Harku vangistusosakonna kodukorra seletuskiri

Harku ja Murru VanglaHarku vangistusosakonna kodukorra seletuskiriKodukord kinnitatud 14.02.2013 direktori käskkirjaga nr 520.02.2013 muudetud seletuskirja punkti 8.56.03.2013 muudetud seletuskirja punkti 7.101.06.2013 muudetud seletuskirja punkte 4.2.1, 5.3.1, 7.1.18, 7.1.20, 7.1.42, 7.1.51, 16.6.1Harku 20131

toimumisest. Sama seaduse §-s 3 on loetletud hasartmängu liigid, mis kvalifitseeruvad kakäesoleva kodukorra punkti alla. VSkE § 64 1 p 17 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omadahasartmänguvahendeid. Hoolimata sellest, et kinnipeetavatele on lubatud piiratud loetelulauamänge (male, kabe, nard, doomino), on keelatud nende mängude mängimine kasu või hüvedesaamiseks. Kasu saamise eesmärgil erinevate lauamängude mängimine ja kihlvedude sõlmimineohustab nii mängija kui Vangla julgeolekut tervikuna. Oluliseks põhjuseks, miks mängud kasusaamise eesmärgil on keelatud tuleneb võlanõuete tekkimisest. Praktikas on tekkinud olukordi, kusisik ei suuda maha mängitud summasid tasuda ja võlgade sissenõudmisel kasutatakse vägivalda,ähvardamist, mis omakorda võib kahjustada võlgnikku, tema perekonna heaolu ja turvalisust ningseeläbi ka Vangla turvalisust.1.5.4 Säte on vajalik, et ennetada Vangla vara kahjustamist ja kambrite korratuks muutmist, mille endiseolukorra taastamine tooks Vanglale kaasa asjatuid kulutusi. Fotodega, reproduktsioonidega,ajakirjade väljalõigetega, katetega ja vaipadega püüavad kinnipeetavad varjata kambris lõhutudkohtasid või teha nende taha peidikuid. Seega raskendaks nimetatud esemete kambris kasutamineoluliselt vanglateenistuse järelevalvetoiminguid.1.5.5 Säte on vajalik, et tagada kinnipeetavate üle operatiivne järelevalve ja neile määratud kambritevisuaalse kontrolli võimalus, hoidmaks ära nt kinnipeetavate enesevigastuste tekitamine, ennetadaja takistada kambris oleva Vangla vara lõhkumist või lõhkumise varjamist katete/lappide abil (nttrellida või akna lõhkumise varjamiseks).1.5.6 Eesmärk on ennetada ja takistada distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, samuti vältida Vanglavara ja territooriumi kahjustamist. Esemete aknast välja viskamine ning aknalaudadel ronimine eiole vabas ühiskonnas aktsepteeritava käitumisnorm. Aknast väljavisatud esemed reostavadkeskkonda ja mõjuvad demotiveerivalt vanglateenistuse ametnikele ja vanglat külastavateleisikutele.1.5.7 Eesmärk on minimaliseerida võimalus, et kinnipeetava valdusesse satuks teda mitte puudutavaiddokumente, võtmeid vms, mis võivad kahjustada Vangla julgeolekut.1.5.8 Keeld on tingitud järelevalve teostamise vajadusest, mida kinnipeetav punktis nimetatudtegevustega takistab.1.5.9 Enda või kaaskinnipeetavate tervise ükskõik mil moel kahjustamine on rangelt keelatud ning võibkaasa tuua kriminaalvastutuse. Selline käitumine ohustab oluliselt Vangla julgeolekut tervikuna.Vangla tegevuse eesmärgiks on kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine, etkinnipeetav naastes tavaühiskonda, suudaks võtta omaks ühiskonnas aktsepteeritudkäitumisnormid. Ilmselgelt ei kuulu kinnipeetava poolt enda ega kaaskinnipeetavate tervisekahjustamine Vanglas ega ka tavaühiskonnas aktsepteeritavate käitumisnormide hulka.1.5.10 Vangla piirab erinevates osakondades, suletud kambris, kartseris või suletud osakonnaspaiknevate kinnipeetavate suhtlemist turvalisuse kaalutlusel, et isikud ei saaks vahetada infot, ntorganiseerida õigusrikkumisi, ohustada Vangla ja ühiskonna julgeolekut, keelatud esemeteüleandmist.1.6 Põhjendatud vajaduse korral on direktoril õigus erandkorras Kodukorra täitmisest kõrvale kalduda.Kodukorra täitmisest kõrvale kaldumiseks annab Vangla direktor välja korralduse, põhjendadesselle vajalikkust.1.7 Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamineolukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamisekohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VangS § 53 lg 4 sätestab, et kinnipeetavasuhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse, tekib vanglal regressiõigustervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks. Seega on vanglal õigus kinnipeetavaltnõuda tekitatud materiaalse kahju hüvitamist. Näiteks lõhutud vangla vara hüvitamist võienesevigastuse toimepannud kinnipeetava ravikulude hüvitamist.3

1.8 Direktori asetäitja kinnitab graafikud, mis kehtestatakse ühiselt kõigile osakondadele (nt jalutamine,spordisaali külastamine jms). Kinnitatud graafikud pannakse üles osakonna stendidele, etkinnipeetavad oleksid eelnevalt teadlikud, millal konkreetne tegevus toimub, mis omakorda tagabpäevakavast kinnipidamise.1.9 Kodukorras viidatud taotluste blanketid on toodud Kodukorra lisadena.2 Vangla territooriumVangla territoorium koosneb sees- ja väljaspool vangla välispiiret asuvast maa-alast ja hoonetest.Vangla territooriumi jaotuse alused tulenevad justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalvekorraldus vanglas“ § 3 lg 1 sätestatust, mille kohaselt vanglat ümbritseb piire, mis koosnebjärgmistest osadest: 1) sisemine hoiatuspiire, mis eraldab vangla siseterritooriumi vangla piirdestning on kogu pikkuses iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvlitega „Seis! Vangla piire!Läheneda keelatud! Relvastatud valve!”. Kui sisemine hoiatuspiire puudub, tähistataksehoiatustahvlitega põhipiire; 2) põhipiire, mis asub sisemise ja välimise hoiatuspiirde vahel; 3)välimine hoiatuspiire, mis eraldab vangla välisterritooriumi vangla piirdest ning on kogu pikkusesiga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvlitega „Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud!Relvastatud valve!”. Eesmärgiks on hoonete ja maa-alade eristamine järelevalve tagamisevajadusest. Välispiire on vajalik, et ennetada, takistada ja tõkestada vanglast põgenemist võivangla vastu rünnet. Territooriumil (vangla välispiirest) seespool asuvad hooned, millel tulebkindlasti tagada järelevalve. Vangla välispiirest väljaspool ei ole vajalik hoonete pideva järelevalvetagamine.2.1 Välja on toodud Vangla territooriumil asuvad osakonnad ja nende märgistus.2.2 Välja on toodud eluosakonna jaotus.3 Vanglasse vastuvõtt ja vanglasisene paigutus3.1 Läbiotsimise kohustus tuleneb VangS § 14 lg 1 sätestatust, mille kohaselt vanglasse saabumiselkuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Läbiotsimise üheks eesmärgiks onkeelatud esemete ja ainete avastamine ning nende vangla territooriumile sattumise välistamine.Antud punktist täpsustatakse olulisemaid tööprotseduure, mis viisil vanglasse saabumiselläbiotsimist läbi viiakse tagamaks läbiotsimise eesmärgi täitmist.3.2 Vanglas lubatud ja keelatud asjadega toimimisel on VangS ja VSkE piisav regulatsioon olemas.Nendele viidatakse antud kodukorras seetõttu, et kinnipeetavatele teadvustada, kust nad saavadtäpsemat informatsiooni äravõetud esemetega toimimise kohta.3.3 Desinfitseerimise teostamise vajadus/kohustus tuleneb sotsiaalministri 31.10.2003 määrusest nr123 „Nakkushaiguse tõrje nõuded“, mis omakorda on kehtestatud nakkushaiguste ennetamise jatõrje seaduse alusel. Eesmärgiks on takistada nakkushaiguste ja parasiitide levikut. Kodukorras onseda üle sätestatud teadvustamaks kinnipeetavatele sellise tegevuse võimalikkusest.Desinfitseerimisele saadetaks esemed juhul, kui see vajadus tuleneb eelmainitud määrusest.3.4 Vangla on kohustatud tagama kinnipeetavale magamistarbed ja rätiku(d), et kinnipeetaval olekstagatud inimväärsed elamistingimused. Tulenevalt VangS § 46 lg 1 kannab kinnipeetav vanglariietust, mistõttu vangla poolt antakse kinnipeetavale vangla riietus. Vangla riietus väljastataksevastavalt ilmastikutingimustele, see tähendab mõningal juhul vangla riietuse väljastamist osaliselt.Näiteks, kui kinnipeetav tuleb vanglast kandma karistust kevadel ning vabaneb vanglast suvel, siisei ole ilmastiku tingimustest tulenevalt vajalik väljastada kinnipeetavale salli, mütsi ja kindaid.3.5 Vältimaks kinnipeetavate omavahelisi vaidlusi ja konflikte voodikoha või esemete paigutamiseksettenähtud kohale, määrab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale ettenähtud voodikoha ja koha4

esemete paigutamiseks. Samuti otsustab vanglateenistuse ametnik, kuhu kinnipeetav paigutatakse– kinnipeetaval ei ole õigus endale sobivamat kambrit/kambrikaaslast valida.4 Liikumine vangla territooriumil4.1 Vastavalt Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 "Järelevalve korraldus vanglas" § 34 lg 2toimub saatmine saatmiskava alusel. Saatmiskava aitab tagada igapäevase õigeaegse saatmistekorraldamise ning annab võimaluse isolatsioonidest kinnipidamiseks. Loa kinnipeetava vanglaterritooriumil liikumiseks annab peaspetsialist-korrapidaja või inspektor-korrapidaja abi. Eesmärkon tagada vanglateenistusele ülevaade vanglas toimuvate kinnipeetavate liikumise üle ja seeläbivangla turvalisus. Nõue, et kinnipeetav hoiaks vangla territooriumil liikumise ajal käsi selja tagatuleneb vangla turvalisuse tagamise kaalutlusest, s.o kinnipeetava üle tõhusama järelevalvetagamine ning võimaliku õigusrikkumise ennetamine või selle tagajärgede leevendamine (ntkinnipeetava ründe tõrjumiseks aja võitmine). Sama punkti kohaselt on kinnipeetaval keelatudväljuda loata kambrist või osakonnast. Eesmärk on tagada tõhus järelevalve kinnipeetava üle, etvanglateenistuse ametnik omaks ülevaadet kinnipeetavate asukoha üle ja tõkestada kinnipeetavapoolt distsiplinaarrikkumise toimepanemist (nt ära hoida kaklus, põgenemine). Kinnipeetavalpuudub subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist mõnda konkreetsesse vanglasse, osakonda võikambrisse, paigutamine toimub Täitmisplaani alusel.4.2 Sätestab kinnipeetavale kohustuse kanda vangla territooriumil vangla riietust. Vanglateenistuseloal võib vangla riietuse all kanda isiklikke riideid juhul kui need ei paista vanglariietuse alt välja.Vanglariietuse kandmise nõue tuleneb VangS § 46 lg-st 1. Eesmärk on tagada kinnipeetavatevanglariietuse kandmine, nende eristumine teistest vanglas viibivatest isikutest ning nendekorrektne ja viisakas väljanägemine. VangS § 46 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametnik võiblubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietusepuhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Vangistuse täideviimise eesmärk on suunatakinnipeetav õiguskuulekale ja ühiskonnas aktsepteeritavale käitumisele, on ilmselge, et ühiskonnasaktsepteeritav käitumine ja viisakusnormid näevad ette, et viibimisel väljaspool enda isiklikkueluruumi (vangistuse tingimustes elukambrit), on iga isik korrektselt riietatud, mis vastab hooajaleja hügieeninõuetele.4.2.1 KEHTETU4.3 Nimesildi abil on võimalik tuvastada kinnipeetava isik ning keeleoskus. Nimesildi kandmise nõuetuleneb VangS § 46 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kinnipeetav on kohustatud kandma riietuselnimesilti.4.4 Toodud välja keelud saatmise ajal ja territooriumil liikumisel.4.4.1 Kõrvaliste isikutega vestlemine võib ajaliselt pikendada ja takistada saatmist. Piirangu eesmärk ontöökorralduse tõrgeteta toimimine ja ajakava järgimine.4.4.2 Kõrvaliste tegevustega tegelemine pikendab ajaliselt ja takistab saatmist. Kinnipeetav ei tohiesemeid maha visata ega neid üles korjata, avada uksesilmi jne. Piirangu eesmärk ontöökorralduse tõrgeteta toimimine, ajakava järgimine ja vanglas keelatud esemete levikutõkestamine.4.4.3 Keelatud on ületada jalutusboksi võre, ronida või rippuda jalutusboksi võre küljes ja riputadaesemeid jalutusboksi võre külge. Eesmärk on ennetada ja takistada distsipliinirikkumistetoimepanemist, samuti vältida vangla vara kahjustamist. Võre külge esemete riputamine (nt vormiriietuse elemendi) takistab kinnipeetavate üle nii visuaalse kui ka vahetu järelevalve teostamist, misomakorda võib ohtu seada vangla üldise julgeoleku (keelatud esemete levik, kinnipeetavateomavahelised füüsilised arveteklaarimised jne).4.4.4 Kinnipeetav ei tohi esemeid maha visata ega neid üles korjata, suhelda jalutusboksis mitteviibivatekinnipeetavatega ja paljastada keha. Piirangute kehtestamise eesmärk on töökorralduse tõrgeteta5

toimimine, distsipliinist kinnipidamine, keelatud suhtluse (isolatsioonid) vältimine, vanglas keelatudesemete leviku tõkestamine jne. Distsipliinist kinnipidamine tähendab sealhulgas vangla riietusekorrektset kandmist (täpsemalt punktis 4.2). Vangla territooriumil liiguvad vastassoostkinnipeetavad ja jalutusboksi läheduses ja nägemisulatuses jalutavad ümber olmehoone emadelasteosakonnas viibivad lapsed.4.4.5 Keelatud on viibida tualettruumi boksis mitmekesi. Piirangu kehtestamise eesmärk on distsipliinistkinnipidamine ja keelatud tegevuse ennetamine. Vanglateenistuse ametnik on kohustatud pidamakinnipeetavate üle järelevalvet ja tagama distsipliinist kinnipidamise. Kinnipeetavate pooltmitmekesi tualettruumi boksis viibimine võib viidata keelatud tegevusele ning ametnik peab sedakontrollima ja tõkestama. Kontrollimine on aga ametnikule keeruline ja raskendab tööülesannetetäitmist. Piirangu eesmärk on ka kanda ideed külastada ruumi üksnes eesmärgipäraselt.4.5 Eesmärk on vähendada distsipliinirikkumiste toimepanemist jalutuskäigul. Vanglateenistuseametnik võib jalutuskäigu katkestada või lõpetada, kui kinnipeetav paneb toime õigusrikkumisetunnustele vastava teo.4.6 Läbiotsimise alus tuleneb VangS § 68 ja justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalvekorraldus vanglas” 4 peatükist. Eesmärgiks on ennetada ja takistada keelatud esemete osakondajõudmist ja sealt väljumist.4.7 Mittevajalike esemete kaasavõtmise keeld on vajalik tõhusama läbiotsimise läbiviimiseks ningesemete, sh keelatud esemete, üleandmise, transportimise vms võimaluse vähendamiseks.4.8 Jalutuskäigule on lubatud minna ainult hooajale vastavas riietuses ja kaasa võtta käekell,kaelaskantav religioosne ese, palvehelmed, abielusõrmus, taskurätt (üks riidest või kuni kümmepabertaskurätikut) ning suitsetaval kinnipeetaval suitsetamise ajaks kuni 5 sigaretti ilma pakita.Elukambrist kaasavõetavate esemete piiramise eesmärgiks on vangla julgeoleku tagamine. Liigsedkinnipeetaval kaasasolevad esemed pikendavad ajaliselt ning raskendavad läbiotsimist, annavadkinnipeetavale suurema võimaluse keelatud esemete peitmiseks ning esemete omavaheliseksvahetamiseks.Liikumine emade-laste osakonnas ja mänguväljakul4.9 Eesmärk on tagada kinnipeetavate üle tõhus järelevalve ning hoida ära kinnipeetavatejärelevalveta liikumine Vangla territooriumil, mis omakorda võib põhjustada õigusrikkumistetoimepanemist.4.10 Laiendatakse punktis 4.9 sätestatud õigust.5 Päevakava5.1 VangS § 8 lg 1 tulenevalt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vanglasisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratusenining muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neileettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Päevakava eesmärk on kinnipeetavatele ühiskonnassuurema osa nende liikmete poolt viljeletava mõistliku ajakasutuse ja selle järgimiseks vajalikuenesedistsipliini õpetamine ning päevakava järgi tehtavate erinevate positiivsete tegevuste(õppimine, töö, huvialategevus jne) õpetamine, harjumuseks kujundamine ja kinnistamine.Kinnipeetava tegevuse piiritlemine ajas ja ruumis kasvatab nende õiguskuulekust ning on üheksolulisemaks komponendiks nende vabanemiseks ettevalmistamisel. Osakondade päevakavad onlisatud Kodukorrale lisadena.5.2 Kinnipeetaval on võimalik päevakavaga tutvuda osakonna stendil, et kinnipeetavad oleksideelnevalt teadlikud, millal konkreetne tegevus toimub, mis omakorda tagab päevakavastkinnipidamise.6

