MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
põllumajandustootmisest tulenevat kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele. MAK 2004-2006 perioodil oli põllumajandusliku keskkonnatoetuse üheks eesmärgiks seatud säilitada võitõsta bioloogilist mitmekesisust. Selle eesmärgi saavutamise hindamiseks Eestis on PMKkoostöös ekspertidest koosneva töögrupiga välja valinud neli bioloogilise mitmekesisuseindikaatorit: kimalased, linnud, taimed ja vihmaussid.Kimalased on mesilaselaadsete sugukonda kuuluvad n-ö looduslikud mesilased, kes on olulisedtolmeldajad kõikjal maismaaökosüsteemides, sh põllumajanduses. Üha rohkem pöörataksetähelepanu tolmeldajate bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise vajaduselepõllumajanduskooslustes. Tolmeldamine aitab kaasa saagi ühtlasemale valmimisele, mistõttuparaneb ka kvaliteet (nt rapsi puhul). Kõige rohkem on kadunud põllumajandusmaastikest justpikasuiselised kimalased (Williams, 1986), kes on võimelised efektiivselt tolmeldama pikaõieputkega kultuurtaimede õisi nagu seda on nt punane ristik ja põlduba. Pikasuiselistekimalaste väike arvukus koosluses vähendab oluliselt ka vastavate kultuuride seemnesaaki.Seega on kimalased põllumajandustootjale kõrgema saagi tagamisel vajalikud abilised.Kimalaste arvukuse languse põhjusteks peetakse Euroopas eelkõige muutusi maakasutuses.Nii intensiivse kui ka ekstensiivse maaharimisega kaasneb pesitsusvõimaluste kitsenemine jatoidutaimede mitmekesisuse ning arvukuse vähenemine, mis omakorda piirab kimalastearvukust (Johansen, Mayer, 1990; Fussell, Corbet, 1991, 1992). Tekib suletud ring, kustolmeldajate arvukuse ja liigirikkuse vähenemine kutsub esile taimekoosluste vaesumise,mõjutades omakorda seemnetoiduliste lindude ja imetajate arvukust. Seetõttu tulebtolmeldajaid, eeskätt mesilaselaadseid, pidada võtmegrupiks nii kultuur- kui kalooduskeskkonnas (Williams, Carreck, 1994), olles üheks tähtsamaks loodusressursiks niikultuurtaimede saagikuse tagamisel kui ka loodusliku mitmekesisuse säilimise (2006. a PKTkimalaste aruanne, 2006).Lindudel on põllumajandusmaastikus tähtis osa eelkõige kahjurputukate hävitajana nii taimedeltkui ka loomadelt. Samuti pakub linnulaul maastikus rekreatiivset väärtust. Paljud Euroopapõllumajandusmaastiku linnud näitavad langustrendi, mille põhjuseks arvatakse olevat viimasteldekaadidel intensiivistunud põllumajandus (Heikkinen et al., 2004). Kõige rohkem onvähenenud põllumajandusmaastike lindude mitmekesisus nendes maades, kus põllumajanduson väga intensiivne (näiteks Inglismaal, Saksamaal). Üle-Euroopaline põllumajandusmaastikelindude indeks (Farmland Bird Index), mis iseloomustab põllulindude arvukuse trendi võrreldes1966. aasta tasemega, on alates 1970. aastatest pidevalt langenud. Aastatel 1990-2000 üleEuroopa jälgitud 58 põllumajandusmaastiku linnuliigist näitasid 41 negatiivset keskmistlangustrendi, seejuures 19 märkimisväärset langustrendi. Rõhutada tuleks ka seda, et paljudneist liikidest moodustavad globaalsest populatsioonist 25…74% (Donald et al., 2006).Seejuures ei lange mitte ainult pesitsevate lindude arvukus, vaid samuti talvituvate lindudearvukus, kellele põllumajandusmaastik on oluline toitumispaik (Donald et al., 2002).Eestis on põllumajandusmaastike linnustikule pööratud seni väga tagasihoidlikku tähelepanuning keskendutud on pigem üksikute liikide arvukuse uurimisele (nt Elts, 1997). Tänu ELtoetustele võib meid ees oodata kiire maaelu ja sellega seotud maastike polariseerumine, kusääremaad jäävad põllumajanduslikust kasutusest välja ja