Metsaomanikule

kõiGe tuleOhtlikuMad Metsad:on sambliku, kanarbiku ja pohla metsakasvukohatüüpides kasvavadokaspuukultuurid, –noorendikud ja –latimetsad, mis süttivad kergesti, põlevadkiiresti ja võivad tulekahjus ka täielikult hävineda.Vähetuleohtlikud ja praktiliselt mitte põlevad metsad:on keskealised ja vanemad lehtpuumetsad, mis kasvavad niisketes ja märgadesmetsakasvukohatüüpides nagu lodu, kõdusoo ja madalsoo.Mida teha, kui aVastad Metsas tulekahju?• Ära sea end ohtu!• teata viivitamatult hädaabinumbrile 112.Tuleb öelda tulekahju asukoht ja võimalikult täpne teejuhatus, samuti oma nimija telefoninumber.• hoiata teisi inimesi ohu eest• võimaluse piires asuma tuld kustutama või tule levikut tõkestama• Kui avastati metsas väike tulekolle, mis suudeti oma jõududega kustutada, tulebikkagi teatada hädaabinumbrile. Päästjad tulevad ja kontrollivad olukorra üle.• juhul kui leiad, et piirkonnas on ohtlik olla, lahku sealt, minnes tuldud teedtagasi.TULEKAITSE2008. a. Harjumaal Padise vallas toimunudtulekahju.Autor: Päästeameti fotokogust.Harjumaa Padise vallas toimunud tulekahju ala2010. aastal.Autor: Veljo Kütt.Metsatulekahjude kahjulikkus Vs kasulikkus1. Rahaliselt mõõdetav kahju metsa omanikule, mis koosneb põlenud puidusortimentidemaksumusest, kahju puidu sordilisuse vähenemisest (söestunudpuitu ei saa paberipuuna realiseerida, saab kasutada vaid küttepuuna),territooriumi koristamise kulu, uue metsa rajamise ja hooldamise kulu kunivanuseni, mil oli tulekahju.2. Rahaliselt mõõdetav kahju keskkonnale. Näiteks 2008. aasta metsatulekahjudegatekitati Keskkonnainspektsiooni hinnangul keskkonnale kahjusummas, mis vastab 14,2 miljonile eurole.3. koormus riigieelarvele kustutuskulude katmiseks.4. Suureks paisunud metsatulekahjud ohustavad hooneid ja rajatisi ning põhjustavadliiklushäireid.5. Suitsu läbi saastub õhk, põlemisjäätmetest vesi.6. Orgaanilise aine hävimise tõttu väheneb mullaviljakus ning seda aastakümneteks.7. kuivadel aladel võivad tekkida liivikud ja pinnase erosioon, liigniisked aladsoostuda.8. hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud.9. Põlenud alalt ei ole aastakümneid võimalik saada metsamarju. Näiteks tuleshävinud mustikad taastuvad 22 – 27 aasta pärast.Metsatulekahjude kasulikkus:1. Põlendikud on heaks elupaigaks mõnedele harva esinevatele taime- japutukaliikidele.2. Kuivendatud soodes võivad paraneda metsa kasvutingimused.3. Raielankidelt üle käinud tuli aitab vabaneda raiejäätmetest ja vähendabputukkahjustusohtu.aastaid populaarne olnud kulu põletamine on kahjulik tegevus ja seetõttuon alates 2008. aastast kulu põletamine tuleohtlikul ajal, lume sulamisestsügisvihmade saabumiseni, kõikjal keelatud. Tegelikult on võimalik niitmistega(vähemalt 2 korda aastas) kujundada olukord, et kulu ei tekigi.Kokkuvõttes võib öelda, et üksikud positiivsed momendid ei kaalu üles seda kahju,mida metsa- ja maastikutulekahju tekitab looduskeskkonnale ja inimesele.tOetused eRaMetsaOManikeleToetust makstakse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alusel Maaelu Arengu EuroopaPõllumajandusfondist (EAFRD) ja Eesti riigieelarvest metsatulekahjude ennetamiseksja kahjustunud metsa taastamiseks. Toetust saavad taotleda erametsaomanikud jametsaühistud keskmise või suure tulekahju ohuga maakondades: Harjumaa, Ida-Virumaa, Põlvamaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa, Võrumaa, Läänemaa,Valgamaa.1. Metsatulekahju ennetamine2. Kahjustatud