5.3 VangS § 8 lg 1 tulenevalt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vanglasisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratusenining muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neileettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Kinnipeetavaid teavitatakse äratusest ja öörahualgusest helisignaaliga.5.3.1 Täiendatakse punkti 5.3 regulatsiooni.5.4 Sätestatud kinnipeetava kohustused5.4.1 Eesmärk on tagada tõhus järelevalve kinnipeetava üle, et vanglateenistuse ametnik omaksülevaadet kinnipeetava asukoha üle ja tõkestada kinnipeetava poolt distsiplinaarrikkumisetoimepanemist (nt ära hoida kaklus, põgenemine).5.4.2 Vangistuse eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja üheks õiguskuulekakäitumise saavutamise eesmärgiks on ka Vanglas ühiskonnas kehtivate käitumisnormide järgmine.Distsipliini saavutamiseks Vanglas on vajalik aktsepteerida ja järgida ühiskonnas kehtestatudkäitumisreegleid. Igapäevane voodi korrashoid aitab kaasa distsipliini tagamisele. Samuti võibkorratu voodi takistada kiire ja efektiivse visuaalse järelevalve teostamist, kuna segamini voodiriietealla/vahele on võimalik peita erinevaid keelatud esemeid, mis võivad jääda vanglateenistuseametnikule visuaalsel vaatlusel märkamata, mis aga omakorda võib ohtu seada Vangla julgeoleku.5.5 Täiendatakse punkti 5.4 regulatsiooni ja tuuakse välja erandid punktist kõrvalekaldumise kohta.5.6 Eesmärgiks reguleerida tualettruumi kasutamise korda öörahu ajal.5.7 Eesmärgiks reguleerida kabeli, raamatukogu, dušširuumi, juuksuri ja spordisaali külastamist.Kinnipeetavate teavitamine on vajalik, et nad saaksid osaleda päevakavas ettenähtud toimingutesja tegevustes.6 Loendus6.1 VSkE § 10 lg 3 kohaselt viiakse loendus läbi Vangla direktori määratud korras. Korraldusloenduseks antakse suuliselt või helindussüsteemi kaudu vahetult enne loenduse algust. VangS §66 lg 1 järgi kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse javanglasisekorraeeskirja täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Loenduse võimalikult sujuvatoimumise huvides on vajalik kinnipeetavaid loenduse algamisest teavitada, et nad lõpetaksidmuud tegevused.6.2 VangS § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidmaning puhastama. Vang S § 6 lg 1 tulenevalt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetavasuunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Korrektne välimus ja kehahoid onüks osa normaalse ühiskonnaliikme igapäevasest olemusest. Selle nõudega tekitab Vanglakinnipeetavates harjumuse viisakalt käituda. VangS § 46 lg 1 kohaselt kui käesolevast seadusestei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietuselnimesilti. Vangistusseaduses sätestatu kuulub täitmisele nagu iga teine seadusest tulenevkohustus igapäevaelus.6.3 VangS § 6 lg 1 tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamineõiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavatejärelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmiseja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 67 p 2 tuleneb kinnipeetavale kohustus mitte takistadavanglaametnike kohustuste täitmist ega häirida teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Kohustus hoidakäsi külgedel ehk siis korrektses nähtavas asendis tuleneb vajadusest tagada loendust teostavaametniku julgeolek. Ilma kõrvalise toeta seismine on üldtunnustatult viisakas ja harjutabkinnipeetavaid sellise käitumisviisiga. Kinnipeetava rääkimist või liikumist ilma ametniku loatasamuti elektriseadmete töötamist võib käsitleda katsena hajutada ametniku tähelepanu või7

ohustada tema julgeolekut, mistõttu selline käitumine segab olulisel määral ametniku kohustustetäitmist.6.4 VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesolevaseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri05.09.2011 määruse nr 44 "Järelevalve korraldus vanglas" § 2 p 5 on järelevalve toiminguksvanglas kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute üle arvestuse pidamine ja arvu kontrollvangla kõigil objektidel. Kinnipeetava kohaloleku kontrollimine ja võrdlemine loenduskaardiga peabtagama isikusamasuse tuvastamise ning veendumuse, et iga kinnipeetav paikneb talle määratudkohal vanglas ning nende arv vastab sisevalveplaanis näidatud arvule.6.5 VangS § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidmaning puhastama. Loenduse läbiviimisel on võimalik muuhulgas kontrollida kambri tehnilist seisunditja korrasolekut ning visuaalselt kinnipeetava tervislikku seisundit, avastamaks temal võimalikkenähtavaid kehavigastusi.6.6 VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesolevaseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri05.09.2011 määruse nr 44 "Järelevalve korraldus vanglas" § 2 p 5 on järelevalve toiminguksvanglas kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute üle arvestuse pidamine ja arvu kontrollvangla kõigil objektidel. Sätestatud erisus pikaajalisel kokkusaamisel viibiva kinnipeetava loenduseosas.7 Keelatud esemed7.1 VangS § 15 lõige 4 ning justiitsministri 30.11.2010 määruse nr 43 „Harku ja Murru Vanglapõhimääruse kehtestamine“ § 3 lg 2 punkti 6 alusel keelatakse täiendavalt lisaks vanglasisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 64 1 sätestatud esemetele ja ainetele Vanglas viibivatelekinnipeetavatele VangS § 15 lõikele 2 vastavad esemed.VangS § 15 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud esemed ja ained, mis ohustavad inimesejulgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut, ei ole kooskõlaskaristusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglalhügieeninõuete täitmist või nõuavad käesoleva seaduse § 31 lõike 2 kohaselt vanglateenistuseametniku luba. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestab kinnipeetavale keelatud asjade loetelujustiitsminister määrusega ning lõike 4 alusel võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid,mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.Inimese julgeolekut (VangS § 15 lg 2 p 1) ohustavad esemed või ained, mille kasutamine võibseada ohtu inimese elu ja tervise. Vara kahjustamiseks eriti sobivate esemetena ja ainetena(VangS § 15 lg 2 p 2) tuleb vaadelda selliseid esemeid ja aineid, mis on spetsiaalselt esemeseisundit muutvaks mõjutamiseks, mille tagajärjel ese muutub tarvitamiskõlbmatuks. Vanglajulgeolekut ohustavate esemete ja ainetena (VangS § 15 lg 2 p 3) tuleb mõista esemeid ja aineid,mis süvendavad vangla julgeolekuriske. Vangla julgeolekut tuleb siinkohal mõista kõige laiemastähenduses, sh ohtu kinnipeetavate ja vangla personali elule ja tervisele, vanglas kehtestatudkorrale ning vangla inventarile. Vangistuse täideviimise eesmärkidega vastuolus (VangS § 15 lg 2p 4) võivad olla näiteks pornograafilised teosed, videomängud või muud esemed, millega ajasisustamine ei aita kaasa isiku taasühiskonnastamisele ehk tema adekvaatsete väärtushinnangutevõi maailmavaate kujunemisele. Asjad, mis raskendavad oluliselt hügieeninõuete täitmist (VangS §15 lg 2 p 5) võivad olla teatud kiiresti riknevad toiduained või muud asjad, mille olemasolu vanglasseab ohtu vanglas hügieeninõuete täitmise. Eriloa nõue on ka kehtivas seaduses, kuid see ei oletoodud välja kinnipeetavate isiklikele asjadele kohaldatavas regulatsioonis. Asjad, mis ohustavadkorda, on sellised, mis ei pruugi küll otse olla julgeolekule ohtlikud, kuid raskendavad oluliseltvanglal igapäevarežiimi tagamist. Sellised asjad võivad olla näiteks mängukonsoolid, millegakinnipeetavad sooviksid vangla kodukorras ette nähtud magamise ajal mängida. Samutikõrvaklapid, kuna kinnipeetav ei kuule nende kasutamise ajal vanglateenistuja antud korraldusi.8

VangS § 15 lg 2 sätestab küll üldised tingimused, mille esinemisel võib kinnipeetavale aineid jaesemeid keelata, kuid paragrahvi kolmandast ja neljandast lõikest tuleneb, et keelatud asjadeloetuelu kehtestab üldjuhul justiitsminister ning vangla võib kehtestada täiendavaid keelde. Seegaei tulene VangS § 15 lg-st 2 otseselt, et kõik nimetatud tingimustele vastavad esemed ja ained onkinnipeetavale keelatud, vaid see eeldab täpsustava üldakti kehtestamist või kindlal otstarbel ja/võijuhtumiks üksikakti andmist. Kinnipeetavale keelatud esemete ja ainete loetelu sätestab VSkE §64 1 .VSkE §-s 64 1 toodud keelatud asjade ja ainete nimistu kujutab endast mitteammendavat loetelunendest asjadest, mille vastavus VangS § 15 lg 2 p-des 1-6 sätestatud alustele on ilmselge egavaja eraldi tuvastamist. VangS § 15 lg 2 p-des 1-6 sätestatud kinnipeetavale esemete ja ainetekeelamise aluste omavaheline täpne piiritlemine ei ole võimalik. Eseme või aine keelamisekskinnipeetavale piisab, kui see vastab vähemalt ühele VangS § 15 lg-s 2 nimetatud alusele. Samastuleb silmas pidada, et konkreetse eseme või aine keelatuse üle otsustamisel ei saa lähtuda kitsalteseme või aine sihtotstarbest, kuna ka kinnipeetavale vanglas vaieldamatult lubatud ese või ainevõib teatud viisil käsitsetuna osutuda VangS § 15 l-s 2 toodud alustele vastavaks. Üksiku esemevõi aine keelatuse või lubatavuse küsimust lahendades tuleb vastata küsimusele, kas see onkinnipeetavale vajalik igapäevaliselt. Igapäevaliselt vajalikena ei ole vaadeldavad asjad, millelubamine kinnipeetavale on seadusega otseselt jäetud vangla direktori pädevusse kaalutlusõigusealusel. Eitava vastuse korral nimetatud küsimusele tuleb otsustada, kas asi on vaadeldav ohtlikunaVangS § 15 lg 2 p-de 1-3 mõttes.VangS lähtub põhimõttest, et kinnipeetav võib vanglas omada asju, mille omamine ei ole vastavaltVangS § 15 lg-le 2 keelatud. Keelatud esemete arvestamisel tuleb peale käesolevat loeteluarvestada ka VSkE-s sätestatud nimekirjast. VSkE-s toodud esemeid ja aineid ei ole enamjaoltkodukorras sätestatud loetelus, kui ei olnud vajadust millegi täpsustamiseks.7.1.1 Vedelad ained hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid segusid ning survestatudmahutite sisu, mille all on silmas peetud muuhulgas igasuguseid kreeme, geele, šampoone jm.Tahkete ainete all on silmas peetud muuhulgas pulkdeodorante, seepe jm.Seesuguste esemete keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende esemete jaainete läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi teostamatu. Näiteks võib ollatavasigarettidesse keeratud ka kanepitubakas, läbipaistmatusse vedelikku sisaldavasse pudelisseon võimalik kileümbrises peita alkoholi, narkootikume ning muid keelatud esemeid ja aineid. Kuigivanglal on võimalik kõnealused esemed nii läbi valgustada, manuaalselt läbi otsida kui ka lastanarkokoeral üle kontrollida, siis see ei taga seda, et kõik keelatud esemeid ja aineid ka ülesleitakse. Näiteks vorsti sisse peidetud narkootilist ainet ei pruugi narkokoer ära tunda, samuti eipruugita seda leida manuaalse läbiotsimise tulemusena ning läbivalgustamine ei aita sellisel juhulsamuti. Isegi kui toiduaine tundub visuaalsel vaatlusel olema originaalpakendis, siis ei tähenda seeseda, et sinna ei võiks olla peidetud keelatud esemeid või pakendi sisu ei ole asendatud mõnemuu ainega. Vanglal ei ole võimalik saata kõiki aineid ekspertiisi, et kindlaks teha, kas tegemist onpakendi originaalsisuga või keelatud ainega.Lisaks sellele, et toiduainete põhjalikul läbiotsimisel on küsitav hügieeninõuete täitmine, säilib oht,et posti teel saadetud toiduained võivad rikneda. Nimelt tuleneb VSkE § 50 lõikest 1, etkirisaadetised tuleb kinnipeetavatele kätte anda seitsme tööpäeva jooksul. Osade toiduaineterealiseerimise aeg on väiksem kui seitse tööpäeva ning vanglal ei ole võimalik tagadakirisaadetistes saadetavate toiduainete säilimist, kuna vangla ei tea, mida kirisaadetis sisaldab ninglisaks puuduvad vanglal kirisaadetistes saadetavate toiduainete säilitamise tingimused (sobivatemperatuuriga külmkambrid). Riknenud ainete vangla territooriumil hoidmine seab ohtu niivanglatöötajate kui ka kinnipeetavate tervise, mistõttu on ohus ka vangla üldine julgeolek.Elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste ja parasiitide levikut ning mürgitusteteket.Oluline on siinjuures rõhutada, et sigarette, toiduaineid, hügieenitarbeid jne on kinnipeetavatelvõimalik osta vanglateenistuse vahendusel kauplusest ning vaid sellisel juhul on tagatud, et9

kinnipeetavateni ei satu kõnealuses punktis nimetatud esemetega keelatud aineid või esemeid.Seejuures on vangla poest kaupa ostes tagatud see, et kaup jõuab kinnipeetavanisöömiskõlblikuna. Samuti tuleb siinjuures arvestada, et vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm kordapäevas ning puudust kannatavatele isikutele väljastatakse ka hügieenitarbeid. Kunakinnipeetavatel on võimalik kõnealuses punktis nimetatud esemeid soetada vangla vahenduselkauplusest, vangla toitlustab kinnipeetavaid ning väljastab puudustkannatavatele kinnipeetavateleka ise hügieenitarbed, siis ei saa kõnealune piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi.7.1.2 Nimetatud esemed ohustavad inimese ja vangla julgeolekut. Analoogne keeld tuleneb ka VSkE §64 1 p-st 1, mille kohaselt on kinnipeetavatele keelatud esemed, millega saab tekitada või onvõimalik tekitada vigastusi, nagu [---] nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Õigusselguse huvidespeab vangla vajalikuks juba olemasoleva regulatsiooni täpsustamist ning leiab, et kunapoomisvahendina, isikute kinni sidumiseks ja vigastuste tekitamiseks on võimalik kasutada ka muidsarnaseid esemeid (nt lips, traksid, püksirihm) ning esemete küljes olevaid elemente (ntsilmaklappide pael), siis tuleb ohutuse tagamiseks ka need esemed keelata. Samuti ei ole punktisnimetatud esemed ohtlikud vaid seetõttu, et nendega on võimalik tekitada vigastusi vaid kaseetõttu, et neid saab kasutada (sh ka lühikesi nööre, paelu jm) riputuskonksude või aasadevalmistamiseks, millega on võimalik keelatud esemeid peita (nt ventilatsioonišahti, WC loputuskastijne). Kinnipeetava õigused ei saa kõnealuse piiranguga rikutud, sest kinnipeetavatelehädavajalikud esemed jäävad lubatuks.7.1.3 Arvestades nimetatud materjalidest valmistatud esemete või eseme osade raskust, tugevust,vastupidavust või nendest materjalidest valmistatud esemete purunemisel saadavate kildudeteravust, siis sobivad need eriti hästi vangla vara kahjustamiseks (nt seinade kraapimiseks, akendelõhkumiseks jne), vigastuste tekitamiseks (nt vihmavari või taskulamp hoobi andmiseks, killudlõikamiseks, tugev metallist ese hoobi andmiseks jne), seavad ohtu vangla julgeoleku (nõelukasutatakse tätoveerimiseks, metallosi tätoveerimisaparaadi või veekeeduseadme valmistamiseks,konkse keelatud esemete riputamiseks ventilatsioonišahti jne).Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest vajalikud esemed jäävad lubatuks.Täpsustuseks tuleb välja tuua, et lubatud on küll küünelõikurid, kuid mitte küünetangid.Küünetange võib pidada oma olemuselt ohtlikemaks kui küünelõikureid. Küünetange saabvajaduselt valvuri käest küsida. Lubatuks jääb väike kuni 10 cm diameetriga peegel, sest peeglit onkinnipeetavatel vaja, kuid mida suurem peegel, seda suuremad killud on sellest võimalik saadaning seda rohkem seab see ohtu vangla julgeoleku.7.1.4 Isevalmistatud esemed võivad olla vangla julgeolekule ohuks erinevatel põhjustel. Nimelt onesemete valmistamisel võimalik nendesse peita keelatud esemeid ja aineid, mida ei ole võimalikilma eset lõhkumata avastada. Toiduainetest valmistatud esemete puhul rikutakse hügieeninõudeidning elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste levikut, mürgituste teket ningparasiitide levikut, mis seab ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Isevalmistatudelektriseadmete puhul ei saa olla kindel nende töökvaliteedis ning ebakvaliteetsete elektriseadmeteühendamine vangla vooluvõrku võib kaasa tuua lühised ja elektrikatkestused, mis on ohuks vanglajulgeolekule. Kinnipeetava õigused ei saa kõnealuse piiranguga rikutud, sest kõik vajaminevasaavad kinnipeetavad osta kas poest või vangla loal lasta saata maskikirjaga. Neilekinnipeetavatele, kellel puuduvad rahalised vahendid, tagab vangla kõik inimväärseks eluksvajaliku.7.1.5 Närimiskummi omamine vanglas on ohuks vangla julgeolekule, sest närimiskumm sobib eriti hästivangla vara kahjustamiseks (nt on võimalik täis toppida lukuaugud, mis raskendavad või muudavadvõimatuks ukse avamise). Samuti on nätsu võimalik kasutada piltide ja plakatite ülesriputamiseks,mis on vanglas keelatud tegevus. Lisaks on nätsu võimalik kasutada abivahendina keelatudesemete peitmiseks, kleepides esemed nätsuga varjatud kohtadesse. Kõnealuse piiranguga eirikuta kinnipeetavate õigusi, sest maitseelamuse saamiseks on kinnipeetavatel võimalik poevahendusel osta endale lubatud maiustusi ning hammaste hügieeni on võimalik tagada hammastepesemisega.10

