Aruanne - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn

Säästva Eesti Instituut,Stockholmi KeskkonnainstituudiTallinna Keskus, SEI-TallinnLähetuse aruanneÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 13. jaKyoto protokolli osaliste 3. üleilmselt konverentsiltBali saarel, Indoneesias 3. kuni 7. detsembril 2007Tiit KallasteEesti Keskkonnaühenduste Koja delegaat,Säästva Eesti Instituudi Kliima- ja energiaprogrammi juhatajaKontakt:SEI-TallinnLai tn 34Tel: 62 76 100www.seit.eeTallinn, 2007

SISUKORDSissejuhatus............................................................................................ 3Bali kliimakonverentsi esimene nädal ................................................ 5Konverentsi eesmärgid ........................................................................ 6Konverentsi peamine saavutus ............................................................ 8Konverentsi käik .................................................................................. 9Kyoto paindlike mehhanismide käsitlemine ...................................... 11Ühisrakenduse käesolev olukord ........................................................ 14Valitsusväliste organisatsioonide pressiteavitamised ........................ 17Kokkuvõtte asemel ............................................................................... 20Kirjandus .............................................................................................. 21LISAD .................................................................................................... 232

SissejuhatusIndoneesias, Bali saarel, Nusa Dua kuurordi konverentsikeskuses toimus 3. kuni 16.detsembrini 2007.a ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste üheteistkümnesüleilmne konverents, mille käigus peeti ka kolmas Kyoto protokolli ratifitseerinudosaliste konverents. Säästva Eesti Instituudi Kliima- ja energia- ja atmosfääriprogrammi juhataja Tiit Kallaste osales Eesti Keskkonnaühenduste Koja, EKOesindajana konverentsi töös Keskkonnaministeeriumi delegatsiooni koosseisuskäsunduslepingu alusel ajavahemikul 3-7. detsembril 2007. Alljärgnevas antakselühiülevaade Bali kliimakonverentsi esimese nädala sündmustest.Käsundilepingu eesmärgiks oli kliimamuutuste leevendamisele suunatudrahvusvaheliste läbirääkimiste jälgimine konventsiooni osaliste maailmakonverentsilBalis ja Eestile vajalik informatsiooni kogumine kliimamuutuste leevendamise alaseedasise tegevuse planeerimise seisukohast lähtudes. Keskkonnaministeeriumi pooltsõnastati lähetuse tööülesanne alljärgneva nelja teema lähema käsitlemisena;1. COP13 ja MOP3 kohtumise olulisemad teemakäsitlused Eesti jaoks ja Eestigaseosed, rahvusvaheliste huvigruppide seisukohad.2. Valitsusväliste organisatsioonide peamised sõnumid, Eesti roll nendes ningvõimalikud tegevused.3. "Eesti võimalused täita EL võetud kohustusi" analüüs heitkoguste vähendamisepotentsiaali kohta ning ettepanekud poliitika kujundamiseks asjakohastesvaldkondades.4. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (ingl Intergovernmental Panel onClimate Change - IPCC) Neljas hinnangute aruanne (ingl Fourth AssessmentReport) esitluse tulemused ning järeldused Eesti jaoks.Ülaltoodud tööülesanne tundub lähetatule nii mõnegi punkti osas sügavamaarendustöö sisu kirjeldusena, millele vastava analüüsi koostamine oleks sobiv jajõukohane oma ala hästitundvale ekspertide grupile teatava aja jooksul. Nähtavasti ontaolise kliimapoliitilise töö koostamise järgi tekkinud vajadus seoseskasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisnõuete tähtsustamisele kogu maailmas.Tuleb tunnistada, et Eesti on seni leppinud suhteliselt väga tagasihoidlikutegevusprogrammiga, seda eriti nt, võrreldes Euroopa Ühenduse tehniliselt jamajandusliku arenenud liikmesriikide tõeliselt aktiivse tegutsemisega kliimamuutusteleevendamise alal. Peamiseks strateegiliseks kliimamuutuste leevendamise poliitikavaldkonna dokumendiks tuleb nähtavasti lugeda Keskkonnaministeeriumi poolt2002.a koostatud ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kliimamuutuste leevendamisevaldkonna pikaajalise arengu programmilist dokumenti “Kasvuhoonegaasideheitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2003-2012”.Käesolevaks ajaks vajavad riikliku programmi paljud põhimõtted ja tegevussuunadtõsist läbivaatamist. Tõenäoliselt annab selleks hoogu 23. jaanuaril 2008 ilmunudEuroopa Ühenduse kliima- ja taastuvenergia pakett, mis seab uued kohustusedkõikide liikmesriikide, eriti aga endiste üleminekumajandusega riikide, praeguste uuteEÜ liikmesriikide ette.3

Säästva Eesti Instituut on Keskkonnaministeeriumi koostööpartner kliimamuutusteleevendamise poliitika kujundamise ja Kyoto protokolli elluviimise valdkonnas alates1990-ndate keskpaigast. Alates sellest ajast on SEI-T Kliima ja energiaprogrammjärjepidevalt osalenud Keskkonnaministeeriumi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonija selle Kyoto protokolli rakendamisega seotud praktilistes töödes jateoreetilisemat laadi uurimustes. SEI-Tallinn on kaasa aidanud riiklike ülesannetetäitmisele, sh kliimamuutuste leevendamise pikaajalise programmi aastateks 2003-2012 väljatöötamisel 2002/2003.a, Marrakeshi lepete tutvustamisele, Kyoto paindlikemehhanismide, ühisrakenduse ja heitmekaubanduse edendamisele Eestis ja 2003—2005.a Euroopa Liidu heitmekaubanduse direktiivi 2003/87/EÜ ja Sidusdirektiivi2004/101/EÜ tutvustamisel ja ellurakendamisel vabariigis.Bali konverentsil olid heitmekaubanduse teemalised seminarid ja muud taolisedüritused koondatud teisele töönädalale, seetõttu oli ei olnud käesoleva aruande autorilvõimalik nendel osaleda. Esimesel töönädalal oli enim huvipakkuvamaksühisrakenduse, samuti Adaptatsioonifondi loomise temaatika. Selle kohta on aruandesesitatud ka põhjalikum ülevaade.Käesoleva aruande raames püüab allakirjutanu Bali üleilmsest kliimakonverentsist(COP/MOP3) anda võimalikult põhjaliku ülevaate nende viie päeva ulatuses, mis taviibis oma eriala parimate asjatundjate seas. Autor on panustanud omalt poolt peakümmekond päeva konverentsil osalemiseks ja teist samapalju käesoleva aruandekirjutamiseks, koostamiseks. Sellele vaatamata vajaks käesolev versioon veel lõplikkuviimistlust nii sisulise poole täiendamise kui ka vormistusliku külje pealt. Lugemisehõlbustamiseks on autor vähetuntud inglisekeelsetele erialaterminitele ja lühenditelelisanud eestikeelse vaste. Aruande esimest versiooni, mis valmis vahetult pealelähetusest saabumist 2007.a lõpul, on järgnevalt mõnevõrra tekstiliselt täiendatud,samuti on lisatud kaasatoodud materjale ning antud ka olulisemate publikatsioonideloetelu, millega kõigil huvilistel on võimalus SEI-Tallinnas tutvuda.Autor esines peale Balilt naasmist ETV hommikuprogrammis “Terevisioon”17.detsembri 2007. Põgusat ülevaadet konverentsil arutatust võib iga huviline vaadataja kuulata veebiaadressil: http://www.etv24.ee/index.php?0&popup=video&id=10823* * *Aruande autor tänab Keskkonnaministeeriumi, kes tegi võimalikuks Eestidelegatsiooni koosseisus osalemise maailma kliimapoliitikute aasta tähtsündmusel,aastakonverentsil Indoneesias, Bali saarel! Ja loodab ühtlasi, et tema poolt talletatu jakaasatoodud materjalid toovad kasu eelkõige selle valdkonna ekspertidele, aga samutilaiemale huviliste ringile.Autor tänab Eesti Keskkonnaühenduste Koda temale osutatud au eest osaleda EKOesindajana Bali kliimakonventsiooni osaliste kolmeteistkümnendal üleilmselfoorumil.4

