MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Finants- ja rakendamisalase info põhjal võib öelda, et PKT meede on olnud edukas, mõju osas onaga keeruline lühikese rakendamisperioodi tõttu meetme mõju selgelt eristada muudest mõjudestning mõju avaldumise aeg võib olla ebapiisav. Mõju hindamisel on MAK 2004-2006 periood pigemalgtaseme fikseerimine ja lävendi selgitamine kui meetme reaalse mõju hindamine. PKT mõjuhindamiseks teostati seireuuringud suhteliselt lühikesel aruandeperioodil (2004-2006), seega onaegrea lühiduse ning andmete vähesuse tõttu lõplike järelduste tegemine küsitav, kuid seireuuringutepõhjal võib täheldada tendentse. Samas mitme valdkonna uuringutele tuginedes võib väita, et PKTtoetuse mõju hindamisel määravad tulemusi suures osas piirkondlikud erisused.Mulla valdkonnas viidi PKT hindamise raames läbi mullaviljakuse ja mullakao uuringud. Mullakaouuringuga selgitati välja, et Eestis on mulla vee-erosioonist maakasutuse struktuuri analüüsistlähtuvalt haaratud ligikaudu 7 000 hektarit. Kuna see moodustab vaid 0,75% kogu põllumajanduslikuskasutuses olevast maast, ei ole otstarbekas rakendada erosiooni tõkestavaid meetmeid üleriigiliselt.Kaitsemeetmeid peaks rakendama vaid vee-erosioonist tugevamini mõjutatud aladel (peamiseltLõuna-Eesti erodeeritud muldade valdkonnas, kus erodeeritud muldade kasutamine haritava maanaulatub 7,5%-ni piirkonna põllumajanduslikus kasutuses olevast maast).Mulla tuule-erosiooni oht Eestis on maakasutuse analüüsi andmetel kolm korda suuremal pinnal (ca22 000 ha) võrreldes vee-erosiooniga, kuid tuuleerosioonist tingitud kahju mullale ei ole niimärkimisväärne kui vee-erosioonil. Uuringute vähesuse tõttu tuleb täiendavalt hinnata tuule-erosioonimõju muldadele.Mullaviljakuse muutuse hindamine teostatakse metoodika järgi 0 aastal ja 5. aastal - antud seire jahindamise programmi raames fikseeriti seis 0 aastal. Mullaviljakuse taseme analüüsimisel selgus, etüldiselt oli happeliste muldade osatähtsus 15% proovidest. Optimaalsest madalamafosforisisaldusega oli 24% proovidest, kuid toetustüüpide erinevused maakondade lõikes ei oleühesuunalised.Vee valdkonna uuringute järgi oli nii ÜPT, KST kui ka MAHE seirepõldude fosfori ja kaaliumileostumine madal ega sõltunud toetuse tüübist. Lämmastiku bilanss oli kõigi kolme toetustüübigaettevõtetes ülejäägiga, olles madalaim MAHE ettevõtetes. Võrreldes lämmastiku leostumist talvisetaimkatteta ja taimkattega põldudel (talvise taimkatte olemasolul oli lämmastiku leostumine väiksem),võib esialgsetele tulemustele tuginedes järeldada, et talvise taimkatte kasutamise soovitus õigustabennast.Suuremaid põllumajandustootjaid (põllumajandusmaad >100 ha) iseloomustas nii keemilistetaimekaitsevahendite kasutamise kui ka kõikide taimetoiteelementide sisendite kõrgem tase, mis võibolla seotud nende ettevõtete suurema likviidsusega. KST toetusega ühinenud põllumajandustootjadvähendasid perioodil 2004-2006 keemiliste taimekaitsevahenditega pritsitava pinna suurust võrreldesÜPT tootjatega, kuid seejuures varem suhteliselt madal pestitsiidide kasutamise tase on KSTettevõtetes seireperioodil suurenenud.Toetuse keskkonnamõju teada saamiseks teostatud bioloogilise mitmekesisuse valdkonna uuringutetulemused viitavad sageli lisaks toetusnõuete mõjule ka muudele teguritele nagu ümbritsev maastik jamullastikulis-klimaatilised tingimused, mis vajaksid aga täpsemate seoste välja toomiseks pikematuurimisperioodi.Bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas analüüsiti kimalaste, lindude ja taimede näitajaid koosmaastikku iseloomustava Shannoni mitmekesisuse indeksiga, mille tulemusena leiti, et Shannonimaastiku mitmekesisuse indeksi suurenedes kasvas kimalaste arvukus, lindude Shannonimitmekesisuse indeks ning seirepõllu taimeliikide arv (põllu- ja servaruudud kokku). Lisaks mõjutastaimestiku liigilist koosseisu lähiümbruse maastiku struktuur. Sellised tulemused näitavad, etbioloogiline mitmekesisus sõltub ümbritsevast maastiku struktuurist. Kimalaste ja lindude uuringudosutasid ka piirkondlike erinevuste olemasolule (kõrgeimad näitajate väärtused esinesid eripiirkondades eri toetustüüpidega põllumajandusettevõtetes). Neid piirkonniti erisuunalisi trende võibselliste n-ö “liikuvate objektide“ nagu linnud ja kimalased puhul seletada maastiku struktuurierinevustega, millest tulenevalt on piirkonniti erinev ka kompensatsioonialade (üleskündmata alad shniidud, metsaservad ja -tukad) osakaal, mis pakuvad elusorganismidele pesitsus-, toitumis-, peatusjavarjepaiku. Seega viitavad esialgsed andmed, et kompensatsioonialade olemasolu või puuduminevõib vastavalt kas nõrgendada või tugevdada põllumajandustegevuse mõju. Erinevate toetustüüpidenõuetest tulenevate tegurid pääsevad kompensatsioonialade vaesemas piirkonnas rohkem mõjule kuikompensatsioonialade rikkamas piirkonnas.11