Aruanne - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn

Eriti põhjalikult oli Kanadas paikneva Rahvusvahelise Säästva Arengu Instituudi IISDja ÜRO Arengu– ja Keskkonnaprogrammi koostöös valminud ülevaadetes kajastatudkonverentsi üksikute päevade kaupa kokkuvõtted päeva jooksul toimunudsündmustest, samuti oli nendes esitatud konverentsil vastuvõetud otsused. Nendeväljaannete nimetused on Earth Negotiations Bulletinhttp://www.iisd.ca/climate/cop13/, vt 2.Lisa, ja Development and Adaptation DaysBulletin. Lisaks veel ENB on the side, vt 3.Lisa veebilehel:http://www.iisd.ca/climate/cop13/enbots/. Veebimaterjalides ei puudu ka fotoakogu,mis on jälgitav aadressil: http://www.iisd.ca/climate/cop13/. Seal on võimalikmitmekülgse fotogalerii abil saada põgus ettekujutus suurkonverentsi õhustikust jalugeda kaasnevaid kommentaare või pildiallkirju.Sisuline detailne informatsioon kliimapoliitiliste arutelude ja vastuvõetud otsustekohta, nagu juba ülalpool mainitud, on allalaaditav konventsiooni kodulehelt.Kokkuvõttes võib öelda, et ülaltoodud veebiaadressidel on esitatud praktiliselt koguinformatsioon 13.-nda kliimamuutuste konventsiooni osaliste konverentsi jakaasnevate sündmuste, dokumentide, otsuste ja protsesside kohta. Jääb vaid ülesoovida: Head tutvumist!Konverentsi eesmärgidCOP (ingl Conference of Parties) tähistab kliimakonventsiooni ratifitseerinud osalisteriikide konverentsi, mis kutsutakse kokku eranditult igal aastal. Inglisekeelne lühendMOP (ingl Member of Protocol) tähistab aga Kyoto protokolli ratifitseerinud osalistekonverentsi, mis peetakse samaaegselt COP-ga. Kokkuvõttes tähistataksegi neid kahtetöövormi lihtsalt kui COP/MOP ja lisatakse vastavad numbrid. Bali üritus kandisseega lühiduse mõttes tähistust COP/MOP3. Nendel suurfoorumitel kavandataksejärgmiste perioodide tööd kliimamuutuste leevendamise alases rahvusvaheliseskoostöös ja esitatakse selleks puhuks väljatöötatud konkreetseid samme varemseatudja uute eesmärkide saavutamiseks.Bali konverentsi peamiseks eesmärgiks oli jõuda üksteisemõistmisele kahe aastapikkuses raamkavas, mis viiks 2012. aastaga lõppeva Kyoto kokkuleppe järgmisekonsensusliku leppeni. Rõhuasetus diskussioonides on küsimusel, kas seatavad uuedsihtarvud peaksid olema kohustuslikud kõikidele riikidele, st kas arengumaadele ja kapaarile kõrge tehnilise ja majandusliku arengutasemega suurriigile on võimalikkehtestada siduvaid kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise kohustusi või mitte.Kliimakonventsiooni osaliste riikide ootused Bali üleilmsele konverentsile, COP 13-le, olid suured.Esiteks, eelkõige just selles osas, et arengumaad võtaksid kliimamuutusi põhjustavatekasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks arvulisi kohustusi hiljemalt Kyotoesimese kohustusperioodi 2008-2012 jooksul. Suured lootused on pandud järgmiselemaailmakonverentsile, mis toimub 2008.a lõpus Kopenhaagenis ja millel loodetaksekoostada lõpliku kokkuleppe visand eesmärgiga see ära kinnitada 2010.amaailmakonverentsil. Taoliste suurte, sadu riike kaasavate kokkulepeteettevalmistamine, ja tavapäraselt kaua kestvate läbirääkimiste tulemusena võtab nendeallkirjastamine paratamatult aastaid. Nn post-Kyoto perioodil ehk aastatel alates 20136