MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

1,6 ja 1,5 kg/ha kolme aasta keskmisena on madal ja viitab pigem mulla fosforivarudevähenemisele ning seega ka mullaviljakuse langusele kui selle toiteelemendi leostumisele.Mahetoetusega ettevõtetes oli nii fosfori kui kaaliumi bilanss kogu seireperioodil puudujäägigaulatudes fosfori puhul -1…-3,6 ja kaaliumi puhul -3,9…-12,1 kg/ha aastas. Isegi segatootmisegaettevõtetes oli nimetatud toiteelementide bilanss negatiivne. Puudujäägiga bilanss koos pidevalangustrendiga näitab muldade vaesestumist antud toiteelementidest, mis jätkudes viibmullaviljakuse langusele.4.2.5.2. Hindamiskriteerium VI.2.B-2. Taimetoitainete transportimise mehhanismid (põllupindmistest kihtidest ja juuretsoonist veekeskkonda) on tõkestatud (leostumise,äravoolu, erosiooni kaudu)4.2.5.2.1. Programmi indikaatorid. VI.1.B-2.1. Toetusalune põllumajandusmaa, kusväheneb reostusainete transport veekeskkonda (äravoolu, leostumise või erosioonikaudu) (ha)Perioodi 2004-2006 taimetoiteelementide leostumise seireandmed näitasid, et lämmastikuleostumine oli madalam talvise taimkattega kaetud põldudelt kui teiste põllukultuuridekasvatamisel (joonis 43). 2006. aastal kasvatasid KST ja MAHE tootjad liblikõielisi võiliblikõieliste ja kõrreliste segu 68 909 hektaril (taotlusalune pind). Kuna taimetoiteelementideleostumise uuringuid aruandeperioodil alles alustati, siis võib ainult eeldada, et sellelt pinnaltvähenes lämmastiku leostumine.Taotlusaluse informatsiooni kohaselt viljeldi KST ja MAHE ettevõtetes looduslike rohumaid2006. aastal vastavalt 15 736 ja 8 951 hektaril ning pikaajalisi rohumaid 88 649 ja 24.629hektaril. Et taimetoiteelementide leostumine rohumaadelt on oluliselt madalam võrreldespõllukultuuridega, võib lugeda ka nende rohumaade viljelemise tegevuste alla, mis takistavadtaimetoiteelementide leostumist.a) millest on kaetud põllukultuuriga (%)Taimetoiteelementide leostumist vähendavate toetatud tegevuste osakaal on järgmine: KST jamahetootjate puhul põllukülvikorras liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede kasvataminemoodustab perioodil 2004-2006 nimetatud toetuse taotlemise kogupinnast 14,4-17,8%,looduslike rohumaade viljelemine KST ettevõtetes 3% ja mahetootmise toetusega ettevõtetes14%. Pikaajaliste rohumaade all on KST ettevõtetes 19% ja mahetootmisega ettevõtetes 37%taotlusalusest pinnast.b) millest on kaetud muude põllumajanduslike võtetega (põlluservad, hekid,kontuurharimine, põllu suurus) (%)Kuna spetsiaalseid äravoolu tõkestavaid tegevusi MAK 2004-2006 PKT raames ei rakendatud,siis seetõttu eraldi kalkulatsioone selle indikaatori kohta välja ei ole toodud.4.2.5.3. Hindamiskriteerium VI.1.B-3. Pinnavee ja/või põhjavee kvaliteet on paranenud4.2.5.3.1. Programmi indikaator. VI. 1.B-3.1. (asjakohase) reostusaine kontsentratsioontoetusalustelt aladelt lähtuvates vetes = põhja/pinnavee osatähtsus, kus reostusaineületab lubatud piirkontsentratsiooni (mg, µg, jne liitri kohta)PKT veeseire uuringute tulemusena selgus, et mahetoetusega põldudel olid aruandeperioodilkõikide uuritud taimetoiteelementide kontsentratsioonid dreenivees madalad. Nitraatidekontsentratsioon kõikus 0,7…43,0 mg/l, mis jääb madalamaks kui Eesti Veeseaduserakendusaktides kehtestatud joogivee kvaliteedi vastav näitaja (50 mg/l), Ammooniumioonikontsentratsioon jäi vahemikku 0,06…1,8 mg/l, mis vastab joogivee II klassi kvaliteedinõuetelevastavalt sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusele nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava võikasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Fosfori ja kaaliumisisaldus oli samuti väike kõikudes vastavalt 0,03…0,32 ja 0,95…4,9 mg/l.100