7.1.6 Söömiskõlbmatuks muutunud toiduainete säilitamine kambris on ohuks vanglas viibivate isikuteelule ja tervisele. Nimelt soodustab elementaarsete hügieeninõuete eiramine haiguste ja parasiitidelevikut ning mürgituste teket. Samuti raskendab läbiotsimiste teostamist, mis seab ohtu vanglajulgeoleku. Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest vangla toitlustab kinnipeetavaidkolm korda päevas ning kinnipeetaval ei ole vajadust söömiskõlbmatuid toiduaineid kambris hoida.7.1.7 Narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained on oma olemuseltinimese tervisele ohtlikud ning nende ainete tarbimise korral ei ole inimene enam võimeline omakäitumist ning arusaama adekvaatselt hindama (kinnipeetav ei suuda aduda ümbritsevat egaalluda vanglaametnike korraldustele, samuti võib seesuguste ainete tarvitaja käitudaettearvamatult). Samuti võib ainete liigsel manustamisel saabuda üledoos ning tervisekahjustused.Kõnealuses punktis sätestatud esemete ja ainete keelamise vajaduse, lisaks vangla VSkE § 64 1 p-s 4 sätestatud keelule, tingib asjaolu, et määruse tekst keelab vaid narkootilised võipsühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained, kuid julgeoleku tagamise ningõigusselguse huvides peavad olema keelatud ka ained, millest on võimalik keelatud aineid tootavõi esemed, mis eelpoolnimetatud aineid sisaldavad (nt narkootilise aine sees immutatud paberid,ajalehed vms). Seega tuleneb eelpooltoodust, et kuna kõnealuses punktis nimetatud ained jaesemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning isikute elu ja tervise, siis peavad need olemakinnipeetavale keelatud.7.1.8 Kuna VSkE § 64 1 p 7 kohaselt on alkohol ja alkoholi sisaldavad ained keelatud, siis valmistavadkinnipeetavad kambrites tihtipeale segu, millest lõpp-produktina soovitakse saada alkoholisisaldavat vedelikku. Alkoholi sisaldav vedelik on ohuks vangla julgeolekule, sest põhjustab joovet.Joobes kinnipeetav ei ole aga suuteline adekvaatselt hindama enda ümber toimuvat. Toiduaineteseesugune käitlemine (nt kääritamine) seab aga ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise, sestelementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste levikut, mürgituste teket ningparasiitide levikut.7.1.9 Vangla sisekorraeeskiri keelab vaid retseptiravimid, kuid kuna kontrollimatu ravimite või ainetetarvitamine seab ohtu isikute elu ja tervise kui ka vangla üldise julgeoleku, siis tuleb keelata kamuud ained, mille kontrollimatu tarvitamine võib organismile avaldada negatiivset mõju.VangS § 52 lg 2 kohaselt on vanglale pandud vastutus kinnipeetava tervise eest (jälgida, ravida,suunata vajadusel eriarstiabi osutaja juurde). Kinnipeetavate tervisliku olukorra hindamise ja ravining ravimite määramise pädevus on antud vangla meditsiiniosakonnale. Kontrollimatu ravimite,toidulisandite jm kõnealuses punktis nimetatud ainete tarbimise puhul muutub meditsiiniosakonnatöö kinnipeetavate ravimisel oluliselt keerulisemaks, kuna meditsiiniosakonnal puudub ülevaade javõimalus tuvastada, milliseid kõnealuses punktis nimetatud aineid ja kui palju on kinnipeetavtarbinud.Ravimite kambris hoiustamine ja nende kontrollimatu kasutamine ohustab nii kinnipeetava tervist(üledoseerimine võib kaasa tuua surma, pöördumatu ajukahjustuse vms) kui ka seab ohtu vanglajulgeoleku (liigse ravimite tarvitamise tulemusena ei pruugi kinnipeetav aduda ümbritsevat egaalluda vanglaametnike korraldustele samuti võib käituda ettearvamatult, kujutades ennast ohtukõigile vanglas viibivatele isikutele). Seega on oluline jälgida, et kinnipeetav ravimitemanustamisest kõrvale ei hoiaks, st et ta ei koguks arsti poolt väljastatud ravimeid suuremaskoguses tarvitamise või „kokteili” kokkusegamise eesmärgil. Vangla poolt väljastatud ravimeid onkinnipeetaval keelatud kambrisse koguda ning tablettide kohest manustamist kontrollivadametnikud.Samuti on problemaatilised energiajoogid, mis on tugevalt ergutava toimega ning võivadkontrollimatul tarbimisel kaasa tuua tervisekahjustuse või koguni isiku surma ning spordijoogid, mison samuti organismi stimuleeriva toimega.Lisaks puudub vanglal võimalus operatiivselt tuvastada, kas kinnipeetavate enda poolt soetatud võiväljapoolt saadetud ravimi, vitamiinide, toidulisandite, ravimtaimede, spordijookide, -pulbrite vmspakendites on see aine, mis seal väidetakse olevat. Saadetud ained võivad olla segatud11

narkootiliste või psühhotroopsete ainetega ning vanglal puudub ülevaade selliselt soetatud ravimitekoostise ja kvaliteedi kohta. Narkootiliste ainete tarbimine vanglas on suureks ohuks vanglajulgeolekule.Lubatuks jäävad vanglateenistuja poolt väljastatud ravimid, mistõttu kõnealuse piiranguga ei rikutakinnipeetavate õigusi ega jäeta neid ravist ilma, vaid luuakse olukord, kus kinnipeetavatel polevõimalik tarbida aineid, mille koostise ja tarbimise üle puudub vanglal kontroll. Kui vangla arst onsuunanud kinnipeetava VangS 53 lg 2 alusel eriarstiabi osutaja juurde, kes on talle väljastanudravimeid, siis nendel juhtudel loetakse need ravimid võrdväärseteks vanglateenistuse arsti pooltväljastatud ravimitega. Energiajoogi ja spordijoogi asemel võib juua vähem tervist mõjutavaid jooke(nt mahla, teed jm).7.1.10 Kõnealuses punktis nimetatud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning võivad ohustada kaisiku elu ja tervist. Kinnipeetavate tervisliku olukorra hindamise ja ravi ning ravimite määramisepädevus on antud vangla meditsiiniosakonnale. Kontrollimatu meditsiiniliste abivahenditekasutamine pärsib meditsiiniosakonna tööd isikute ravimisel, kuna meditsiiniosakonnal puudubülevaade ja võimalus tuvastada missuguseid abivahendeid on kinnipeetav kasutanud. Samuti onmeditsiinilistesse abivahenditesse reeglina väga hõlbus peita keelatud esemeid, mistõttu tulebabivahendite kasutamist võimaldada ainult nendele kinnipeetavatele, kellel on selleks ka reaalnevajadus. Lisaks võivad meditsiinilised abivahendid sobida ka kaaskinnipeetavate või ametnikeründamiseks (nt elastikside). Süstalt koos nõelaga saab aga kasutada tätoveeringute tegemiseks,mis on vanglas keelatud tegevus jne. Vererõhumõõtja läbiotsimine on raskendatud või teatudjuhtudel isegi teostamatu. Vererõhumõõtja sisse on võimalik peita keelatud aineid (näiteksnarkootilised ained) ja esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada. Keelatud esemete jaainete vangla territooriumile sattumine seab otseselt ohtu vangla üldise julgeoleku. Samuti võibvererõhumõõtja sisaldada juhtmeid, mida saab kasutada ründerelvana. Vererõhku mõõdabkinnipeetavatel vajadusel meditsiiniosakond, mistõttu puudub kinnipeetavatel vererõhumõõtjajärele kambris vajadus. Nendele kinnipeetavatele, kellel on meditsiinilise abivahendi vms järelevajadus, see lubatakse või väljastatakse, mistõttu ei saa kõnealune piirang rikkuda kinnipeetavateõigusi.7.1.11 Erinevate liikumise abivahendite olemasolu võib luua kinnipeetavale võimaluse liikuda kiiremini kuivanglaametnikud, mis ohustab vangla üldist julgeolekut, kuna kinnipeetavat on tunduvalt raksemkätte saada. Samuti on liikumise abivahendid reeglina tehtud selliselt, et need sobivad erinevateväiksemate esemete peitmiseks (nt ratastoolide, karkude tühimikud jne). Samuti saab neidesemeid või nende osi kasutada inimeste ründamiseks (seavad ohtu isikute elu ja tervise) või siisvangla vara kahjustamiseks (põrandate kriipimine, akende katkilöömine jne). Kõnealune punktkinnipeetavate õigused ei riku, sest need kinnipeetavad, kes liikumise abivahendeid vajavad,nendele see ka väljastatakse.7.1.12 Aroomi eritavate ainete ja esemetega saab varjata narkootikumide kasutamise ja suitsetamise jälgi(nt viiruk), mis seab ohtu vangla julgeoleku. Samuti on reaalne oht, et tugevatoimelised lõhnaained(nt lõhnakuusk) põhjustavad vanglas viibivatel isikutel allergilisi reaktsioone, mistõttu satub ohtunende isikute elu ja tervis. Kinnipeetavate õigused ei saa kõnealuses punktis keelatud esemetekeelamise tõttu rikutud, sest hädavajalikke esemeid nt pesemistarbeid, on kinnipeetavatel võimaliksoetada vangla kauplusest ning puudust kannatavatele kinnipeetavatele väljastab hügieenitarbedvangla.7.1.13 Kõnealuses punktis nimetatud esemete soetamine posti teel seab ohtu vangla julgeoleku. WCpaberi,salvrätikute, puhastuslappide, -käsnade jms läbiotsimine vanglasse saabumisel tekitabhügieeniriske ja on ebaproportsionaalselt ressursse nõudev. Nimelt tuleks iga salvrätik, WC-paberirull ja puhastuslapp lahti harutada, et näha, kas paberi kihtide vahele ei ole midagi peidetud.Samuti tuleb põhjalikult läbi otsida igasugused käsnad ja lapid. Seesugune tegevus on aga vägaajamahukas ning toimingu sooritamisel on küsitav hügieeninõuete täitmine. Tualettpaberit,salvrätikuid, pesukäsnasid, -lappe ja muud vajalikku on kinnipeetavatel võimalik soetada12

vanglateenistuse vahendusel kauplusest. Puudust kannatavatele isikutele väljastab tualettpaberining koristusvahendid vangla. Seega ei saa kõnealune piirang rikkuda isikute õigusi.7.1.14 Kondoomide omamine kambris seab ohtu vangla julgeoleku (kondoomi kasutades saab peitakeelatud esemeid kehaõõnsustesse, WC-poti loputuskasti jne) ning sobib vangla varakahjustamiseks (WC-potti visatud kondoom võib tekitada suureulatusliku ummistuse). Kuna agavangla väljastab vajadusel kinnipeetavatele ise kondoome, siis ei riku kõnealune piirangkinnipeetavate õigusi.7.1.15 Elektroonilise sigareti näol on tegemist elektroonilise seadmega, mis koosneb akust, kapslist(padrun), automaiserist (aurustaja) ja akulaadijast. Samas on elektrooniline sigaret määratletudravimina, kui selle kapsel sisaldab nikotiini. Vanglal puuduvad võimalused kontrollida, midakonkreetselt kapsel sisaldab, seega võivad elektroonilise sigaretiga vanglasse sattuda keelatudained, mis seavad ohtu vangla üldise julgeoleku. Ka on selle osadest võimalik valmistadatätoveerimisaparaati. Lisaks on elektroonilisi sigarette vajalik aeg-ajalt laadida, kuid kunakinnipeetavad ei tohi tubakatooteid kambris hoiustada ja vanglaametnike teenistuskohustuste hulkaei kuulu kinnipeetavate elektrooniliste sigarettide laadimine, siis on nende laadimise korraldamineväga keeruline. Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest kinnipeetaval on soovi korralvõimalik suitsetada tavasigarette. Lisaks tuleb siinjuures rõhutada, et suitsetamine ontervistkahjustav tegevus ning selle õiguse tagamine ei saa olla olulisem kui vangla üldisejulgeoleku tagamine.7.1.16 Julgeolekukaalutlustel on vanglas tätoveerimine keelatud. Esiteks puuduvad vanglas ohutukstätoveerimiseks vajalikud tingimused, seadmed ja muu vajaminev. Desinfitseerimisvahenditepuudus, ebahügieenilistes tingimustes tätoveerimine, korduvalt sama nõela kasutamine ja HIVpositiivsete jm haigust põdevate kinnipeetavate viibimine vanglas soodustaks HIV-i jm haigustelevikut kinnipeetavate seas. Teiseks on tätoveerimine traditsiooniliselt üheks võimaluseks vanglasubkultuuri hoidmiseks ja edasikandmiseks. Märgistamaks alamasse subkultuuri kihti kuuluvaidkinnipeetavaid on vanglas ette tulnud juhtumeid, kus neid tätoveeritakse vastu nende tahtmist.Seega on tätoveeringute tegemisel kasutatavad seadmed, ained või esemed (sh šabloonid,nõelad, tätoveeringute pildid ja õpetused, kopeerpaber jm) ohuks vangla julgeolekule ning isikuteelule ja tervisele.7.1.17 Kõnealuses punktis nimetatud esemeid on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks.Tätoveeringute tegemine seab aga ohtu vangla julgeoleku kui ka vanglas viibivate isikute elu jatervise. Lisaks on tegemist seadmetega, mille sisse on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid,sest neid on keeruline läbi otsida. Samuti sisaldavad need reeglina traati, juhet jm osi, mida onvõimalik kasutada vigastuste tekitamiseks, vangla vara lõhkumiseks või esemete peitmiseks.Kõnealune säte ei riku isikute õigusi seepärast, et hügieeni eest hoolitsemiseks võibalternatiividena kasutada tavalist raseerijat või hambaharja.7.1.18 Kõnealuses punktis nimetatud esemed on vajalik keelata, sest vangla ei suuda tagada nendesihipärast kasutamist ning reeglina on neid esemeid väga keeruline ka läbi otsida.Kõnealuses sättes nimetatud esemed on ohtlikud mitmel põhjusel. Esiteks võib välja tuua, etgeelpliiatsid, tint, pastapliiatsid, sulepead jm sobivad eriti hästi tätoveeringute tegemiseks, mis seabohtu isikute elu ja tervise. Erinevate värvide kasutamise võimalused nimelt ahvatlevadkinnipeetavaid rohkem tätoveerima (eriti noori), sest värvilised tätoveeringud on atraktiivsemad.Teiseks sobivad need esemed eriti hästi vara kahjustamiseks, sest nendega on võimalik seintele jaruumielementidele teha joonistusi, kraapeid vms. Joonistuste ja kraabete eemaldamine elementirikkumata on reeglina keeruline ning sageli on elemendi ülevärvimine ainsaks võimalusekstaastada algupärane olukord.Kolmandaks sobivad kõnealused esemed väikesemõõduliste keelatud esemete ja ka ainetepeitmiseks (nt nõel, narkootilised ained), kuid neid esemeid on tülikas ja vahel ka võimatu esetkahjustamata läbi otsida, mistõttu seavad need ohtu vangla julgeoleku.13