metsa taastamine• Tuleohumärgi ja –plakati soetamine ja • uue metsakultuuri rajamine (shpaigaldamine ning tuletõrje veevõtukohaja veevõtukohale juurdepääsuteetähistaminemaapinna ettevalmistamine, taimedeostmine ja istutamine, taimikaitsvate tarvikute: tüvekrae,• Tuletõrje veevõtukoha teenindusplatsi ja tüvetoru, ladvakaitse, kasutamine)veevõtukohale juurdepääsutee korrashoidmine• looduslikule uuenemisele kaasa-• Mineraliseeritud tuletõkestusriba või aitamine–vööndi rajamine või korrashoidmine • rajatud metsakultuuri hool-• Suitsetamis- ja lõkketegemiskoha raja- daminemine ja tähistaminelisainfo ja kontakt:Täpsemat informatsiooni toetuse taotlemise kohta saab Erametsakeskusest Tallinnas,Mustamäe tee 50. Nõu saab küsida ka Erametsakeskuse telefonidelt 683 6059 ja 6836065 e-maili aadressilt metsameede@eramets.ee.Mustamäe tee 50 ( II korrus )10621 TallinnE-post: eramets@eramets.eewww.eramets.eeÜldtelefon: 652 5333LIFE08 INIF/EE/000260Raising awareness for forest fires and training of forest fire agents and volunteersin Estoniawww.eramets.ee/lifeProjekt on teostatud Euroopa Komisjoni LIFE rahastamisvahendi toel.METSAOMANIKULE

Metsatulekahjude ennetusmeetmedMetsa tulekindlust tõstavad okaspuumetsades:Inimese tekitatud ohtu aitavad vähendada:• metsa külastavate inimeste teavita-• tuletõkestusribade ja –vööndite mine,rajamine ning nende hooldamine, • suitsetamis- ja lõkketegemiskohtade• tuletõrje veevõtukohtade rajamine rajamine, tähistamine ning korrashoid,ning nendele juurdepääsu tagamine,• transpordivahenditele peatuskohtade• veevõtukohtade tähistamine ja ko- •rajamine ja korrashoid ningtuleohtlikesse metsadesse tuleohurrashoidminemärkide ja –plakatite paigaldamine.• okaspuumassiividesse lehtpuu- Nende meetmete eesmärk on vähendada•ribade rajamine,raiejäätmete koristaminemetsas peamiselt hooletust suitsetamisestja oskamatust tuletegemisest tulenevatNeed on meetmed, mis võivad takistadaohtu.juba puhkenud tulekahjude levimistsuurtele aladele.Metsaomanik hindab oma metsa tuleohtu ja selle järgi otsustab, milliseidmetsatulekahjude ennetusmeetmeid ta kavatseb rakendada. Otsustamise jaelluviimise lihtsustamiseks käsitletakse võimalikke ennetusmeetmeid järgnevaltdetailsemalt.1. Tuletõkestusribade rajamine ja hooldamine.Tuleohutuse tagamiseks ja tule leviku tõkestamiseksrajatakse 2,5 m laiune mineraliseeritud (taimestikuta)katkestusteta tuletõkestusriba tuleohugaokaspuumetsa ja teemaa piirile. Sellisesse kohtatuletõkestusriba rajamine ja selle korrashoid aitakspeatada näiteks autoaknast välja visatud suitsuotsastalguse saanud põlengu levimist teeäärsessemetsa.Tuletõkestusriba (laiusega 2,5 - 4 m) rajataksetuleohuga okaspuumetsa ümber, kasutades selleks:metsa- ja piirisihte, liinitrasse, kokkuveoteid jaLäänemaa, Nõva vald, 2008 a.metsatulekahju. Tuletõkestusribapeatas Vihterpalust liikunudmetsatulekahju. Auto: Veljo Küttmuid lagedamaid kohti, ning vajadusel tükeldatakse okaspuumets ka väiksemateksmetsaaladeks.Kui sel viisil ei ole võimalik okaspuumetsa piiritleda võib ümbritseda tuletõkestusribagametsamassiivis terve katastriüksus või metsakvartal.Ribade rajamiseks kasutatakse randaale, metsaatru või muid maapinna ettevalmistamiseseadmeid.NB! Tulekaitseriba täidab oma ülesannet pinnatule tõkestamisel ainult juhul, kui sedaperioodiliselt (vähemalt kord aastas) hooldatakse. Hooldamine seisneb tuletõkestusribalelangenud puude ja okste kõrvaldamises ja rohtumise vältimiseks pinnasemineraliseerimises.2. Tuletõkestusvööndite rajamine ja hooldamine.Suurte tuleohtlike metsamassiivide üksteisest eraldamiseks luuakse tuletõkestusvöönd.Vööndi ülesanne on tõkestada pinnatule levikut, teatud juhtudel võib seepeatada ka ladvatule. Ladvatule peatamise tõenäosust suurendab laiemate (10 m +10 m) vööndite rajamine.Selleks saab kasutada:• Tõket, milleks võib olla nii tee, kraav, jõgi või 2,5 kuni 4m lai tuletõkestusriba;mineraliseeritud tuletõkestusribaga.