võsastuvad, samal ajal kui asulatelelähematel aladel toimub põllumajandusliku tegevuse intensiivistumine. Baltimaades mõnedaastad tagasi läbi viidud ulatuslik uuring näitas, et viljelusmaal võivad põllulindudeasustustihedused ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega piirkondades olla enam kui kakskorda erinevad (Herzon et al., 2008), mis viitab intensiivistumise ohtlikkusele. Linnud on laialtlevinud ning kergesti määratavad ja seetõttu suhteliselt hästi uuritud taksonoomiline grupp.Lisaks eelnevale on lindude arvukuse ja mitmekesisuse järgi hea hinnata põllumajandusmaastikekvaliteeti, sest põllulindude arvukuse langus või levila kahanemine on sageli seotudelupaiga omaduste halvenemisega (Elts, 2003).Põllumeestele on taimede ohtruse ja mitmekesisuse säilitamise vajadus põllumajandusmaastikulkõige problemaatilisem teema, sest n-ö mittekultuurtaimed on tootjate mõistesumbrohud. Siiski on ka mittekultuurtaimedel põllumajandusmaastikus tähtis roll: toit paljudeleorganismidele (õietolm ja nektar putukatele, seemned ja muud taimeosad lindudele jaimetajatele). Seega taimekoosluste vaesumine toob tagajärjeks ka tolmeldajate, lindude ja teistetaimedest toitujate arvukuse ja mitmekesisuse languse. Euroopas on ligikaudu 800 taimeliikiohustatud ning paljud neist otseselt põllumajanduse intensiivistumise tõttu. Viimasel ajal onsuhteliselt palju tehtud uurimusi, kus võrreldakse mahepõllunduse ning tavapõllunduse mõjubioloogilisele mitmekesisusele. Enamikes uurimustes on leitud, et mahepõllumajandus mõjutab104
nii põldude kui ka põlluservade taimkatte mitmekesisust positiivselt (Albrecht, Mattheis 1998;Aude et al., 2003; Hole et al., 2005). Sealjuures on tavapõllunduses rakendatavate umbrohutõrjevahenditesuhtes eriti tundlikud rohundid (nt liblikõielised, ristõielised, tatralised),graminoidide (nt lõikheinalised, loalised) mitmekesisuse erinevus tava- ja mahepõllundustaludevahel nii ilmne ei ole (Hole et al., 2005). Mahetalude põllud võivad olla olulised kasvukohadharuldasemate ja kahaneva arvukusega umbrohuliikide jaoks. (2006. a PKT taimede aruanne,2006) Kuna taimedel on põllumajandusmaastikus väga oluline koht ning aja jooksul saadudtagasiside taimede mitmekesisuse muutuste kohta väga vajalik on ka taimed valitud üheksindikaatoriks põllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamisel.Mulla mikroobikooslus ning mullas suurimat biomassi omavad selgrootud mullaloomad -vihmaussid (sugukond Lumbricidae) - on vastastikuses seoses valdava osaga mullaviljakustmääravatest omadustest ja protsessidest, mistõttu nad on edukalt kasutatavad bioindikaatoritenamullaseire läbiviimisel. Vihmaussid koos mulla mikroobikooslusega kujundavadmullaviljakuse ning määravad oluliselt põllukultuuride saagikuse (2004. a PKT vihmaussidearuanne, 2004). Vihmauslased on olulisimad orgaanilise aine lagundajad mullas, olles ühtlasiseotud ökosüsteemis toimuvate protsessidega. Keskkonnategurid võivad vihmausse mõneljuhul tappa või mõjutada kasvukiirust, paljunemist ja käitumist (2007. a PKT vihmaussidearuanne, 2007).Vihmausside ainevahetus on aeglane, kehapinna pidev kontakt mulla, mullavee ja selleslahustunud sooladega on aluseks põhilise elupaiga füüsikaliste ja keemiliste tingimuste mõjuintegreerimisel ning teeb võimalikuks nende kasutamise bioindikaatoritena. Igasugune põllumajandustegevusavaldab mullaelustikule tugevat mõju, kusjuures suur osa põllumajanduslikestvõtetest (näiteks kündmine) mõjutab vihmausse otseselt, veel suurem osa aga kaudselt. Vihmaussikoosluselon olemas omadused, mis peavad olema