12.07.2015 Views

brasiilia terjer - Eesti Kennelliit

brasiilia terjer - Eesti Kennelliit

brasiilia terjer - Eesti Kennelliit

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Rühm: 3; alarühm: 1Kinnitatud EKL juhatuses 03.05.2012FCI Standard nr 341 / 06.06.2007 / SuurbritanniaBRASIILIA TERJER(Terrier Brasileiro)


2TÕLGE: Ursula Santos, professor W. Brass, professor R. Triquet jaDr. J.- M. Paschoud.PÄRITOLUMAA: Brasiilia.KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISEKUUPÄEV: 21.05.2007.KASUTUS: Kasutatakse jahikoerana väiksemate loomade jahtimisel,samuti valve- ja seltsikoerana.FCI KLASSIFIKATSIOON:Rühm 3: Terjerid.Alarühm 1: Suured ja keskmise suurusega <strong>terjer</strong>id.Töökatseteta.LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST: Brasiilia <strong>terjer</strong>i esivanemadei ole tegelikult pärit Brasiiliast. Eelmisel sajandil ja käesoleva sajandialguses õppisid paljud brasiillased Euroopa ülikoolides, põhiliseltPrantsusmaal ja Inglismaal. Need noored naasid kodumaale sagelijuba abielus olles ning nende abikaasad tõid endaga kaasa väiksed<strong>terjer</strong>itüüpi koerad. Noored brasiillased läksid koos omaperekondadega tagasi oma kodukohta. Väiksed koerad kohanesid hästieluga kohalikes farmides ning segunesid kohalike koertega. Niimooditoimus tasapisi selle koeratõu edasine areng ning mõne põlvkonnavältel kinnistus uus fenotüüp.Seoses suurlinnade arenguga hakkasid farmerid oma perekondade jatöötajatega kolima maalt linna. Sel moel kohanes see koertõugveelkord uue olukorra ja ümbrusega.ÜLDMULJE: Keskmise suurusega, sale, heas tasakaalus. Tugeva, entmitte raskepärase kehaehitusega. Kandilise kehakuju ning selgetekumerate joontega, mis eristavad teda üsna nurgeliste joontegasiledakarvalisest foks<strong>terjer</strong>ist.KÄITUMINE/ISELOOM: Püsimatu, ergas, aktiivne jauudishimulik; sõbralik ja heatahtlik sõprade suhtes.FCI-St nr 341/06.06.07EESTI KENNELLIIT


3PEAPealtvaates on pea kolmnurkse kujuga, alumine osa on üsna lai.Kõrvad üksteise suhtes kauge asetusega ning nina suunas järsultkitsenevad. Kõrvalt vaadates on ülajoon ninaotsast laubalõikenikergelt tõusev, silmade vahel järsk ning kuklaluu suunas kergeltkumerduv.KOLJUPIIRKOND:Kolju: Ümar ning mõõdukalt lameda otsmikuga. Pealtvaateskoonduvad küljejooned silmade juurde. Vahemaa silma välisnurgastkõrva kinnituskohani on võrdne silmade välisnurkade vahelisevahemaaga. Keskvagu on hästi arenenud.Üleminek laubalt koonule: Rõhutatud.NÄOPIIRKOND:Ninapeegel: Mõõdukalt väljendunud ja tume, laiade ninasõõrmetega.Koon: Pealtvaates moodustab mõlema silma välisnurkade ja ninaotsavahel võrdkülgse kolmnurga. Koon on tugev ja silmade alt kaunikujuga, silmadepoolses osas langeva joonega, mis rõhutab üleminekutlaubalt koonule.Mokad: Kuivad ja pingul, ülemine huul ulatub pisut üle alumise ningkatab hambaid, mis võimaldab suu täielikult sulgeda.Põsed: Kuivad, hästi arenenud.Hambad: 42 hammast, ühtlase asetusega ning hästi arenenud,käärhambumus.Silmad: Asetsevad ühtlasel kaugusel kuklakühmust ja ninaotsast,üksteisest kauge asetusega. Vahemaa silmade välisnurkade vahel onvõrdne vahemaaga silma välisnurgast ninaotsani. Pilk on suunatudotse ette. Silmad on mõõdukalt esiletungivad, suured ning kergeltrõhutatud kulmudega. Ümara kujuga, avatud, uudishimuliku ilmega.Võimalikult tumedad. Sinise karvkattega koertel silmavärvsinakashall, pruuni karvkattega koertel pruun, roheline või sinine.Kõrvad: Asuvad pea külgedel ning on silmadega ühel joonel.Üksteisest kauge asetusega ning jätavad koljule palju ruumi.Kolmnurkse kuju ja teravate otstega, poolkikkis, kõrva ots murduballapoole ning on suunaga silma välisnurga poole. Kõrvad ei olekupeeritud.FCI-St nr 341/06.06.07EESTI KENNELLIIT


