4.3.2. Indikaator: kimalaste mitmekesisus ja arvukusEesmärk:• uurida, kuidas on põllumajandusettevõtte üldine keskkonnaseisund tänu PKTrakendamisele muutunud pidades silmas elupaiga funktsiooni.Seirealad: 66 seireala, mis asuvad kolmes piirkonnas: Lääne-Eesti (Saaremaa), Kesk-Eesti(Jõgeva- ja Tartumaa) ja Lõuna-Eesti (Võrumaa). Igas piirkonnas on valimis 22 seireala, missõltuvalt toetustüübist jagunevad järgmiselt:• 10 mahepõllumajandusega tegelevat põllumajandustootjat (MAHE);• 6 keskkonnasõbraliku tootmisega (KST) tegelevat põllumajandustootjat;• 6 referents põllumajandustootjat (ÜPT) (põllumajandustootjad, kes ei ole liitunudpõllumajandusliku <strong>keskkonnatoetuse</strong> kohustusega).Seire teostamise aeg ja samm: kimalaste seirega alustati <strong>2006</strong>. aastal, mil andmeid kogutikõigist 66st seiretalust. Seire sageduseks on üks loendus kuus (periood juuni-august k.a) jaseiret teostatakse igal aastal (toetusperioodi 10 esimest aastat).Metoodika: transektloendus.Täpsemat metoodikat vt lisast 3.Järgnevalt on välja toodud PKT kimalaste seire tulemused, kuid kuna andmeid on kogutud alleskahel aastal ning toetuste mõju kimalastele ei avaldu nii lühikese ajaga, on antud tulemustenäol tegemist algfaasi fikseerimisega.4.3.2.1 Kimalaste arvukus ja liigirikkusKõikidelt vaatluse all olevatelt 66-lt alalt loendati 2007. aastal kokku vähem kimalasi kui <strong>2006</strong>.aastal: kokku vastavalt 3 000 ja 4 390 isendit. Kimalaste arvukust mõjutas 2007. aastal erititugevasti ilmastik: mai- ja juunikuu kõrgete temperatuuride tõttu arenesid kimalaste peredkiiresti ja suguisendid ilmusid juba juuni lõpus, mistõttu perede areng lõppes varem ja kimalastearvukus jäi oluliselt madalamaks kui <strong>2006</strong>. aastal. Seega ajaliselt aastatevahelisi muutusisõltuvalt põllumajandustegevusest veel kimalaste arvukuses otsida ei saa: esiteks oli ilmastikulsiin oluline osa ja teiseks ei toimu kimalase populatsioonide märgatavad muutused sõltuvaltpõllumajandustegevusest juba paari aasta jooksul.Kimalaste arvukus oli <strong>2006</strong>. aastal kõrgem Lõuna-Eestis, kuid mitte oluliselt. 2007. aastal oliaga nii Lõuna- kui ka Lääne-Eestis kimalaste arvukus oluliselt kõrgem kui Kesk-Eestis.Kimalaste liigirikkus oli aga mõlemal seireaastal oluliselt kõrgem Lõuna-Eestis, madalaim aga<strong>2006</strong>. aastal Lääne-Eestis ja 2007. aastal Kesk-Eestis. Kimalaste mitmekesisuse hindamisekskasutati Shannoni mitmekesisuse indeksit, mis võtab arvesse nii liikide arvu kui ka selle, kuipalju isendeid igast liigist esineb. Shannoni mitmekesisuse indeks võib bioloogilistes kooslustessaada väärtusi vahemikus 0-5 ning on seda suurem mida rohkem liike esineb ja midaühtlasemalt nende arvukus liikide vahel on jaotunud ehk mida mitmekesisem on kooslus.Shannoni mitmekesisuse indeksi analüüsil sõltuvalt piirkonnast selgus, et Lõuna- ning Kesk-Eesti kimalaste