Bali kliimakonverentsi esimene nädalEesti delegatsioon oli konverentsi esimesel töönädalal vaid kaheliikmeline,Keskkonnaministeeriumi esindajana osales Keskkonnakorralduse ja tehnoloogiaosakonna välisõhu ja kiirgusohutuse büroo spetsialist Pr Karin Radiko. Tiit Kallastekui kliimapoliitika ja taastuvenergia valdkonna eksperdi osalemise pearõhkkliimapoliitikute ja -ekspertide konverentsil oli kliimakonventsiooni osaliste pooltkorraldatud seminaride tööst osavõtmine ja uusimate programmiliste valdkondadegatutvumine. Ta osales ka rahvusvahelise kliimakoostöö mitmesuguste suundadetutvustamisele pühendatud seminaridel, mis olid pühendatud sellistele teemadele naguühisrakendus (ingl JI - Joint Implementation), puhta arengu mehhanism (ingl CDM -Clean Development Mechanism), “roheliste investeeringute” skeem (ingl GIS - GreenInvestment Scheme), heitmekaubandus (ingl ET - Emissions Trading), süsinikukogumine ja ladustamine (ingl CCS - Carbon Capture and Sequestration), jms.Nendest teemadest valikuliselt mõnest tuleb alljärgnevas ka lähemalt juttu.Kliima- ja energia valdkonna eksperdina osales Tiit Kallaste peamiselt erialastelseminaridel, mis toimusid igal konverentsipäeval samaaegselt riikide valitsusteesindajatele mõeldud istungitega. Vaid konverentsi esimese päeva avaistungitel jaesimese nädala viimase päeva üldisel foorumil, kus esitleti IPCC raportit, osalesekspert kliimafoorumi Nusa Dua kuurordi konverentsikeskuse peasaalis, kuskogunesid ligikaudu 200 riigi valitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad,eksperdid ja ajakirjanikud.Ekspert huvitus osalema ka üleilmse kliimakonverentsi avaplenaaristungil, samutiEesti delegatsiooni liikmena mõnedel konventsiooni teaduslik-tehnilise nõuandvakogu (ingl SBSTA, Subsidiary Body for Scientific and Technical Advise) jakonventsiooni täitmist hindava ja kontrolliva kogu (ingl SBI, Subsidiary Body forImplementation) koosolekutel. Viimatimainitud sessioonidel osalemine ei tundunudseatud eesmärke arvestades ja Eesti seisukohtade kujundamise kohalt oluline, kunaesimestel päevadel olid arutluse all peamiselt arengumaade kliimapoliitika üksikuteaspektidega seonduvad spetsiifilised küsimused nagu nt metsade massilise raiekontrolli alla seadmine, puhta arengu mehhanismi raamidesse kuuluvate projektidetehniliste probleemide lahendamine ja arengumaadele mitmesuguste rahvusvaheliseabi vormide rakendamise efektiivsuse küsimused. SBSTA ja SBI nõupidamistel ningEuroopa Ühenduse seisukohtade koordinatsioonikoosolekutel osales Karin Radiko.Tema võttis osa igal varahommikul enne konverentsi algust toimuval Euroopa Liidukoordinatsiooninõupidamistel, kus ühtlustati liidu liikmesriikide delegaatideseisukohad ühes või teises olulisemas küsimuses.Igal hommikul oli kõigil delegaatidel esimene käik informatsioonileti juurde, kus antikätte selle päeva detailne kava kõigi sessioonide, seminaride, pressiteavituste jms.Delegaatidele jagati ka SBSTA ja SBI nõupidamistel arutlusele tulevaid materjale.Samas olid need materjalid kättesaadavad ka ÜRO kliimakonventsiooni veebilehelaadressil: http://unfccc.int/meetings/cop_13/items/4049.php. Lahkelt levitati kainformatsioonilisi kokkuvõtteid eelmisest päevast. Nii nt, ECO-teabeleht esindasvalitsusväliste keskkonnakaitse organisatsioonide (VVO) poolt koostatud kokkuvõtetiga konverentsipäeva kohta eraldi, vt 1.Lisa. ECO infolehti saab alla laadida VVOveebilehelt aadressil: http://www.climatenetwork.org/eco.5

Eriti põhjalikult oli Kanadas paikneva Rahvusvahelise Säästva Arengu Instituudi IISDja ÜRO Arengu– ja Keskkonnaprogrammi koostöös valminud ülevaadetes kajastatudkonverentsi üksikute päevade kaupa kokkuvõtted päeva jooksul toimunudsündmustest, samuti oli nendes esitatud konverentsil vastuvõetud otsused. Nendeväljaannete nimetused on Earth Negotiations Bulletinhttp://www.iisd.ca/climate/cop13/, vt 2.Lisa, ja Development and Adaptation DaysBulletin. Lisaks veel ENB on the side, vt 3.Lisa veebilehel:http://www.iisd.ca/climate/cop13/enbots/. Veebimaterjalides ei puudu ka fotoakogu,mis on jälgitav aadressil: http://www.iisd.ca/climate/cop13/. Seal on võimalikmitmekülgse fotogalerii abil saada põgus ettekujutus suurkonverentsi õhustikust jalugeda kaasnevaid kommentaare või pildiallkirju.Sisuline detailne informatsioon kliimapoliitiliste arutelude ja vastuvõetud otsustekohta, nagu juba ülalpool mainitud, on allalaaditav konventsiooni kodulehelt.Kokkuvõttes võib öelda, et ülaltoodud veebiaadressidel on esitatud praktiliselt koguinformatsioon 13.-nda kliimamuutuste konventsiooni osaliste konverentsi jakaasnevate sündmuste, dokumentide, otsuste ja protsesside kohta. Jääb vaid ülesoovida: Head tutvumist!Konverentsi eesmärgidCOP (ingl Conference of Parties) tähistab kliimakonventsiooni ratifitseerinud osalisteriikide konverentsi, mis kutsutakse kokku eranditult igal aastal. Inglisekeelne lühendMOP (ingl Member of Protocol) tähistab aga Kyoto protokolli ratifitseerinud osalistekonverentsi, mis peetakse samaaegselt COP-ga. Kokkuvõttes tähistataksegi neid kahtetöövormi lihtsalt kui COP/MOP ja lisatakse vastavad numbrid. Bali üritus kandisseega lühiduse mõttes tähistust COP/MOP3. Nendel suurfoorumitel kavandataksejärgmiste perioodide tööd kliimamuutuste leevendamise alases rahvusvaheliseskoostöös ja esitatakse selleks puhuks väljatöötatud konkreetseid samme varemseatudja uute eesmärkide saavutamiseks.Bali konverentsi peamiseks eesmärgiks oli jõuda üksteisemõistmisele kahe aastapikkuses raamkavas, mis viiks 2012. aastaga lõppeva Kyoto kokkuleppe järgmisekonsensusliku leppeni. Rõhuasetus diskussioonides on küsimusel, kas seatavad uuedsihtarvud peaksid olema kohustuslikud kõikidele riikidele, st kas arengumaadele ja kapaarile kõrge tehnilise ja majandusliku arengutasemega suurriigile on võimalikkehtestada siduvaid kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise kohustusi või mitte.Kliimakonventsiooni osaliste riikide ootused Bali üleilmsele konverentsile, COP 13-le, olid suured.Esiteks, eelkõige just selles osas, et arengumaad võtaksid kliimamuutusi põhjustavatekasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks arvulisi kohustusi hiljemalt Kyotoesimese kohustusperioodi 2008-2012 jooksul. Suured lootused on pandud järgmiselemaailmakonverentsile, mis toimub 2008.a lõpus Kopenhaagenis ja millel loodetaksekoostada lõpliku kokkuleppe visand eesmärgiga see ära kinnitada 2010.amaailmakonverentsil. Taoliste suurte, sadu riike kaasavate kokkulepeteettevalmistamine, ja tavapäraselt kaua kestvate läbirääkimiste tulemusena võtab nendeallkirjastamine paratamatult aastaid. Nn post-Kyoto perioodil ehk aastatel alates 20136

ja edasi, peaksid arengumaadel loodetavasti olema juba kinnitatud sihtarvudkasvuhoonegaaside vähendamiseks. Arengumaade veenmisega kohustuste võtmiseksalustati jõuliselt juba COP-11 Montrealis, paraku ei tulnud tookord asjast midagivälja. Bali konverentsi positiivse momendina tuleb märkida, et valdav enamuskliimakonventsiooni osalisi tegi suuri jõupingutusi taolise tulemuseni jõudmiseksKyoto esimese kohustusperioodi keskpaigaks ehk teisisõnu ligilähedaselt 2010-ksaastaks.Bali konverents oli selles suhtes võrreldes Montrealiga märkimisväärselttulemuslikum, arengumaad olid valdavas osas viie aasta peale kavandatud eesmärkideväljatöötamisega nõus. Bali konverentsil saavutatut peeti lõppkokkuvõttes suureks japositiivseks sammuks edasi. Juhul, kui järgmisel konverentsil tõepoolest ka üleilmsekokkuleppe raamistik lauale pannakse, võib öelda, et riigid üle maailma siiskisuudavad koos tegutseda kõiki puudutavas küsimuses nagu seda järjest kiirenevkliimamuutuste protsess on. Ning suudavad ka rahvusvahelises koostöös ja ühistetegevussuundade kujundamises kokku leppida.Teiseks, konventsiooni osaliste ootused Ameerika Ühendriikide kuni käesoleva ajanijäigana püsinud seisukohtade muutumise suunas olid samuti suured. USA on ühenavähestest suurriikidest jäänud seniajani eemale Kyoto protokolli ratifitseerimisest.Kyoto protokolli tunnistamine seaks maailma suurima kasvuhoonegaaside emiteerijaolukorda, kus ta peaks märksa jõulisemalt tegutsema oma heitmete piiramise suunasja järgima saaste vähendamise kokkulepitud ajakava nii nagu see on rahvusvahelisesplaanis fikseeritud. Või võtma eeskuju, nt Euroopa Ühenduses fikseeritudliikmesriikide panuse kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihtarvu jaotamisest(ingl burden sharing).ÜRO selgepiiriline sõnum konverentsist osavõtvatele delegaatidele oli, et Baliltoimuvad riikidevahelised läbirääkimised peavad leidma lahenduse, et tuua USAkliimamuutuste leevendamise alase kokkuleppe sõlmimise juurde. USA osavõttrahvusvahelisest koostööst on hädavajalik eeldus, et asjad suures plaanis liikumahakkaksid, vastasel juhul ei ole võimalik arengumaid veenda oma kasvuhoonegaasideheitmete vähendamise vajaduses. ÜRO kliimakonventsiooni peasekretär Yvo de Boeroli oma avakõnes USA-poolse Kyoto protokolli ratifitseerimise suhtes äärmiseltpessimistlik öeldes, et maailm ei usu enam, et see kunagi juhtuda võiks. Peasekretärlisas, et kui nt praegune USA president selles küsimuses oma seisukohta ka muudaks,ei ratifitseeriks Ühendriikide Senat seda nagunii. Seega seisneb küsimus eelkõigeselles, kuidas leida kliimamuutuste leevendamise alane pikaajalise koostöö sellinelahendus, mis oleks vastuvõetav nii rahvusvahelisele foorumile kui ka USA-le. Seda,kas võimalik uus kokkulepe kujuneb Kyoto protokolli jätkamiseks, teisekohustusperioodi eelmisest erinevalt ülesehitatud ja täiendatud vormiks või täiestiuueks instrumendiks või isegi konventsiooniks, peab Bali maailmakonverentsnäitama. Kokkuvõttes olid kliimakonventsiooni peasekretäri ootused vägagi kõrged!13.-nda üleilmse kliimakonverentsi üheks enimkasutatavaks terminiks, käibefraasikskujunes nn Bali teekaart (ingl Bali Roadmap) nagu teda kokkuleppeliselt nimetamahakati. Selle väljendiga iseloomustatakse protsessi, mis peaks järgmise kahe aastajooksul rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusena vormima nn post-Kyoto ehk Kyotoprotokolli kehtivuse lõppemise järgse perioodi (alates 2013-st aastast edasi) tegevusedkliimamuutuste jätkuvaks leevendamiseks. Bali teekaart kujutaks endast7

