MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Mulla mikroobikooslus ja vihmaussid on vastastikuses seoses valdava osaga mullaviljakustmääravatest omadustest ja protsessidest, mistõttu nad on edukalt kasutatavad bioindikaatoritenamullaseire läbiviimisel. Kuna vihmaussiliigid on põllumajandustegevuse suhtes erineva taluvusega,saab ka erinevate liikide esinemise/mitteesinemise põhjal teha järeldusi põllumajandustegevuseintensiivsuse kohta. Vihmaussid koos mulla mikroobikooslusega kujundavad mullaviljakuse ningomavad olulist rolli põllukultuuride saagikuse määramisel. Samas avaldab igasugunepõllumajandustegevus mullaelustikule tugevat mõju – nii otseselt kui ka kaudselt.Vee valdkonnas võimaldab talu toiteelementide kogubilanss uurida trende ja hinnata, kuivõrdefektiivselt toiteelemente põllumajandusettevõtte tasandil on kasutatud (ökonoomsuse aspekt) ningkui suur on toiteelementide ülejääk, millest osa on kadu keskkonda, või puudujääk, mis põhjustabmullaviljakuse vähenemist. Pestitsiidide kasutuskoormus näitab, kuidas teatud majandamine võibmuuta agrokeskkonna survet pinna- ja põhjavee kvaliteedile ning bioloogilisele mitmekesisusele.Maastikeseire üheks eesmärgiks on valikulistel, erineva tootmisintensiivsusega piirkondades,kokkulepitud ajaintervalliga fikseerida maastike olukord ja hinnata toimunud muutuseid. PKTmaastikeseire raames uuriti, kuidas on PKT nõuete rakendamise tulemusena muutunud põllumajandusmaavisuaalne köitvus (homogeensus/ mitmekesisus) ja kultuuriline omapära.Sotsiaalmajanduse valdkonna indikaatori “Ettevõtjatulu” tarvis tehtud uuringute eesmärgiks on väljaselgitada, mil määral on põllumajanduslik keskkonnatoetus mõjutanud maaelanikkonna tulutaset.Pikaajaline uuring mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa selgitab välja, mil määral on PKTmõjutanud kohalike mahesaaduste turusituatsiooni. Keskkonnateadlikkuse uuringu tulemused aitavadhinnata, mil määral on põllumajandustootjate keskkonnateadlikkus PKT mõjul muutunud.Täpsem ülevaade PKT kogutud seirete ja uuringute kohta on valdkonniti peatükis 4.Peamised tulemused ja järeldusedMAK 2004-2006 kohaselt prognoositi vähemalt ühe kolmandiku Eesti põllumajandustootjate liituminePKT meetmega. Finants- ja rakendamisalane info näitab PKT meetme tulemuste osas suhteliseltkõrget saavutustaset, mis viitab meetme suurele populaarsusele sihtgrupis. Füüsiliste jafinantsnäitajate osas on meetmele seatud prognoosid täidetud ja mõnel juhul ületatud peaaegukõikides meetmespetsiifilistes näitajates. Kogu PKT osas on aastateks 2004-2006 prognoositud jasamal perioodil tegelikult saavutatu võrdlemisel (MAK 2004-2006 2007. a seirearuanne, PRIA 2008. aaugusti andmed) keskmine füüsiline näitaja 92% planeeritust ning tegelik saavutatud finantsnäitaja(määratud toetussumma kokku) 131% planeeritust. (ptk 2.2.4, tabel 6) Finantsnäitajat tõstis oluliseltkiviaedade rajamise, taastamise ja hooldamise lisategevus, mille kogu tegevuse väljamakstudsummad ületasid planeeritut mitmekordselt. Kogu meetme ulatuses määrati toetust 2004. a 6 546taotlejale. Võttes põllumajandustootjate koguarvuks kõik ÜPT taotlejad (18 954), määratipõllumajanduslikku keskkonnatoetust 35% põllumajandustootjatest, seega täideti eesmärk meetmegaühinemise osas. 2005. a määrati PKT toetust 7 379 ning 2006. a 6 897 taotlejale.Analüüsides põllumajandustoetuste registri pindalatoetuste maakasutusandmeid, leiti, et PKTtaotletud pind muutus perioodi jooksul vähe, kuna KST-le lisataotlusi peale esimest taotlusaastat(2004. a) vastu ei võetud (MAHE toetusel sellist piirangut ei olnud). Võrreldes KST, MAHE, PKTkokku ja ÜPT (v.a PKT) toetuse taotlejate maakasutust hektarites aastate kaupa, on märgatasuundumust, et mõnevõrra väheneb looduslike ja pikaajaliste rohumaade ning selle arvelt suurenebpõllukultuuride pindala. Erandiks on MAHE tootjad, kelle puhul on suurenenud nii taotletudpikaajaliste rohumaade kui ka põllukultuuride all olev pind.Analüüsides taotluspõhist põllukultuuride all olevat maakasutust (haritav maa), ilmnevadtoetustüüpide kaupa suuremad erinevused, mille põhjal võib öelda, et PKT põllumaa on rohkemdiferentseeritud kui ÜPT põllumaa ning tõenäoliselt on selle üheks põhjuseks ka baasmeetmeviljavahelduse nõue.Viljavahelduse rakendamise nõue, mille raames peab tootja igal aastal 15% haritavast maastkasvatama liblikõielisi kultuure või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu, oli tulemuslik.Analüüsides põllumajandustoetuste registri taotluspõhiseid maakasutusandmeid selgus, et perioodil2004-2006 on kasvatatavate liblikõieliste kultuuride osakaal KST tootjate seas suurenenud (2004. a13,8% - 2006. a 17,1%) ning MAHE tootjate seas püsinud nõutavast kõrgemal (2004. a 25,9% - 2006.a 25,3%). Väljaspool PKT-d on kasvatatavate liblikõieliste kultuuride osakaal oluliselt madalam (2004.a 2,7% - 2006. a 4,3%) (ptk 2.2.4, tabel 8).10