Aruanne - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn

mehhanismide ja protseduuride kogumit kõigi konventsiooniosaliste vahelisteläbirääkimiste pidamiseks, Kyoto protokolli järgsete tegevuste kaardistamiseks jastrateegilise tähtsusega ajamärkide fikseerimiseks. Peamised kokkulepped loodetaksesõlmida mitte hiljem, kui osaliste viieteistkümnendal üleilmsel konverentsil, COP 15jooksul. Selleks, et seda eesmärki kindlasti saavutada, otsustati Bali teekaardi üheosana asutada nn Ad Hoc töögrupp (kindla suunitlusega ülesande täitmiseksmoodustatud ekspertide meeskond) pikaajalise koostöö aktsioonideks (ingl Ad HocWorking Group on Long Term Co-operative Action), mille töö tulemused peavadvalmis saama 2009.a lõpuks. Selle töögrupi esimese istungi toimumise ajaks määratiajaline tähis – see peab toimuma mitte hiljem, kui juba 2008.a aprillikuus. Otsustatika, et COP14/MOP4 konverentsil alustatakse Kyoto protokolli Artikkel 9 teistläbivaatamist. Bali konverentsi presidendi Rachmat Witoelari sõnadele viidates onBali teekaardil mitmeid võimalikke edasise arengu suundi ja terve hulk ajalisiteetähiseid, mida on vaja silmas pidada.Kolmandaks. Üheks maailmakonverentsi suureks eesmärgiks oli kahtlemata kõigiosaliste ja kaasatud meedia kaudu ka võimalikult suurema osa maailma riikide elanikekliimamuutuste alase silmaringi laiendamine, uusima informatsiooni jaotamine ninguute kontaktide loomine, et nende kaudu omakorda tõhustada riikidevahelistkliimamuutuste leevendamisele suunatud koostööd. Kliimakonventsiooni osaliste 13.konverentsil pöörati erilist tähelepanu igakülgse informatsiooni võimalikult laialelevitamisele, riikide esindajate, delegaatide ja üldse kõigi osalejate teadlikkusetõstmisele nn kaasnevate ürituste; seminaride, briifingute, pressikonverentside,happening’de ja muude taoliste kõige erinevama suunitlusega ürituste ning esitluste(ingl side event) kaudu.Jooksvalt kirjastatavate teabelehtede ECO, Earth NegotiationsBulletin ja Development and Adaptation Days Bulletin kaudu said konverentsidelegaadid ja üldse kõik kohalolnud väga operatiivselt kirjaliku kokkuvõtte eelmiselpäeval toimunud peamistest sündmustest. Nende infolehtede sisuga on igal huviliselvõimalik ka omal käel veebis surfates tutvuda. Eelkõige võiks soovitada eelmiseslõigus esitatud veebiaadresse, mille kaudu avaneb võimalus saada ülevaade kogukonverentsi enam kui kahe nädala pikkusest tööst üksikute päevade kaupa koostatudlühikokkuvõtetest ja leida viiteid edasiseks süvendatud lugemiseks.Tuleb lisada, et Bali saarel toimunud kliimakonverentsi tähtsustasid oma lühiajaliseosavõtuga ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, samuti Indoneesia president Susilo SusiloBambang Yudhoyono.Konverentsi peamine saavutusUSA kliimapoliitikute delegatsioon väljendas küll vahetult konverentsi eel omavalmisolekut läbirääkimistes kliima- ja energiaküsimustes aktiivselt kaasa lüüa ja kaedasi minna. Samas, ei olnud seda eriliselt märgata konverentsi töö käivitudes. Kogukonverentsi jooksul (autori isiklik kogemus põhineb küll vaid esimese viie päevaga)ei ilmutanud USA delegatsioon erilist valmisolekut aktsepteerida COP 13 tarbekseelnevalt väljatöötatud või jooksvalt arutluse all olevaid kokkuleppeid. Alles pärisviimasel istungil Ameerika Ühendriikide delegatsioon üleüldise surve all siiskimurdus ja nõustus Bali konverentsi lõppdeklaratsiooniga, mis seab arenenud tööstuseja majandusega riikidele kohustused arengumaid rahvusvahelise koostöömitmesugustes vormides toetada. See juhtus alles konverentsi viimase päeva viimaselhetkel, kui peale Papua ja Guinea delegaadi (vt alltoodud 2.Foto) lühikese kuid8