MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
Share Embed Flag
Download ePaper

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

pmk.agri.ee
12.07.2015 Views

talude kimalaste kooslus optimaalne, samas aga ÜPT taludes oli pikasuiselisi loodetust vähem.2007. aastal jäi ilmastiku tõttu kimalaste arvukus varasemaga võrreldes madalamaks japikasuiseliste osakaal vähenes oluliselt (2006. a PKT kimalaste aruanne, 2006; 2007. a PKTkimalaste aruanne, 2007).Nagu tabelitest 14 ja 15 näha, on pikasuiselisi kimalasi enamasti vähem just ÜPT taludes.Põhjuseks võib olla 15% liblikõieliste või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu nõudepuudumine. KST ja MAHE taludes on see nõue olemas ning tagab seega suurema toiduvaru.Nt punane ristik on põllumajandusmaastikus pikasuiselistele kimalastele oluline toidutaim.Tabel 14. Pikasuiseliste kimalaste arvukus ja osakaal seirealadel 2006. aastal: SD - standardviga (2006.a PKT kimalaste aruanne, 2006)SeirealaLääne-EestiKesk-EestiLõuna-EestiTalutoetustüüpKimalasi alal(1000 m²)Pikasuiselisikimalasi alal(1000 m²)Pikasuiselistekimalaste %(keskm. ± SD)KST 382 17 4,5±1,7MAHE 390 58 15,0±4,0ÜPT 495 54 11,0±3,3KST 296 30 10,1±3,7MAHE 613 93 15,2±4,1ÜPT 164 18 11,0±4,0KST 547 138 25,2±7,7MAHE 884 127 14,4±3,8ÜPT 580 41 7,1±2,7Tabel 15. Keskmine pikasuiseliste kimalaseliikide arv (keskm. ± standardviga) seirealadel 2007. aastal(2007. a PKT kimalaste aruanne, 2007)SeirealaLääne-EestiKesk-EestiLõuna-EestiTalutoetustüüpKimalase liike alal(1000 m²)KST 6,2±1,3 0,9±0,3MAHE 7,0±0,7 0,9±0,2ÜPT 6,5±1,3 0,6±0,2KST 7,0±1,1 0,1±0,1MAHE 5,9±0,5 0,9±0,2ÜPT 5,0±0,7 1,0±0,6KST 7,8±0,9 2,1±2,6MAHE 9,3±1,0 1,6±0,2ÜPT 6,4±1,2 1,4±0,4Pikasuiselistekimalaste liike4.3.2.3. Kimalaste arvukuse ja liigirikkuse trendid ning seos õite tihedusegaKimalaste arvukus ja liigirikkus sõltub toidubaasist, s.o kättesaadavast nektarist ja õietolmust.Seetõttu hinnati lisaks kimalaste arvukusele ja liigirikkusele ka nende toidutaimede hulka alal.Sellest tulenevalt on järgnevalt lisaks kimalaste arvukuse ja liigirikkuse trendidele välja toodudantud näitajate ja õite tiheduse vahelised seosed.Toetustüübi ja kimalaste arvukuse ning liigirikkuse analüüsidest selgus, et piirkonniti esinevaderisuunalised trendid. Lõuna-Eestis olid nii kimalaste arvukus kui ka liigirikkus kõrgeimad MAHEtaludes ning ÜPT taludes mõnevõrra madalamad kui KST taludes. Statistiliselt olulisi erinevusisiiski kummalgi aastal ei leitud. Õite arvu ja kimalaste arvukuse ning liigirikkuse vahel olulisiseoseid ei leitud, mille põhjuseks võis olla sealne kompensatsioonialade rohkus.Kompensatsioonialadeks on üleskündmata alad (niidud, metsaservad, metsatukad jne), kus108