Neljandaks on osa sättes nimetatud esemetest (nt sulepead) võimalik kasutada ründerelvana, mison ohuks isikute elule ja tervisele.Viiendaks lisame, et must pastapliiats võimaldab efektiivsemalt dokumente võltsida ning parandadavõi täiendada märkamatult dokumendile trükitud kirja. Samuti ei ole musta pastapliiatsiga kirjutatuddokumendi puhul võimalik alati operatiivselt vahet teha, kas tegemist on originaaldokumendi võikoopiaga. Võltsimise tulemusena satub ohtu vangla julgeolek.Kuna kinnipeetavatel on siiski vaja millegagi kirjutada, siis ei ole võimalik kõiki kirjutusvahendeidkeelata. Seega jäävad lubatuks sinised pastapliiatsid, mida võib olla kambris kuni viis.Kinnipeetavatel puudub vajadus rohkemate pastapliiatsite järele ning ebavajalike esemete rohkuskambris takistab läbiotsimiste teostamist ning soodustab esemete mittesihipärast kasutamist.Nimelt on kirjutusvahendite ükshaaval läbiotsimine aeganõudev ja raskendatud, kuna neid võibmõnel kinnipeetaval koguneda vanglas viibimiseajal kümneid, kui mittesadu. Kinnipeetava õigusedei saa rikutud kui talle jääb kambrisse maksimaalselt viis sinist pastapliiatsit, millega kirjutada.Kõnealuse keeluga ei võeta kinnipeetavatelt ka joonistamisvõimalust, sest lisaks sinistelepastapliiatsitele jäävad lubatuks ka 12 värvipliiatsit.Liimi keelamine on samuti vajalik mitmel põhjusel. Esiteks on liim levinud vahend toksikoloogilisejoobe saavutamiseks, mis seab ohtu nii isikute elu ja tervise kui ka vangla üldise julgeoleku, teisekson liimi sisse võimalik peita asju, mida on läbiotsimistel väga keeruline avada ning kolmandakskasutatavad kinnipeetavad liimi vangla ehituselementidele piltide kleepimiseks, mis on keelatudtegevus ja mida sageli ei ole võimalik vara kahjustamata eemaldada.Käärid, klammerdaja ja auguraud sisaldavad metallist osasid, mis on vanglas keelatud. Käärid onvangla kontekstis väga ohtlikud ning neid on võimalik kasutada ründerelvana. Kuna tegemist onsuhteliselt teravate esemetega, siis on kääridega võimalik tekitada vägagi tõsiseid vigastusi.Samuti, kuna käärid on teravad esemed, siis sobivad need eriti hästi vangla vara kahjustamiseks ntriiete või madratsi katkilõikamiseks, seinte, põranda ja mööbli kriipimiseks jne. Ka klammerdajagaon võimalik tekitada vigastusi, nt klambrid lüüa klammerdajaga teise isiku kehasse. Samuti onklammerdajaga võimalik kahjustada vangla vara nt klammerdada linu, T-särke jm, millelt klambriteeemaldamine võib osutuda äärmiselt ressursimahukaks. Lisaks sisaldab klammerdaja metallist osi,millega on võimalik kriipida vangla vara. Paberite kokkuklammerdamise asemel on isikul võimalikkasutada dokumentide kooshoidmiseks plastmassist kirjaklambreid ning vangla poolt lubatudmappe. Auguraud on metallist ese, millega on samuti võimalik kahjustada vangla vara (nt kraapida,augustada linu jne). Reeglina on augurauad rasked, mistõttu on võimalik neid kasutadaründerelvana hoobi andmisel teisele isikule. Samuti sisaldavad klammerdajad reeglina metallistvedrusid, mis sobivad isevalmistatud elektriseadme pistiku tegemiseks. Vajadusel saab kinnipeetavpaberitesse augu teha ka nende vahenditega, mis talle on lubatud.Metallist kirjaklambrid on keelatud seetõttu, et nende abil on võimalik avada käeraudu, samutikasutatakse traati vee keetmiseks ning elektriseadmete valmistamiseks. Lubatuks jäävadvanglateenistuse vahendusel soetatud plastikust kirjaklambrid. Väljapoolt saadetud kirjaklambritepuhul puudub vanglal veendumus ja võimalus kontrollida, et tegemist ei oleks metallkirjaklambriga,mis on pelgalt kaetud plastikuga.Teipi ja kleeplinti on võimalik kasutada isikute kinnisidumiseks või keelatud esemete kleepimiseksraskestiligipääsetavasse kohta (nt ventilatsioonišahti).Seinanätsu, plastiliini ja savi on keeruline läbi otsida, mistõttu saab neid kasutada keelatudesemete peitmiseks. Samuti on neid analoogselt kleeplindi või teibiga võimalik kasutada keelatudesemete peitmisel (kleepides esemed raskestiligipääsetavatesse kohtadesse), vangla varakahjustamiseks ning piltide, plakatite ja dekoratsioonide ülesriputamiseks (seinte katmine onvanglas keelatud tegevus).7.1.19 Vanglateenistus ei suuda piisaval määral tagada kontoritehnikas sisalduvate ainete ja osadesihipärast kasutamist. Seesugustes esemetes leiduvaid aineid (tahm, tint jms) on võimalikkasutada tätoveeringute tegemiseks ja seada seeläbi ohtu inimese julgeolek ning vangla vara14

kahjustamiseks. Samuti on kontoritehnikasse võimalik peita mitmesuguseid keelatud esemeid,mida vanglateenistusel ei ole võimalik avastada. Lisaks on kontoritehnikast võimalik saada osasid,millest ehitada tätoveerimisaparaat või muid seadmeid. Tehnikaga käib reeglina kaasas ka juhe,mida saab kasutada ründerelvana. Kinnipeetavad saavad kõik vajalikud dokumendid koostadakäsikirjas ning muud toimingud teostada vahenditega, mis ei ole ohtlikud.Põhjendatud vajadus kalkulaatori omamiseks kambris on õppetöös osalevatel kinnipeetavatel.Sellistel juhtudel ei anta kinnipeetavale julgeolekukaalutlustel kasutada kambris isiklikukalkulaatorit, vaid väljastatakse vangla kalkulaator. Samuti võib kalkulaatori kasutamise vajaduskinnipeetaval tekkida kaupluse lehel olevate summade kokku arvutamiseks. Ka sellistel juhtudelvõimaldatakse kinnipeetavatel kasutada vangla kalkulaatorit. Kalkulaatori puhul on tegemistspetsiaalse tehnikaga, mis teadupoolest koosneb erinevatest omavahel traatidega ühendatudmikroskeemidest ning paljudest muudest osadest, millest on võimalik konstrueerida erinevaidvanglas keelatud esemeid. Vanglal pole võimalik läbi viia korduvaid kontrolle tuvastamaks, kaskalkulaator on avatud, selle sisu modifitseeritud või sellest osasid eemaldatud. Arvestades seda, etkalkulaatorist saadav kasu on isikule olematu või suhteliselt minimaalne, kuid kalkulaatoriväljastamine seab ohtu vangla julgeoleku, siis ei ole võimalik kalkulaatorit lubada kambriskasutamiseks kõigile kinnipeetavatele.7.1.20 Kõvade või mitmekordsest paberist või papist kaante vahele on võimalik peita erinevaid keelatudesemeid ja aineid ning nende avastamine on väga keeruline ning mis seab ohtu vangla julgeoleku.Samuti võivad nimetatud punktis nimetatud esemed olla ohuks isikute elule ja tervisele. Kõvadekaantega registraatoritega on võimalik tekitada teistele isikutele kehavigastusi. Peale selle onüldjuhul registraatoris olev köitmise osa metallist, ning metalli sisaldavad esemed on keelatud.Isikutel on lubatud kasutada paberite hoidmiseks läbipaistvast õhukesest painduvast plastikustmappe, mis ei sisalda metallist osi. Kiletaskud on kinnipeetavatele keelatud seepärast, etvarasemalt on kiletaskuid kasutatud kambriuste alt keelatud esemete ja ainete kambrisse jakambrist välja toimetamiseks. Mapid aga kambriukse alt läbi ei mahu, mistõttu mapid ei sea vanglajulgeolekut ohtu sellisel määral nagu teevad seda kiletaskud.7.1.21 Foto- ja margialbumi ning pildiraam on ohuks vangla julgeolekule, sest nende vahele on võimalikpeita (nt kleepida) keelatud aineid või esemeid ning sellest tulenevalt oleks peidetud esemeteavastamiseks vajalik läbi viia aja- ja töömahukas läbiotsimine. Nimelt on vaja eemaldada kõikalbumis olevad pildid või margid ning läbi vaadata iga albumi lehekülg. Kõvade kaantega albumipuhul on keelatud esemeid võimalik peita kaante sisse. Albumikaasi pole aga võimalik läbi otsidailma albumit vigastamata. Pildiraam tuleb samuti igal läbiotsimisel lahti võtta ning läbi otsida.Järjepideval lahtivõtmisel on oht, et pildiraam või pilt saab vigastada. Fotosid on kinnipeetavalvõimalik hoida näiteks mapis.7.1.22 Nimetatud esemete keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende läbiotsimineon raskendatud. Vanglas viibib kinnipeetavaid, kellel on diagnoositud narkosõltuvus ning kesseetõttu üritavad leida erinevaid viise, kuidas toimetada vanglasse narkootilisi aineid. Ajalehtede,ajakirjade ja muu kirjanduse lehtede vahele on võimalik kleepida keelatud aineid ning sellesttulenevalt oleks vajalik iga lehekülje eraldi kontrollimine, mis on aja- ja töömahukas. Samuti eipruugi lehele kleebitud aine olla visuaalselt tuvastatav ning seega on võimalik keelatud ainesattumine vanglasse. Narkootiliste ainete sattumine vangla territooriumile seab otseselt ohtuvangla julgeoleku.Oluline on siinjuures rõhutada, et VangS § 30 lg 2 kohaselt on kinnipeetavatel võimalik tellidamõistlikus koguses perioodilisi väljaandeid vanglateenistuse vahendusel, mis tagab selle, etvanglasse ei satu ajalehtede, ajakirjade või muu kirjanduse vahel keelatud aineid. Samutivõimaldatakse VangS § 30 lg 1 kohaselt kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisipäevalehti ning ajakirju. Lisaks on kinnipeetavatel võimalik vanglas jälgida nii raadio- kui katelevisioonisateid, mille vahendusel on kinnipeetavatel võimalik olla kursis päevakajaliste uudisteganing külastada raamatukogu.15

7.1.23 Muusikalise kaardi keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, sest selle vahele onvõimalik peita keelatud esemeid või aineid, mida ei ole võimalik kaarti kahjustamata leida. Lisakson muusikalise kaardi elektroonilist sisu võimalik kasutada tätoveerimisaparaadi osana.Kinnipeetavatele on võimalik saata tavalisi kaarte, mistõttu ei riku piirang kinnipeetavate õigusi.7.1.24 Esemed, mis on oma eesmärgilt mõeldud ruumi dekoreerimiseks, sisustamiseks ja pindadekinnikatmiseks (sh seinavaibad, seinakalendrid, linikud, kleebised, plakatid jne) seavad ohtu vanglajulgeoleku. Nimelt on seinte jm pindade kinnikatmine vanglas keelatud, sest see takistab visuaalsejärelevalve teostamist ning raskendab läbiotsimist (dekoratsioonide, kunstlillede jm vahele võimalikpeita keelatud esemeid ja aineid, mida on keeruline avastada, samuti saab kõnealuses punktisnimetatud esemeid kasutada peidikute varjamiseks jne). Seega ei ole isikul kõnealuseid esemeidvõimalik vanglas eesmärgiäraselt kasutada. Esemete lubamine, mida ei ole kambris võimalikkasutada eesmärgipäraselt, koormab aga asjatult kambrit ning takistab läbiotsimise teostamist.7.1.25 Kuna mänguasjade ja mängu osade sisse on võimalik peita keelatud esemeid ja aineid, mida onkeeruline avastada, siis on tegemist vangla julgeolekut ohustavate esemetega. Samuti tuleksüldjuhul mängud ja mänguasjad läbiotsimise käigus lõhkuda, sest vastupidisel juhul ei oleks neidvõimalik läbi otsida. Samuti ka pusledel on väga palju osi ning selleks, et veenduda, et ühegi osataha või sisse ei oleks midagi peidetud, tuleb kõik tükid eraldi läbi vaadata. Selleks, etkinnipeetavate õigused ei saaks kõnealuse piiranguga kahjustatud on isikutel võimalik teatudlauamänge soetada vangla vahendusel ning neid vanglasse saabumisel kaasa võtta.7.1.26 Vangla elektrisüsteemi iseärasustest tulenevalt võib üle 1 kW elektriseadmete kasutamine kaasatuua ülekoormuse elektrisüsteemile, mis omakorda ohustab vangla üldist julgeolekut. Kunakinnipeetavad kannavad oma karistust reaalsetes, müüridega piiritletud hoonetes ning nendeliikumine on piiratud, kujutab hoonete elektrisüsteemi rike olulist riski kinnipeetavate javanglateenistujate elule ja tervisele. Nii veekeetjaid, telereid jm elektriseadmed, midakinnipeetavatel on vaja kasutada, valmistatakse ka alla 1 kW võimsusega, mistõttu ei riku piirangkinnipeetavate õigusi rohkem kui piirangust saadav kasu kaasa toob. Elektriseadmed tuleb soetadavangla vahendusel mitmel põhjusel. Nimelt elektriseadmed, mis ei ole soetatud vanglateenistusevahendusel, võivad ohustada vangla julgeolekut, kuna vanglateenistusel puudub usaldusväärneteave seadme päritolu kohta ning vangla ei saa seadet kahjustamata kontrollida esemesiseseidpeidikuid, mis võib kaasa tuua olukorra kus vangla territooriumile toimetatakse keelatud aineid jaesemeid. Vanglas lubatud elektriseadme põhjalikuks kontrolliks võib osutuda vajalikuks nendeavamine. Kuna vanglal puudub vastava kvalifikatsiooniga spetsialist, kellel oleks õiguselektriseadme sh arvuti garantiiajal (või muul ajal) seda avada ning seetõttu võib oskamatusestelektriseadme sootuks ära rikkuda. Lisaks ei kehti üldjuhul elektriseadme avamisel garantiitähtajalselleks mittevolitatud isiku poolt enam esemete ostmisel antud müügigarantii. Kuna kinnipeetavalon vajalikke elektriseadmeid võimalik soetada vanglateenistuse vahendusel ning neid vanglassesaabumisel kaasa võtta, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetavate õigusi.7.1.27 Televiisor on oma olemuselt vangla julgeolekut ohustav ese. Nimelt on sellesse võimalik peitakeelatud esemeid ning samuti takistab kambris paiknev televiisor järelevalve teostamist. Kuna agateleviisor on kinnipeetavate jaoks vajalik seade, siis selle ärakeelamine ei ole mõistlik. Midasuurem on aga televiisor, seda rohkem see järelevalve teostamist segab ning seda ajamahukamon seda läbi otsida. Samas tagab ka väike televiisor kinnipeetavale võimaluse telesaadetejälgimiseks ning täidab oma eesmärgi. Seega suurest televiisorist saadav kasu ei ületaks oluliseltväikesest televiisorist saadavat kasu, kuid suur televiisor seaks oluliselt rohkem ohtu vanglajulgeoleku.7.1.28 Toiteallikas on vanglas keelatud seepärast, et see seab ohtu vangla julgeoleku. Nimelt ontoiteallikatesse võimalik peita mitmesuguseid esemeid, mida on toiteallikat avamata võimatu leida.Toiteallika avamine võib aga toiteallika rikkuda. Kuna on esemeid, mille kasutamiseks on patareidvajalikud, siis neid ei ole võimalik täielikult ära keelata. Patareisid on kinnipeetaval võimaliksoetada vanglateenistuse vahendusel. Üksnes siis saab vangla olla veendunud selles, etpatareidesse ei ole midagi peidetud.16