heal bioindikaatoril: nad on suured,arvukad, lihtne koguda ja määrata, laialdaselt levinud ja suhteliselt väheliikuvad; neil on tihekontakt substraadiga, milles nad elavad ja mida nad tarbivad (Edwards, Bohlen 1996 ; Doube,Schmidt 1997) (2007. a PKT vihmausside aruanne, 2007).Lisaks liigilise ja elupaigalise mitmekesisuse säilitamisele on oluline ka geneetilise mitmekesisusesäilitamine. Geneetiliste ressursside kaitsmiseks maksti MAK 2004-2006 perioodilohustatud tõugu looma kasvatamise toetust eesti maatõugu veise, eesti hobuse, tori hobuse jaeesti raskeveohobuse kasvatamise eest. FAO klassifikatsiooni põhjal kuuluvad need kõikohustatud ja säilitatavate tõugude kategooriasse. Eestis oli 2007. aasta lõpu seisugatõuraamatusse kantud 1 600 eesti hobust, 1 300 tori hobust, 210 eesti raskeveohobust ning 2586 eesti maatõugu veist.MAK 2004-2006 perioodil rakendati põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames nelja toetust:keskkonnasõbralik tootmine, mahepõllumajanduslik tootmine, kiviaia rajamine, taastamine jahooldamine ning ohustatud tõugu looma kasvatamine. Käesolev aruanne annab ülevaatenende toetuste panusest bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja suurendamisel.105
- Page 53 and 54: VALDKOND SOTSIAALMAJANDUS JA MUU (j
- Page 55 and 56: Hindamisküsimusele VI.2.C sobis va
- Page 57 and 58: Deflatsiooni uuringu tulemusena lei
- Page 59 and 60: Joonis 14. Uuritud valdade paiknemi
- Page 61 and 62: 0 25 50kmTallinnRakvereNarvaKärdla
- Page 63 and 64: 4.1.3. Indikaator: mullaviljakus4.1
- Page 65 and 66: 8,07,06,06,8 6,97,2 6,8 6,96,97,3 6
- Page 67 and 68: 8075706060536856%504030201019645391
- Page 69 and 70: Suhteliselt vähe oli kaaliumivaese
- Page 71 and 72: 60%50%40%EestiTestmaakonnad30%20%10
- Page 73 and 74: 70%60%50%Corg-PKTCorg40%30%20%10%0%
- Page 75 and 76: 4.1.3.2.6.3. KaaliumKaaliumisisaldu
- Page 77 and 78: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 79 and 80: põllukultuuride osatähtsus pisut
- Page 81 and 82: Tuule-erosioon Eestis on oma kahjus
- Page 83 and 84: 4.1.4.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 85 and 86: Väetiste kasutamine aruandeperiood
- Page 87 and 88: 504540J28 (MAHE)PLin (KST)35NO3 - ,
- Page 89 and 90: 4.2.3. Indikaator: toiteelementide
- Page 91 and 92: 45403530ÜPTKSTMAHEN kg/ha252015105
- Page 93 and 94: Kokkuvõte:• Lämmastiku bilanss
- Page 95 and 96: KST pm maa kohta KST töödeldud ma
- Page 97 and 98: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 99 and 100: c) millest on kultuurid ja/või vil
- Page 101 and 102: KST ettevõtetes olid uuritud taime
- Page 103: 4.3. VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKES
- Page 107 and 108: Seirepiirkonniti analüüsides, oli
- Page 109 and 110: õitsevad looduslikud taimed, mida
- Page 111 and 112: Tabel 16. PMK linnuseire üldparame
- Page 113 and 114: Summaarne asustustihedus,p/10 ha151
- Page 115 and 116: 4.3.3.3. Linnustiku muutused erinev
- Page 117 and 118: väheneva arvukusega alasid. See n
- Page 119 and 120: Pruunselg-põõsalind kui tüüpili
- Page 121 and 122: 4.3.4. Indikaator: soontaimede koos
- Page 123 and 124: Taimestiku liigiline koosseis põld
- Page 125 and 126: Järgnevalt on välja toodud PKT vi
- Page 127 and 128: 4.3.5.3. Vihmaussikoosluse ökoloog
- Page 129 and 130: 2005. ja 2006. aastal aga mitte. 20
- Page 131 and 132: aspektist lähtudes. Hindepunktide
- Page 133 and 134: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 135 and 136: VI.2.B-3. Väärtuslikke märgalasi
- Page 137 and 138: 4.3.6.1.3. Programmi indikaator VI.