mehhanismide ja protseduuride kogumit kõigi konventsiooniosaliste vahelisteläbirääkimiste pidamiseks, Kyoto protokolli järgsete tegevuste kaardistamiseks jastrateegilise tähtsusega ajamärkide fikseerimiseks. Peamised kokkulepped loodetaksesõlmida mitte hiljem, kui osaliste viieteistkümnendal üleilmsel konverentsil, COP 15jooksul. Selleks, et seda eesmärki kindlasti saavutada, otsustati Bali teekaardi üheosana asutada nn Ad Hoc töögrupp (kindla suunitlusega ülesande täitmiseksmoodustatud ekspertide meeskond) pikaajalise koostöö aktsioonideks (ingl Ad HocWorking Group on Long Term Co-operative Action), mille töö tulemused peavadvalmis saama 2009.a lõpuks. Selle töögrupi esimese istungi toimumise ajaks määratiajaline tähis – see peab toimuma mitte hiljem, kui juba 2008.a aprillikuus. Otsustatika, et COP14/MOP4 konverentsil alustatakse Kyoto protokolli Artikkel 9 teistläbivaatamist. Bali konverentsi presidendi Rachmat Witoelari sõnadele viidates onBali teekaardil mitmeid võimalikke edasise arengu suundi ja terve hulk ajalisiteetähiseid, mida on vaja silmas pidada.Kolmandaks. Üheks maailmakonverentsi suureks eesmärgiks oli kahtlemata kõigiosaliste ja kaasatud meedia kaudu ka võimalikult suurema osa maailma riikide elanikekliimamuutuste alase silmaringi laiendamine, uusima informatsiooni jaotamine ninguute kontaktide loomine, et nende kaudu omakorda tõhustada riikidevahelistkliimamuutuste leevendamisele suunatud koostööd. Kliimakonventsiooni osaliste 13.konverentsil pöörati erilist tähelepanu igakülgse informatsiooni võimalikult laialelevitamisele, riikide esindajate, delegaatide ja üldse kõigi osalejate teadlikkusetõstmisele nn kaasnevate ürituste; seminaride, briifingute, pressikonverentside,happening’de ja muude taoliste kõige erinevama suunitlusega ürituste ning esitluste(ingl side event) kaudu.Jooksvalt kirjastatavate teabelehtede ECO, Earth NegotiationsBulletin ja Development and Adaptation Days Bulletin kaudu said konverentsidelegaadid ja üldse kõik kohalolnud väga operatiivselt kirjaliku kokkuvõtte eelmiselpäeval toimunud peamistest sündmustest. Nende infolehtede sisuga on igal huviliselvõimalik ka omal käel veebis surfates tutvuda. Eelkõige võiks soovitada eelmiseslõigus esitatud veebiaadresse, mille kaudu avaneb võimalus saada ülevaade kogukonverentsi enam kui kahe nädala pikkusest tööst üksikute päevade kaupa koostatudlühikokkuvõtetest ja leida viiteid edasiseks süvendatud lugemiseks.Tuleb lisada, et Bali saarel toimunud kliimakonverentsi tähtsustasid oma lühiajaliseosavõtuga ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, samuti Indoneesia president Susilo SusiloBambang Yudhoyono.Konverentsi peamine saavutusUSA kliimapoliitikute delegatsioon väljendas küll vahetult konverentsi eel omavalmisolekut läbirääkimistes kliima- ja energiaküsimustes aktiivselt kaasa lüüa ja kaedasi minna. Samas, ei olnud seda eriliselt märgata konverentsi töö käivitudes. Kogukonverentsi jooksul (autori isiklik kogemus põhineb küll vaid esimese viie päevaga)ei ilmutanud USA delegatsioon erilist valmisolekut aktsepteerida COP 13 tarbekseelnevalt väljatöötatud või jooksvalt arutluse all olevaid kokkuleppeid. Alles pärisviimasel istungil Ameerika Ühendriikide delegatsioon üleüldise surve all siiskimurdus ja nõustus Bali konverentsi lõppdeklaratsiooniga, mis seab arenenud tööstuseja majandusega riikidele kohustused arengumaid rahvusvahelise koostöömitmesugustes vormides toetada. See juhtus alles konverentsi viimase päeva viimaselhetkel, kui peale Papua ja Guinea delegaadi (vt alltoodud 2.Foto) lühikese kuid8

jõulise sõnavõtu järel USA delegatsioon (vt alltoodud 1.Foto) lõpuks nõustus. Sõnumise, mis esitati sisuliselt ultimaatumina, oli lühike, kuid väga mõjuv – “Kas USAühineb kõigi ülejäänud riikide konsensusliku ettepanekuga edasiste kohustuste osas janäitab kõikidele eeskuju või … läheb tee pealt eest ära!”Konverentsi peasaalis tekkis spontaanne ovatsioon, mis kestis väga kaua. Kõiksaalisviibijad tervitasid rõõmuga konsensuse saavutamist, milleni jõudmine oliosaliste meeled pingul hoidnud kogu konverentsi vältel.1. Foto. Ameerika Ühendriikide tipp-kliimapoliitikud. 2. Foto. Papua Guinea delegaat USA-leotsustavat ultimaatumit esitamas.Kokkuvõttes tuleb ühistele positsioonidele jõudmist hinnata kui suurt sammu edasiseatud eesmärkide saavutamiseks arvuliste kohustuste väljatöötamisel järgmisteksperioodideks peale Kyoto protokolli kehtivuse lõppemist 2012.a. Bali tee-kaartkinnitati konsensuslikult ja kaheaastase koostöö etapid märgistati kindlate ajalistesihtidega.Konverentsi käik13. üleilmne kliimakonventsiooni osaliste konverents oli korraldajamaale,Indoneesiale tõsine ülesanne, selleks oli riik hoolikalt valmistunud, eriti külalisteturvalisuse tagamise seisukohalt. Ja muidugi ka Nusa Dua kuurordi ja kogu Bali linnaehtimise ja korrastamise vaatevinklist; lillevanikud ja Indoneesia lipuvärvidestervitused palistasid kümnete kilomeetrite ulatuses konverentsipaigale suunduvaidteid. Samas olid kõik Nusa Dua poole suunduvate suuremate teede ristumiskohadvarustatud täies lahingrelvastuses politseinike ja eriüksuslastega. Vaatamata rängaltülekoormatud liiklusele oli suurematest hotellidest organiseeritud eribusside liikluskonverentsi toimumiskoha ja tagasi hästi korraldatud ja ca’ 10 km pikkuse teekonnaläbimisele Eesti delegatsiooni majutuskohast ei kulunud enam kui vast pool tundi.Kliimakonverentside presidentideks, kes plenaaristungite tööd juhatab ja kogukonverentsi tööd koordineerib, valitakse traditsioonikohaselt selle riigi9

