhjal viidi Eesti Ornitoloogiaühingu poolt läbi kapõllulinnuseire andmete täiendav analüüs. Uuriti erinevate põllulindude ja maastiku struktuuriseoseid. Kuna linnuliike on palju ja neil on elukeskkonna, sh maastiku, suhtes eri nõudmised,tuleks lindude näitajate ja maastikuparameetrite vahelisi seoseid uurida linnuliigiti eraldi. Kunakõigi linnuliikide läbiuurimine on ajaliselt väga mahukas, analüüsiti antud töös järgmise neljapõllumajandusmaastikus enamlevinud linnuliigi ja maastikuparameetrite vahelisi seoseid:kadakatäks, põldlõoke, talvike ja pruunselg-põõsalind.Kadakatäksi arvukus oli kõige tugevamini positiivselt seotud teede pikkusega (seega eelistabliik servaalasid) ja põõsastike pindalaga. Kokku leiti liigi arvukuse puhul statistiliselt usaldusväärseidseoseid kümne maastikuparameetriga (Linnuseire andmete täiendav…, <strong>2006</strong>).Põldlõokese puhul andsid 12 maastiku parameetrit statistiliselt usaldusväärseid seoseid.Üldine järeldus on, et põldlõoke kui tüüpiline avamaa liik väldib pesitsusterritooriumi valikulvertikaalseid maastikuelemente (näiteks põllul ja põlluservades olevad puistud, õuealad) ningtema arvukus on suurem valdavalt vaid põllumaaga kaetud aladel (Linnuseire andmetetäiendav…, <strong>2006</strong>).Talvikese puhul leiti usaldatavaid korrelatsioone kokku 25. maastikku iseloomustavaparameetriga. Tegemist on tüüpilise servaliigiga, kusjuures avamaa ja põllumaa pindaladel onsisuliselt võrdselt tugev negatiivne mõju. Seevastu rohumaa pindalal, lehtmetsa ja lehtpuudeesinemisel on positiivne mõju. Ilmselgelt eelistab talvike territooriumi valikul alasid, kus leidubüksikpuid või puuderibasid (hekid, alleed) (Linnuseire andmete täiendav…, <strong>2006</strong>).118
Pruunselg-põõsalind kui tüüpiline servaliik, eelistab põõsaid ja puhmarinnet, metsaservi (eritilehtmetsi). Liik väldib suuri avamaa- ja põllualasid, kusjuures tegemist oli keskmise tugevusegakorrelatsiooniga. Suurim korrelatsioon leiti pruunselg-põõsalinnul lehtmetsa pindalaga.Seepärast analüüsiti selle teguri mõju täpsemalt, püüdes kaasata ka piirkondlikku ja toetustüübinäitajaid. Erinevate tasandite analüüs näitas, et suurim korrelatsioon pruunselg-põõsalinnuarvukuse ja lehtmetsa pindala vahel ilmnes KST alade puhul samal ajal kui ÜPT alade puhul olisee madalaim ja pealegi mitte usaldatav. MAHE alade andmed jäid kahe eeltoodu vahele jategemist oli keskmise tugevusega usaldatava seosega. Seega KST aladel on lehtmetsapositiivne mõju pruunselg-põõsalinnu arvukusele suurim, samal ajal kui ÜPT aladel on seepraktiliselt olematu. See on väga oluline tulemus kuna kinnitab, et vaatamata arvamusele, naguseletuks linnustikku iseloomustavate parameetrite väärtus eri toetustüübiga aladel eelkõigemaastiku omadustega, on vähemalt antud juhul ebaõige. Teisalt näitab saadud tulemus, etmaastikuparameetri roll võib eri toetustüüpide lõikes olla erinev (Linnuseire andmetetäiendav…, <strong>2006</strong>).Kesk-Eestis valitses selge seos: suurema lehtmetsa pindalaga aladel oli keskmiselt rohkempruunselg-põõsalinde. Lääne-Eesti seirepiirkonna andmed olid mõneti ebaselgemad, Lõuna-Eesti seirepiirkonnas oli tegemist vastupidise olukorraga (suurema lehtmetsa pindalaga aladeloli keskmiselt vähem pruunselg-põõsalinde). Seega pole alust väita, nagu oleks kõigisseirepiirkondades suurema lehtmetsa osakaaluga aladel suhteliselt rohkem pruunselgpõõsalinde(Linnuseire andmete täiendav…, <strong>2006</strong>).Antud juhul analüüsiti üksikparameetrit, mis üldises plaanis (kõigi piirkondade lõikes) andiskõrge korrelatsiooni, kuid vähemalt ühe toetustüübi puhul oli nõrk ja mitteusaldatav. Võimalik, etseda tingib maastikuparameetrite erinev kombinatsioon eri aladel ning eri maastikuparameetriteerinev kompensatoorne roll. Viimane tähendab, et osa liike võib mingi „väga hea” elemendipuudumisel kasutada ka mingit „vähem head” elementi, ilma et see tooks kaasa asustustiheduselanguse. Kuna me antud juhul veel ei tea, millised tunnused omavahel võiksidkombineeruda (omada koosmõju) või üksteist asendada (omada kompensatoorset efekti), siispeame siinkohal piirduma vaid üldisema järeldusega: lehtmetsa mõju oli erineva toetustüübigaaladel erinev. Seega on meil ilmselt tegemist erineva piirkonna