koosluste mitmekesisus omavahel kummalgi seireaastal oluliselt ei erinenud.Kuigi Lõuna-Eestis oli rohkem liike, ei olnud erinevatesse liikidesse kuuluvate kimalaste arvühtlaselt omavahel jaotunud, osa liikidest domineerisid, teisi leidus suhteliselt vähe. Kesk-Eestisoli küll vähem liike, kuid nende arvukus jaotus liikide vahel ühtlasemalt. Sellest tulenes ka siismitmekesisuse indeksite väärtuste sarnasus. Oluliselt madalam mitmekesisuse indeksi väärtusoli mõlemal seireaastal aga Lääne-Eestis. Tegemist on alles kahe aasta andmetega ning sellepõhjal ei saa veel väita, et Lääne-Eestis ongi kimalaste mitmekesisuse indeks madalam.Võimalik, et kuna ilmastik ei olnud soodne, kasvas Lääne-Eesti õhukestel muldadel kuivusetõttu vähem toitu pakkuvaid taimi.Olulisi erinevusi kimalaste arvukuses ja liigirikkuses MAHE, KST ja ÜPT talude (kõikseirepiirkonnad kokku) vahel ei leitud, kuigi ÜPT taludes olid need näitajad mõnevõrramadalamad. Shannoni indeksite väärtused olid <strong>2006</strong>. aastal MAHE ja KST taludes võrreldesÜPT taludega oluliselt kõrgemad. Kuigi 2007. aastal vastava näitaja puhul statistiliselt olulisterinevust ei leitud, oli Shannoni indeks ka 2007. aastal siiski marginaalselt erinev (st olulisusenivoole väga lähedal): MAHE taludes kõrgeim ja ÜPT taludes madalaim.106
Seirepiirkonniti analüüsides, oli nii <strong>2006</strong>. kui ka 2007. aastal Shannoni mitmekesisuse indeksmadalaim Lääne-Eestis. 2007. aastal analüüsiti Shannoni mitmekesisuse indeksi väärtusiseirepiirkonniti sõltuvalt toetustüübist. Lõuna-Eestis oli Shannoni mitmekesisuse indeksi väärtusmõnevõrra suurem MAHE taludes, kuigi statistiliselt olulist erinevust ei leitud. Kesk-Eestis olivastav näitaja aga mõnevõrra kõrgem KST taludes (tabel 13), Lääne-Eestis aga MAHE taludeskõrgem kui KST või ÜPT taludes. Seejuures oli aga kimalaste arvukus Lääne-Eesti MAHEtaludes hoopis madalam. Selliste tulemuste põhjuseks oli ilmselt asjaolu, et MAHE taludpaiknevad õhematel muldadel, mistõttu seal kasvavad taimed kannatavad rohkem veepuuduseall ja mõjutavad seeläbi kimalaste arvukust (2007. a PKT kimalaste aruanne, 2007). Kuna liikeesines aga palju, oli ka Shannoni mitmekesisuse indeks kõrgeim just MAHE taludes.Tabel 13. Kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeksi väärtused seirealadel 2007. aastal: SD –standardviga (2007. a PKT kimalaste aruanne, 2007)SeirealaLääne-EestiKesk-EestiLõuna-EestiShannoni indeksSeireala kokku KST MAHE ÜPTKeskm ±SD Keskm ±SD Keskm ±SD Keskm ±SD1,36 0,07 1,25 0,14 1,50 0,10 1,23 0,071,45 0,08 1,59 0,15 1,49 0,08 1,24 0,161,69 0,08 1,69 0,09 1,77 0,14 1,54 0,234.3.2.2. Kimalaste koosluste liigiline koosseisEestis leidub 25 liiki kimalasi, kellest 10 on enamlevinud. PMK kimalaste seire käigus loendatimõlemal seireaastal kõigilt 66-lt seirealalt kokku 17 liiki kimalasi. <strong>2006</strong>. aastal kohati Kesk-Eestiseirealadel kokku 13, Lõuna-Eestis 15 ja Lääne-Eestis 16 liiki kimalasi. 