• mõlemal pool tõket peab asetsema vähemalt 5 m laiune lehtpuuenamusega(mitte vähem kui 7 osa koosseisust) vöönd.Kui metsa kasvutingimuste tõttu pole lehtpuuenamusega vööndit võimalik kujundada,peab mõlemal pool tõket asetsema 5 m laiune risust, raiejäätmetest,okaspuu järelkasvust ja alusmetsast puhastatud vöönd, kus okaspuudel IIvanuseklassist alates on alumised oksad 1,5–2 m kõrguseni ära lõigatud.Tuletõkestusvööndi hooldamine seisneb vööndi keskel oleva tõkke ehk tuletõkestusribahooldamises, tee korrashoius, kraavi puhastamises ning tõkkest kahelepoole jäävatest vöönditest okaspuude välja raiumises, maha kukkunud puudeja okste, aga ka risu ja raiejäätmete koristamises ning okaspuu järelkasvu jaalusmetsa kõrvaldamises.3. Suitsetamis- ja lõkketegemiskohtade ningtranspordivahendite peatuskohtade rajamine.• Võib vajalikuks osutuda kui tuleohtlikmetsamaa suurus on vähemalt 5 hektarit.• Metsamaal asuva suitsetamis- ja lõkketegemiskohapindalaks mitte suurem kui 60m 2 .Lõkkekohal peab olema liivaga varustatud suitsuotstekogumiskoht, prügikast,tulekindel lõkketegemiskoht, puiste-Nõva vald, RMK mets.Sädemepüüdjaga lõkkekoht ja ilmamaterjal lõkke kustutamiseks.vundamendita varjualune.• Vajaduse korral ilma vundamendi ja välissein-Autor: Veljo Küttteta varjualune, lauad ja pingid või sõiduvahendiparkimiskoht pindalaga kuni 20 m 2 .• Suitsetamis- ja lõkketegemiskohtade olemasolust ja asukohast teavitamisekstuleb metsa paigaldada viidad ja sildid.• Tehakse vahet lõkkekohal ja kattega lõkkekohal. Viimase alla mõistetaksemittepõlevast materjalist seadet või rajatist, millel on suitsulõõr jasädemepüüdja ja mis piirab tuletegemise koha vähemalt kahelt küljelt ja altmittepõleva materjaliga.NB! Suitsetamis- ja lõkketegemiskohad vajavad regulaarset korrashoidmist, sildiduuendamist, prügikastid tühjendamist ja lõkkematerjali varu täiendamist.4. Tuletõrje veevõtukohtade rajamine, korrashoidmine,tähistamine ja veevõtukohtadeleviivate teede sõidukorras hoidmine.Tuletõrje veevõtukohtadeks võivad olla tuletõrjetiigidja ka looduslikud veekogud. Tuletõrjetiigidtuleb rajada kohtadesse, kus on lootust,et need veega täituvad, ja need peavad olemasellise suurusega, et suvisel ajal mahutaksid500–1100 m³ (mitte alla 200 m³) vett. Kehtivatenõuete kohaselt peab olema tagatud aastaringnejuurdepääs ja kasutamise valmidus.••••Veepinna nivoo ja veevõtukoha teenindusplatsikõrguste vahe võib olla maksimaalselt 4 meetrit ja minimaalne vee sügavusvähemalt 1,5 meetrit.Veevõtukohas peab olema väljaehitatud plats, suurusega vähemalt 12 x12 meetrit, mis võimaldab tuletõrjeautol ringi pöörata, samuti soojustatudkaanega kaev, millel on ühendus tuletõrjetiigiga.Juurdepääsuks veevõtukohale tuleb kindlasti ehitada tee või olemasolevtee korrastada. Tee laius peab olema vähemalt 3,5 meetrit. Juurdepääsuteeja teenindusplatsi korrashoidmiseks lisatakse kruusa või siirdekatendit võihööveldatakse teepinda ja platsi.Tuletõrje veevõtukohad ja nende juurdepääsuteed tähistatakse siltide ja vii-tadega.Valgamaa, eramets. Tuletõrjeveevõtukoht, teenindusplats, lõkkeja puhkekoht. Autor: Veljo Kütt5. Selgitustöö ning tuleohumärkide ja -plakatite ülespanek.Selgitustöö on vajalik kogu tuleohtliku aja kestel lume sulamisest kevadel kunisügiseste vihmaste ilmade saabumiseni.