keskkonnaminister, kus konverents toimub. Hr Rachmat Witoelar, vt 3.Fotol (keskel)elas oma vastutusrikkasse ametisse kiiresti sisse. Istungite juhtimisel nõustasid tedaÜRO kliimakonventsiooni peasekretär Yvo de Boer (vasakul) ja peasekretäri esimeneasetäitja Richard Kinley (paremal).3. Foto. Vasakult paremale; ÜRO kliimakonventsiooni peasekretär Yvo de Boer, Bali konverentsipresident, Indoneesia keskkonnaminister Rachmat Witoelar ja kliimakonventsiooni peasekretäriesimene asetäitja Richard Kinley Bali konverentsi viimasel plenaaristungil, kus saavutati konsensuslikkokkulepe edasiste eesmärkide elluviimiseks.Konverentsi avaplenaaristungil teatas Austraalia esindaja, et nende äsja ametisseasunud uus peaminister kavatseb juba käesoleval nädalal alla kirjutada Kyotoprotokollile, vt lähemalt 1.Lisas 4.detsembri 2007 väljaanne. See teade tekitaskonverentsisaalis suurt elevust ja Austraalia delegaat kui suurepärase uudise toojateenis osalejate pika aplausi. Nädala teisel poolel ilmutatigi ametlik teadaanne, etAustraalia on ratifitseerinud Kyoto protokolli. Ameerika Ühendriigid olid niiviisijäänud ainsaks arenenud maade grupi riigiks, kes ei ole veel üleilmse leppegaühinenud. Väga paljud kliimapoliitikud arvavad, et Ameerika ühendriikides 2008.asügisel toimuvad presidendivalimised võivad kaasa tuua hoopis uue olukorra, ja etameeriklased on suuresti kliimamuutuste leevendamise abinõude kohustuslikurakendamisega päri. Varem või hiljem juhtub see nagunii, sest kliimamuutusteglobaalset iseloomu arvesse võttes pole mõeldav, et suurim kasvuhoonegaasideõhkupaiskaja ei astu ühte sammu ülejäänud maailma riikidega.Konverentsikeskuse kaarja peasaali ümber paiknesid kliimamuutuste valdkonnainstitutsioonide, ühingute, mitmesuguste ühenduste ja assotsiatsioonide väljapanekudoma erialase tegevuse kohta. Nendel väljapanekutel võis leida informatsioonilisimaterjale, teaduslikke publikatsioone, suuremate teadusprogrammide tutvustusi, uutetehnoloogiliste lahenduste kirjeldusi, mis aitavad vältida või vähendadakasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, reklaamiprospekte, digitaalsetel infokandjatelpakutavaid materjale, jms. Enim huvipakkuvate materjalide kaasatoomisel tuliparatamatult teha suhteliselt range valik lennupagasile esiatatavate piirangute tõttu.Valikuliselt tõi allakirjutanu kaasa siiski kokkuvõttes küllaltki mitmekesise materjali,mille loetelu on esitatud käeoleva ülevaate lõpus. Väärtuslikemateks nende hulgasttuleb pidada Valitsustevahelise kliimaekspertide paneeli, IPCC Neljandahindamisraporti (ingl Fourth Assessment Report) kolme raamatut; The PhysicalScience Basis (142 lk), Impacts Adaptation and Vulnerability (93 lk), Mitigation of10

Climate Change (108 lk), mis annavad komplekse ülevaate käesolevaks ajaksmaailmas teadaolevast teadusinformatsioonist selles valdkonnas. Samuti tuleb esiletõsta kokkuvõtlikku Sünteesraportit (ingl Synthesis Report), mis omakorda üldistabkolme valdkonna teadustulemused kliimamuutuste oleviku ja võimalike tulevastearengute kohta. Viimane ei ole veel ametliku publikatsiooni lõplik redaktsioon, kuidkonverentsi osavõtjatele oli see väga vajalik kokkuvõte endaga koju kaasa viia. Needneli sisutihedat koguteost kujutavad endast kõige uuemat üldistavat kokkuvõtet enamkui 2000 teadlase mitme viimase dekaadi uurimistulemustest (vt, aruande lõpus osaKaasatoodud kirjandus). Nendega tutvumiseks tuleks igal kliimamuutuste valdkonnastöötaval inimesel võtta aega ja süveneda. Vaid siis on võimalik sedavõrd keerulisestemaatikas õigesti orienteeruda. Nendest kokkuvõtte tegemine vääriks omaette tööd.Kyoto paindlike mehhanismide käsitleminePaaril-kolmel päeval oli võimalus valikuliselt külastada Kyoto paindlike mehhanismide,ühisrakenduse, puhta arengu mehhanismi ja kasvuhoonegaasideheitmekaubanduse (vaid ühe esitluse) käsitlemisele pühendatud seminare ja loenguid,mis toimusid mõne kilomeetri kaugusel paiknevas teises kuurordis. Erinevateseminaripaikade vahel liikumine vastavalt väljavalitud üritustel osalemiseks võttiskahjuks niigi nappi aega, mistõttu nii mõnestki erialaekspertidele mõeldud üritustest(ingl side event) osavõtmine jäi poolikuks. Seminaridel käsitleti ühtviisi võrdseltühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi küsimusi. Kohal viibisid kõigeerinevamate riikide esindajad üle kogu maailma. Temaatilised seminarid olidkiliigitatud ülamainitud pandlike mehhanismide järgi, sest sisuliselt on need küllaltkierinevad ja kohati väga spetsiifilisedki. Ettekanded olid valdavas enamikus EuroopaÜhenduse liikmesriikide ja osaliselt ka Jaapani, USA ja Kanada ekspertidelt ningpoliitikutelt.Ühe poolepäevase seminari korraldasid Venemaa riiklike organisatsioonideesindajad, kes andsid ülevaate riigis toimuvast aktiivsest tegevusest ühisrakendusevõimaluste loomisel ja esimeste projektide käivitamisest. Venemaa on üks suuremapotentsiaaliga riike, kes käesoleval ajal on ambitsioonikalt asunud edendamarahvusavahelist koostööd kliimakonventsiooni 1. Lisa riikidega ühisrakenduse alal.Venemaa registreeritud ühisrakendusprojektide arv 2007.a lõpu seisuga on 52,projektide arvu poolest järgmine on Ukraina – 28 (vt 4.Lisa. I.Rammingu ettekanne).Kokku seega kahe riigi kohta 80 projekti ühisrakendusprojektide koguarvust – 197.Välditud kasvuhoonegaaside kogumahust 42 miljonist tonnist moodustavad Venemaaprojektid tervelt 47% ja Ukraina projektid – 23%, kokku 70% ehk 29,5 miljonit tonniaastas. Mõlemad riigid on asunud jõuliselt looma riiklikke struktuure Kyoto paindlikemehhanismide rakendamiseks üle kogu riigi. Eesmärgiks on ühisrakenduse kauduuute efektiivsete energiatehnoloogiate maaletoomine ja olemasolevate rekonstrueerimine,fossiilsetelt kütustelt taastuvatele energiaallikatele üleminek (biogaasitootmine energiasektori vajaduste rahuldamiseks, tuuleparkide rajamine, biomassilaialdane kasutuselevõtmine jms), energiakasutuse efektiivsemaks muutmine jaenergia kokkuhoiu edendamine nii tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Nende kahe riigipotentsiaal välditavate kasvuhoonegaaside koguste suhtes on hiigelsuur. Ida-Euroopaprojektide arv ulatub küll 110-ni, kuid välditavad kogused on suhteliselttagasihoidlikud, vaid 12 miljonit tonni. Ülejäänud riikide arvele tuleb 2007.a lõpuseisuga vaid 7 projekti 0,5 miljoni tonni ja 1%-lise osatähtsusega.11