7.1.29 Kõnealuses punktis nimetatud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning võivad ohustada isikuteelu ja tervist. Iseparandatud elektriseadmete puhul ei saa olla kindel nende töökvaliteedis ningebakvaliteetsete elektriseadmete ühendamine vangla vooluvõrku võib kaasa tuua lühised jaelektrikatkestused. Kuna kinnipeetavad kannavad oma karistust reaalsetes, müüridega piiritletudhoonetes ning nende liikumine on piiratud, kujutab hoonete elektrisüsteemi rike olulist riskikinnipeetavate ja vanglateenistujate elule ja tervisele. Mittetöötavate seadmete küljesteemaldatakse tõenäoliselt osasid, mida on võimalik kasutada teiste esemete ja seadmetevalmistamiseks (nt tätoveerimisaparaat). Esemete ja seadmete osade lubamine kambris on ohtlik,sest isikud saavad kõnealustest osadest kokku panna teisi seadmeid ja esemeid ning pärastkasutamist need uuesti lahti võtta. Seesugust toimimist ei saa vangla aktsepteerida, sest see seaksohtu vangla julgeoleku ja vanglas viibivate isikute elu ja tervise.7.1.30 Signaali ja levi edastajad võimaldavad kinnipeetavatel vaadata või kuulata saateid, mis ei olevanglas aktsepteeritud (nt vanglas keelatud pornograafilise sisuga filmid,), mis seab ohtu vanglajulgeoleku või suhelda kontrollimatult välismaailmaga, mis lisaks vangla julgeolekule ohustab kaväljaspool vanglat viibivate isikute julgeolekut. Samuti on ohtlikud mitmesugused seadmedinternetilevi püüdmiseks, sest interneti kasutamine on vanglas keelatud. Käesoleval hetkel onvanglas lubatud piisavalt raadio- ja televisioonikanaleid, et kinnipeetavate info jameelelahutusvajadust rahuldada. Õigusaktide ja kohtulahenditega on isikutel võimalik tutvudaspetsiaalselt neile kohandatud arvutites. Seega ei saa piirang rikkuda isikute õigusi.7.1.31 Kinnipeetavatele on interneti kasutamine vanglas keelatud (v.a spetsiaalsetes kohandatud arvutitesõigusaktide ja kohtulahenditega tutvumiseks), sest kontrollimatu interneti kasutamine ei sea ohtumitte ainult vangla julgeolekut vaid ka väljaspool vanglat viibivate isikute julgeoleku. Sisuliselt onkõnealuses punktis keelatav keelatud juba VSkE § 64 1 p-iga 10, mis sätestab, et kinnipeetavale onvanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid,sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastuvõtta, kuid õigusselguse huvides täpsustab vangla kõnealuse sätte sõnastust. Vangla leiab, et kuiesineb risk, et mingi seadme kaudu, kas siis otseselt (seadme algkonfiguratsioonis) või kaudselt(seda seadet hiljem modifitseerides), on võimalik infot edastada ja vastu võtta, siis ei ole ega saagiolla selle omamine vanglas lubatud. Selline tõlgendus tuleneb sellest, et tänasel päevalvõimaldavad enamasti kõik personaalarvutid infot edastada ja vastu võtta. Kui ka vanemadpersonaalarvutid algkonfiguratsioonis ei pruugi seda võimaldada, siis osutub internetti saaminevõimalikuks läbi selle, et arvutile pannakse juurde väikesed lisad, näiteks USB-liidesega nninternetipulgad või muud arvuti sisesed seadmed, mis ei pruugi olla tuvastatavad. Paraku ei ole kavälistatud, et kinnipeetavad kasutavad ebaseaduslikke viise selleks, et nendeni jõuaks riistvara (ntUSB-netipulk), mida siis saadakse arvutiga ühendada. Kuna väikseim WiFi pulk on mõõtmetega ca1,5 x 2 x 0,8 cm ehk tegemist on väga väikesemõõtmelise esemega, siis on ametnikel neid vägakeeruline avastada ja tõenäosus, et need kinnipeetavateni jõuavad, väga suur. Vangla ei suudavälistada keelatud esemete sattumist vanglasse, mistõttu ei saa välistada sülearvutiga ühendatavariistvara jõudmist kinnipeetavateni. Nimelt ükskõik kui hoolsalt vanglateenistuse ametnikud endatööd ka ei teeks ja vanglasse saabuvaid kirju, pakke ja inimesi ei kontrolliks, siis kõiki keelatudesemeid ei ole kunagi võimalik avastada. Isegi kui vangla suudaks tõendada, et konkreetseesemega ei ole võimalik konkreetsel ajahetkel infot edastada ja vastu võtta, siis ei ole välistatud, etteatud modifikatsioonide tulemusena see osutuks võimalikuks. Vanglal ei ole võimalik teostadaVangS § 6 lg-s 1 sätestatud õiguskorra kaitse kohustust ja VangS § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalvekohustust, sest ei saa eeldada, et vangla peab näiteks viima läbi iganädalaselt ekspertiisetuvastamaks, kas seadet on modifitseeritud või ümber ehitatud. Samuti ei pruugiks ka ekspertiisidmidagi tuvastada, sest kuna modifitseerimist saab teostada väga hõlpsasti, siis on kinnipeetavalenne ekspertiisi võimalik internetipulk vms seade eemaldada. Oluline on siinjuures veel see, etekspertiise peaks läbi viima selleks infotehnoloogilist erialalist pädevust omavad isikud, kedavanglates aga ei ole. Kinnipeetavatele ei ole arvuti kasutamiseks hädavajalik, sest neil on võimalikkõik arvutiga tehtav teostada ilma arvutita. Näiteks on kirju võimalik kirjutada käsitsi, teavikuid saablaenutada raamatukogust või lasta postiga saata, filme saab vaadata televiisorist, muusikat saabkuulata raadiost jne.17

7.1.32 Erinevad andmekandjad on mitmeti ohtlikud. CD-d ja DVD-d on teravate servaga ning neid onvõimalik kasutada lõikerelvana endale või teistele vigastuste tekitamiseks (seavad ohtu isikute eluja tervise). VHS ja audiokassettide sees on kilejas lint, mida on samuti võimalik kasutadaründerelvana. Selleks, et kinnipeetavad saaksid andmekandjaid kasutada, on vanglal eelnevaltvaja veenduda, et andmekandjad ei sisaldaks vägivalda, rassismi, vihkamist ega pornograafilisivms vangla julgeolekut ohustavaid teoseid. Sellise veendumise tagab ainult põhjalik kontroll.Põhjalik andmekandja läbikuulamine või vaatamine on ebamõistlikult suure ajakuluga toiming ningnõuab täiendava tööjõu rakendamist ja segab suuresti vanglateenistuse ametnike põhitööd. Lisakson kassettide sisse võimalik peita esemeid, kuid nende avastamine ilma kassetti avamata ei olevõimalik. Kasseti avamine aga on raskendatud, ajamahukas ja võib kasseti rikkuda. Seegaohustavad VHS kassetid vangla üldist julgeolekut. Märgistamata ning isevalmistatudandmekandjate puhul on omaniku tuvastamine keeruline ning võimaldab kinnipeetavatel kergeminivahetada andmekandjaid, neid teistele laenata või laenutada. Selline tegevus on aga Viru Vanglakodukorra kohaselt keelatud. Isikutel on võimalik kuulata muusikat raadiost ning telesaateid ja filmejälgida telerist, mistõttu ei saa pidada CD-sid, DVD-sid ja VHS-e vanglas hädavajalikeksesemeteks. Tundmatu päritoluga infokandjate kasutamine riigiarvutites on keelatud, kunaarvutisüsteemide halvamine tundmatu viirusega ohustab olulisel määral vangla julgeolekut. SIMkaardidon samuti infokandjad ning on sihipäraselt kasutatavad vaid mobiiltelefonis. SIM-kaardidvõimaldavad koos mobiiltelefoniga luua lubamatuid ja vangla üldisele julgeolekule ohtlikkekontakte. Enamasti ei ole SIM-kaarti võimalik ilma telefonita sihipäraselt kasutada. Kunamobiiltelefonid on vanglas keelatud, siis SIM kaartidel pole isikute jaoks mingisugust praktilistväärtust. SIM kaartide lubamine pigem soodustaks mobiiltelefonide levikut vanglas, sest kui SIMkaart on isikul juba olemas, siis see tekitab ahvatlusi omandada ka telefon. SIM-kaardidvõimaldavad koos mobiiltelefoniga luua lubamatuid ja vangla üldisele julgeolekule ohtlikkekontakte. Samal põhjusel on keelatud ka muud infokandjad.7.1.33 Elektroonilisi ja digitaalseid mänge on väga erinevaid ning paljude mängude mängimiseks onvajalik mängukonsoolide või muude tarvikute/seadmete olemasolu. Sellistesse seadmetesse onvõimalik peita keelatud esemeid või aineid ja neid on võimalik ümber ehitada muuks otstarbeks (ntsidevahendiks, interneti kasutamiseks vm), kuid elektroonika kontrollimine ja läbiotsimine onvanglas raskendatud. Vanglateenistuse ametnikud ei ole elektroonikaspetsialistid ning erialaseidteadmisi omamata on üksnes vaatluse tulemusel keeruline hinnata, kas seade on ümber ehitatudvõi mitte. Keelatud ainete ja esemete leidmiseks on vajalik seadmete lahti võtmine, kuid seetõttukaotavad uued elektroonikaseadmed garantii. Samuti võib esemete lahti võtmine põhjustada nenderikkeid, mis omakorda võivad vanglale kaasa tuua varalise kahju nõudeid. Mängukonsoolidemängud on ka enamjaolt vägivaldse sisuga. Nimetatud mängude omamine ja mängimine annabkinnipeetavatele valed väärtushinnangud ning võib õhutada vägivalda. Mängude mängimine tekitabhasarti (sõltuvust), mängimine on ebaratsionaalne ajakasutus ja vangistuse täideviimise eesmärkesaaks muude tegevustega hoopis tulemuslikumalt realiseerida. Kuigi arvutimängud ei ole otseselthasartmängud, on neil hasartmängule iseloomulike tunnuseid, mis võivad mõjutada katäiskasvanud isiku psüühikat. Arvutimängude mängimine võib tekitada sõltuvust ja soovi veetarohkem aega mängides ning selle võimaluse puudumisel põhjustada ärrituvust ja negatiivsethoiakut ümbritseva suhtes. Ärritunud olek mõjutab kinnipeetavate omavahelist suhtlemist japõhjustab kiiremini konfliktide tekkimist, mis ohustab vangla üldist julgeolekut. Kinnipeetavatel onmuul viisil võimalik oma vaba aega sisustada. Seega tuleneb eelpooltoodust, et kõnealuses punktisnimetatud esemed on ohuks vangla julgeolekule,7.1.34 Kõnealuse eseme keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna selle läbiotsimine onkas raskendatud või teatud juhtudel isegi teostamatu. Kaalu sisse on võimalik peita keelatud aineidja esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada. Samuti on kaalu seest võimalik saadaerinevaid osi, millest ise valmistada seadmeid (veekeetja, tätoveerimisaparaat). Seega tulenebeelpooltoodust, et kaal on vangla julgeolekut ohustav ese. Vajadusel kaalub kinnipeetavaidmeditsiiniosakond. Toiduained on paigaldatud reeglina pakenditesse, millele on kogus pealemärgitud. Seega puudub kinnipeetavatel vajadus omada kambris kaalu18

7.1.35 Riidepuu on keelatud, sest nimetatud ese võib sisaldada traati ning traat on vanglas keelatud. Isegikui riidepuu on plastikust, siis on tegemist ohtliku esemega, sest seda on võimalik kasutadaründevahendina, seades ohtu isikute elu ja tervise. Samuti on riidepuu konksu võimalik kasutadakeelatud esemete riputamiseks nt ventilatsioonišahti, mis raskendab keelatud esemete avastamiseja seab ohtu vangla julgeoleku. Kuna kinnipeetavatel on oma riideid võimalik hoida kappides janagis, siis ei ole riidepuu kinnipeetavale hädavajalik ese ja selle keelamisega ei rikutakinnipeetavate õigusi.7.1.36 Nokamütsi kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku. Kui kinnipeetavad kasutaksid nokamütse, siisei oleks võimalik nende operatiivne tuvastamine (eriti läbi kaamerate). Samas jätab punktvõimaluse kanda nokamütsi, mis on väljastatud vanglateenistuse loal. Vanglateenistus võib andaerandkorras loa nokamütsi kandmiseks, kuid seda ennekõike suveperioodil soojemal japäikselisemal ajal. Seega on nokamütsi kandmise lubamine tingitud ilmastiku tingimustest ja onajutine.7.1.37 Seesugused jalanõud on ohuks vanglas viibivate isikute elule ja tervisele, sest neid on võimalikkasutada ründerelvana ning sobivad eriti hästi vara kahjustamiseks (nt motosaapad akendelõhkumiseks). Isikutel ei ole keelatud kanda jalanõusid, mis ei ole vangla julgeolekule ohtlikud,mistõttu ei saa piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi.7.1.38 Nimetatud esemete keelamise eesmärk on vangla üldise julgeoleku tagamine. Kõnealuses punktissätestatud esemed seaksid ohtu vangla julgeoleku. Kui kinnipeetavate asjad on kottides, kohvrites,karpides või kastides siis on vanglateenistuse ametnikel raskendatud kambrite efektiivne jälgimineja läbiotsimine. Nimelt on kotid sageli mitmekordsete õmbluste-, voltide-, taskutega, mitmekordsevõi tugevdatud põhjaga jne. Seesugustesse kottidesse ja kohvritesse on eriti hõlbus peita keelatudesemeid ja aineid. Samuti võivad karpidel olla mitmekordsed põhjad, topeltseinad jne. Sellisteesemete igakülgne kontrollimine ning sellistes esemetes hoitavate esemete igakülgne kontrollimineon aeganõudev ja keerukas, mistõttu on takistatud läbiotsimiste kiire ja efektiivne teostamine.Lisaks karbid reeglina tugevamast materjalist ning teravate nurkade või servadega, mida saabkasutada isikute ründamiseks. Plastikust alustest ja kannudest on võimalik saada suuri teravaidkilde, mida on võimalik kasutada isikute ründamiseks. Kinnipeetavatel on võimalik hoida asjuvanglat vähem ohustaval viisil kambris selleks ette nähtud kohas, s.o kapis, nagis või kilekottides.Kilekotte lubatakse maksimaalselt viis, sest rohkemateks puudub reaalne vajadus ning igatäiendava kilekoti lubamisega kambrisse kaasneb oht vangla julgeolekule. Nimelt tulebläbiotsimistel iga kilekott ning selle sisu põhjalikult läbi kontrollida ning mida vähem on kilekotte,seda efektiivsemini on võimalik läbiotsimist teostada. Lisaks on praktika näidanud, et ebavajalikkeesemeid hakatakse tihtipeale kasutama mittesihipäraselt. Näiteks on kilekottidest võimalik punudanöör. Nööri on võimalik kasutada ründerelvana, riputusaasade valmistamiseks jne. Kuna toit säilibkõige paremini spetsiaalsetes plastikust toidukarpides, siis jääb lubatuks maksimaalselt kaks karpi,mille kogumaht ei ületa ühte liitrit. Piirang on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Nimelt onkontrollimatul hulgal karpe kambris mittevajalikud ja raskendavad läbiotsimise teostamist.Kinnipeetavat toitlustatakse kolmel korral päevas, mistõttu puudub tal vajadus suurel hulgal toitusäilitada. Kui kinnipeetav aga otsustab mitmekümnes karbis toitu säilitada, siis on keelatudesemete avastamine nendest karpidest väga keeruline ja seab ohtu vangla julgeoleku. Lisaks onka karpide purustamisel võimalik saada teravaid kilde, mida saab kasutada ründerelvadena.Vangla poest ostetud toitu või jooki on võimalik säilitada lisaks säilituskarpidele kaoriginaalpakendites.7.1.39 Vihmavarju kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku ja on ohuks isikute elule ja tervisele. Kuikinnipeetavad kasutaksid vihmavarje, siis ei oleks võimalik nende operatiivne tuvastamine (eriti läbikaamerate). Lisaks sellele on vihmavarju võimalik kasutada ründerelvana. Samuti sisaldavadvihmavarjud reeglina traati, mida kinnipeetavad kasutavad nt veekeeduseadmete ehitamiseks.Kuna jalutusboksides ja -hoovides on katusealused, mille all on kinnipeetavatel võimalik vihmagaseista, siis ei saa vihmavarje pidada vanglas hädavajalikeks esemeteks, mistõttu nende keelamineei saa rikkuda kinnipeetavate õigusi.19