4KAEL: Keskmise pikkusega, peaga heas tasakaalus. Sobibharmooniliselt kaela ja kerega. Puhas ja kuiv. Ülajoon kergelt kumer.KERE: Heas tasakaalus, ei ole liiga raskepärane. Üldmuljeltkandiline, selgete kumerate joontega.Turi: Hästi väljendunud ning harmooniliselt ühendatud esijäsemetega.Ülajoon: Tugev ja sirge. Turjast laudja suunas kergelt langevajoonega.Selg: Üsna lühike ning tugeva lihastikuga.Nimme: Lühike ja tugev. Laudjaga harmooniliselt ühendatud.Laudjas: Kergelt langeva joonega. Madala asetusega saba. Hästiarenenud ja hea lihastikuga.Esirind: Mitte väga selgelt väljendunud, mõõduka laiusega ningvõimaldab esijäsemete vaba liikumist.Rind: Pikk, sügav, ulatub küünarnukkideni. Pikk rinnak ning hästikaardunud ovaalse kujuga roided. Horisontaalsuunas on rinnakmõõdukalt kumer.Alajoon ja kõht: Kergelt kumer ning tahapoole tõusev, ent mittehurdalikult järsk.SABA: Päritolumaal on tavapärane kupeeritud saba, kuid see võiboma loomulikus olekus olla nii lühike kui pikk, ent ei ulatukannaliigesest allapoole. Madala asetusega, lühike. Kupeeritud teise jakolmanda sabalüli vahelt.Loomulik saba: Lühike, ei ulatu kannaliigeseni. Madala asetusega,tugev, kantakse uljalt, ent mitte rõngakujuliselt selja kohal.FCI-St nr 341/06.06.07EESTI KENNELLIIT


5JÄSEMEDESIJÄSEMED: Eestvaates sirged, teineteise suhtes mõõdukalt kaugeasetusega. Samal joonel tagajäsemetega, mis on samuti sirged, kuidteineteisest kaugema asetusega.Õlad: Pikad, 110°-120° nurga all.Õlavarred: Abaluudega umbes sama pikkusega.Küünarliigesed: Hästi kere lähedal hoitud, rinna alajoonega samalkõrgusel.Küünarvarred: Sirged, peenikesed ja kuivad.Randmeliigesed (randmed): Avatud nurgaga.Kämblad: Sirged ja peenikesed.Esikäpad: Pingul, ei sisse- ega väljapoole pööratud. Jänesekäpad.Kaks keskmist varvast on teistest pikemad.TAGAJÄSEMED: Tugeva lihastikuga, hästi arenenud reied. Jaladreitega heas proportsioonis. Kõrge asetusega kannad, nürinurgaga.Reie ülaosa: Hästi arenenud ja hea lihastikuga.Põlveliigesed: Moodustavad säärega nürinurga.Reie alaosa: Reie ülaosaga heas proportsioonis.Kannaliigesed: Kõrge asetusega, moodustavad säärega nürinurga.Pöiad (pöialiigesed): Sirged.Tagakäpad: Pingul, pikemad kui esikäpad.KÕNNAK/LIIKUMINE: Elegantne, vaba, lühikeste ja kiiretesammudega.NAHK: Pingul, ei ole rippuv. Kuiv.KARVKATEKARV: Karv on lühike, sile, peen, ent mitte pehme; hästi kerele liibuvnagu roti karv. Nahk ei paista karvade alt välja. Karv on peenem peapeal ning kaela alumisel osal, esijäsemete sisekülgedel ning alumisesosas ning reite tagakülgedel.FCI-St nr 341/06.06.07EESTI KENNELLIIT


6VÄRVUS: Domineeriv põhivärvus on valge; mustade, pruunide võisiniste märkidega. Olemas peavad olema järgmised tüüpilised jaiseloomulikud märgid: pruunid märgid silmade kohal, mõlemal koonuküljel ning kõrvade äärtel. Need märgid võivad sulanduda ka teisikerepiirkondi ääristavatesse märkidesse. Pea piirkonnas peavad olemamustad, pruunid või sinised märgid otsmiku piirkonnas ja kõrvadel.Otsmikuvaol ja koonu külgedel võib olla valge joon või valgedmärgid, mis peaksid asetsema võimalikult harmooniliselt.SUURUS JA KAAL:Turja kõrgus:Isased:Emased:Kaal:35-40 cm.33-38 cm.Maksimaalselt 10 kg.VEAD: Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugedavigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetsekõrvalekalde ulatusest ning võimalikust mõjust koera tervisele jaheaolule.• Puudulik kehaehitus.• Jalad ei ole sirged.• Pikk või ebatüüpiline karv.• Puudulikud iseloomulikud märgid.• Täiesti kikkis kõrvad.• Liiga rasked või liiga lõdvad õlad.DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:• Tigedus või argus.• Laudjal puudub kerge kalle.• Ülehambumus või alahambumus.• Ebaharmooniline või ebatüüpiline kehaehitus.Füüsilisi ja käitumuslikke kõrvalekaldeid näitavad koeraddiskvalifitseeritakse.NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikultmunandikotti laskunud munandit.Tõlge: Multilingua büroo.FCI-St nr 341/06.06.07EESTI KENNELLIIT

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!