MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Seirepiirkonniti analüüsides, oli nii 2006. kui ka 2007. aastal Shannoni mitmekesisuse indeksmadalaim Lääne-Eestis. 2007. aastal analüüsiti Shannoni mitmekesisuse indeksi väärtusiseirepiirkonniti sõltuvalt toetustüübist. Lõuna-Eestis oli Shannoni mitmekesisuse indeksi väärtusmõnevõrra suurem MAHE taludes, kuigi statistiliselt olulist erinevust ei leitud. Kesk-Eestis olivastav näitaja aga mõnevõrra kõrgem KST taludes (tabel 13), Lääne-Eestis aga MAHE taludeskõrgem kui KST või ÜPT taludes. Seejuures oli aga kimalaste arvukus Lääne-Eesti MAHEtaludes hoopis madalam. Selliste tulemuste põhjuseks oli ilmselt asjaolu, et MAHE taludpaiknevad õhematel muldadel, mistõttu seal kasvavad taimed kannatavad rohkem veepuuduseall ja mõjutavad seeläbi kimalaste arvukust (2007. a PKT kimalaste aruanne, 2007). Kuna liikeesines aga palju, oli ka Shannoni mitmekesisuse indeks kõrgeim just MAHE taludes.Tabel 13. Kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeksi väärtused seirealadel 2007. aastal: SD –standardviga (2007. a PKT kimalaste aruanne, 2007)SeirealaLääne-EestiKesk-EestiLõuna-EestiShannoni indeksSeireala kokku KST MAHE ÜPTKeskm ±SD Keskm ±SD Keskm ±SD Keskm ±SD1,36 0,07 1,25 0,14 1,50 0,10 1,23 0,071,45 0,08 1,59 0,15 1,49 0,08 1,24 0,161,69 0,08 1,69 0,09 1,77 0,14 1,54 0,234.3.2.2. Kimalaste koosluste liigiline koosseisEestis leidub 25 liiki kimalasi, kellest 10 on enamlevinud. PMK kimalaste seire käigus loendatimõlemal seireaastal kõigilt 66-lt seirealalt kokku 17 liiki kimalasi. 2006. aastal kohati Kesk-Eestiseirealadel kokku 13, Lõuna-Eestis 15 ja Lääne-Eestis 16 liiki kimalasi. 2007. aastal kohati agavaatamata erakordsele ilmastikule seirepiirkondades rohkem liike kui 2006. aastal: Kesk-Eestis14 ning Lõuna- ja Lääne-Eestis mõlemas 17 liiki kimalasi.Arvukamalt esinenud liigid olid põldkimalane (Bombus pascuorum), kivikimalane (B. lapidarius),maakimalane (B. lucorum), aedkimalane (B. hortorum) ja tumekimalane (B. ruderarius). Lääne-Eestis kohati mõlemal seireaastal ka kaht haruldast kimalaseliiki jaanikimalast (B. humilis) jasamblakimalast (B. muscorum), kes on kantud Eesti Punasesse Raamatusse kui haruldasteliikide kategooriasse (3. kategooria) kuuluvad liigid. Lisaks sellele esines ka Eesti PunaseRaamatu tähelepanu väärivate liikide (4. kategooria) hulka kuuluvaid urukimalast (B.subterraneus) ja ristikukimalast (B. distinguendus), keda on seire käigus kohatud kõigis kolmesseirepiirkonnas.Kõikide toetustüüpidega taludes arvukamalt esinenud liigid (põld-, kivi-, maa- ja tumekimalane)on lühi- ja keskmise suisepikkusega liigid. Need liigid koguvad nektarit ja õietolmu paljudelterinevatelt taimedelt, mis kindlustab ka kehvadel aastatel kimalasperede ellujäämise jasuguisendite tootmise. Erinevalt arvukalt esinevatest liikidest oli nõmmekimalase (B. jonellus)arvukus 2007. aastal mõnevõrra suurem MAHE taludes. See liik eelistab metsataimede nektaritja õietolmu. Nõmmekimalase arvukus on kõrgem metsade läheduses, vähem kohtab neidaladel, kus metsad puuduvad. Seega võib neid pidada ka indikaatoriteks, mis näitab põllumajandusmaastikumitmekesisust (2007. a PKT kimalaste aruanne, 2007).Eraldi pöörati tähelepanu pikasuiseliste kimalaste osatähtsusele kooslustes. Need kimalased oneriti olulised, kuna suudavad tolmeldada pika õieputkega taimede õisi – meemesilased jäävadsellega hätta. Seirealadel kohatud liikidest kuuluvad pikasuiseliste kimalaste hulka aed-, uru- jaristikukimalane (vastavalt B. hortorum, B. subterraneus ja B. distinguendus). Pikasuiselistekimalaste osakaal MAHE taludes oli 2006. aastal 14,4-15,2% (tabel 14). Vähem kohtas neidtaludes, mis ei olnud ühinenud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustusega (7,1-11,0%).Väga varieeruv oli pikasuiseliste kimalaste osakaal KST taludes (4,5-25,2%). Pikasuiselisedkimalased on sageli vähetoidulised eelistades pika õieputkega taimi. Toidutaimede vähesus kuika suhteliselt väikeste perede olemasolu, piirab kimalaste arvukuse tõusu ja teeb nad kergelthaavatavaks. 2007. aastal kohati enam pikasuiseliste kimalaste liike Lõuna-Eestis ja vähemLääne- ning Kesk-Eesti seiretaludes (tabel 15). Optimaalses kimalasekoosluses on tavaliselt 6-12 liiki, millest 1-2 liiki võiks teoreetiliselt olla pikasuiselised. Sellisel juhul oli 2006. aastal MAHE107