õitsevad looduslikud taimed, mida kimalased saavad külastada ka sel ajal, kui põllul midagi eiõitse. Kui läheduses on selliseid alasid, kus kimalased saavad pesitseda (maa sees), siis on katolmeldavaid putukaid. Isegi kui põlde mürgitatakse, jäävad rohkete looduslike niitude,metsaservade jne olemasolul kimalaste pered ellu ja lendavad põllule toitu otsima. Seega, kuikompensatsioonialasid on palju, ei pruugi toetustüübi mõju ilmneda ja tulemuseks on oluliseerinevuse puudumine.Kesk-Eestis olid kimalaste vastavad näitajad 2006. a kõrgeimad MAHE taludes ningmadalaimad ÜPT taludes. Kimalaste liigirikkus ja õite tihedus olid 2006. a ÜPT seiretaludesoluliselt madalamad kui MAHE ja KST taludes. Seega võib öelda, et kimalaste liigirikkus olimadalam seal, kus oli vähem õisi. Selline oluline seos ilmnes ainult Kesk-Eestis, millepõhjuseks võib olla kompensatsioonialade vähesus – kui ei ole kohta, kuhu pesa teha ja koguaktiivsusperioodi jooksul piisavalt toidutaimi, ei saa ka kimalaste arvukus väga kõrgeks tõusta.2007. a olid kimalaste näitajad Kesk-Eestis aga kõrgeimad KST ning madalaimad endiselt ÜPTtaludes – erinevused ei olnud siiski olulised. Kui analüüsida omavahel kahe aasta õite tihedusehinnangu ja kimalaste arvukuse ning liikide arvu näitajaid, siis ilmneb mõlema puhul olulinepositiivne seos: mida rohkem õisi, seda rohkem kimalasi ja kimalaseliike.Lääne-Eestis oli olukord hoopis vastupidine. Mõnevõrra kõrgemad väärtused kimalastearvukuse osas mõlemal aastal leiti ÜPT taludes. Samuti oli ka liigirikkus 2006. a kõrgeim ÜPTtaludes, 2007. a aga MAHE taludes veidi kõrgem kui KST ja ÜPT taludes. Kahe aasta õitetiheduse hinnangu ja kimalaste arvukuse ning liikide arvu näitajate vahel esines jällegi olulinepositiivne seos: mida rohkem õisi, seda rohkem kimalasi ja kimalaseliike.Kokkuvõte:• Olulisi erinevusi kimalaste arvukuses ja liigirikkuses MAHE, KST ja ÜPT talude (kõikseirepiirkonnad kokku) vahel ei leitud, kuigi ÜPT taludes olid need näitajadmõnevõrra madalamad.• Toetustüübi ja kimalaste arvukuse ning liigirikkuse analüüsidest selgus, et piirkonnitiesinevad erisuunalised trendid:oooLõuna-Eestis oli nii kimalaste arvukus kui ka liigirikkus kõrgeim MAHE taludesning ÜPT taludes mõnevõrra madalam kui KST taludes;Kesk-Eestis olid kimalaste vastavad näitajad 2006. aastal kõrgeimad MAHEtaludes ning madalaimad ÜPT taludes, 2007. aastal aga kõrgeimad KST ningmadalaimad endiselt ÜPT taludes;Lääne-Eestis leiti kimalaste arvukuse osas mõnevõrra kõrgemad väärtusedmõlemal aastal ÜPT taludes. Kimalaste liigirikkus oli 2006. aastal samutikõrgeim ÜPT taludes, 2007. aastal aga MAHE taludes veidi kõrgem kui KST jaÜPT taludes.• Kimalaste liigirikkus oli mõlemal seireaastal kõrgeim Lõuna-Eestis.• Shannoni indeksite väärtused olid 2006. aastal MAHE ja KST taludes võrreldes ÜPTtaludega oluliselt kõrgemad. Kuigi 2007. aastal vastava näitaja puhul statistiliseltolulist erinevust ei leitud, oli Shannoni indeks ka 2007. aastal siiski marginaalselterinev (st olulisuse nivoole väga lähedal): MAHE taludes kõrgeim ja ÜPT taludesmadalaim.• 2006. aastal oli MAHE talude kimalaste kooslus optimaalne, samas aga ÜPT taludesoli pikasuiselisi kimalasi loodetust vähem. 2007. aastal jäi ilmastiku tõttu kimalastearvukus varasemaga võrreldes madalamaks, mistõttu ka pikasuiseliste osakaalvähenes oluliselt.• Kesk- ja Lääne-Eestis leiti õite tiheduse ja kimalaste arvukuse ning liikide arvu kaheaasta andmete koosanalüüsimisel oluline positiivne seos: mida rohkem õisi, sedarohkem kimalasi ja kimalaseliike. Lõuna-Eestis see seos statistiliselt oluline ei olnud,mille põhjuseks võib olla kompensatsioonialade rohkus selles piirkonnas.109

