MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

väheneva arvukusega alasid. See näitab veelkord, et on vara praeguste paari-kolme aastaandmete põhjal kindlaid järeldusi teha (2007. a PKT lindude aruanne, 2007).4.3.3.4. Linnustiku näitajad eri seirepiirkondades sõltuvalt toetustüübistToetustüübi ja lindude parameetrite (seirealadel kohatud liikide arv, pesitsevate liikide arvaladel, pesitsevate lindude mitmekesisuse indeks, aladel pesitsevate linnuliikide summaarneasustustihedus, arvukus, liigirikkus, aladel kohatud isendite keskmine arv, põldlõokeseasustustihedus) 2006. ja 2007. aasta andmete analüüsidest selgus, et piirkonniti esinevaderisuunalised trendid.Kesk-Eesti 2006. aasta andmete põhjal olid näitajatel kõrgeimad väärtused enamasti KSTtoetustüübiga taludes. Vaid aladel pesitsevate liikide arvu ja isendeid aladel parameetrite puhulolid KST ja MAHE tulemused suhteliselt võrdsed. Enamasti olid MAHE talude seiretulemusedkõigi kolme toetustüübi seas keskmiste väärtustega ning ÜPT omad kõige madalamateväärtustega. Seevastu 2007. aastal tuli Kesk-Eesti seirepiirkonnas selgelt välja, et MAHEseiretalude näitajate väärtused olid KST alade näitajate väärtustega võrreldes veidi kõrgemad.Samuti tuli välja, et KST alade näitajate väärtused olid kõrgemad kui ÜPT omad (vaidpõldlõokese keskmine asustustihedus oli KST ja ÜPT puhul võrdne). Seega olid 2007. aastalKesk-Eestis kõrgeimad väärtused MAHE ja madalaimad ÜPT seiretaludes. Kui arvestadatoetustüüpidele esitatavaid nõudeid, siis sellest aspektist lähtudes on antud tulemusedootuspärased. Kuid kuna saadud tulemusi mõjutavad kindlasti erinevate liikide populatsioonidünaamikaja toiduressursside kättesaadavus, on kindlate järelduste tegemiseks vajalik pikemaegrida.Lõuna-Eestis olid 2006. aasta andmete põhjal lindude parameetrid üldjuhul kõige kõrgemadMAHE aladel. Vaid Shannoni mitmekesisuse indeksi (näitab liigirikkust kui ka erinevate liikidearvukust uuritaval alal) puhul olid tulemused kõrgemad KST aladel. Kõigi kolme toetustüübinäitajate võrdlemisel leiti keskmised näitajate väärtused enamasti ÜPT seiretaludes (vaid liikidearvu puhul aladel olid väärtused KST puhul kõrgemad kui ÜPT seiretaludes). Isendite arv alal olipraktiliselt võrdne kõigis toetustüüpides. 2007. aasta Lõuna-Eesti näitajate väärtused olidsamuti kõrgeimad MAHE seiretaludes. Võrumaa ÜPT näitajate väärtused olid kas kõrgemad võivõrdsed KST talude vastavate näitajatega, mitte madalaimad nagu Kesk-Eesti seiretaludes.Vaid põldlõokese asustustihedus oli kõigis toetustüüpides võrdne. Seega saab Lõuna-Eestipuhul järeldada, et kõrgeimad näitajate väärtused ilmnesid MAHE seiretaludes, keskmisedenamasti ÜPT ja madalaimad KST seiretaludes.Kõige vastuolulisemad tulemused saadi 2006. aastal Lääne-Eesti seirealade puhul. Valdavaltolid näitajatel kõrgeimad väärtused KST toetustüübiga seiretaludes ja keskmised MAHEtaludes. MAHE talude näitajate väärtused olid kõrgemad Shannoni mitmekesisuse indeksi(näitab liigirikkust kui ka erinevate liikide arvukust uuritaval alal) puhul ja pesitsevate liikidearvuga alal. Aladel kohatud liikide mitmekesisuse puhul olid väärtused kõigis toetustüüpidespraktiliselt võrdsed. Kokkuvõtvalt saab Lääne-Eesti 2006. aasta andmete puhul nentidajärgmist: kõrgemad näitajate väärtused esinesid KST talude puhul ning keskmisel kohalsõltuvalt linnuparameetrist oli kas MAHE või ÜPT. Lääne-Eesti 2007. aasta tulemused olidsamuti vastuolulised: KST tulemused olid tihti kõrgeimate väärtustega, kuid ka ÜPT seiretaludetulemused olid paaril korral KST talude näitajatest kõrgemad. MAHE talude näitajate väärtusedolid praktiliselt kõikidel juhtudel Lääne-Eestis kõige madalamate väärtustega. Lääne-Eesti puhulvõiks selliste tulemuste põhjal öelda, et erinevate toetustüüpide mõju ei ilmnenud. Lääne-Eestimaastiku struktuur on oluliselt mitmekesisem võrreldes Kesk-Eesti maastikuga, kus see onoluliselt homogeensem (erinevused tulevad selgelt välja näiteks maastikuindeksite puhul).Seega kui vaadata 2006. ja 2007. aasta seireandmeid koos, siis Mandri-Eesti (Kesk- ja LõunaEesti) seirealadel olid kõrgeimad näitajate väärtused MAHE seiretaludes. Kesk-Eesti seirepiirkonnasolid keskmisel kohal KST ja Lõuna-Eestis ÜPT talud, madalaimad näitajateväärtused aga Kesk-Eestis ÜPT ning Lõuna-Eestis KST puhul. Lääne-Eesti tulemused on olnudkõige vastuolulisemad: kõrgeimad näitajate väärtused esinesid hoopis KST seiretaludes ningMAHE talude näitajate väärtused olid tihti madalaimad.Piirkondade ja toetustüüpide statistiliseks võrdlemiseks kasutati 2007. aasta lindude andmetepuhul mitmemõõtmelist dispersioonanalüüsi. Antud tunnuste puhul osutus piirkonna mõjustatistiliselt oluliseks neljal juhul, toetustüübi üksikmõju ei ilmnenud ühelgi juhul ning piirkonna ja117