• Tuleohtlikesse metsadesse paigaldatud tuleohumärgid ja plakatid, misteatavad, et tegemist on tuleohtliku metsaga ning seal suitsetada ja lõketteha ei tohi.• Suure tuleohu korral on väga tähtis inimeste informeerimine lõkke tegemisekeelust.• Puhkajatel ja päästjatel võiks kasu olla sildist, mis teatab, et tegu onerametsaga ning millel oleksid metsamaa omaniku või kohaliku metsaühistukontakttelefoni numbrid.Et plakateid saaks aastaid kasutada, tuleks nad sügiselmaha võtta, hoiustada ja kevadel uuesti välja panna.6. Raiejäätmete koristamineKõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid,tuleb raiejäätmetest puhastada raietööde käigusvõi nende järel hiljemalt raietähtaja ehk metsateatisekehtivusaja lõpuks.•••Tuleohu plakat Pärnumaal,Vändra vallas.Puhastamise moodused: hunnikutesse võiAutor: Veljo Küttvallidesse kogutud raiejäätmete kõdunemajätmine või põletamine, raiejäätmete ülepinnalinepõletamine, raiejäätmetega kokkuveoteede tugevdamine, raiejäätmete tükeldamineja laialilaotamine või nende äravedu langilt.Üldiselt kehtib keeld jätta või paigutada raiejäätmeid metsasihtidele,metsateedele või mineraliseeritud tuletõkestusribadele lähemale kui 10 m.Nõue ei laiene raiete kokkuveoteede tugevdamiseks paigutatud sissesõidetudraiejäätmetele ja taastuvenergia tootmiseks varutud raiejäätmetele.Raiejäätmeid võib põletada vaid väljaspool tuleohtlikku aega ehk siistalveperioodil ja juhul kui kavatsetakse teha raiejäätmete ülepinnalistpõletamist, tuleb sellest teavitada häirekeskust.7. Metsasihtidel päästeteenistuse transpordivahenditele liikumisvõimaluste tagamine.Päästeteenistusel on tuletõrjeautode kõrval kasutusel ka suure läbivusega transpordivahendid,sealhulgas ATV-d, milledega toimetatakse tulekahjukohale kustutajaidja varustust. Nende liikumise võimaldamiseks peavad piiri- ja kvartalisihidolema vabastatud mahalangenud puudest ning puhastatud võsast.8. Metsade sulgemine.Metsatulekahjude ärahoidmiseks on kohalikul omavalitsusel õigus keelata metsakasutamine ja võõras metsas viibimine. Ka Päästeametil on õigus keelata piirkonnitivõõras metsas viibimine. Nimetatud keeldudest teatatakse meedia kaudu.• Maaomanikul või -valdajal on õigus sellisel juhul sulgeda oma metsateedtõkkepuuga ja muudes kohtades paigaldada metsa sõitmise tõkestamisekspostid või kaevata kraavid.• Inimeste teavitamiseks tuleks metsa paigaldada suurest tuleohust ja metsamineku keelust informeerivad sildid või plakatid.Metsa külastajaid kohates tuleb paluda neil metsast lahkuda ja mitte ette võttatoiminguid, mis võivad tulekahju tekitada, milleks on tule tegemine, grillimine jasuitsetamine.Metsatulekahju ja põlemineMetsatulekahju tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuvaturba- või kõdukihi põlemise teel metsas, rabas või metsata metsamaal.Metsatulekahju peamisteks tekkepõhjusteks on:• hooletus lahtise tulega ümberkäimisel;• suitsetamine ja suitsukoni hooletu kustutamine või kustutamata jätmine;• lõkete tegemine ja väligrillide hooletu kasutamine;• kulu või prahi põletamine;• kuritahtlik süütamine;• mootorsõiduki väljalaskesüsteemist paiskuvad sädemed;• äike.