2007. aastal kohati agavaatamata erakordsele ilmastikule seirepiirkondades rohkem liike kui <strong>2006</strong>. aastal: Kesk-Eestis14 ning Lõuna- ja Lääne-Eestis mõlemas 17 liiki kimalasi.Arvukamalt esinenud liigid olid põldkimalane (Bombus pascuorum), kivikimalane (B. lapidarius),maakimalane (B. lucorum), aedkimalane (B. hortorum) ja tumekimalane (B. ruderarius). Lääne-Eestis kohati mõlemal seireaastal ka kaht haruldast kimalaseliiki jaanikimalast (B. humilis) jasamblakimalast (B. muscorum), kes on kantud Eesti Punasesse Raamatusse kui haruldasteliikide kategooriasse (3. kategooria) kuuluvad liigid. Lisaks sellele esines ka Eesti PunaseRaamatu tähelepanu väärivate liikide (4. kategooria) hulka kuuluvaid urukimalast (B.subterraneus) ja ristikukimalast (B. distinguendus), keda on seire käigus kohatud kõigis kolmesseirepiirkonnas.Kõikide toetustüüpidega taludes arvukamalt esinenud liigid (põld-, kivi-, maa- ja tumekimalane)on lühi- ja keskmise suisepikkusega liigid. Need liigid koguvad nektarit ja õietolmu paljudelterinevatelt taimedelt, mis kindlustab ka kehvadel aastatel kimalasperede ellujäämise jasuguisendite tootmise. Erinevalt arvukalt esinevatest liikidest oli nõmmekimalase (B. jonellus)arvukus 2007. aastal mõnevõrra suurem MAHE taludes. See liik eelistab metsataimede nektaritja õietolmu. Nõmmekimalase arvukus on kõrgem metsade läheduses, vähem kohtab neidaladel, kus metsad puuduvad. Seega võib neid pidada ka indikaatoriteks, mis näitab põllumajandusmaastikumitmekesisust (2007. a PKT kimalaste aruanne, 2007).Eraldi pöörati tähelepanu pikasuiseliste kimalaste osatähtsusele kooslustes. Need kimalased oneriti olulised, kuna suudavad tolmeldada pika õieputkega taimede õisi – meemesilased jäävadsellega hätta. Seirealadel kohatud liikidest kuuluvad pikasuiseliste kimalaste hulka aed-, uru- jaristikukimalane (vastavalt B. hortorum, B. subterraneus ja B. distinguendus). Pikasuiselistekimalaste osakaal MAHE taludes oli <strong>2006</strong>. aastal 14,4-15,2% (tabel 14). Vähem kohtas neidtaludes, mis ei olnud ühinenud põllumajandusliku <strong>keskkonnatoetuse</strong> kohustusega (7,1-11,0%).Väga varieeruv oli pikasuiseliste kimalaste osakaal KST taludes (4,5-25,2%). Pikasuiselisedkimalased on sageli vähetoidulised eelistades pika õieputkega taimi. Toidutaimede vähesus kuika suhteliselt väikeste perede olemasolu, piirab kimalaste arvukuse tõusu ja teeb nad kergelthaavatavaks. 2007. aastal kohati enam pikasuiseliste kimalaste liike Lõuna-Eestis ja vähemLääne- ning Kesk-Eesti seiretaludes (tabel 15). Optimaalses kimalasekoosluses on tavaliselt 6-12 liiki, millest 1-2 liiki võiks teoreetiliselt olla pikasuiselised. Sellisel juhul oli <strong>2006</strong>. aastal MAHE107
- Page 1 and 2:
Põllumajandusuuringute KeskusEESTI
- Page 3 and 4:
4.1.4.2. Hindamiskriteerium VI.1.A-
- Page 5 and 6:
