MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

õitsevad looduslikud taimed, mida kimalased saavad külastada ka sel ajal, kui põllul midagi eiõitse. Kui läheduses on selliseid alasid, kus kimalased saavad pesitseda (maa sees), siis on katolmeldavaid putukaid. Isegi kui põlde mürgitatakse, jäävad rohkete looduslike niitude,metsaservade jne olemasolul kimalaste pered ellu ja lendavad põllule toitu otsima. Seega, kuikompensatsioonialasid on palju, ei pruugi toetustüübi mõju ilmneda ja tulemuseks on oluliseerinevuse puudumine.Kesk-Eestis olid kimalaste vastavad näitajad 2006. a kõrgeimad MAHE taludes ningmadalaimad ÜPT taludes. Kimalaste liigirikkus ja õite tihedus olid 2006. a ÜPT seiretaludesoluliselt madalamad kui MAHE ja KST taludes. Seega võib öelda, et kimalaste liigirikkus olimadalam seal, kus oli vähem õisi. Selline oluline seos ilmnes ainult Kesk-Eestis, millepõhjuseks võib olla kompensatsioonialade vähesus – kui ei ole kohta, kuhu pesa teha ja koguaktiivsusperioodi jooksul piisavalt toidutaimi, ei saa ka kimalaste arvukus väga kõrgeks tõusta.2007. a olid kimalaste näitajad Kesk-Eestis aga kõrgeimad KST ning madalaimad endiselt ÜPTtaludes – erinevused ei olnud siiski olulised. Kui analüüsida omavahel kahe aasta õite tihedusehinnangu ja kimalaste arvukuse ning liikide arvu näitajaid, siis ilmneb mõlema puhul olulinepositiivne seos: mida rohkem õisi, seda rohkem kimalasi ja kimalaseliike.Lääne-Eestis oli olukord hoopis vastupidine. Mõnevõrra kõrgemad väärtused kimalastearvukuse osas mõlemal aastal leiti ÜPT taludes. Samuti oli ka liigirikkus 2006. a kõrgeim ÜPTtaludes, 2007. a aga MAHE taludes veidi kõrgem kui KST ja ÜPT taludes. Kahe aasta õitetiheduse hinnangu ja kimalaste arvukuse ning liikide arvu näitajate vahel esines jällegi olulinepositiivne seos: mida rohkem õisi, seda rohkem kimalasi ja kimalaseliike.Kokkuvõte:• Olulisi erinevusi kimalaste arvukuses ja liigirikkuses MAHE, KST ja ÜPT talude (kõikseirepiirkonnad kokku) vahel ei leitud, kuigi ÜPT taludes olid need näitajadmõnevõrra madalamad.• Toetustüübi ja kimalaste arvukuse ning liigirikkuse analüüsidest selgus, et piirkonnitiesinevad erisuunalised trendid:oooLõuna-Eestis oli nii kimalaste arvukus kui ka liigirikkus kõrgeim MAHE taludesning ÜPT taludes mõnevõrra madalam kui KST taludes;Kesk-Eestis olid kimalaste vastavad näitajad 2006. aastal kõrgeimad MAHEtaludes ning madalaimad ÜPT taludes, 2007. aastal aga kõrgeimad KST ningmadalaimad endiselt ÜPT taludes;Lääne-Eestis leiti kimalaste arvukuse osas mõnevõrra kõrgemad väärtusedmõlemal aastal ÜPT taludes. Kimalaste liigirikkus oli 2006. aastal samutikõrgeim ÜPT taludes, 2007. aastal aga MAHE taludes veidi kõrgem kui KST jaÜPT taludes.• Kimalaste liigirikkus oli mõlemal seireaastal kõrgeim Lõuna-Eestis.• Shannoni indeksite väärtused olid 2006. aastal MAHE ja KST taludes võrreldes ÜPTtaludega oluliselt kõrgemad. Kuigi 2007. aastal vastava näitaja puhul statistiliseltolulist erinevust ei leitud, oli Shannoni indeks ka 2007. aastal siiski marginaalselterinev (st olulisuse nivoole väga lähedal): MAHE taludes kõrgeim ja ÜPT taludesmadalaim.• 2006. aastal oli MAHE talude kimalaste kooslus optimaalne, samas aga ÜPT taludesoli pikasuiselisi kimalasi loodetust vähem. 2007. aastal jäi ilmastiku tõttu kimalastearvukus varasemaga võrreldes madalamaks, mistõttu ka pikasuiseliste osakaalvähenes oluliselt.• Kesk- ja Lääne-Eestis leiti õite tiheduse ja kimalaste arvukuse ning liikide arvu kaheaasta andmete koosanalüüsimisel oluline positiivne seos: mida rohkem õisi, sedarohkem kimalasi ja kimalaseliike. Lõuna-Eestis see seos statistiliselt oluline ei olnud,mille põhjuseks võib olla kompensatsioonialade rohkus selles piirkonnas.109