Aruanne - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn

Veel üheks peamiseks teemaks nii konverentsil kui ka valitsusvälisteorganisatsioonide pressiteavitamistel oli metsade lageraie probleem. Metsatustamine,metsatuks muutmine, metsast lagestamine (ingl deforestation), oli ühtlasi kogu Balikonverentsi üks suuremaid teemasid, mida vaadeldi lähtudes õige mitmetestseisukohtadest. Metsatuks muutmine on probleem ka Indoneesias, sestap pöörati kakorraldajamaa poolt sellel teemale palju tähelepanu (vt 1.Lisa, Issue no 5, 7 & 9).Ligikaudsete hinnagute järgi hinnatakse metsatustamise tulemuseks ligi 20%täiendavaid kasvuhoonegaaside heitmeid õhku.Greenpeace’i poolt pakutud lähenemisviisi TDERM (ingl Tropical DeforestationEmission Reduction Mechanism) mõte seisneb selles, et leida finantseerimistjärjepidevaks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks troopiliste metsade üleekspluateerimise,metsatustamise vältimise kaudu eesmärgiga Kyoto teiselkohustusperioodil, st siis peale 2012. aastat, täita nii kliimamuutuste leevendamisekui ka bioloogilise mitmekesisuse vallas seatud sihtmärke. TDERM’i eesmärgiks onotsida teid, mille abil lõpetada metsade pidev laastamine. Väljapakutud mehhanismipeamisteks elementideks olid: Kyoto protokolliga ühilduvate uute rahvusvahelistekasvuhoonegaaside heite ühikute loomine, nn TDERUs, 1.Lisa riikidel kohustuslikumiinimumkoguse TDERU’de ostmine tagamaks piisavat finantseerimist, ühikutemüügihindade kehtestamine oksjonil, jne, jne. Erilist vastukaja selline veidikunstlikuna tunduv lähenemisviis ei tekitanud. Põhjus tõenäoliselt selles, et niigi onolukord Kyoto protokolli paindlike mehhanismide rakendamisega parasjagukeeruliseks aetud ja nüüd veel mingi pooleldi sunduslik lähenemisviis arenguriikidetoetamiseks nende võituses metsatustamise vastu...Valitsusvälistest organisatsioonidest oli silmapaistvalt aktiivne kliimamuutustevaldkonna poliitika seirele orienteeritud organisatsioon CAN (ingl Climate ActionNetwork). CAN’i teabelehed kõigi konverentsipäevade kohta on esitatud 1.Lisas.Neid on igal huvilisel võimalik veebist allalaadida alljärgneval aadressil:http://www.climatenetwork.org/eco.CAN on järjepidevalt hoidnud oma tähelepanu keskmes kõike, mis toimub sellesvaldkonnas ja on tunnustatud reputatsiooniga organisatsoonide võrgustik. Esimesenädala viimasel tööpäeval toimus CAN’i pressiteavitamine, milles osalesid kolmpanelisti; M. Furtado, Greenpeace’ esindaja Brasiiliast, V. Young Austraalialooduskaitse organisatsiooni The Wilderness Society esindaja ja WWF GlobaalseKliimamuutuste Programmi direktor H.Verolme. Nende ühiseks mõjuvaks sõnumiksoli – metsade laastamise vältimise programm REDD (ingl Reducing Emissions fromDeforestation and Forest Degradation) tuleb viivitamatult käivitada, sest selleks onpraegu viimane aeg ning pealegi on mitmed suured arenguriigid Aasias nagu Hiina,India, Indoneesia, Tai, Pakistan jt juba omal nahal tunda saanud kliimamuutustesttingitud looduskatastroofe. Üheks põhjuseks loetaksegi metsatustamist. Nende riikidemajandus areneb praegu väga kiiresti ja seepärast tuleb REDD’ kohese käivitamisenõuet Bali konverentsi lõppotsuste vormistamise juures tingimata taotelda. REDDarvati välja puhta arengu mehhanismi raamest ja sattus kliimamuutuste leevendamiseabinõude fookusest mõnevõrra välja. Kuna aga nii konverentsi korraldajamaalIndoneesias kui ka Kongol, Brasiilial jpt maadel on metsatustamine väga kriitiliseltpäevakorras, siis siin Idoneesias oli väga sobiv moment REDD mehhanism uuesti19