12.07.2015 Views

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

4.3.2. Indikaator: kimalaste mitmekesisus ja arvukusEesmärk:• uurida, kuidas on põllumajandusettevõtte üldine keskkonnaseisund tänu PKTrakendamisele muutunud pidades silmas elupaiga funktsiooni.Seirealad: 66 seireala, mis asuvad kolmes piirkonnas: Lääne-Eesti (Saaremaa), Kesk-Eesti(Jõgeva- ja Tartumaa) ja Lõuna-Eesti (Võrumaa). Igas piirkonnas on valimis 22 seireala, missõltuvalt toetustüübist jagunevad järgmiselt:• 10 mahepõllumajandusega tegelevat põllumajandustootjat (MAHE);• 6 keskkonnasõbraliku tootmisega (KST) tegelevat põllumajandustootjat;• 6 referents põllumajandustootjat (ÜPT) (põllumajandustootjad, kes ei ole liitunudpõllumajandusliku <strong>keskkonnatoetuse</strong> kohustusega).Seire teostamise aeg ja samm: kimalaste seirega alustati <strong>2006</strong>. aastal, mil andmeid kogutikõigist 66st seiretalust. Seire sageduseks on üks loendus kuus (periood juuni-august k.a) jaseiret teostatakse igal aastal (toetusperioodi 10 esimest aastat).Metoodika: transektloendus.Täpsemat metoodikat vt lisast 3.Järgnevalt on välja toodud PKT kimalaste seire tulemused, kuid kuna andmeid on kogutud alleskahel aastal ning toetuste mõju kimalastele ei avaldu nii lühikese ajaga, on antud tulemustenäol tegemist algfaasi fikseerimisega.4.3.2.1 Kimalaste arvukus ja liigirikkusKõikidelt vaatluse all olevatelt 66-lt alalt loendati 2007. aastal kokku vähem kimalasi kui <strong>2006</strong>.aastal: kokku vastavalt 3 000 ja 4 390 isendit. Kimalaste arvukust mõjutas 2007. aastal erititugevasti ilmastik: mai- ja juunikuu kõrgete temperatuuride tõttu arenesid kimalaste peredkiiresti ja suguisendid ilmusid juba juuni lõpus, mistõttu perede areng lõppes varem ja kimalastearvukus jäi oluliselt madalamaks kui <strong>2006</strong>. aastal. Seega ajaliselt aastatevahelisi muutusisõltuvalt põllumajandustegevusest veel kimalaste arvukuses otsida ei saa: esiteks oli ilmastikulsiin oluline osa ja teiseks ei toimu kimalase populatsioonide märgatavad muutused sõltuvaltpõllumajandustegevusest juba paari aasta jooksul.Kimalaste arvukus oli <strong>2006</strong>. aastal kõrgem Lõuna-Eestis, kuid mitte oluliselt. 2007. aastal oliaga nii Lõuna- kui ka Lääne-Eestis kimalaste arvukus oluliselt kõrgem kui Kesk-Eestis.Kimalaste liigirikkus oli aga mõlemal seireaastal oluliselt kõrgem Lõuna-Eestis, madalaim aga<strong>2006</strong>. aastal Lääne-Eestis ja 2007. aastal Kesk-Eestis. Kimalaste mitmekesisuse hindamisekskasutati Shannoni mitmekesisuse indeksit, mis võtab arvesse nii liikide arvu kui ka selle, kuipalju isendeid igast liigist esineb. Shannoni mitmekesisuse indeks võib bioloogilistes kooslustessaada väärtusi vahemikus 0-5 ning on seda suurem mida rohkem liike esineb ja midaühtlasemalt nende arvukus liikide vahel on jaotunud ehk mida mitmekesisem on kooslus.Shannoni mitmekesisuse indeksi analüüsil sõltuvalt piirkonnast selgus, et Lõuna- ning Kesk-Eesti kimalaste koosluste mitmekesisus omavahel kummalgi seireaastal oluliselt ei erinenud.Kuigi Lõuna-Eestis oli rohkem liike, ei olnud erinevatesse liikidesse kuuluvate kimalaste arvühtlaselt omavahel jaotunud, osa liikidest domineerisid, teisi leidus suhteliselt vähe. Kesk-Eestisoli küll vähem liike, kuid nende arvukus jaotus liikide vahel ühtlasemalt. Sellest tulenes ka siismitmekesisuse indeksite väärtuste sarnasus. Oluliselt madalam mitmekesisuse indeksi väärtusoli mõlemal seireaastal aga Lääne-Eestis. Tegemist on alles kahe aasta andmetega ning sellepõhjal ei saa veel väita, et Lääne-Eestis ongi kimalaste mitmekesisuse indeks madalam.Võimalik, et kuna ilmastik ei olnud soodne, kasvas Lääne-Eesti õhukestel muldadel kuivusetõttu vähem toitu pakkuvaid taimi.Olulisi erinevusi kimalaste arvukuses ja liigirikkuses MAHE, KST ja ÜPT talude (kõikseirepiirkonnad kokku) vahel ei leitud, kuigi ÜPT taludes olid need näitajad mõnevõrramadalamad. Shannoni indeksite väärtused olid <strong>2006</strong>. aastal MAHE ja KST taludes võrreldesÜPT taludega oluliselt kõrgemad. Kuigi 2007. aastal vastava näitaja puhul statistiliselt olulisterinevust ei leitud, oli Shannoni indeks ka 2007. aastal siiski marginaalselt erinev (st olulisusenivoole väga lähedal): MAHE taludes kõrgeim ja ÜPT taludes madalaim.106

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!