Aruanne - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn

Tuleb piinlikkusega tunnistada, et Eesti ei olnud ei selles ega teises nimistus...!? Kassiin on tegemist vähese institutsionaalse suutlikkusega? Või on tegemist mingiarusaamatusega andmebaasides...? Igal juhul on siinkohal sõnumiks, et need asjadtuleb kiiresti ette võtta ja reeglistik välja töötada ning üldsusele kättesaadavaks tehalihtsalt arusaadavate trükiste ja veebilehtede kaudu. Vastasel juhul jäävadkitaastuvenergia ja kliimaprojektide arendajad teadmatusse. Rahvusvaheline üldsuspaneb aga imeks, et ühisrakenduse alal suhteliselt kõrge reitinguga Eesti riik ei olesuuteline kliimamuutuste leevendamisel aktiivsemalt kaasa lööma.Ühisrakenduse traditsioonid Eestis ulatuvad eriliselt varajasse perioodi 1990-ndatealguses, kui tänu Rootsi energia ja tehnikaagentuuri NUTEK initsiatiivile ja Rootsiriigi rahastamisele alustati Balti riikides, Poolas ja Venemaal ühisrakendusepilootprojektidega, AIJ (ingl Activities Implemented Jointly). Kokku algatati 1993.aalates 21 pilootprojekti, mis kõik kliimakonventsiooni Sekretariaadi veebilehelkajastamist on leidnud. Sel perioodil katsetati protseduure, metoodilisi küsimusisüsinikuheite tulemuslikkuse arvestamiseks ja projektidokumentatsiooni koostamiseks.Allakirjutanu on pilootprojektide analüüsimisel osalenud 1990-ndatekeskpaigast alates ja omab selles valdkonnas hulgaliselt isiklikke kogemusi. Siinkohaltasub meenutada, et esimene üleilmne ÜRO kliimakonventsiooni osaliste konverentsCOP 1 korraldati alles 1995.a Berliinis ja paindlike mehhanismide idee sai lõplikultküpseks Kyoto protokolli esitamisega laiale üldsusele alles kolmandal üleilmselkonverentsil Kyotos 1997.a detsembris.Pr Fatou Gaye ettekandes räägiti ka tasude kehtestamisest ühisrakenduseprojektidearendajatele, kes oma projekti Komiteele läbivaatamiseks on esitanud. Tasudekehtestamise mõte on saada Komitee tegutsemiseks vajalikke finantsvahendeid.Räägiti ka sellest, et käesoleval ajal ei ole veel ükski 1.Lisa osaline valmis kasutamaühisrakenduse 1.rada (ingl JI Track 1), sest selleks lihtsalt ei olda veelprotseduuriliselt valmis. Tuleb aga omalt poolt märkida, et 2.raja kasutamisel on terverida projekti käiku aeglustavaid võimalikke protseduure, mis kokkuvõttes onkahjulikud nii arendajale kui ka vastuvõtjale maale. Vaid üks näide. Komitee tegelebprojektide valikulise kontrolliga. Kontrollimisega kaasnevad suured viivitused, samutimitteväikesed kulud nagu nt, teatud grupi Komitee liikmete paikvaatlused jadokumentatsiooni kontrollimised tuleb kinni maksta projekti arendajal. Ja jällejõuame ringiga sinnamaani, et kui on tegemist väikese projektiga, mille süsinikukrediitide tulem on suhteliselt tagasihoidlik, siis on väike ka loodetav välditavatekasvuhoonegaaside ühikute, ERU-de (ingl Emission Reduction Unit) müügist saadavtulu, ja lõppkokkuvõttes võib projekti ühisrakenduse raamidesse paigutamine osutudanegatiivse efektiga ettevõtmiseks. Toob vaid kaasa asjatuid kulutusi ja on arendajaletöömahukas tegemine. Eestis võib selliste projektide näiteks tuua väike-hüdroprojektid, sest sõltuvalt meie geograafilistest (ja ka poliitilistest) tingimustest meilerilisi võimalusi suuremate hüdroenergia jaamade rajamiseks pole. Sama olukord ontäheldatav väikeste, 1-5 MW lokaalsete katlamajadega, mille puhul kütustevahetamise projekti viimine ühisrakenduse alla eesmärgiga teenida ERU-de müügisttulu, on väheperspektiivne nii projekti arendajale kui ka süsiniku krediite ostasoovivale riigile või selle esindaja-firmale.Komitee esinaise sõnavõtus räägiti ka sõltumatute verifitseerimisfirmadeakrediteerimisest. Vaja oleks ühtlustatud standardeid ja protseduure nende15