7.1.40 Nimetatud esemete keelamise eesmärk on vangla üldise julgeoleku tagamine. Kellade keelamineon vajalik, kuna tuvastamaks, kas kella sisse on peidetud keelatud aineid või esemeid, on vajakella korpus avada. Korpuse avamine võib aga kahjustada kella mehhanismi selliselt, et kell lakkabtöötamast. Kuna käekellad on väikesemõõdulised ning tõenäosus, et nendesse on peidetudkeelatud esemeid, on väike, samuti seepärast, et isikud saaksid kella vaadata, jäävad lubatukskäekellad. Kuna päevakavas ette nähtud toimingutest teavitatakse kinnipeetavaid valjuhääldi teelning lubatuks jäävad käekellad, siis ei too kõnealune piirang kaasa kinnipeetavate õigusterikkumist.7.1.41 Päikeseprillide kandmine raskendab oluliselt kinnipeetava operatiivset tuvastamist ning võimaldabkandjal varjata füüsilise arveteklaarimise tulemusena tekkinud vigastusi. Vigastustele õigeaegnereageerimata jätmine ja arstiabi hilinenud andmine seab ohtu kinnipeetava elu ja tervise,kinnipeetavate vahelise arveteklaarimisele igeaegne reageerimata jätmine seab ohtu seada vanglajulgeoleku tervikuna. Kõnealune säte ei riku kinnipeetavate õigusi, sest meditsiinilise näidustuseolemasolul lubatakse või väljastatakse kinnipeetavale päikeseprillid.7.1.42 Silmaklappide seavad ohtu vangla julgeoleku, sest nende kasutamine raskendab isikutetuvastamist. Näiteks teostavad valvurid, siis kui kambriuksed on suletud, kinnipeetavate ülejärelevalvelt läbi uksesilma. Selle tarbeks, et valvuritel oleks võimalik kinnipeetavaid öösel läbiuksesilma tuvastada põleb kambrites ka öövalgustus. Kui aga isikutel on ees silmaklapid, siis ei olevalvuril võimalik operatiivselt isikuid tuvastada ja isikute tuvastamiseks tuleb siseneda kambrisse.Kambrisse sisenemine on aga oluliselt ajakulukam ning häirib ka kinnipeetavate ööund. Samuti onsilmaklapid reeglina mitmekordsest materjalist, õmbluste või paksendustega. See tähendab, etsinna sisse on võimalik peita keelatud esemeid, mida on keeruline silmaklappide seest leida.7.1.43 Kõrvatroppide ja –klappide kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku. Nimel ei taju nende kasutajaenda ümber toimuvat selgelt, mis seab ohtu neid esemeid kasutavate isikute elu ja tervise, kui kavangla üldise julgeoleku. Näiteks ei kuule isik, tema ligiduses toimuvat kaklust, töötavatsuitsuandurit, ametnike korraldusi jne. Lisaks sisaldavad kõrvaklapid juhtmeid, mida on võimalikkasutada ründerelvana. Ilma juhtmeta kõrvaklappe on võimalik seadistada selliselt, et nende abilon võimalik edasi anda ja vastu võtta informatsiooni. Seesugune kontrollimatu teabe edastaminevõib ohtu seada väljaspool vanglat asuvate isikute turvalisuse.7.1.44 Usuliste vajaduste rahuldamiseks ei ole kinnipeetaval vajalik rohkem kui ühte komplektipalvehelmeid. Samas on aga palvehelmed üks artikleid, millega kinnipeetavad äritsevad. Esemetemüümine, vahetamine jmt on aga vanglas keelatud ning võib tekitada kinnipeetavate vahelisivõlasuhteid, mis aga omakorda ohustavad vangla üldist julgeolekut. Lisaks sisaldavadpalvehelmed niiti/nööre, mis on vanglas keelatud. Mitmete palvehelmeste olemasolul on võimalikpiisavalt pikk nöör/niit saada, et ohustada vanglas viibivate isikute julgeolekut. Kõnealune piirang eiriku kinnipeetavate õigusi, sest usuliste vajaduste rahuldamiseks jääb lubatuks üks komplektpalvehelmeid.7.1.45 Relvamaketi ja -imitatsiooni omamine loob vanglas viibivatele isikutele pettekujutelma, mis häiribtugevalt vangla tööd ning seab ohtu vangla julgeoleku. Nt ei pruugi vanglateenistuja esmapilgul arusaada, kas teda ähvardatakse maketiga või päris relvaga, mistõttu ei ole tal võimalik operatiivseltreageerida ning ähvardajat kahjutuks teha. Lisaks on relvamakettide ja -imitatsioonide sissevõimalik peita erinevaid esemeid ning reeglina ei ole neid võimalik eset kahjustamata läbi otsida.7.1.46 Filtrid seavad ohtu vangla julgeoleku, sest filtritesse on väga hõlpsasti võimalik peita keelatudesemeid ja aineid ning reeglina ei ole võimalik filtrit vigastamata seda läbi otsida. Kuna üldjuhul onveefiltris vee puhastamiseks vajalikud graanulid või aine, siis võib filtri originaalsisu hõlpsastiasendada narkootilist ainet sisaldavaga ning vanglal ei ole võimalik seesugust asendust tuvastada.Kinnipeetavatel võib olla põhjendatud vaid veefiltri kasutamine ning kuna neid on võimalik soetadavangla vahendusel kauplusest, siis ei saa kinnipeetavate õigused rikutud.7.1.47 Küttekehad on vanglas keelatud, kuna seavad ohtu vangla julgeoleku ja vanglas viibivate isikuteelu ja tervise. Küttekeha ebaõige kasutamine võib põhjustada tulekahju, sellega rünnates on20

võimalik kaaskinnipeetavaid ja ametnikke kõrvetada, küttekehasse on võimalik peita keelatudesemeid, mille leidmine seadme seest, ilma seadet kahjustamata, on võrdlemisi keeruline ningreeglina sisaldavad küttekehad juhet, mida on samuti võimalik kasutada ründerelvana. Kunavanglas on sisetemperatuur piisavalt kõrge, siis puudub vajadus ruumide täiendavaks kütmiseks.Vee keetmiseks jääb lubatuks veekeetja.7.1.48 Kõnealuses punktis nimetatud esemete omamine kambris seab ohtu vangla julgeoleku. Nimelt onvanglal oluliselt lihtsam tagada vangla julgeolekut siis kui kinnipeetavatel on kasutusel vangla pooltväljastatud esemed. Seesugustesse esemetesse on reeglina keerulisem midagi peita ning neid onlihtsam läbi otsida, sest vangla teab eseme eripärasid. Väljapoolt kaasa võetud või saadetudesemetesse võib olla peidetud keelatud esemeid, samuti võivad need olla immutatud narkootiliseainega vms. Lisaks ei toimu vangla poolt väljastatud esemetega reeglina mingisugust äritsemistnagu isiklike esemetega. Kuna isikul ei jää kõnealuse piirangu tõttu oma õigused teostama, vaid tasaab neid teostada esemetega, mille on vangla väljastanud, siis ei riku kõnealune piirangkinnipeetava õigusi.7.1.49 Nende esemete ühiseks jooneks on see, et need esemed ohustavad vangla üldist julgeolekut.Seesuguste esemetega, mille läbiotsimine on väga ajamahukas või keeruline (näiteksmargialbumid) on oht, et vanglateenistuse ametnikel jäävad esemesse peidetud keelatud esemedavastamata. Osa esemeid on seesugused, mida ei ole võimalik ilma eset lõhkumata läbi otsida(näiteks mänguasjad) või on väga suur tõenäosus, et ese läbiotsimisel puruneb. Kuna ese tulebläbiotsimiseks lõhkuda või see puruneb ning esemeid, mis ei ole terved, kinnipeetavatele kätte eianta, siis kaob nende esemete omandamiseks igasugune eesmärk ja mõte. Teatud esemetepõhjalik läbiotsimine toob endaga kaasa hügieeniprobleemid (läbiotsimisi teostatakse ka käsitsieset läbi otsides), mistõttu ei ole ka seesuguste esemete kätteandmine mõeldav. Kinnipeetavalevajalikud esemed väljastab kinnipeetavale kas vangla või on tal võimalik need ise poest soetada.Seesugune toimimine tagab selle, et vanglasse ei saabuks ja kambrites ei säilitataks mittevajalikkeesemeid, mis takistaksid kambrite läbiotsimist ja seaksid seeläbi ohtu vangla julgeoleku.7.1.50 Nimetatud esemete saatmine posti teel seab ohtu vangla julgeoleku, kuna nende läbiotsimine onkas raskendatud või teatud juhtudel isegi teostamatu. Nii riideesemete taskutesse ja õmblustevahele kui ka jalatsite taldadesse kontsadesse jm on võimalik peita keelatud aineid ja esemeid,mida vanglaametnikul on raske avastada. Samuti on võimalik riideid immutada narkootilisevedelikuga, mida vanglateenistuse ametnikud ei pruugi avastada. Kinnipeetaval on kohustus kandavangla riietust ning neid esemed, mida vangla kinnipeetavale ei anna, on kinnipeetaval võimaliksoetada vanglateenistuse vahendusel. Puudustkannatavale kinnipeetavale väljastatakse vajalikudriideesemed ja jalatsid vangla poolt.7.1.51 Plastikupudeleid kasutavad kinnipeetavad raskete hantlite valmistamiseks, täites need näitekssoolaga. Seesuguste raskete esemete hoidmine kambris seab ohtu vangla julgeoleku ja on ohuksisikute elule ja tervisele, sest raskeid pudeleid on võimalik kasutada ka ründerelvadena löömiseks.Kambris ei ole kinnipeetavatel vajadust rohkema kui viie liitri originaaljoogi omamiseks, kunavangla kauplusest ei saa rohkem osta. Taarat saab kinnipeetav igal järgneval poekorral pooditagastada.8 Isiklikud esemed ja nende hoidmine8.1 Tulenevalt VSkE § 61 sätestatule Vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasasolevad asjad (kui tegemist ei ole Vanglas keelatud esemetega) lattu hoiule või antaksekinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades esemete kaalupiirangut ja isiklikuriietuse kandmise piirangut. Asjad, mida kinnipeetav kambris igapäevaselt ei vaja, on tal võimalikpaigutata lattu. Esemete laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks esitab kinnipeetavvormikohase taotluse.21

8.2 Käesolev punkt sätestab laost esemete väljastamise ja esemete lattu paigutamise ajakava.Graafiku loomise eesmärk on tagada organiseeritult esemete lattu paigutamine ja laostväljastamine.8.3 Toodud välja kinnipeetava isiklike esemete ja nende hoidmisega seotud kohustused. Vanglasisekorraeeskirja § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavateisiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahenduselsoetatud isiklikke asju. Kuna kinnipeetav vastutab oma isiklike asjade eest, siis on vajalikkohustada teda hoidma asju ainult määratud hoiukohas. See tagab ka selle, et vanglateenistuselon hoiukohast keelatud eseme leidmisel võimalik tuvastada eseme omanik.8.4 Toodud välja kinnipeetava isiklike esemete ja nende hoidmisega seotud keelud8.4.1 Vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures võikinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistusevahendusel soetatud isiklikke asju, sellest tulenevalt on igasugune muu viis esemete endavaldusesse saamine keelatud. Tagamaks ja kindlustamaks seda, et kinnipeetavad ei müüks egavahetaks oma asju on vajadus antud sätte kodukorda sätestamine. Aitab hoida kinnipeetavateisiklike asjade ühtseid nimekirjasid korrektse ja õigena.8.4.2 Eesmärk on, et Vangla omaks ülevaadet kinnipeetaval kambris või Laos olevatest isiklikestesemetest. Ihupesu ja sokkide ära viskamisel piisab sellest, kui vanglateenistuse ametnik veendub,et asjad visatakse kinnipeetava poolt minema ja vanglateenistuse ametnik märgib selle taotlusele.Kõik muud asjad, mis on märgitud kinnipeetava isiklike asjade kambris olevate esemete nimekirjaja mida kinnipeetav soovib mahakanda (hävitada), tuleb esitada laole koos vastavasisulisetaotlusega. Praktikas on olnud juhtumeid, kus kinnipeetav taotleb maha kanda jalanõud, kuid mõniaeg hiljem ilmuvad need välja teise kinnipeetava kasutusest. Peale selle jääb iga esitamatahävitatud ese asjade kogukaalu arvele ning see tähendab, et kui kinnipeetaval on kaalupiirang täis,mistõttu ei saa ta uusi asju lisada oma esemete hulka. Selline regulatsioon aitab ühest küljest luuakinnipeetava asjadest tõetruuma pildi ning teisest küljest distsiplineerib kinnipeetavaid esitamataotluse juurde ka vastavaid esemeid, mitte manipuleerima oma tegeliku varade seisuga.8.4.3 Vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures võikinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistusevahendusel soetatud isiklikke asju, sellest tulenevalt on igasugune muu viis esemete endavaldusesse saamine keelatud. Keeld teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseksteistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju on vajalik selleks, et takistadakinnipeetavate vahelisi ebaseaduslikke võlasuhteid.8.4.4 Eluosakonnast kaasavõetavate esemete piiramise eesmärgiks on vangla julgeoleku tagamine.Liigsed kinnipeetaval kaasasolevad esemed pikendavad ajaliselt ning raskendavad läbiotsimist,annavad kinnipeetavale suurema võimaluse keelatud esemete peitmiseks ning esemeteomavaheliseks vahetamiseks.8.4.5 Eesmärk on vältida keelatud või ebaseaduslikul viisil omandatud esemete sattumine eluosakonda.Kinnipeetava riietus ja hügieenitarbed8.5 VangS § 46 lg 2 alusel on vangla direktoril õigus lubada kinnipeetavatel kanda isiklikku riietust.Määratletud isikliku riietuse kandmise lubamine on põhjendatud kuna vanglateenistuse pooltkinnipeetavale antava vangla riietuse hulka ei kuulu kõik käesolevas punktis loetletudriietusesemed, kuid mis on normaalsetes tingimustes vajalikud elementaarsete hügieenitingimustetagamiseks ja Eestis valitsevatele ilmastikutingimustes mugavamaks ja elamisväärsemaks eluks.Punktis nimetatud soojaks pesuks loetakse pikkade varrukate ja pikkade säärtega keha vastuhoidvat ning lukkudeta, nöörideta või muude lisaelementideta riideesemeid, mis ei ole kõlblikudpealisriidena kandmiseks - sooja pesu lubatakse kanda vangla riietuse all varjatult. Punktisnimetatud esemete koguste piiramine on vajalik kuna vastasel juhul oleks kambris asuvate asjaderohkuse tõttu raskendatud kambri läbiotsimine ning visuaalse järelevalve teostamine.22

Elektriseadme taotlemine8.6 Tulenevalt VangS § 31 võib kinnipeetaval vanglateenistuse ametniku loal olla isiklik raadio,televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nendekasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Elektriseadme kasutamiseks loasaamiseks peab kinnipeetav esitama taotluse, et vanglal oleks kaalutlusõigust teostades võimalikteha otsus.Elektriseadme kasutamine8.7 Vangla võib haldusmenetluses kohaldada haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 53 lg 1punkti 2, mille kohaselt on haldusakti kõrvaltingimus haldusakti põhiregulatsiooniga seotudlisakohustus. Kohustuse eesmärk on tagada, et eset kasutatakse vangla julgeolekut ohtuseadmata ehk seda kasutatakse selleks ettenähtud ajal ja kohas ning selle külge ei ühendatamingeid lisaseadmeid.8.8 Kui kinnipeetav ei suuda täita elektriseadme kasutamisega seotud kohustusi, mille tulemusel võibohtu sattuda vangla julgeolek, on põhjendatud loa kehtetuks tunnistamine.8.9 Motiveerimaks kinnipeetavaid kinni pidama elektriseadme kasutamise korrast, on sanktsiooninaelektriseadme kasutamise korra rikkumisel kinnipeetaval õigus taodelda luba elektriseadmekasutamiseks kuue kuu möödudes loa kehtetuks tunnistamisest.8.10 Kuna Vangla ei ole elektrivarustusega tegelev asutus ei saa ka Vangla võtta vastutustelektriseadmete kahjustuse eest, mis on tekkinud elektrivoolu katkestusest, pinge muutustest võielektriseadmete tehnilistest riketest. Vangla vastutab vaid juhul kui kahjustus on tekkinud Vanglaõigusvastase tegevuse tõttu.Elektriseadme remontteenusReguleeritud elektriseadme remontteenuse korraldus9 ToitlustamineKinnipeetavate söömise üldkord9.1 Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 1 kohaseltkäesoleva määrusega kehtestatakse päevased toidunormid kinnipidamisasutusteskinnipeetavatele.9.2 VangS § 47 sätestatu kohaselt kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonnaüldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetavatoitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukavakoostamist ja toitlustamist jälgib arst. Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavaledieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid.Sotsiaalministri 31.detsembri 2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 4sätestab toidunormid erivajadustega kinnipeetavatele, mille kohaselt haigete ning muudeerivajadustega kinnipeetavate toidunormi määrab tervishoiutöötaja, kes arvestab seejuureskäesoleva määruse ja sotsiaalministri määrustega kehtestatud tervisekaitsenõudeid.Kinnipeetavad, kelle kehamassiindeks on alla 18,5 kg/m2, naised pikkusega üle 180 cm ja mehedpikkusega üle 190 cm peavad saama lisaks tabelis 1 esitatud normikohaseletoiduenergiavajadusele toitu, mis katab toiduenergia lisavajaduse 1260 kJ ehk 300 kcal.9.3 Religioossetel kaalutlustel või meditsiinilistel põhjustel liha mittesisaldava toidu saamise otsustabvangla kaplan või meditsiinitöötaja, kes annab hinnangu, kas taotlus on põhjendatud. Lihavabatoidu võimaldamise eesmärk on, et kinnipeetav saaks vältida liha sisaldavate toiduainete söömist,kui seda ei võimalda tema tervislik seisund või usulised vaated. Kui kinnipeetav ostab Vangla23