mõjuga, ilmselt erinevatoetustüüpide mõjuga ning lisaks käituvad erinevates toetustüüpides maastikuparameetrid kaveel erinevalt (Linnuseire andmete täiendav…, <strong>2006</strong>).Ka keskmiste kahel tasandil võrdlemine näitas, et seosed, mis esmapilgul võivad olla selged jastatistilises mõttes tugevad, ei pruugi suurema arvu tasandite arvesse võtmisel enam töötada.On selgelt näha, et kui Lääne- ja Lõuna-Eesti MAHE aladel oli lehtmetsa teiste toetustüüpidegavõrreldes kõige rohkem, siis Kesk-Eestis polnud see kaugeltki nii (joonis 64). Üldine visuaalnemulje on, et eri piirkondades kulgevad linnuliigi ja maastikuparameetri vahelisi seoseidkajastavad jooned erinevalt ning seepärast pole ka võimalik alati kehtivat trendi välja tuua(Linnuseire andmete täiendav…, <strong>2006</strong>).Keskmine, 10 ha kohta1,210,80,60,40,20KST MAHE ÜPT KST MAHE ÜPT KST MAHE ÜPTJõgeva . Saare . VõruSYLCOMLEHTMETSJoonis 64. Pruunselg-põõsalinnu keskmise asustustiheduse ja keskmise lehtmetsa pindala (75+75 mmaastikutransektil) väärtused erineva toetustüübiga aladel ning erinevates piirkondades. Ühe piirkonnaandmed on ühendatud parema jälgitavuse huvides joonega; Jõgeva – Kesk-Eesti seirepiirkond; Võru –Lõuna-Eesti seirepiirkond; Saare – Lääne-Eesti seirepiirkond; SYLCOM – põõsalinnu keskmineasustustihedus; LEHTMETS – keskmine lehtmetsa pindala. (Linnuseire andmete täiendav…, <strong>2006</strong>)119
- Page 1 and 2:
Põllumajandusuuringute KeskusEESTI
- Page 3 and 4:
4.1.4.2. Hindamiskriteerium VI.1.A-
- Page 5 and 6:
4.4. VALDKOND MAASTIK..............
- Page 7 and 8:
LÜHENDID JA MÕISTEDBA - biomassi
- Page 9 and 10:
kogutavad andmed), teostatakse ka s
- Page 11 and 12:
Finants- ja rakendamisalase info p
- Page 13 and 14:
2006. a uusi taotlusi baastegevusel
- Page 15 and 16:
Eritegevus (kohalikku ohustatud tõ
- Page 17 and 18:
vähendaks reostus- ja erosioonioht
- Page 19 and 20:
2. KOKKUVÕTE MAK PKT 2004-2006 RAK
- Page 21 and 22:
2.2.2. PKT areng 2004-2006MAK 2004-
- Page 23 and 24:
PKT taotlenud põllumajandustootjat
- Page 25 and 26:
Tulemused:Alates mahepõllumajandus
- Page 27 and 28:
Osalemistingimused ja nõuded:Toetu
- Page 29 and 30:
Tabel 4. PKT loodetava keskkonnamõ
- Page 31 and 32:
Tabel 6. MAK 2004-2006 põllumajand
- Page 33 and 34:
Tabel 8. Koondtabel toetuste taotle
- Page 35 and 36:
14090008000120100806040200HARJUMAAH
- Page 37 and 38:
MaakondÜPT (shPKT) (ha)KST (ha)KST
- Page 39 and 40:
hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 41 and 42:
2.2.4.4. Viljavaheldusplaanis libli
- Page 43 and 44:
30252015105020042005200620072004200
- Page 45 and 46:
40353025%20HARJU MAAHIIUMAAIDA-VIRU
- Page 47 and 48:
3.2. ÜLEVAADE PKT HINDAMISEL KASUT
- Page 49 and 50:
VALDKOND VESIINDIKAATOR/UURINGIndik
- Page 51 and 52:
VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKESISUS
- Page 53 and 54:
VALDKOND SOTSIAALMAJANDUS JA MUU (j
- Page 55 and 56:
Hindamisküsimusele VI.2.C sobis va
- Page 57 and 58:
Deflatsiooni uuringu tulemusena lei
- Page 59 and 60:
Joonis 14. Uuritud valdade paiknemi
- Page 61 and 62:
0 25 50kmTallinnRakvereNarvaKärdla
- Page 63 and 64:
4.1.3. Indikaator: mullaviljakus4.1
- Page 65 and 66:
8,07,06,06,8 6,97,2 6,8 6,96,97,3 6
- Page 67 and 68: 8075706060536856%504030201019645391
- Page 69 and 70: Suhteliselt vähe oli kaaliumivaese
- Page 71 and 72: 60%50%40%EestiTestmaakonnad30%20%10
- Page 73 and 74: 70%60%50%Corg-PKTCorg40%30%20%10%0%
- Page 75 and 76: 4.1.3.2.6.3. KaaliumKaaliumisisaldu
- Page 77 and 78: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 79 and 80: põllukultuuride osatähtsus pisut
- Page 81 and 82: Tuule-erosioon Eestis on oma kahjus
- Page 83 and 84: 4.1.4.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 85 and 86: Väetiste kasutamine aruandeperiood
- Page 87 and 88: 504540J28 (MAHE)PLin (KST)35NO3 - ,
- Page 89 and 90: 4.2.3. Indikaator: toiteelementide
- Page 91 and 92: 45403530ÜPTKSTMAHEN kg/ha252015105
- Page 93 and 94: Kokkuvõte:• Lämmastiku bilanss
- Page 95 and 96: KST pm maa kohta KST töödeldud ma
- Page 97 and 98: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 99 and 100: c) millest on kultuurid ja/või vil
- Page 101 and 102: KST ettevõtetes olid uuritud taime
