MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

põllumajandustootmisest tulenevat kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele. MAK 2004-2006 perioodil oli põllumajandusliku keskkonnatoetuse üheks eesmärgiks seatud säilitada võitõsta bioloogilist mitmekesisust. Selle eesmärgi saavutamise hindamiseks Eestis on PMKkoostöös ekspertidest koosneva töögrupiga välja valinud neli bioloogilise mitmekesisuseindikaatorit: kimalased, linnud, taimed ja vihmaussid.Kimalased on mesilaselaadsete sugukonda kuuluvad n-ö looduslikud mesilased, kes on olulisedtolmeldajad kõikjal maismaaökosüsteemides, sh põllumajanduses. Üha rohkem pöörataksetähelepanu tolmeldajate bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise vajaduselepõllumajanduskooslustes. Tolmeldamine aitab kaasa saagi ühtlasemale valmimisele, mistõttuparaneb ka kvaliteet (nt rapsi puhul). Kõige rohkem on kadunud põllumajandusmaastikest justpikasuiselised kimalased (Williams, 1986), kes on võimelised efektiivselt tolmeldama pikaõieputkega kultuurtaimede õisi nagu seda on nt punane ristik ja põlduba. Pikasuiselistekimalaste väike arvukus koosluses vähendab oluliselt ka vastavate kultuuride seemnesaaki.Seega on kimalased põllumajandustootjale kõrgema saagi tagamisel vajalikud abilised.Kimalaste arvukuse languse põhjusteks peetakse Euroopas eelkõige muutusi maakasutuses.Nii intensiivse kui ka ekstensiivse maaharimisega kaasneb pesitsusvõimaluste kitsenemine jatoidutaimede mitmekesisuse ning arvukuse vähenemine, mis omakorda piirab kimalastearvukust (Johansen, Mayer, 1990; Fussell, Corbet, 1991, 1992). Tekib suletud ring, kustolmeldajate arvukuse ja liigirikkuse vähenemine kutsub esile taimekoosluste vaesumise,mõjutades omakorda seemnetoiduliste lindude ja imetajate arvukust. Seetõttu tulebtolmeldajaid, eeskätt mesilaselaadseid, pidada võtmegrupiks nii kultuur- kui kalooduskeskkonnas (Williams, Carreck, 1994), olles üheks tähtsamaks loodusressursiks niikultuurtaimede saagikuse tagamisel kui ka loodusliku mitmekesisuse säilimise (2006. a PKTkimalaste aruanne, 2006).Lindudel on põllumajandusmaastikus tähtis osa eelkõige kahjurputukate hävitajana nii taimedeltkui ka loomadelt. Samuti pakub linnulaul maastikus rekreatiivset väärtust. Paljud Euroopapõllumajandusmaastiku linnud näitavad langustrendi, mille põhjuseks arvatakse olevat viimasteldekaadidel intensiivistunud põllumajandus (Heikkinen et al., 2004). Kõige rohkem onvähenenud põllumajandusmaastike lindude mitmekesisus nendes maades, kus põllumajanduson väga intensiivne (näiteks Inglismaal, Saksamaal). Üle-Euroopaline põllumajandusmaastikelindude indeks (Farmland Bird Index), mis iseloomustab põllulindude arvukuse trendi võrreldes1966. aasta tasemega, on alates 1970. aastatest pidevalt langenud. Aastatel 1990-2000 üleEuroopa jälgitud 58 põllumajandusmaastiku linnuliigist näitasid 41 negatiivset keskmistlangustrendi, seejuures 19 märkimisväärset langustrendi. Rõhutada tuleks ka seda, et paljudneist liikidest moodustavad globaalsest populatsioonist 25…74% (Donald et al., 2006).Seejuures ei lange mitte ainult pesitsevate lindude arvukus, vaid samuti talvituvate lindudearvukus, kellele põllumajandusmaastik on oluline toitumispaik (Donald et al., 2002).Eestis on põllumajandusmaastike linnustikule pööratud seni väga tagasihoidlikku tähelepanuning keskendutud on pigem üksikute liikide arvukuse uurimisele (nt Elts, 1997). Tänu ELtoetustele võib meid ees oodata kiire maaelu ja sellega seotud maastike polariseerumine, kusääremaad jäävad põllumajanduslikust kasutusest välja ja võsastuvad, samal ajal kui asulatelelähematel aladel toimub põllumajandusliku tegevuse intensiivistumine. Baltimaades mõnedaastad tagasi läbi viidud ulatuslik uuring näitas, et viljelusmaal võivad põllulindudeasustustihedused ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega piirkondades olla enam kui kakskorda erinevad (Herzon et al., 2008), mis viitab intensiivistumise ohtlikkusele. Linnud on laialtlevinud ning kergesti määratavad ja seetõttu suhteliselt hästi uuritud taksonoomiline grupp.Lisaks eelnevale on lindude arvukuse ja mitmekesisuse järgi hea hinnata põllumajandusmaastikekvaliteeti, sest põllulindude arvukuse langus või levila kahanemine on sageli seotudelupaiga omaduste halvenemisega (Elts, 2003).Põllumeestele on taimede ohtruse ja mitmekesisuse säilitamise vajadus põllumajandusmaastikulkõige problemaatilisem teema, sest n-ö mittekultuurtaimed on tootjate mõistesumbrohud. Siiski on ka mittekultuurtaimedel põllumajandusmaastikus tähtis roll: toit paljudeleorganismidele (õietolm ja nektar putukatele, seemned ja muud taimeosad lindudele jaimetajatele). Seega taimekoosluste vaesumine toob tagajärjeks ka tolmeldajate, lindude ja teistetaimedest toitujate arvukuse ja mitmekesisuse languse. Euroopas on ligikaudu 800 taimeliikiohustatud ning paljud neist otseselt põllumajanduse intensiivistumise tõttu. Viimasel ajal onsuhteliselt palju tehtud uurimusi, kus võrreldakse mahepõllunduse ning tavapõllunduse mõjubioloogilisele mitmekesisusele. Enamikes uurimustes on leitud, et mahepõllumajandus mõjutab104