Võrreldes puhta arengu mehhanismi projektide üldarvuga, mis ulatub 2 647 ja väldibaasta jooksul kokku 2 287 miljoni tonni kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, onühisrakendus muidugi veel suhteliselt vähem väljaarendatud lähenemisviis. Samastuleb aga silmas pidada selle lähenduse spetsiifikat, mis seisneb eelkõige ainultarengumaades suurte süsinikku siduvate projektide käivitamises. Konventsiooni1.Lisa riikides teostatavad ühisrakendusprojektid on üldjuhul seotud tehnoloogilisteuuenduste sissetoomisega, fossiilsete kütuste väljavahetamisega ja taastuvateenergiaallikate laiema kasutuselevõtmisega.Üheks suurimaks takistuseks mõlema mehhanismi puhul on eelkõige vastavatejuhtkomiteede poolt kehtestatud tehniliste protseduuride mahukus ja keerukus,rääkimata välditavate süsinikuheitmete arvestamise metoodiliste aluste kohmakusest.Teatavasti on protseduuriliste reeglite täpse järgimise tõttu jäänud ametlikultregistreerimata suur hulk süsinikuheitmeid vähendavaid projekte. Ainuke lohutus on,et vaatamata sellele, tehakse loodusele kokkuvõttes ikkagi head! Metoodiliste alustelihtsustamisega justkui tegeletakse pidevalt, samas on teada, et keskmise suurusegaprojekti nö paberliku asjaajamise kordasaamine on projekti enda käikuandmise kõrvalüks suuremaid probleeme. Projekti dokumentatsiooni eeskirjadekohase vormistamisekulud (ingl transaction costs) on suured, see on ka üks põhjuseid, miksväikesemahulisi süsinikuheitmeid vältivate energiaefektiivsuse, väikehüdro (inglsmall hydro) või kütuste vahetamise (ingl fuel switch) projektide vastu vähe huvituntakse. Projekti arendaja kasu oma arendustöö ühisrakenduse alla vormistamisest javälditavate süsinikutonnide mahamüümisest nullilähedane. Suhteliselt väikesteprojektidega on seni tegemist eelkõige ühisrakenduse puhul. Venemaa ja Ukraina onomalt poolt kaasa toonud suuremahuliste projektide käivitamise. Suurte riikide, ntHiina, India, Brasiilia jt mastaabid on märkimisväärselt suuremad kui Balti riikidel.Üheks enim aktiivseimaks riigiks, kes Kyoto paindlike mehhanismide kaudu omaesimese kohustusperioodi sihtarvu püüab saavutada on Jaapan. Koos mitme teisetehniliselt ja majanduslikult arenenud suurriigiga on Jaapan asunud juhtimaühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi projektide finantseerimise edetabelit.Jaapan on ka riik, kes kõigi muude koostööprojektide kõrval on ka üheks Venemaa jaUkraina kliimamuutuste leevendamisele suunatud projektide rahastajaks. Jaapankäivitas süsinikukrediitidega kauplemise Jaapani Meretaguste InvesteeringuteInstituudi, JOI (ingl Japan Institute for Overseas Investment) baasil, seda toetabJaapani Rahvusvahelise Koostöö Pank, vt lähemalt veebiaadressil:http://www.joi.or.jp/carbon/. Jaapani valitsuse poolt oli 2007.a lõpuks kinnitatud 253ühisrakendusprojekti ja puhta arengu mehhanismi projekti. Riikide seas, kus neidprojekte rahaliselt toetatakse, loe: süsinikukrediite ostetakse, domineerivad Hiina,India, Brasiilia, Korea, Vietnam, Tai, Indoneesia, Filipiinid, Venemaa, Ukraina, jpt.Samuti finantseerib Jaapan projekte Tsehhis, Slovakkias, Poolas, Ungaris, Rumeeniasja Bulgaarias.Kummalisel kombel on Eesti jäänud eemale Jaapani taastuvenergia alaste projektidefinantseeringute huviorbiidist, kuigi alles mõned aastad tagasi (2004.a) tundis Jaapaniüks suuremaid korporatsioone Sumitomo Corporation elavat huvi Eestis arendatavatetuuleparkide, eriti Pakri poolsaare 70 MW pargi vastu. Oma Tallinna visiidil oli neilkaasas kokkuvõte SEI-Tallinna poolt Jaapani valitsuse tellimusel koostatud analüüsistPakri Tuulepargi kui potentsiaalse ühisrakendusprojekti kohta. Tookord peletas neid12

eemale selgusetus Pakri poolsaare maaomandi küsimustes, samuti riigi tasandilühisrakenduse selgepiiriliste reeglite kogumi puudumine. Neid reegleid poleallakirjutanu teada tänase päevani korralikult kirjas ja projektiarendajatele saadaval.Õpetussõnad taastuvenergia projektide arendajatele antakse peamiselt...telefonivestluse teel! Rea aastate jooksul pole lahenenud ka Pakri poolsaaremaaküsimus. Seni suurima kavandatava tuulepargi rajamine on seetõttu pidurdunud.Heitmekaubanduse teemadele oli pühendatud väljapanekuid konverentsi kaarjapeasaali ümber paiknevatel ekspositsioonipindadel ja fuajeedes, kus leidus ka muidhuvipakkuvaid materjale (vt 5.Lisa). Selleteemalised seminarid olid aga koondatudkonverentsi teisele nädalale nii, et nendest osavõtt ei osutunud võimalikuks. Huviselle temaatika vastu on allakirjutanul suur, sest SEI kliima- ja energiaprogramm onjuba 2002.a alates tegelenud kasvuhoonegaaside lubatud heitkogusega kauplemisetemaatikaga. SEIs koostati Euroopa Liidu heitmekaubanduse skeemis (ingl EU ETSehk European Union Emissions Trading Scheme) osalemise eeltingimusena nõutavkasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riiklik jaotuskava RJK (ingl NationalAllocation Plan) aastateks 2005-2007 ja seda kaitsti Euroopa Komisjonis. Sellejaotuskava alusel on möödunud kolmel aastal toimunud kauplemine Eestile edukasolnud. Allakirjutanu arvamust mööda on tulemusliku kauplemise aluseks kõige muukõrval ka paljud vabariigi käitajatele korraldatud koolitused, mida SEI koostöösKeskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiasjatundjatega rea aastate jooksul on korraldanud.Üleilmse heitmekaubanduse Eestis ellurakendamiseks aastatel 2008-2012 koostatiSEI-s lubatavate heitkoguste järgmine riiklik jaotuskava RJK II ning esitati see 2006.ajuunikuus EL Liikmesriikide seast esimeste hulgas Euroopa Komisjonile. Komisjonvaidlustas selle oma 4.mai 2007 otsusega ja vähendas 47.8% võrra jaotatudheitkoguseid. Suurimad ”lõikamised” langesid osaks EL “uutele” liikmesriikidelenagu Slovakkia, Ungari, Tsehhi, Poola, Eesti, Läti, Leedu. Seitsme liikmesriigi RJK IIkohta tehtud otsusel oli tugev poliitiline suunitlus. Nii Eesti kui ka eelpoolmainitudriikide jaotuskavade kohta tehtud Euroopa Komisjoni otsused põhinevad AteenaTehnikaülikoolis nn PRIMES’ mudeli põhjal tehtud arvutustel. Eesti delegatsioonkülastas 2007.a suvel prof Patrost, kes eraettevõtjana Komisjoni tellimuselmudelarvutusi tegi. Kokkuvõtlikult võib öelda, et mudelarvutustes oli kasutatudtegelikest erinevaid lähteandmeid ja eriti elektritootmise sektori tulevikugaseonduvaid eeldusi, mistõttu mudeli tulemusi ei ole võimalik tõestena võtta. EK 4.mai2007 otsuse vaidlustas omakorda Eesti vabariigi nimel Välisministeeriumi EuroopaLiidu Büroo oma 16. juuli 2007 hagiavalduse esitamisega Euroopa KomisjoniEsimese astme kohtule. Lahendust seni pole, kuid on tugev lootus, et kohus annabEesti hagile positiivse lahendi ja Komisjoni otsuse tühistab. Seni, kuni polekohtulahendit, tuleb Eestil järgida 47,8% suurust lubatavate heitkoguste vähendamisenõuet.Vastav RJK II lubatud heitkoguse ühikute vähendamine tehti Keskkonnaministeeriumipoolt 2007.a lõpus ja see jõustus Vabariigi Valitsuse 2008.a määrusega.Bali konverentsil heitmekaubanduse-teemaliste ettekannete kokkuvõtetega võib igahuviline tutvuda Balil publitseeritud kokkuvõtetega nt, Earth Negotiations Bulletain.Special Reports on Selected Side Events at the UN Climate Change Conference. KaEuroopa Liidu poolt korraldati terve rida seminare, sh ka neid, mis olid pühendatudkasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise temaatikale, vt 6.Lisa.13

Tuleb piinlikkusega tunnistada, et Eesti ei olnud ei selles ega teises nimistus...!? Kassiin on tegemist vähese institutsionaalse suutlikkusega? Või on tegemist mingiarusaamatusega andmebaasides...? Igal juhul on siinkohal sõnumiks, et need asjadtuleb kiiresti ette võtta ja reeglistik välja töötada ning üldsusele kättesaadavaks tehalihtsalt arusaadavate trükiste ja veebilehtede kaudu. Vastasel juhul jäävadkitaastuvenergia ja kliimaprojektide arendajad teadmatusse. Rahvusvaheline üldsuspaneb aga imeks, et ühisrakenduse alal suhteliselt kõrge reitinguga Eesti riik ei olesuuteline kliimamuutuste leevendamisel aktiivsemalt kaasa lööma.Ühisrakenduse traditsioonid Eestis ulatuvad eriliselt varajasse perioodi 1990-ndatealguses, kui tänu Rootsi energia ja tehnikaagentuuri NUTEK initsiatiivile ja Rootsiriigi rahastamisele alustati Balti riikides, Poolas ja Venemaal ühisrakendusepilootprojektidega, AIJ (ingl Activities Implemented Jointly). Kokku algatati 1993.aalates 21 pilootprojekti, mis kõik kliimakonventsiooni Sekretariaadi veebilehelkajastamist on leidnud. Sel perioodil katsetati protseduure, metoodilisi küsimusisüsinikuheite tulemuslikkuse arvestamiseks ja projektidokumentatsiooni koostamiseks.Allakirjutanu on pilootprojektide analüüsimisel osalenud 1990-ndatekeskpaigast alates ja omab selles valdkonnas hulgaliselt isiklikke kogemusi. Siinkohaltasub meenutada, et esimene üleilmne ÜRO kliimakonventsiooni osaliste konverentsCOP 1 korraldati alles 1995.a Berliinis ja paindlike mehhanismide idee sai lõplikultküpseks Kyoto protokolli esitamisega laiale üldsusele alles kolmandal üleilmselkonverentsil Kyotos 1997.a detsembris.Pr Fatou Gaye ettekandes räägiti ka tasude kehtestamisest ühisrakenduseprojektidearendajatele, kes oma projekti Komiteele läbivaatamiseks on esitanud. Tasudekehtestamise mõte on saada Komitee tegutsemiseks vajalikke finantsvahendeid.Räägiti ka sellest, et käesoleval ajal ei ole veel ükski 1.Lisa osaline valmis kasutamaühisrakenduse 1.rada (ingl JI Track 1), sest selleks lihtsalt ei olda veelprotseduuriliselt valmis. Tuleb aga omalt poolt märkida, et 2.raja kasutamisel on terverida projekti käiku aeglustavaid võimalikke protseduure, mis kokkuvõttes onkahjulikud nii arendajale kui ka vastuvõtjale maale. Vaid üks näide. Komitee tegelebprojektide valikulise kontrolliga. Kontrollimisega kaasnevad suured viivitused, samutimitteväikesed kulud nagu nt, teatud grupi Komitee liikmete paikvaatlused jadokumentatsiooni kontrollimised tuleb kinni maksta projekti arendajal. Ja jällejõuame ringiga sinnamaani, et kui on tegemist väikese projektiga, mille süsinikukrediitide tulem on suhteliselt tagasihoidlik, siis on väike ka loodetav välditavatekasvuhoonegaaside ühikute, ERU-de (ingl Emission Reduction Unit) müügist saadavtulu, ja lõppkokkuvõttes võib projekti ühisrakenduse raamidesse paigutamine osutudanegatiivse efektiga ettevõtmiseks. Toob vaid kaasa asjatuid kulutusi ja on arendajaletöömahukas tegemine. Eestis võib selliste projektide näiteks tuua väike-hüdroprojektid, sest sõltuvalt meie geograafilistest (ja ka poliitilistest) tingimustest meilerilisi võimalusi suuremate hüdroenergia jaamade rajamiseks pole. Sama olukord ontäheldatav väikeste, 1-5 MW lokaalsete katlamajadega, mille puhul kütustevahetamise projekti viimine ühisrakenduse alla eesmärgiga teenida ERU-de müügisttulu, on väheperspektiivne nii projekti arendajale kui ka süsiniku krediite ostasoovivale riigile või selle esindaja-firmale.Komitee esinaise sõnavõtus räägiti ka sõltumatute verifitseerimisfirmadeakrediteerimisest. Vaja oleks ühtlustatud standardeid ja protseduure nende15