4.4. VALDKOND MAASTIK..............
- Page 7 and 8:
LÜHENDID JA MÕISTEDBA - biomassi
- Page 9 and 10:
kogutavad andmed), teostatakse ka s
- Page 11 and 12:
Finants- ja rakendamisalase info p
- Page 13 and 14:
2006. a uusi taotlusi baastegevusel
- Page 15 and 16:
Eritegevus (kohalikku ohustatud tõ
- Page 17 and 18:
vähendaks reostus- ja erosioonioht
- Page 19 and 20:
2. KOKKUVÕTE MAK PKT 2004-2006 RAK
- Page 21 and 22:
2.2.2. PKT areng 2004-2006MAK 2004-
- Page 23 and 24:
PKT taotlenud põllumajandustootjat
- Page 25 and 26:
Tulemused:Alates mahepõllumajandus
- Page 27 and 28:
Osalemistingimused ja nõuded:Toetu
- Page 29 and 30:
Tabel 4. PKT loodetava keskkonnamõ
- Page 31 and 32:
Tabel 6. MAK 2004-2006 põllumajand
- Page 33 and 34:
Tabel 8. Koondtabel toetuste taotle
- Page 35 and 36:
14090008000120100806040200HARJUMAAH
- Page 37 and 38:
MaakondÜPT (shPKT) (ha)KST (ha)KST
- Page 39 and 40:
hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 41 and 42:
2.2.4.4. Viljavaheldusplaanis libli
- Page 43 and 44:
30252015105020042005200620072004200
- Page 45 and 46:
40353025%20HARJU MAAHIIUMAAIDA-VIRU
- Page 47 and 48:
3.2. ÜLEVAADE PKT HINDAMISEL KASUT
- Page 49 and 50:
VALDKOND VESIINDIKAATOR/UURINGIndik
- Page 51 and 52:
VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKESISUS
- Page 53 and 54:
VALDKOND SOTSIAALMAJANDUS JA MUU (j
- Page 55 and 56: Hindamisküsimusele VI.2.C sobis va
- Page 57 and 58: Deflatsiooni uuringu tulemusena lei
- Page 59 and 60: Joonis 14. Uuritud valdade paiknemi
- Page 61 and 62: 0 25 50kmTallinnRakvereNarvaKärdla
- Page 63 and 64: 4.1.3. Indikaator: mullaviljakus4.1
- Page 65 and 66: 8,07,06,06,8 6,97,2 6,8 6,96,97,3 6
- Page 67 and 68: 8075706060536856%504030201019645391
- Page 69 and 70: Suhteliselt vähe oli kaaliumivaese
- Page 71 and 72: 60%50%40%EestiTestmaakonnad30%20%10
- Page 73 and 74: 70%60%50%Corg-PKTCorg40%30%20%10%0%
- Page 75 and 76: 4.1.3.2.6.3. KaaliumKaaliumisisaldu
- Page 77 and 78: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 79 and 80: põllukultuuride osatähtsus pisut
- Page 81 and 82: Tuule-erosioon Eestis on oma kahjus
- Page 83 and 84: 4.1.4.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 85 and 86: Väetiste kasutamine aruandeperiood
- Page 87 and 88: 504540J28 (MAHE)PLin (KST)35NO3 - ,
- Page 89 and 90: 4.2.3. Indikaator: toiteelementide
- Page 91 and 92: 45403530ÜPTKSTMAHEN kg/ha252015105
- Page 93 and 94: Kokkuvõte:• Lämmastiku bilanss
- Page 95 and 96: KST pm maa kohta KST töödeldud ma
- Page 97 and 98: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 99 and 100: c) millest on kultuurid ja/või vil
- Page 101 and 102: KST ettevõtetes olid uuritud taime
- Page 103 and 104: 4.3. VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKES
- Page 105: nii põldude kui ka põlluservade t
- Page 109 and 110: õitsevad looduslikud taimed, mida
- Page 111 and 112: Tabel 16. PMK linnuseire üldparame
- Page 113 and 114: Summaarne asustustihedus,p/10 ha151
- Page 115 and 116: 4.3.3.3. Linnustiku muutused erinev
- Page 117 and 118: väheneva arvukusega alasid. See n
- Page 119 and 120: Pruunselg-põõsalind kui tüüpili
- Page 121 and 122: 4.3.4. Indikaator: soontaimede koos
- Page 123 and 124: Taimestiku liigiline koosseis põld
- Page 125 and 126: Järgnevalt on välja toodud PKT vi
- Page 127 and 128: 4.3.5.3. Vihmaussikoosluse ökoloog
- Page 129 and 130: 2005. ja 2006. aastal aga mitte. 20
- Page 131 and 132: aspektist lähtudes. Hindepunktide
- Page 133 and 134: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 135 and 136: VI.2.B-3. Väärtuslikke märgalasi
- Page 137 and 138: 4.3.6.1.3. Programmi indikaator VI.
