Aruanne - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
Aruanne - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
Aruanne - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Valgevene ja Ukraina probleemidele ning märkis ära äärmiselt väikest lõplikku ERUdetulemit, mida seni käikuantud projektid on andnud. Ühena põhjustest rõhutas taÜhisrakenduse Järelvalve Komitee tegevusest tulenevaid takistusi ning leidis, et ELuutel liikmesriikidel oleks parim võimalus selle Komitee pidurdavat mõju vältidakasutades 1.raja lähendust oma projektide käikuandmiseks. Märgates saalisvarasematest kohtumistest tuttavat <strong>Eesti</strong> delegaati, juhtis ta omakorda tähelepanusellele, et nt, <strong>Eesti</strong>, kes ühisrakenduse reitingu järgi kuulub nö edukate hulka (reiting-BB), on semiajani ignoreerinud Ühisrakenduse Järelvalve Komitee nõudeid ja jätnudesitamata nii oma riikliku esindaja kui pole ka suutnud kolme nelja aasta jooksulpaberile panna kõige lihtsamaid ühisrakenduse protseduure. See omakorda tähendab,et <strong>Eesti</strong> on taolise tegevusetuse tõttu sattunud “musta nimekirja”. <strong>Eesti</strong>l on temaandmetel Ühisrakenduse Järelvalve Komiteele esitatud vaid 4 projekti, kinnitatud agavaid 1. Leedul on samal ajal 7-st esitatud projektist kinnitatud 3. Lõpetuseks märkis taära EL heitmekaubanduse skeemi ühisrakenduse projektide sissetoomise ebapiisavareeglistiku ja kahtles käesolevaks ajaks kujunenud määramatu olukorra tõttu esimesekohustusperioodi jooksul kaasatavate ühisrakendusprojektide tulevikus.Kogu seminaril räägitust võimalikumalt täielikuma ettekujutuse saamiseks on lisatudveel Suurbritannia maaklerfirma Natsource LL tegevdirektori B.Feldmanni, vt10.Lisa ja Norra verifitseerimisfirma DNV esindaja M.Lehmanni, vt 11.Lisa,ettekanded.Valitsusväliste organisatsioonide pressiteavitamisedVVO-de pooletunnised pressiteavitamised (ingl NGO briefing, pressikonverentsiksoleks neid vast liiga suureline nimetada), toimusid pea igal hommikul kella 10 ja 11vahel. Need olid mõeldud peamiselt ajakirjanikele, vaid neil oli õigus konkreetseltsuunitletud küsimuste või täpsustuste esitamiseks. Nendel üritustel jaotati vahel kakirjalikke üheleheküljelisi lühimaterjale käsitletavate teemade kohta. Ajagraafikustpeeti rangelt kinni, sest tavaliselt järgnesid taolistele üritustele kohe järgmised.Tingituna sellest peeti kolm kuni viis lühi-ettekannet vaid 20-25 minuti jooksul.Ettekannetele järgnes küsimuste-vastuste voor.Kahelt taoliselt pressiteavitamiselt olid muljed head, esinejad esitasid oma seisukohtisuure veenvusega. Esinejate seas oli nt kliimamuutuste leevendamise liikumiseaktiviste Suurbritanniast, kellega sai loodud esmased kontaktid. Aga samuti kateadlasi, kes maailma üht või teist piirkonda lähemalt on uurinud ja nüüd oma töödetulemusi lühikokkuvõtetena laiemale publikule esitasid. Üheks läbivaks teemaks oliadaptatsioon. Rõhutati, et kõige enam haavatavad on kõige vaesemad riigid, ntBangladesh, India ja teised Aasia riigid, samuti mitmed Aafrika riigid, kusmajanduslik olukord on väga vilets. Taolistes riikides on olukord märksa kriitilisemvõrreldes jõukamate riikidega, sest neil puuduvad vahendid looduslike katastroofidetagajärgede likvideerimisega toimetulemiseks, samuti ennetavate tegevustefinantseerimiseks. Adaptatsiooni tuleb pidada üheks peamiseks sõlmküsimuseks,mingil juhul ei tohi selle tähtsust alahinnata. Bali nõupidamise üks kesksemaidteemasid oligi nn Adaptatsioonifondi ellukutsumine. Vastav otsus oli juba varemtehtud. Balil püüti leida kokkulepe fondi juhtiva organi koosseisu loomisepõhimõtetes ja fondi juhtima hakkava organi osas, vt lähemalt 1.Lisa - ECOväljaanded.17
Change language