kauplusest liha sisaldavaid toiduaineid, lõpetatakse temale määratud lihavaba toidu väljastaminening kinnipeetavale määratakse tavatoitlustamine.9.4 VangS § 47 lg 1 sätestatu kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuseselanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet.Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.Toitlustamine toimub päevakavas ettenähtud ajal sööklas va käesolevas punktis toodud erisused.9.5 Toodud välja toitlustamisega seotud kinnipeetava kohustused9.5.1 Vangla peab kinnipeetavale tagama igapäevase toitlustamise ning kuna toitlustamine toimubreeglina üksnes sööklas (va punktis 9.4 toodud erisused), siis on kinnipeetaval kohustus minnasöögiaegadel sööklasse.9.5.2 Nõuded vajalikud puhtuse ja korra tagamiseks sööklas, samuti suunamaks kinnipeetavaidviisakusnormide täitmisele.9.5.3 Tagamaks operatiivselt probleemide lahendamine tuleb kõikidest toitlustamisega seotudprobleemidest teavitada sööklas viibivat vanglaametnikku koheselt.9.6 Toodud välja toitlustamisega seotud kinnipeetava keelud9.6.1 Eesmärk on vältida keelatud või ebaseaduslikul viisil omandatud esemete sattumine eluosakonda.9.6.2 Vangla poolt väljastatakse igale kinnipeetavale toit individuaalselt. Selleks, et kinnipeetavale olekstagatud päevaseks tarbimiseks ettenähtud toidunorm, on keelatud temale väljastatud toiduandmine teisele kinnipeetavale.9.7 Kinnipeetaval on õigus keelduda Vangla poolt temale pakutavast toidust. Kinnipeetava pooltvastavasisulise kirjaliku taotluse esitamise korral ei väljastata temale toiduportsjonit ningvanglateenistuse ametnik fikseerib kinnipeetava tahte toidust loobumise kohta.Sööklasse sisenemine ja toidu jagamine9.8 Eesmärk on tagada kinnipeetavate tõhus järelevalve.9.9 Selleks, et tagada kõigile kinnipeetavatele ettenähtud toiduportsjon, väljastatakse toit igalekinnipeetavale isiklikult. Kui väljastada toit teisele kinnipeetavale, võib juhtuda, et mõni kinnipeetavjääb toiduta.9.10 Üldlevinud viisakusnorm ja viisakal käitumisel tervikuna on kinnipeetavate käitumiseleüldpreventiivne mõju peale Vanglast vabanemist. Samuti vajalik julgeoleku tagamiseks, kunalaudadel/toolidel olevad üleriided takistavad kinnipeetavate üle visuaalse järelevalve teostamist.Toitlustamine väljaspool sööklat9.11 Sätestatud toitlustamise korraldus väljaspool sööklat.9.12 Toidujagamist väljaspool sööklat teostab köögitööline vanglateenistuse ametniku järelevalve all.Eesmärk on järelevalve tagamine kinnipeetavate üle ning kinnipeetavate poolt õigusrikkumistetoimepanemise ära hoidmine.9.13 Sätestatud katlakütjate toitlustamise korraldus.Üldhügieen sööklas9.14 Eesmärgiks toidu käitlemise ja jagamisega seotud üldhügieeninõuete täitmine.10 Jäätmete käitlemine10.1 Kinnipeetava eluruum on kamber või tuba. Kinnipeetava olmetegevusega kaasneb muuhulgasolmejäätmete tekkimine. Vastavalt jäätmeseaduse § 31 lg 1 sätestatule korraldab kohalikuomavalitsuse üksus jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nendetaaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Harku vallavolikogu 26.05.2005 määruse nr 13 „Harkuvalla jäätmehoolduseeskiri“ § 3 lg 1 sätestatu kohaselt tuleb jäätmeid koguda liigiti. Vangla on24

kehtestanud kinnipeetavale kohustuse sortida paber- ja papijäätmed, pakendijäätmed ningsegaolmejäätmeid nende tekkekohas ning loonud tingimused jäätmete liigiti kogumiseks.Kinnipeetav saab jäätmeid ära anda kindla regulaarsusega, et nende eluruumi ei tekiks jäätmetekogumist (ladestumist), mis võib takistada vanglateenistuse ametnikul teostada järelevalvet võiohustada kinnipeetava tervist. Sorteerimisjuhendite väljastamine on vajalik selleks, et kinnipeetavaloleks igal ajal võimalik meelde tuletada, kuidas nõuetekohaselt prügi sorteerida. Nõustamise jakontrollimisega tõstetakse kinnipeetavate teadlikust ning tagatakse prügi nõuetekohanesorteerimine.10.2 Sätestatud kogutud jäätmete sorteerimine. Toodud erisus sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnakinnipeetavate, katlamajas töötavate kinnipeetavate ning kinnipeetavatest koristajate ja sööklamajandustööliste poolt prügi sorteerimise korraldusele.10.3 Kuna patareid kuuluvad ohtlike jäätmete alla, siis toimub nende käitlemine erikorras. ehk seetõttupeab kinnipeetav patarei andma vanglateenistuja kätte, kes selle ettenähtud kohta paigutab.11 Olmeküsimused11.1 Vanglasiseseid olmeküsimusi lahendavad vanglateenistuse ametnikud, tulenevalt nendeametikoha põhistest kohustusest ja pädevusest. Kinnipeetava probleemide esmane edastaja jalahendaja on osakonna inspektor-kontaktisik. Juhul kui kinnipeetava probleemi lahendamine eikuulu osakonna inspektor-kontaktisik pädevusse, edastab ta selle lahendamiseks Vangla vastavalestruktuuriüksusele. Kinnipeetaval vangistusega seoses tekkinud probleemid lahendatakseinspektor-kontaktisiku poolt või tema vahendusel. Vanglale kinnipeetava poolt esitatud taotlus peabolema vanglateenistusele arusaadav, mistõttu on vajalik, et taotlus oleks kirjutatud selgestiloetavas käekirjas ning selle sisu peab olema selgelt ja üheselt väljendatud. Kui esitatud taotlus onebakorrektselt vormistatud või ebatäpne, peab seda lahendav vanglateenistuse ametnik asumatäpsustama puudulikult esitatud andmeid ning taotlust ei ole võimalik esimesel võimalusellahendada.11.2 Kinnipeetav esitab Vanglale taotlusi vaid enda nimel, sest ta saab oma pöördumises taotleda vaidkonkreetselt temasse puutuvate probleemide lahendamist. Tulenevalt keeleseaduse §-st 10 toimubriigiasutuste asjaajamine eesti keeles. Selles tulenevalt tuleb pöördumised esitada eesti keeles.11.3 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale võiselgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest.Sellest tulenevalt nähakse vastamisele reeglina ette 30 päevane tähtaeg. Erandina tuleb käsitledaseadustes ette nähtud kindlaid tähtaegu, millest ei ole lubatud kõrvale kalduda (nt tuleb teabenõuetäita 5 tööpäeva jooksul).Vangla poolt väljastatud pesu pesemine11.4 Hügieeni tagamiseks kindlustab Vangla kinnipeetavale Vangla poolt väljastatud voodipesu jakäterätikute vahetuse üldjuhul iga neljateistkümne päeva järel. Juhul, kui tekk, madrats või padi onmäärdunud, on kinnipeetaval õigus taotleda nende pesemist. Juhul kui tekk, padi või madrats onmuutunud kasutuskõlbmatuks, on kinnipeetaval võimalus esitada taotlus esemete vahetamiseks.11.5 Vangla väljastatud riideesemete ja voodipesu puhastamine toimub vangla kulul. VangS § 46kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust. Vanglateenistuse ametnik võib lubada kakinnipeetaval kanda isiklikku riietust, kui viimane kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse,korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Isiklike riiete korrashoiu peab tagama kinnipeetav ise.Isiklike riiete pesemiseks vajalikke vahendeid saab kinnipeetav osta Vangla kauplusest.11.6 Kinnipeetav on kohustatud arvestama, et tal on võimalik kanda vangla vormi korrektselt, kui osariideid on pesusse antud. Säte täpsustab, kui palju saab kinnipeetav korraga riideesemeid pesusseanda. Jope pesemine ei pea toimuma sama sagedusega, kui ülejäänud riiete pesemine.Isiklike riiete pesemine ja kuivatamine25

11.7 Säte täpsustab, kuidas on kinnipeetaval võimalik soetada isiklike riiete pesemiseks pesuvahendeidning pesu pesemise korraldust.11.8 Punktis on ette nähtud võimalus anda isiklikud riided pesemiseks pesumajja. Riided võetaksepesusse vaid kirjaliku taotluse alusel. Taotlusele tuleb märkida riideesemete nimekiri ningkinnitus selle kohta, et kinnipeetav on teadlik esemete pesemise võimalikest tagajärgedest egaesita hiljem vanglale mingeid pretensioone. Kinnipeetav peab andma nõusoleku, et temaisikuarvelt arvestatakse maha pesu pesemise teenuse raha.11.9 Punktis täpsustatakse, milliseid esemeid pesusse ei võeta. Üleriideid võidakse pestaerandjuhtudel, kui kinnipeetav kinnitab taotlusel oma allkirjaga, et on teadlik esemete pesemisevõimalikest tagajärgedest.11.10 Sätestatud pesu pesemise hind.11.11 Sätestatud pesu kuivatamise korraldus.Hügieenitarvete taotlemine11.12 Vastavalt VangS § 50 lg 1 peab kinnipeetav hoolitsema oma hügieeni eest. Isikutele, kellel selleksrahalised võimalused puuduvad, väljastab Vangla puuduolevad elementaarsed hügieenivahend.Kinnipeetaval, kellele ei ole piisavalt vahendeid võimaldatakse taotleda hügieenipaki väljastamist.Punktis täpsustatakse, millisel ajal saab taotlusi esitada.11.13 Punktis on välja toodud, milline on hügieenipaki sisu. Loetellu kuuluvate esemetega on tagatudkinnipeetavate esmavajalik hügieen.11.14 Punktis sätestatakse, millistel tingimustel on kinnipeetaval õigus hügieenipakki saada. Rahalisepiiri kehtestamine on vajalik selleks, et kinnipeetav oma rahalisi vahendeid kasutaks kaupluseseesmärgipäraselt ja soetaks eelkõige ise vajalikud hügieenivahendid. Vastasel juhul kulutabkinnipeetav kaupluses raha muudele esemetele, eeldades, et Vangla tagab tallehügieenivahendeid. Hügieenipaki komplekteerimisel on arvestatud vahendite keskmist kulu.11.15 Punktis on välja toodud tavapärasest hügieenipaki väljastamisest erinev kord. Punktis on väljatoodud, kuidas saab vanglasse saabunud kinnipeetava hügieeni tagamiseks vajalikud vahendid.Hügieenivahendid väljastatakse kõikidele kinnipeetavatele, kes saabudes Vanglasse neid ei oma.Puuduolevad hügieenivahendid antakse kinnipeetavale Vanglasse vastuvõtuprotsessi käigus ningneed märgitakse kinnipeetava asjade ühtsesse nimekirja.Riideesemete taotlemine11.16 Punktis on kehtestatud kord ja tingimused, kuidas toimub riideesemete väljastaminevähekindlustatud kinnipeetavale.Teenuste eest raha broneerimine11.17 Vangla vahendusel on kinnipeetaval võimalik kasutada mitmeid teenuseid, nt pesu pesemine,koopiate tegemine, riiete parandamine jne.11.18 Raha broneeritakse kohe pärast sellekohase taotluse saamist finantsteenistuja poolt. Rahabroneeritakse ette eesmärgil, et kinnipeetav ei saaks vanglasisesel isikuarvel vabaks kasutamiseksolevat rahasummat muul otstarbel eelnevalt ära kulutada kui teenuse osutamiseks vaja minevsumma on broneeringust maha arvestatud. Broneering kaitseb Vanglat olukorra eest, kuskinnipeetav saab tellitud kauba kätte kuid selle eest tasumiseks enam nõutavat summat ei ole.Vastavalt VSkE § 54 saab kinnipeetav kasutada oma vabakasutuskontol olevat raha, millekskirjutatud taotlus peab sisaldama:1) isikuarvelt mahaarvatava summa suurus märgitakse nii numbrite kui ka sõnadega, välja arvatudjuhul, kui taotluses taotletakse kestvat mahaarvamist ja summa suurust on võimalik arvutadamuudel alustel;2) kas soovib raha välja võtta sularahas või ülekannet muule arveldusarvele või rahamahakandmist vangla kasuks või sisseostude tegemiseks;26

3) kui soovib ülekannet, siis arveldusarve number ja panga nimetus ning arveldusarve kasutajanimi;4) asjade ostmise korral nende nimetus ja kogus;5) avaldaja nimi ja allkiri ning kuupäev.11.19 Kinnipeetav peab arvestust pidama, et broneeringu mahaarvamiseks vajaminev summa on kontololemas. Ülevaade finantsseisust on vajalik, kui kinnipeetav soovib tellida mitut teenust.Broneeringul selgub, et kõikidele teenustele ei jätku vabasid vahendeid ja kinnipeetav ei otsustaise, millest loobuda, jääb viimasena tellitud teenus osutamata. Samal kuul osutatud teenuste eestarvestatakse raha maha kuu viimasel kuupäeval.Rahaülekanded11.20 Punkti alusel on kinnipeetaval võimalik teha vangla vahendusel pangaülekandeid (tasuda riigilõive,laene, saata raha perekonnale jne). Vastavalt VangS § 44 lg 4 on kinnipeetaval õigusvabanemistoetust hoiustada sama paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samutikasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saatatema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas. Selleks tulebkirjutada taotlus.12 Suitsetamine12.1 Kinnipeetavate suitsetamise korraldust reguleerib VSkE § 8 2 , mille lõike 2 järgi on kinnipeetavalõigus suitsetada selleks ettenähtud ajal ja kohas, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida.12.2 Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 29 punkti 20 kohaselt on suitsetamine keelatud õigusaktisettenähtud muus kohas. TubS § 30 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse §-s 29 nimetamatajuhtudel otsustab ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratudmaa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4. TubS § 30 lg2 punkti 1 kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse ruumides suitsetamine lubatud üksnessuitsetamisruumis või suitsetamisalal. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on suitsetamisala ehitises võisõidukis asuv piireteta ala, millel on paikne ventilatsioonisüsteem ja mille kohta kehtivad järgmisednõuded: ala on tähistatud suitsetamist lubava sõnalise teabe või sellekohase tingmärgiga; alalasub nähtaval kohal mõistlikus suuruses eestikeelne teave: «Suitsetamine kahjustab tervist!»;toimiv ventilatsioonisüsteem tagab, et õhk liigub suitsetamisalalt otse väliskeskkonda.12.3 Sätestatu eesmärk on piirata kinnipeetavate suitsetamist. Üldteada on asjaolu, et suitsetaminekahjustab raskelt inimeste tervist. Tervis on oluline väärtus, milleta ei ole võimalik enamiku teistepõhiõiguste kasutamine. Õigus tervise kaitsele omab põhiõiguste süsteemis tähendust nii iseseisvapõhiõigusena kui ka väärtusena, mida kasutatakse teiste põhiõiguste piiramisena. Põhiseaduskehtestab igaühe õiguse tervise kaitsele ning riigi kohustuse tervisekaitse vallas tegutseda, s.h onriigil kohustus tervisekaitsel astuda preventiivseid samme. Tervise ja tervisliku keskkonnatagamiseks, nii kinnipeetavate kui ka vanglateenistuse ametnike huvides, on vajalik suitsetamisepiiramine. Samuti toob suitsetamise piiramine kaasa suitsetamisest tingitud haigustega seotudmeditsiini ja sotsiaalkulude vähenemise tulevikus. Suitsetamiseks ettenähtud ajal suitsetamiskohtakaasa võetavate sigarettide koguse piiramine on tõhus meede suitsetamise vähendamise läbikinnipeetavate tervise kaitseks. Vanglal on julgeoleku, tervise ja tervisliku keskkonna tagamisehuvides vajalik tõhustada meetmeid tubaka tarbimisest loobumise toetamiseks ja tubakasõltuvuseraviks. Lisaks suitsetamise piiramisele, tõhustab Vangla suitsetamisest loobumise soodustamisenõustamist ja äärmuslikel juhtudel pakub ka ravi. Kuna absoluutne suitsetamise keeld tookssõltlastele kaasa mitmesuguseid ebameeldivusi, siis peab Vangla otstarbekaks suitsetamistüksnes piirata ja võimaldada kinnipeetaval suitsetamiseks ettenähtud ajal suitsetamiskohta kaasavõtta kuni VIIS sigaretti. Sigarettide suures koguses tarbimine suitsetamiseks ettenähtud piiratudaja jooksul, nende võimalik jagamine ja suitsetamine selleks mitte ettenähtud kohas rikub niisuitsetaja kui ka tema läheduses viibivate isikute tervist. Kui kinnipeetavad võtavad jalutuskäigulekaasa sigarette koguses, mis ületab nende isikliku tarbimise vajaduse, on vanglateenistusel raske27