- Page 139 and 140: Kui kõigi vihmausside ja mulla mik
- Page 141 and 142: 4.3.6.2.2.Programmi indikaator VI.2
- Page 143 and 144: 1412Kimalaseliikide arv10864200 2 4
- Page 145 and 146: 4,0Shannoni lindude mitmekesisuse i
- Page 147 and 148: MAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt
- Page 149 and 150: 4.3.6.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 151 and 152: sõltuvalt seirepiirkonnast selgus,
- Page 153 and 154: Taimede ja maastikuelementide vahel
- Page 155 and 156: õiguslikuna põllumajandusmaa, mil
- Page 157 and 158:
2005. aastal taotluste vastuvõtupe
- Page 159 and 160:
kiviaedu mujal kui ainult põllumaj
- Page 161 and 162:
4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil
- Page 163 and 164:
Tabel 26. Kohalikku ohustatud tõug
- Page 165 and 166:
4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkon
- Page 167 and 168:
4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil m
- Page 169 and 170:
Tabel 29. Maastikuseireruutude rohu
- Page 171 and 172:
VI.3-2.1 a) tänu visuaalsele keeru
- Page 173 and 174:
1,81,6SHDI indeks1,41,210,80,60,420
- Page 175 and 176:
Ohustatud tõugu loomade (eesti hob
- Page 177 and 178:
Kokkuvõte:• Keeruline on mõõta
- Page 179 and 180:
4.5. RIIGIOMANE VALDKOND SOTSIAALMA
- Page 181 and 182:
2007. aasta lõpu seisuga oli alla
- Page 183 and 184:
Taimekasvatuse suhteliselt väike o
- Page 185 and 186:
Kr / ha25002000150010005000-500-100
- Page 187 and 188:
3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
- Page 189 and 190:
4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna m
- Page 191 and 192:
10095 89888077%60402002003200420052
- Page 193 and 194:
4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlik
- Page 195 and 196:
Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 197 and 198:
4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil m
- Page 199 and 200:
4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
- Page 201 and 202:
Majanduslikult suuremad mahepõllum
- Page 203 and 204:
4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. M
- Page 205 and 206:
mahetoodete osa” analüüs FADN v
- Page 207 and 208:
Koolitused on mänginud kindlasti v
- Page 209 and 210:
hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 211 and 212:
4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
- Page 213 and 214:
(b) seotud püsikultuuridega (rohum
- Page 215 and 216:
5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
- Page 217 and 218:
5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agroteh
- Page 219 and 220:
5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
- Page 221 and 222:
0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
- Page 223 and 224:
6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
- Page 225 and 226:
mille jätkumine viib mullaviljakus
- Page 227 and 228:
6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
- Page 229 and 230:
ja sellest lähtuvalt tulemuste par
- Page 231 and 232:
Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
- Page 233 and 234:
VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
- Page 235 and 236:
IEEP, 2007. Guidance document to th
- Page 237 and 238:
Linnuseire andmete täiendav analü
- Page 239:
LISAD (eraldiseisev osa)LISA 1. ADM