tunnustamiseks. Samuti oleks vaja järjepidevalt kogu reeglistikku läbi vaadata javajadusel uuendada. Eestis on pea kõikide projektidega tegelenud Saksamaaverifitseerimisfirma TÜV Süd, kelle esindaja Thomas Kleiser ka järgmise ettekandepidas, vt 8.Lisa.TÜV Süd on Eesti jaoks enim populaarne sertifitseeritud firma, keda nimetatakse kaakrediteeritud sõltumatuks üksuseks, AIE (ingl Accredited Independent Entity). Temapeamiseks tegevusvaldkonnaks ühisrakenduse alal on 2.raja projektidedetermineerimine ja verifitseerimine. Thomas Kleiserilt, kes firmat konverentsilesindas, oli võimalik saada hea ülevaade enam-vähem kõikide ühisrakenduseprojektide kohta, millega nad on tegelenud, vt 9.Lisa. Projektide nimistusdomineerisid ülekaalukalt Venemaa ja Ukraina ühisrakendusprojektid. Eestis on TÜVSüd tegelenud kümnekonna projektiga; Esivere ja Virtsu II ning Virtsu IIItuulepargid, Kadrina, Tamsalu ja Paide biomassi (kütuse vahetamine) projektid, Pakri,Kunda, Vanaküla, ja Viru-Nigula tuulepargid. Vaatamata kõigele on ÜhisrakenduseJärelvalve Komiteele kinnitamiseks seni esitatud vaid 4 projekti...?! Nähtavasti on siinvaja selgitada, millest on tekkinud säärane suur takerdumine ja võtta tarvituselevajalikud meetmed.T.Kleiser tõi oma etteandes põhjalikult esile kõik asjaolud, mis on seniühisrakendusprojektidele takistuseks olnud ja pole lasknud olemasolevat potentsiaalitäielikult ära kasutada, vt 8.Lisa. Nende seas oli nii arendajapoolseid, kui kaakrediteeritud sõltumatu üksuse poolseid vajakajäämisi. Nt, vastuvõtjariigis puuduvadselged ja kõikidel kättesaadavad regulatsioonid ja juhendid ühisrakendusprojektideteostamiseks, riigipoolse kinnituskirja LoA (ingl Letter of Acceptance)pikalevenitatud ja ebaselge arendajale väljastamise protseduur. Nii on kahjuksolukord ka Eestis, kus projektiarendaja põrkub teadmatuse vastu, kes? ... kuidas? ...ning .... mil moel? kinnituskirjaga on?! Reegleid kogumis meil teadupärast täna ikkaveel puuduvad! Mainiti ka seda, et on ilmnemas tendents anda eelistus ühisrakenduse1.rajale või nn roheliste investeeringute skeemile, GIS-le (ingl Green InvestmentScheme). Eestis alles mõeldakse GIS peale, Lätis on aga 2007.a loodud vastavseadusandlik alus. T. Kleiser märkis olulisena ära veel ebapiisavat erialast koolitust, jateadmiste taset nt, selles osas kas üks või teine projekt on olemasolevatele täiendavvõi mitte, (ingl additionality), ja metoodiliste lähenduste osas nagu seire ja baasjoonekirjeldamine. Oma firma poolt märkis ta raskustena eelkõige baasjoone testimist.Tuleb märkida, et Eestis on TÜV Süd eksperdid SEI-Tallinnas väljatöötatudbaasjoone arvutustele taolise testimise läbi teinud ja sellega rahule jäänud.Seminaril esines ka Kyoto paindlike mehhanismide alase informatsiooni kogumise,töötlemise ja müümisele spetsialiseerunud Norra firma Point Carbon. Firma onedukalt tegutsenud juba kolm-neli aastat. Pakkudes igapäevaseid põgusaid teateidkogu maailmas toimuvast, ei ole nad siiski kõrvale jäänud põhjalikematestanalüüsidest kasvuhoonegaaside heitmete poolt tingitud kliimamuutuste leevendamiseja süsinikukaubanduse alal. Paarirealised lühiuudised saabuvad e-postiga küll tasuta,pikema teate või regulaarsete analüütiliste ülevaadete eest küsitakse jubapaarkümmend tuhat krooni aastas ...! Käesolevaks ajaks on Point Carbonil omadesindused õige mitmetes riikides. Bali seminaril esines põhjalikuma analüüsigaühisrakenduse praegusest seisust ja võimalikest tulevastest arengutest Kiieviharukontori juhataja Pr O.Gassan-zade. Ta oli oma sõnavõtus õige kriitiline 1.Lisariikide passiivsuse suhtes, keskendus EL uute liikmesriikide, samuti Venemaa,16

Valgevene ja Ukraina probleemidele ning märkis ära äärmiselt väikest lõplikku ERUdetulemit, mida seni käikuantud projektid on andnud. Ühena põhjustest rõhutas taÜhisrakenduse Järelvalve Komitee tegevusest tulenevaid takistusi ning leidis, et ELuutel liikmesriikidel oleks parim võimalus selle Komitee pidurdavat mõju vältidakasutades 1.raja lähendust oma projektide käikuandmiseks. Märgates saalisvarasematest kohtumistest tuttavat Eesti delegaati, juhtis ta omakorda tähelepanusellele, et nt, Eesti, kes ühisrakenduse reitingu järgi kuulub nö edukate hulka (reiting-BB), on semiajani ignoreerinud Ühisrakenduse Järelvalve Komitee nõudeid ja jätnudesitamata nii oma riikliku esindaja kui pole ka suutnud kolme nelja aasta jooksulpaberile panna kõige lihtsamaid ühisrakenduse protseduure. See omakorda tähendab,et Eesti on taolise tegevusetuse tõttu sattunud “musta nimekirja”. Eestil on temaandmetel Ühisrakenduse Järelvalve Komiteele esitatud vaid 4 projekti, kinnitatud agavaid 1. Leedul on samal ajal 7-st esitatud projektist kinnitatud 3. Lõpetuseks märkis taära EL heitmekaubanduse skeemi ühisrakenduse projektide sissetoomise ebapiisavareeglistiku ja kahtles käesolevaks ajaks kujunenud määramatu olukorra tõttu esimesekohustusperioodi jooksul kaasatavate ühisrakendusprojektide tulevikus.Kogu seminaril räägitust võimalikumalt täielikuma ettekujutuse saamiseks on lisatudveel Suurbritannia maaklerfirma Natsource LL tegevdirektori B.Feldmanni, vt10.Lisa ja Norra verifitseerimisfirma DNV esindaja M.Lehmanni, vt 11.Lisa,ettekanded.Valitsusväliste organisatsioonide pressiteavitamisedVVO-de pooletunnised pressiteavitamised (ingl NGO briefing, pressikonverentsiksoleks neid vast liiga suureline nimetada), toimusid pea igal hommikul kella 10 ja 11vahel. Need olid mõeldud peamiselt ajakirjanikele, vaid neil oli õigus konkreetseltsuunitletud küsimuste või täpsustuste esitamiseks. Nendel üritustel jaotati vahel kakirjalikke üheleheküljelisi lühimaterjale käsitletavate teemade kohta. Ajagraafikustpeeti rangelt kinni, sest tavaliselt järgnesid taolistele üritustele kohe järgmised.Tingituna sellest peeti kolm kuni viis lühi-ettekannet vaid 20-25 minuti jooksul.Ettekannetele järgnes küsimuste-vastuste voor.Kahelt taoliselt pressiteavitamiselt olid muljed head, esinejad esitasid oma seisukohtisuure veenvusega. Esinejate seas oli nt kliimamuutuste leevendamise liikumiseaktiviste Suurbritanniast, kellega sai loodud esmased kontaktid. Aga samuti kateadlasi, kes maailma üht või teist piirkonda lähemalt on uurinud ja nüüd oma töödetulemusi lühikokkuvõtetena laiemale publikule esitasid. Üheks läbivaks teemaks oliadaptatsioon. Rõhutati, et kõige enam haavatavad on kõige vaesemad riigid, ntBangladesh, India ja teised Aasia riigid, samuti mitmed Aafrika riigid, kusmajanduslik olukord on väga vilets. Taolistes riikides on olukord märksa kriitilisemvõrreldes jõukamate riikidega, sest neil puuduvad vahendid looduslike katastroofidetagajärgede likvideerimisega toimetulemiseks, samuti ennetavate tegevustefinantseerimiseks. Adaptatsiooni tuleb pidada üheks peamiseks sõlmküsimuseks,mingil juhul ei tohi selle tähtsust alahinnata. Bali nõupidamise üks kesksemaidteemasid oligi nn Adaptatsioonifondi ellukutsumine. Vastav otsus oli juba varemtehtud. Balil püüti leida kokkulepe fondi juhtiva organi koosseisu loomisepõhimõtetes ja fondi juhtima hakkava organi osas, vt lähemalt 1.Lisa - ECOväljaanded.17

