MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.3.3. Indikaator: lindude liigirikkus, arvukus ja asustustihedusEesmärk:• uurida, kuidas on põllumajandusettevõtte üldine keskkonnaseisund tänu PKTrakendamisele säilinud või paranenud pidades silmas elupaiga funktsiooni;• uurida, kas mahepõllumajandus soodustab bioloogilist mitmekesisust;• uurida, kuidas keskkonnasõbaliku tootmise tulemusena on muutunud pesitsevatelindude mitmekesisus ja arvukus.Seirealad: 66 seireala, mis asuvad kolmes piirkonnas: Lääne-Eesti (Saaremaa), Kesk-Eesti(Jõgeva- ja Tartumaa) ja Lõuna-Eesti (Võrumaa). Igas piirkonnas on valimis 22 seireala, missõltuvalt toetustüübist jagunevad järgmiselt:• 10 mahepõllumajandusega tegelevat põllumajandustootjat (MAHE);• 6 keskkonnasõbraliku tootmisega (KST) tegelevat põllumajandustootjat;• 6 referents põllumajandustootjat (ÜPT) (põllumajandustootjad, kes ei ole liitunudpõllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) kohustusega).Seire teostamise aeg ja samm: põllulindude seirega alustati 2005. aastal, mil seirevalimis oli30 seiretalu. Alates 2006. aastast viiakse seiret läbi aga kõigis 66-s bioloogilise mitmekesisuseseiretalus. Lindude seiret teostatakse igal aastal, kusjuures loendused toimuvad pesitsevatelindude puhul kolm korda pesitsusaja (aprilli lõpp – juuni keskpaik) jooksul.Metoodika: transektloendus.Täpsemat metoodikat vt lisast 3.Järgnevalt on välja toodud PKT lindude seire tulemused. Kuna põhjalikumate järeldustetegemiseks on vajalikud pikemaajalised andmeread, ei saa veel lõplikke järeldusi teha ningseetõttu keskendutakse käesolevas aruandes vaid üldisematele tulemustele.4.3.3.1. Lindude arvukus ja liigirikkusKõikidelt vaatluse all olevatelt 66-lt alalt loendati 2007. aastal kokku vähem linde kui 2006.aastal: kokku vastavalt 1 587 ja 1 973 isendit. Lindude arvukust on kahe aasta võrdluselkindlasti mõjutanud meteoroloogilised ja hüdroloogilised erinevused ning erinevatepõllulinnuliikide populatsioonidünaamika. Teatud liikide arvukus tõusis, teistel jälle langes.Kusjuures piirkonniti võib ka liigi arvukuse näitaja kõikuda. Näiteks kiivitaja arvukus on tõusnudKesk-Eesti ning Lõuna-Eesti seirealadel, seevastu langenud Lääne-Eesti aladel. Kadakatäksiarvukus on langenud Kesk-Eesti aladel, tõusnud Lõuna-Eesti aladel ja olnud stabiilne Lääne-Eesti aladel. Seega on veel vara öelda midagi põllumajandustegevusest tingitud mõju kohtalindude arvukusele ja liigirikkusele: esiteks on liikide populatsioonidünaamikad piirkonniti jaaastati varieerunud, teiseks on aastati esinenud meteoroloogilised ja hüdroloogilised erinevused(näiteks 2006. aasta suvi oli põuane, 2007. aasta kevadsuvi oli väga kõrgete temperatuuridegajne) ja kolmandaks ei pruugi märgatavad muutused sõltuvalt põllumajandustoetustest paariaasta jooksul välja tulla.2007. aastal loendati Kesk-Eesti seirealadelt võrrelduna 2006. aastaga pesitsejatena 4 liikivähem, madalam oli ka pesitsevate paaride koguhulk, samas oli suurenenud toitekülalistelindude arv, kuid nende liikide hulk oli kahanenud ühe liigi võrra. Kõigi kohatud lindude arv2007. aastal oli Kesk-Eestis võrreldes 2006. aasta tulemustega pisut väiksem, kuid seeerinevus on nii suurte numbrite korral ebaoluline, samas oli 6 liigi võrra vähenenud ka kõigikohatud linnuliikide arv (tabel 16).110