talude kimalaste kooslus optimaalne, samas aga ÜPT taludes oli pikasuiselisi loodetust vähem.2007. aastal jäi ilmastiku tõttu kimalaste arvukus varasemaga võrreldes madalamaks japikasuiseliste osakaal vähenes oluliselt (<strong>2006</strong>. a PKT kimalaste aruanne, <strong>2006</strong>; 2007. a PKTkimalaste aruanne, 2007).Nagu tabelitest 14 ja 15 näha, on pikasuiselisi kimalasi enamasti vähem just ÜPT taludes.Põhjuseks võib olla 15% liblikõieliste või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu nõudepuudumine. KST ja MAHE taludes on see nõue olemas ning tagab seega suurema toiduvaru.Nt punane ristik on põllumajandusmaastikus pikasuiselistele kimalastele oluline toidutaim.Tabel 14. Pikasuiseliste kimalaste arvukus ja osakaal seirealadel <strong>2006</strong>. aastal: SD - standardviga (<strong>2006</strong>.a PKT kimalaste aruanne, <strong>2006</strong>)SeirealaLääne-EestiKesk-EestiLõuna-EestiTalutoetustüüpKimalasi alal(1000 m²)Pikasuiselisikimalasi alal(1000 m²)Pikasuiselistekimalaste %(keskm. ± SD)KST 382 17 4,5±1,7MAHE 390 58 15,0±4,0ÜPT 495 54 11,0±3,3KST 296 30 10,1±3,7MAHE 613 93 15,2±4,1ÜPT 164 18 11,0±4,0KST 547 138 25,2±7,7MAHE 884 127 14,4±3,8ÜPT 580 41 7,1±2,7Tabel 15. Keskmine pikasuiseliste kimalaseliikide arv (keskm. ± standardviga) seirealadel 2007. aastal(2007. a PKT kimalaste aruanne, 2007)SeirealaLääne-EestiKesk-EestiLõuna-EestiTalutoetustüüpKimalase liike alal(1000 m²)KST 6,2±1,3 0,9±0,3MAHE 7,0±0,7 0,9±0,2ÜPT 6,5±1,3 0,6±0,2KST 7,0±1,1 0,1±0,1MAHE 5,9±0,5 0,9±0,2ÜPT 5,0±0,7 1,0±0,6KST 7,8±0,9 2,1±2,6MAHE 9,3±1,0 1,6±0,2ÜPT 6,4±1,2 1,4±0,4Pikasuiselistekimalaste liike4.3.2.3. Kimalaste arvukuse ja liigirikkuse trendid ning seos õite tihedusegaKimalaste arvukus ja liigirikkus sõltub toidubaasist, s.o kättesaadavast nektarist ja õietolmust.Seetõttu hinnati lisaks kimalaste arvukusele ja liigirikkusele ka nende toidutaimede hulka alal.Sellest tulenevalt on järgnevalt lisaks kimalaste arvukuse ja liigirikkuse trendidele välja toodudantud näitajate ja õite tiheduse vahelised seosed.Toetustüübi ja kimalaste arvukuse ning liigirikkuse analüüsidest selgus, et piirkonniti esinevaderisuunalised trendid. Lõuna-Eestis olid nii kimalaste arvukus kui ka liigirikkus kõrgeimad MAHEtaludes ning ÜPT taludes mõnevõrra madalamad kui KST taludes. Statistiliselt olulisi erinevusisiiski kummalgi aastal ei leitud. Õite arvu ja kimalaste arvukuse ning liigirikkuse vahel olulisiseoseid ei leitud, mille põhjuseks võis olla sealne kompensatsioonialade rohkus.Kompensatsioonialadeks on üleskündmata alad (niidud, metsaservad, metsatukad jne), kus108

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!