- Page 139 and 140: Kui kõigi vihmausside ja mulla mik
- Page 141 and 142: 4.3.6.2.2.Programmi indikaator VI.2
- Page 143 and 144: 1412Kimalaseliikide arv10864200 2 4
- Page 145 and 146: 4,0Shannoni lindude mitmekesisuse i
- Page 147 and 148: MAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt
- Page 149 and 150: 4.3.6.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 151 and 152: sõltuvalt seirepiirkonnast selgus,
- Page 153 and 154: Taimede ja maastikuelementide vahel
nii põldude kui ka põlluservade taimkatte mitmekesisust positiivselt (Albrecht, Mattheis 1998;Aude et al., 2003; Hole et al., 2005). Sealjuures on tavapõllunduses rakendatavate umbrohutõrjevahenditesuhtes eriti tundlikud rohundid (nt liblikõielised, ristõielised, tatralised),graminoidide (nt lõikheinalised, loalised) mitmekesisuse erinevus tava- ja mahepõllundustaludevahel nii ilmne ei ole (Hole et al., 2005). Mahetalude põllud võivad olla olulised kasvukohadharuldasemate ja kahaneva arvukusega umbrohuliikide jaoks. (<strong>2006</strong>. a PKT taimede aruanne,<strong>2006</strong>) Kuna taimedel on põllumajandusmaastikus väga oluline koht ning aja jooksul saadudtagasiside taimede mitmekesisuse muutuste kohta väga vajalik on ka taimed valitud üheksindikaatoriks põllumajandusliku <strong>keskkonnatoetuse</strong> hindamisel.Mulla mikroobikooslus ning mullas suurimat biomassi omavad selgrootud mullaloomad -vihmaussid (sugukond Lumbricidae) - on vastastikuses seoses valdava osaga mullaviljakustmääravatest omadustest ja protsessidest, mistõttu nad on edukalt kasutatavad bioindikaatoritenamullaseire läbiviimisel. Vihmaussid koos mulla mikroobikooslusega kujundavadmullaviljakuse ning määravad oluliselt põllukultuuride saagikuse (<strong>2004</strong>. a PKT vihmaussidearuanne, <strong>2004</strong>). Vihmauslased on olulisimad orgaanilise aine lagundajad mullas, olles ühtlasiseotud ökosüsteemis toimuvate protsessidega. Keskkonnategurid võivad vihmausse mõneljuhul tappa või mõjutada kasvukiirust, paljunemist ja käitumist (2007. a PKT vihmaussidearuanne, 2007).Vihmausside ainevahetus on aeglane, kehapinna pidev kontakt mulla, mullavee ja selleslahustunud sooladega on aluseks põhilise elupaiga füüsikaliste ja keemiliste tingimuste mõjuintegreerimisel ning teeb võimalikuks nende kasutamise bioindikaatoritena. Igasugune põllumajandustegevusavaldab mullaelustikule tugevat mõju, kusjuures suur osa põllumajanduslikestvõtetest (näiteks kündmine) mõjutab vihmausse otseselt, veel suurem osa aga kaudselt. Vihmaussikoosluselon olemas omadused, mis peavad olema heal bioindikaatoril: nad on suured,arvukad, lihtne koguda ja määrata, laialdaselt levinud ja suhteliselt väheliikuvad; neil on tihekontakt substraadiga, milles nad elavad ja mida nad tarbivad (Edwards, Bohlen 1996 ; Doube,Schmidt 1997) (2007. a PKT vihmausside aruanne, 2007).Lisaks liigilise ja elupaigalise mitmekesisuse säilitamisele on oluline ka geneetilise mitmekesisusesäilitamine. Geneetiliste ressursside kaitsmiseks maksti <strong>MAK</strong> <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> perioodilohustatud tõugu looma kasvatamise toetust eesti maatõugu veise, eesti hobuse, tori hobuse jaeesti raskeveohobuse kasvatamise eest. FAO klassifikatsiooni põhjal kuuluvad need kõikohustatud ja säilitatavate tõugude kategooriasse. Eestis oli 2007. aasta lõpu seisugatõuraamatusse kantud 1 600 eesti hobust, 1 300 tori hobust, 210 eesti raskeveohobust ning 2586 eesti maatõugu veist.<strong>MAK</strong> <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> perioodil rakendati põllumajandusliku <strong>keskkonnatoetuse</strong> raames nelja toetust:keskkonnasõbralik tootmine, mahepõllumajanduslik tootmine, kiviaia rajamine, taastamine jahooldamine ning ohustatud tõugu looma kasvatamine. Käesolev aruanne annab ülevaatenende toetuste panusest bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja suurendamisel.105
Change language