Toodi esile ka konkreetne Adaptatsioonifondi finantseerimise vajadus – 50 -140biljonit USA $, et arengumaade adaptatsiooniprobleeme edukalt lahendada saaks.Planeeritava Adaptatsioonifondi sissetuleku ühe peamise võimaliku allikana märgitipuhta arengu mehhanismi (CDM) projektide 2%-lise maksustamist. Seda maksukorjaks otseselt rahvusvaheline organisatsioon – puhta arengu mehhanismiTäidesaatev Nõukogu (ingl CDM Executive Board). Juhul kui taolist maksurakendataks kõigile kolmele Kyoto paindlikule mehhanismile, st täiendavalt veelheitmekaubandusele ja ühisrakendusele, võiks need maksud moodustada tugeva alusekoos teiste maksudega, mis pannakse erasektori ettevõtmistele kogu maailmas. Kunaselline raha Adaptsioonifondi moodustamiseks ei kanaliseeruks arenenud riikidest läbiriiklike abiprogrammide ja –organisatsioonide, siis selline toetus fondile kujutabendast täiendavat finantseerimise allikat. Leiti, et järgnevalt tuleb aktiivselt uurida kakõiki teisi võimalikke finantseerimise allikaid, et tagada loodava fondi efektiivsekstegutsemiseks vajalik eelarve. Leiti ka, et 2006.a toimunud Nairobi üleilmsekliimakonverentsi tööprogrammis tõsteti esile eelkõige teadlikkuse tõstmise aspekti,ja et, nüüd siin Balis peaks toimuma oluline läbimurre arengumaade vajaduste jaselleks tulevikus eraldatavate vahendite osas.Teatavasti pidanuks Adaptatsioonifond käivituma juba kümme aastat tagasi1997.aastal. Kuid seniajani oli takistuseks see, et Kyoto protokoll jõustus alles 2005.a.Vahepeal moodustati COP 7 Marrakeshi lepete alusel kaks uut fondi adaptatsioonigategelemiseks; Vähimarenenud maade fond LDCF (ingl Least developed countriesfund) ja Kliimamuutuste Erifond, SCCF (ingl Special Climate Change Fund).Mõlemad fondid baseerusid Kliimakonventsiooni 1.Lisa riikide vabatahtlikeleannetustele ja neid hallati Globaalse Keskkonnarahastu, GEF (ingl GlobalEnvironmental Facility) kaudu. Kyoto protokolli ratifitseerinud osaliste esimeselnõupidamisel Montrealis 2005.a COP/MOP1 tõsteti Adaptatsioonifondiellurakendamise küsimuse uuesti esile. Arenenud riigid, peamiselt Euroopast, leidsidet see fond on lihtsalt täiendav eelmisele kahele, LDCF-le ja SCCF-le ja seepärasttuleks ka selle haldamine teha ülesandeks Globaalsele Keskkonnarahastule, GEF’le.See seisukoht tekitas aga tugevat vastuseisu G77 riikide ja Hiina poolt, kunaAdaptatsioonifond ei saa tuginema 1. Lisa osaliste riikide vabatahtlikel annetustel jaseetõttu tuleks tema juhtimine GEF-st eraldada, et vältida suurte doonorriikidemõjutusi GEF’i nõukogus. Teine oluline vastuseisu põhjus oli see, et USA ollesGEF’i nõukogu liige, kuid mitte olles Kyoto protokolliga ühinenud, oleks niiviisisaanud väga suure sõnaõiguse Adaptatsioonifondi finantsinvesteeringute üleotsustamisel. Seda taheti aga üksmeelselt vältida, sest USA ei ole seni osalenudmuudes kliimakonventsiooni protokolli ühistes tegemistes.Kokkuvõttes rõhutati, et Bali konverentsilt oodatakse väga palju! Vaja onkonkreetseid tegusid tehniliselt ja majanduslikult arenenud riikidelt nii rahalise,tehnoloogilise, know-how ja koolituse kaudu. Leiti et, kliimamuutustegaadapteerumisele tuleb konventsiooniosalistel riikidel pöörata vast ehk märksasuuremat tähelepanu võrreldes kõigi teiste probleemidega. Väikeste saareriikideprobleeme nähti seejuures suurimatena – kui tõuseb merevee tase, võivad paljudväikesaared maakaardilt sootuks kaduda, tekib esmalt riikluse kadumise küsimus,samuti suur migratsiooniprobleem – kuhu migreeruda?! Adaptatsioonifond võikspotentsiaalselt olla aluseks, mis tulevaste probleemide lahendamisel märkimisväärseterahaliste vahenditega tõhusat tuge pakub.18

Veel üheks peamiseks teemaks nii konverentsil kui ka valitsusvälisteorganisatsioonide pressiteavitamistel oli metsade lageraie probleem. Metsatustamine,metsatuks muutmine, metsast lagestamine (ingl deforestation), oli ühtlasi kogu Balikonverentsi üks suuremaid teemasid, mida vaadeldi lähtudes õige mitmetestseisukohtadest. Metsatuks muutmine on probleem ka Indoneesias, sestap pöörati kakorraldajamaa poolt sellel teemale palju tähelepanu (vt 1.Lisa, Issue no 5, 7 & 9).Ligikaudsete hinnagute järgi hinnatakse metsatustamise tulemuseks ligi 20%täiendavaid kasvuhoonegaaside heitmeid õhku.Greenpeace’i poolt pakutud lähenemisviisi TDERM (ingl Tropical DeforestationEmission Reduction Mechanism) mõte seisneb selles, et leida finantseerimistjärjepidevaks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks troopiliste metsade üleekspluateerimise,metsatustamise vältimise kaudu eesmärgiga Kyoto teiselkohustusperioodil, st siis peale 2012. aastat, täita nii kliimamuutuste leevendamisekui ka bioloogilise mitmekesisuse vallas seatud sihtmärke. TDERM’i eesmärgiks onotsida teid, mille abil lõpetada metsade pidev laastamine. Väljapakutud mehhanismipeamisteks elementideks olid: Kyoto protokolliga ühilduvate uute rahvusvahelistekasvuhoonegaaside heite ühikute loomine, nn TDERUs, 1.Lisa riikidel kohustuslikumiinimumkoguse TDERU’de ostmine tagamaks piisavat finantseerimist, ühikutemüügihindade kehtestamine oksjonil, jne, jne. Erilist vastukaja selline veidikunstlikuna tunduv lähenemisviis ei tekitanud. Põhjus tõenäoliselt selles, et niigi onolukord Kyoto protokolli paindlike mehhanismide rakendamisega parasjagukeeruliseks aetud ja nüüd veel mingi pooleldi sunduslik lähenemisviis arenguriikidetoetamiseks nende võituses metsatustamise vastu...Valitsusvälistest organisatsioonidest oli silmapaistvalt aktiivne kliimamuutustevaldkonna poliitika seirele orienteeritud organisatsioon CAN (ingl Climate ActionNetwork). CAN’i teabelehed kõigi konverentsipäevade kohta on esitatud 1.Lisas.Neid on igal huvilisel võimalik veebist allalaadida alljärgneval aadressil:http://www.climatenetwork.org/eco.CAN on järjepidevalt hoidnud oma tähelepanu keskmes kõike, mis toimub sellesvaldkonnas ja on tunnustatud reputatsiooniga organisatsoonide võrgustik. Esimesenädala viimasel tööpäeval toimus CAN’i pressiteavitamine, milles osalesid kolmpanelisti; M. Furtado, Greenpeace’ esindaja Brasiiliast, V. Young Austraalialooduskaitse organisatsiooni The Wilderness Society esindaja ja WWF GlobaalseKliimamuutuste Programmi direktor H.Verolme. Nende ühiseks mõjuvaks sõnumiksoli – metsade laastamise vältimise programm REDD (ingl Reducing Emissions fromDeforestation and Forest Degradation) tuleb viivitamatult käivitada, sest selleks onpraegu viimane aeg ning pealegi on mitmed suured arenguriigid Aasias nagu Hiina,India, Indoneesia, Tai, Pakistan jt juba omal nahal tunda saanud kliimamuutustesttingitud looduskatastroofe. Üheks põhjuseks loetaksegi metsatustamist. Nende riikidemajandus areneb praegu väga kiiresti ja seepärast tuleb REDD’ kohese käivitamisenõuet Bali konverentsi lõppotsuste vormistamise juures tingimata taotelda. REDDarvati välja puhta arengu mehhanismi raamest ja sattus kliimamuutuste leevendamiseabinõude fookusest mõnevõrra välja. Kuna aga nii konverentsi korraldajamaalIndoneesias kui ka Kongol, Brasiilial jpt maadel on metsatustamine väga kriitiliseltpäevakorras, siis siin Idoneesias oli väga sobiv moment REDD mehhanism uuesti19