- Page 103 and 104: 4.3. VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKES
- Page 105 and 106: nii põldude kui ka põlluservade t
- Page 107 and 108: Seirepiirkonniti analüüsides, oli
- Page 109 and 110: õitsevad looduslikud taimed, mida
- Page 111 and 112: Tabel 16. PMK linnuseire üldparame
- Page 113 and 114: Summaarne asustustihedus,p/10 ha151
- Page 115 and 116: 4.3.3.3. Linnustiku muutused erinev
- Page 117: väheneva arvukusega alasid. See n
- Page 121 and 122: 4.3.4. Indikaator: soontaimede koos
- Page 123 and 124: Taimestiku liigiline koosseis põld
- Page 125 and 126: Järgnevalt on välja toodud PKT vi
- Page 127 and 128: 4.3.5.3. Vihmaussikoosluse ökoloog
- Page 129 and 130: 2005. ja 2006. aastal aga mitte. 20
- Page 131 and 132: aspektist lähtudes. Hindepunktide
- Page 133 and 134: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 135 and 136: VI.2.B-3. Väärtuslikke märgalasi
- Page 137 and 138: 4.3.6.1.3. Programmi indikaator VI.
- Page 139 and 140: Kui kõigi vihmausside ja mulla mik
- Page 141 and 142: 4.3.6.2.2.Programmi indikaator VI.2
- Page 143 and 144: 1412Kimalaseliikide arv10864200 2 4
- Page 145 and 146: 4,0Shannoni lindude mitmekesisuse i
- Page 147 and 148: MAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt
- Page 149 and 150: 4.3.6.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 151 and 152: sõltuvalt seirepiirkonnast selgus,
- Page 153 and 154: Taimede ja maastikuelementide vahel
- Page 155 and 156: õiguslikuna põllumajandusmaa, mil
- Page 157 and 158: 2005. aastal taotluste vastuvõtupe
- Page 159 and 160: kiviaedu mujal kui ainult põllumaj
- Page 161 and 162: 4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil
- Page 163 and 164: Tabel 26. Kohalikku ohustatud tõug
- Page 165 and 166: 4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkon
- Page 167 and 168: 4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil m
- Page 169 and 170:
Tabel 29. Maastikuseireruutude rohu
- Page 171 and 172:
VI.3-2.1 a) tänu visuaalsele keeru
- Page 173 and 174:
1,81,6SHDI indeks1,41,210,80,60,420
- Page 175 and 176:
Ohustatud tõugu loomade (eesti hob
- Page 177 and 178:
Kokkuvõte:• Keeruline on mõõta
- Page 179 and 180:
4.5. RIIGIOMANE VALDKOND SOTSIAALMA
- Page 181 and 182:
2007. aasta lõpu seisuga oli alla
- Page 183 and 184:
Taimekasvatuse suhteliselt väike o
- Page 185 and 186:
Kr / ha25002000150010005000-500-100
- Page 187 and 188:
3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
- Page 189 and 190:
4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna m
- Page 191 and 192:
10095 89888077%60402002003200420052
- Page 193 and 194:
4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlik
- Page 195 and 196:
Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 197 and 198:
4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil m
- Page 199 and 200:
4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
- Page 201 and 202:
Majanduslikult suuremad mahepõllum
- Page 203 and 204:
4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. M
- Page 205 and 206:
mahetoodete osa” analüüs FADN v
- Page 207 and 208:
Koolitused on mänginud kindlasti v
- Page 209 and 210:
hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 211 and 212:
4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
- Page 213 and 214:
(b) seotud püsikultuuridega (rohum
- Page 215 and 216:
5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
- Page 217 and 218:
5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agroteh
- Page 219 and 220:
5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
- Page 221 and 222:
0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
- Page 223 and 224:
6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
- Page 225 and 226:
mille jätkumine viib mullaviljakus
- Page 227 and 228:
6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
- Page 229 and 230:
ja sellest lähtuvalt tulemuste par
- Page 231 and 232:
Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
- Page 233 and 234:
VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
- Page 235 and 236:
IEEP, 2007. Guidance document to th
- Page 237 and 238:
Linnuseire andmete täiendav analü
- Page 239:
LISAD (eraldiseisev osa)LISA 1. ADM