teravalt päevakorda tõsta. Mangroovimetsade kahanemine on Indoneesias väga tõsineprobleem, millele otsiti konverentsil sobivaid lahendusi (vt 1.Lisa, Issue no 5, 7 & 9).Bali konverentsil oli tihtipeale kuulda Hiina delegaatide häält, paljud vaatlejad pidasidseda uueks ilminguks kliimamuutuste läbirääkimistel. Ja nagu konverentsil Hiinatiseloomustati, et nad mõistavad juba väga hästi ühise tegutsemise loosungit “We do ittogether!”. Samas on aga riike nagu nt Malaisia, Singapur jt, kes on taolisteinitsiatiivide vastu ja püüavad otsustamisega igati venitada põhjusel, et ei soovi omasenist kiiret majanduskasvu pidurdada.Kokkuvõtte asemelMaailma kliimapoliitikute ja ekspertide 2007.aasta tähtsündmus, Balikliimakonverents jätab loodetavasti maha selgeltmärgatava orientiiri. Märgi sellekohta, et maailmas on võimalik saavutada poliitilisi kokkuleppeid globaalse kliimaedasise soojenemise leevendamiseks. Suurriigid ja arengumaad jõudsid väga visaaastatepikkuse ettevalmistustöö tulemusena lõpuks ometi konsensuslikule otsusele –Bali teekaardi kinnitamisele järgneva paari aasta jooksul ettevalmistatavatetegutsemissuundade osas. Bali konverentsil andis lõpuks kogu maailma riikide survelejärele USA, maailma suurimaid kasvuhoonegaaside emiteerijaid, ja asus edasistetöösuundade täideviimisel koos ülejäänud kliimakonventsiooni osalistega ühistelepositsioonidele. Bali konverentsi ajatähis jääb nähtavasti ajalukku ja loodetavastisellest tähisest edasi laabub riikidevaheline koostöö kliima soojenemisepidurdamiseks märksa paremini kui varem.20

KirjandusÜRO kliimakonventsiooni osaliste 13.-ndalt maailmakonverentsiltBali, Nusa Dua kuurort, Indoneesia, 3 – 14 detsember 2007Käesolevas nimistus esitatud raamatud ja materjalid on Eesti KeskkonnaühendusteKoja esindaja Tiit Kallaste poolt kaasa toodud 13.-ndalt üleilmselt kliimakonverentsiltBalis ning nendega on võimalik tutvuda Säästva Eesti Instituudis.1. Climate Change 2007. THE PHYSICAL SCIENNCE BASIS. WorkingGroup I Contribution to the Fourth Assessment Report of theIntergovernmental Panel on Climate Change. Summary for Policymakers,Technical Summary and Frequently Asked Questions. IPCC. ISBN 92-9169-121-6. 142 p.2. Climate Change 2007. IMPACTS, ADAPTATION ANDVULNERABILITY. Working Group II Contribution to the FourthAssessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change.Summary for Policymakers and Technical Summary. IPCC. ISBN 92-9169-121-6. 93 p.3. Climate Change 2007: MITIGATION OF CLIMATE CHANGE. WorkingGroup III Contribution to the Fourth Assessment Report of theIntergovernmental Panel on Climate Change. Summary for Policymakers andTechnical Summary. IPCC. ISBN 92-9169-121-6. 108 p.4. Climate Change 2007. SYNTHESIS REPORT. Summary forPolicymakers. A Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change.,(Subject to final copy-edit).5. State of Environment Report in Indonesia 2002 – 2006. The State Ministryof Environment. www.menlh.go.id6. Energy Technologies at the Cutting Edge. International Energy TechnologyCollaboration. IEA Implementing Agreements. OECD/IEA, IEA Publications,2007, 109 p.7. Greenhouse Gas Market 2007. Building Upon a Solid Foundation: TheEmergence of a Global Emissions Trading System. Ed. By David Lunsford.IETA. 143 p.8. Key World Energy Statistics 2007.OECD/IEA, 2007, 78 p.9. Progress on adaptation to climate change in developed countries. Ananalysis of broad trends. Frederic Gagnon-Lebrun and Shardul Agrawala.OECD, 2006. 61 p10. Emissions Trading: Trends and Prospects. Julia Reinaud and CedricPhilibert, IEA, 2007. OECD/IEA, 2007. 42 p.11. Global Wind Energy Outlook 2006. Text edited by: Crispin Aybrey,Angelika Pullen, Arthouros Zervos, Sven Teske. Global Wind Energy Council2006. 59 p.12. Global Wind 2006 Report. Global Wind Energy Council 2006 Text editedby: Angelika Pullen and Meera Ghani Eneland. 56 p.21

13. Trouble- Entry Accounting- Revisited. Uncertainty in accounting for the EUEmissions Trading Scheme and Certified Emission Reductions. IETA 2007.48 p.14. Nuclear Technology Review 2007. IAEA 2007. 134 p.15. Trade, Climate Change and Global Competitiveness. Opportunities andChallenges for Sustainable Development in China and Beyond. Selected IssueBriefs No. 2. ICTSD 2007. ISSN 1992-1675, 58 p.16. CDM /JI Manual for Project Developers and Policy Makers 2007.Ministry ofEnvironment, Japan. 2007. 149 p.17. Public awareness of and attitudes to Climate Change in Sweden 2007.Rapport 5761. November 2007. Swedish Environmental Protection Agency.ISBN 978-91-620-5761-9. ISSN 0282- 7298. 22 p.18. Linking Trade, Climate Change and Energy. ICTSD, 2006.ISSN19921675. 28 p.19. The WTO and Energy. WTO Rules and Agreements of Relevance to theEnergy Sector. By Julia Selivanova. ICTSD 2007.ISSN 1992-1675. 44 p.20. Technology Transfer Issues in Environmental Goods and Services.By Lynn Mytelka. ICTSD 2007. ISSN 1816–6970. 36 p.22

LISAD1. Lisa. ECO. NGO Neswletter. Published by Climate Action Network (CAN). 3-14.Dec. 2007. Bali, Indoneesia.2. Lisa. Earth Negotiations Bulletain. COP/MOP3. No. 1 – 11. 3-14. Dec. 2007.Bali, Indonesia.3. Lisa. Earth Negotiations Bulletain. Special Report on Selected Side Events atthe UN Climate Change Conference – Bali. Issue no 1 – 10, 3-14. Dec. 2007. Bali,Indonesia.4. Lisa. Ingo Ramming. An Investors’ view on JI. Side Event: IETA – JI PotrentialPerformance, Risks, and Outlook. Bali, 5th of December 2007.5. Lisa. Emissions Trading in the EU after 2012. Tendances Carbon. The Europeancarbon market monthly bulletin. Nov. 2007.6. Lisa. European Union Side Events Programme. Bali 3-14 December 2007.Venue EU Pavilion.7. Lisa. Fatou Gaye. JI Suprevisory Committee Work accomplished and challengesahead. Side Event: Question and Answer Session – CMP 3. 4th of December 2007.8. Lisa. Thomas Kleiser. JI Potential, Performance, Risks and Outlook. IETA SideEvent. Bali, 7th of December 2007.9. Lisa. TÜV Süd Reference list: JI projects. TÜV Süd, 2007.10. Lisa. Ben Feldman. JI Progress and Prospects. IETA COP/MOP Paper: 2007State of the JI. Side Event. Bali, 5 th of December 2007.11.Lisa. Michael Lehmann. Experiences with JI so far. IETA Side Event – JIPotential, Performance, Riskand Outlook. Bali, 7th of December 2007.12. LISA. EKO esindaja Tiit Kallaste poolt ETV hommikuprogrammile“Terevisioon” 17. detsembril 2007 antud 12-minutiline ülevaade Balikliimakonverentsist. Vt veebiaadressilt:http://www.etv24.ee/index.php?0&popup=video&id=1082323