kontrollida, et kinnipeetavad üksteisele sigarette üle ei annaks. Igasuguste asjade vahetamine jaüleandmine tekitab vanglas lisaks järelevalve raskustele ebaseaduslikke võlasuhteid. Selliseolukorra tekkimine on aga lubamatu, kuna toetab kinnipeetavate hulgas subkultuuriliste ilmingutelevimist, mis vastanduvad riiklikule poliitikale ja kehtivale seadusandlusele. Samuti on olulineasjaolu, et kinnipeetavad esitavad vanglale sageli peale jalutuskäiku kaebusi, et nende sigaretid onkadunud. Kui kinnipeetaval on jalutuskäigule minnes kaasas enam sigarette kui nad isiklikukstarbimiseks vajavad, on vanglateenistuse ametnikel võimatu tuvastada, kas kinnipeetav on ise omasigarette teistele isikutele andnud või on sigaretid muul põhjusel kadunud. Kuna esineb arvukaidjuhtumeid, kus kinnipeetavad suitsetavad selleks mitteettenähtud ajal ja kohas ehk väljaspooljalutuskäigu aega, siis võib eeldada, et kinnipeetavatel õnnestub jalutusboksist või jalutushoovistsigarette salaja kambrisse viia. Kambrites ja ühiselt kasutatavates ruumides suitsetamine seablisaks vangla kodukorra reeglite rikkumisele ka otseselt ohtu ühist ruumi kasutavate isikute jateenistujate tervise. Selleks, et kaitsta vanglas viibivate isikute tervist, tõhustada kinnipeetavate ületeostavat järelevalvet ja piirata sigarettide sattumist ruumidesse, kus ei ole lubatud suitsetada, ningennetada ebaseaduslike võlasuhete tekkimist, on vajalik piirata kinnipeetavate jalutuskäigulevõetavate sigarettide arvu. Vangla hinnangul on viie sigareti piir just see kogus, et ühetunnisejalutuskäigu ajal oleks tagatud suitsetajatele suitsetamiseks piisav võimalus ning samuti ei jääkskinnipeetavatel sigarette alles sellises koguses, mida oleks võimalik peita või teistelekinnipeetavatele üle anda. Suitsetamiseks ette nähtud kohas on kinnipeetavatel võimalikigapäevaselt viibida üks tund. Kui lubada kinnipeetavale suitsetamise kohta kaasa võtta kuni 5sigaretti ning ühe sigareti suitsetamise ajaks lugeda 3 kuni 4 minutit, siis viie sigareti suitsetamisekordade vahele jääb arvestuslikult 8 kuni 9 minutit. Tihedam suitsetamine ühe tunni jooksulsuurendab oluliselt tõenäosust, et kinnipeetaval tekib selle tagajärjel halb enesetunne, mürgistusenähud või mõni muu tõsisem terviserike.Sigaretipaki kaasavõtmine suitsetamiskohta on keelatud, kuna praktikas on esinenud juhtumeid,kus sigaretipakkidesse on peidetud keelatud esemeid ja neid edastatakse teistele kinnipeetavatelesigaretipakke võõrasse suitsulaekasse paigutades. Seega on tulenevalt julgeoleku tagamisevajadusest põhjendatud suitsetamiskohta sigarettide pakiga kaasa võtmise keelamine.Sigaretipakkide läbiotsimine on ajakulukas ja pärsib efektiivset töökorraldust. Sigarettidekaasavõtmine ilma pakita hõlbustab ka suitsetamiskohta kaasa võetud sigarettide kogusekontrollimist.12.4 Nimetatud punkt sätestab, et jalutuskäigu ajal täiendavalt sigarette kinnipeetavale ei väljastata.Sellest tulenevalt peab kinnipeetav enne jalutuskäigu algust sigarettide väljastamise ajal otsustamakas ta võtab välja maksimaalse koguse lubatud sigarette või sellest väiksema koguse.12.5 VSkE § 8 2 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatootedvõetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatootedkinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada.Kinnipeetavate sigarettide hoiustamine on vajalik selleks, et tagada see, et kinnipeetavatel ei oleksvõimalik suitsetada selleks mitteettenähtud ajal ja kohas. Kohustus on vajalik selleks, etkinnipeetav otsustab ise, kas ja kui palju kaasa võetud sigarettidest ta ära suitsetab, allesjäänudsigaretid tuleb tagastada vangla poolt ettenähtud ajal ja kohas.12.6 Kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele ei väljastata suitsetamistarbeid kuna VsKE § 60 lg 1kohaselt ei kuulu suitsetamistarbed kartseris lubatud asjade nimekirja, siinkohal on oluline märkida,et kartserit ei saa mõista lihtsalt kui kambrit, vaid režiimi, mida ei peata ühe või teise lubatudtoimingu teostamine, näiteks jalutuskäik, mõne ametniku vastuvõtt vms.12.7 VSkE § 8 2 lg 2 kohaselt võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavaltmärgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSkE § 8 2 lg 3 kohaselt eiole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuseametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal talon õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Kinnipeetavate sigarettide hoiustamine onvajalik selleks, et tagada see, et kinnipeetavatel ei oleks võimalik suitsetada selleks28

mitteettenähtud ajal ja kohas. Eesmärgiks tagada laeka sihtotstarbeline kasutamine ning julgeolekutagamine Vanglas. Sätestatu eesmärk on selgitada, kuidas toimub Vanglas sigarettide käitlemine.Kuna kambris on suitsetamine keelatud, paigutatakse kinnipeetavale kuuluvad sigaretid selleksvanglateenistuse poolt ettenähtud lukustatavasse kappi, mis avatakse ja lukustatakse kinnipeetavajuuresolekul vanglateenistuse ametniku poolt. Muud ainete ja esemete hoidmine laekas onkeelatud, kuna selleks puudub igasugune vajadus ja selle lubamisel oleks raskendatudvanglateenistusel tuvastada kinnipeetavale kuuluvate esemete asukoht ning oleks lihtsustatudesemete edasi andmine teisele kinnipeetavale. Nimetatud laeka eesmärk on paigutadakinnipeetavale kuuluvad tubakatooted laost ja elukambrist eraldi, et tagada kinnipeetavaletubakatoodetele ligipääs ajaks, kui tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada, kuipiirata võimalikult efektiivselt ligipääsu tubakatoodetele ajal, kui kinnipeetaval puudub õigussuitsetada. Kuna kinnipeetavale on lubatud vaid tehase poolt kokkupandud sigaretid(tubakatooted), siis puudub vajadus hoida laekas muid esemeid või aineid ja seega on seekeelatud.12.8 Sellisel juhul on tagatud kinnipeetava suitsetamise võimalus väljaspool vanglat, kui ta viibib kohas,kus on lubatud suitsetada. Kinnipeetav viiakse vanglast välja konkreetsete toimingute tegemiseks(kokkusaamiseks haige vanemaga, protseduuriks haiglas jne) ning sellisel juhul peab vanglatagama konkreetse toimingu tegemise, mitte selle, et kinnipeetaval oleks ilmtingimata võimaliksuitsetada. Seda enam, et võib juhtuda, et lühiajalise väljaviimise sihtkohas suitsetada ei tohi.12.9 Eesmärgiks Vangla julgeoleku tagamine ning kinnipeetava suunamine üldiste käitumisnormidetäitmisele.12.10 Ühe kaupluse korra kohta on kinnipeetaval lubatud osta kuni neli pakki sigarette. Kui kinnipeetavalon vanglasse saabumisel kaasas rohkem sigarette või neid koguneb põhjusel, et kinnipeetav eijõua ostetud sigarette ära tarvitada, rohkem, kui laegas mahutab, paigutatakse üleliigsed sigaretidlattu kinnipeetava isiklike esemete juurde.13 Kokkusaamised ja telefoni kasutamine13.1 Tulenevalt VangS § 23 on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetavakontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsetesidemete katkemist. Kokkusaamiste nädalad ja täpsed kellaajad on sätestatud graafikus.Kokkusaamise registreerimine ja üldkord13.2 Sätestatud kõik võimalikud kokkusaamise registreerimise kanalid (pikajalist kokkusaamist saabtaotleda ainult kinnipeetav) ning korraldus. Vajalik selleks, et kinnipeetavale oleks teada, milliseidteid pidi ja millal kokkusaamist saab registreerida.13.3 Nõue, et kokkusaaja saabuks varem on tingitud VSkE § 37, mille kohaselt enne kokkusaamiselelubamist: 1) kontrollitakse kokkusaaja isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel; 2)tutvustatakse kokkusaajale kokkusaamise korda; 3) tehakse kokkusaajale ettepanek andakokkusaamise ajaks hoiule asjad, mis ei ole kinnipeetavale lubatud. Enne kokkusaamist otsitaksekokkusaaja läbi. Läbiotsimisel kokkusaajalt leitud Vanglas keelatud asjad võetakse hoiule jatagastatakse talle pärast kokkusaamise lõppemist. Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiuleandmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata. Kinnipeetaval ja kokkusaajal onkeelatud teineteisele üle anda asju.13.4 Sätestatud loetelu isikut tõendavatest dokumentidest, mis on nõutavad lapsele. Regulatsioonvajalik selleks, et kõigile oleks üheselt arusaadav ja teada isikut tõendavate dokumentide loetelu,millega vangla territooriumile kokkusaamisele pääseb.13.5 Regulatsioon annab tegevusjuhise kuidas kokkusaaja peaks käituma temaga kaasasolevatekinnipeetavale vanglas keelatud esemetega ning kus on tal neid kokkusaamise ajal võimalikhoiustada.29

13.6 Kuna kokkusaamine toimub Vangla territooriumil asuvas kokkusaamise ruumis, kus puudubsuitsetamisruum või suitsetamisala (vt Kodukorra punkti 12.1), siis on kokkusaamisel suitsetaminekeelatud.13.7 Kokkusaamisele ei lubata isikut, kelle suhtes on kahtlus, et ta on alkoholijoobes või narkootilise võipsühhotroopse aine mõju all ja/või kes ei täida vanglaametniku korraldusi ning keeldub järgimastvanglas kehtivaid eeskirju. Regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et vangla territooriumile eipääseks joobes isikud ning isikud, kes on vanglateenistuse ametnike suhtes ebaviisakad võiüritavad vangla territooriumile toimetada kinnipeetavatele keelatud esemeid.13.8 Vanglal on õigus kokkusaamine katkestada (v.a kaitsjaga), kui kokkusaamisel rikutakse vanglasisekorda reguleerivaid õigusakte või ühiskonnas üldtunnustatud moraalinorme või ohustataksevangla julgeolekut. Regulatsioon annab kokkusaamisi korraldavale vanglateenistuse ametnikuleõiguse kokkusaaja korrarikkumise korral, kokkusaamine katkestada ning informeerib kokkusaajaid,millised võivad olla kokkusaamisel toimepandud korrarikkumise tagajärjed. Regulatsioonilisaeesmärgiks on preventiivselt ennetada võimalike rikkumiste toimepanemist kokkusaajate poolt.13.9 Regulatsiooni kohaselt võib kokkusaamise lõpetada ka enne kokkusaamisaja lõppu kokkusaaja võikinnipeetava soovil.Pikaajaline kokkusaamine13.10 Tulenevalt VangS § 25 lg 1 on pikaajalise kokkusaamise õigus vaid piiratud grupil inimestel, kellelon kinnipeetavaga sugulussidemed. Eeltoodust lähtuvalt, kui isik taotleb esimest korda pikaajalistkokkusaamist, siis peab ta dokumentaalselt tõendama, et isikul, kellega kokkusaamist taotletakseon temaga VangS § 25 lg-st 1 tulenevad sidemed, et vanglateenistusel oleks võimalik hinnatakokkusaamisele tuleva isiku kuulumist ülalnimetatud gruppi.13.11 Kokkusaamiste hinnakiri koostatakse VSkE kehtestatud määrade alusel. Kokkusaamiskulud tulebtasuda enne kokkusaamist, mis on vajalik selguse tagamiseks ning kokkusaamise eest mittetasumise või tasumisega viivitamise vältimiseks. Sätestatud on täpne kokkusaamise hinnakiri üheööpäeva kohta.13.12 Regulatsioon täpsustab kinnipeetava poolt kokkusaamise kulude tasumise korraldust. Kuikokkusaamise kulud soovib tasuda kinnipeetav, esitab ta majandus- ja finantsosakonnale taotlusevastava summa mahaarvamiseks oma vanglasiseselt isikuarvelt.13.13 Läbiotsimise alus tuleneb VangS § 68 ja justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 Järelevalvekorraldus vanglas § 32 p 2 sätestatust, mille kohaselt kinnipeetav otsitakse läbi enne ja pärastlühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist. Läbiotsimise eesmärk on vältida keelatud esemete või ainetekaasa võtmist pikaajalisele kokkusaamisele, samuti vältida keelatud esemete eluosakonda. Joobetuvastamise testi teostamine on vajalik, et teha kindlaks, kas kinnipeetav on tarvitanudkokkusaamise ajal keelatud aineid.13.14 Regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et kinnipeetav ei vahetaks või ei võtaks vastukokkusaamisele tulnud isikult esemeid, mis takistab keelatud esemete vanglasse toimetamist.13.15 Kokkusaajad vastutavad kokkusaamise ruumis asuva vangla inventari heaperemehelikukasutamise eest.13.16 VangS § 66 lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesolevaseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri05.09.2011 määruse nr 44 "Järelevalve korraldus vanglas" § 2 p 5 on järelevalve toiminguksvanglas kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute üle arvestuse pidamine ja arvu kontrollvangla kõigil objektidel. Sätestatakse kohaloleku kontrolli ajavahemikud.13.17 VSkE § 41 lg 1 1 toitlustatakse pikaajalisel kokkusaamisel kokkusaajat ja kinnipeetavat vanglaspakutava toiduga. Sätestatakse toitlustamise ajavahemikud.Telefoni kasutamine30

13.18 VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatudmobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. VSkE § 51 lg 2 kohaseltvõimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valibkinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vanglakodukorras.13.19 Punktis täpsustatakse telefoni kasutamise korraldust vanglas.13.20 Alus tuleneb VSkE § 51 lg 4, mille kohaselt telefonikõnede kontrollimiseks nõuab vanglateenistuskas enne või pärast telefonikõne toimumist kinnipeetavalt järgmiste andmete kirjalikku esitamist: 1)kinnipeetava ees- ja perekonnanimi; 2) isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhukinnipeetav helistab; 3) telefoninumber, millele ta helistab; 4) helistamise kuupäev, kellaaeg jakõne kestus.13.21 Kriminaalmenetluse seadustiku § 143 1 lg 1 p 2 kohaselt, kui on piisav alus oletada, et vahistatudvõi vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusegakahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, võib prokuratuur või kohus teha määruse kahtlustatavavõi süüdistatava ümberpaigutamiseks, täielikuks eraldamiseks teistest vahistatutest või vangistustvõi aresti kandvatest isikutest. Prokuratuur või kohus võib määrusega ka piirata või täielikultkeelata kahtlustatava või süüdistatava kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õiguse. Käesolevaparagrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud piirang ei laiene kirjavahetusele ja telefoni kasutamiselesuhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, sama § lg3 kohaselt kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuseametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistusetäideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseksriigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.13.22 Sätestatud telefoni kasutamise kord eraldatud lukustatud kambris, kartseris, jälgimiskambris javastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele.13.23 Punktis täpsustatakse väljaspool graafikut telefoni kasutamise korda VangS § 29 lg 4 sätestatudasutustele ja isikutele helistamiseks.14 Lühiajaline väljasõit ja väljaviimine14.1 VangS § 32 lg-te 1 ja 2 kohaselt kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes onkaristusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseksväljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas ning kinnipeetavale, kes kannabvanglas karistust esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise eest vähemalt teist korda, võibvanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne ühekskalendripäevaks aastas, kui kinnipeetav on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetudkaristusajast. Tulenevalt VSkE § 80 lg-st 2 lühiajaliste väljasõitude taotlused tuleb läbi vaadata kuuaja jooksul ning Vanglal peab olema piisav aeg hinnata kinnipeetava poolt taotluses märgitudväljasõidu eesmärke, kontrollida kinnipeetava poolt taotluses esitatud väljasõidul külastatavateisikute/asutuste andmete õigsust, mille põhjal teha lõplik otsustus. Tulenevalt VangS § 32 lg 7lühiajalise väljasõidu aeg arvestatakse kinnipeetava karistusaja hulka. Seega peab ka väljasõiduajal karistuse kandmine olema eesmärgistatud tegevus (lahendatakse töö-, õppimis-, eluaseme jmprobleeme), mis aitab maandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid riske ning seetõttu peabkinnipeetav taotluses olema põhjendanud väljasõidu vajalikkust. Vangistuse jooksul peab Vanglatagama kinnipeetava üle järelevalve ning kuna väljasõidu aeg kuulub karistusaja hulka, on kaväljasõidu jooksul kohustuslik järelevalve tagamine. Seda võimaldab vaid korrektselt täidetudväljasõiduplaan, mille abil on Vanglal võimalik tuvastada kinnipeetava liikumistrajektoor javiibimiskohad. Puudulike andmetega esitatud väljasõiduplaan ei pruugi olla piisavalt motiveeritud,et veenduda väljasõidu eesmärgipärasuses, ning võimaldada Vanglal järelevalve tagamistkinnipeetava üle.31

14.2 Tulenevalt VangS § 32 lg 7 väljasõidukulud kannab kinnipeetav. Kinnipeetava lühiajaliseleväljasõidule lubamine reeglina sisaldab kinnipeetavale rahalisi kulutusi (transpordikulud jms), etväljasõidu eesmärkide täideviimine oleks tagatud peab kinnipeetaval olema piisavalt rahalisivahendeid. VangS § 15 lg 1 kohaselt võtab vanglateenistus vanglasse vastuvõtmiselkinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Seegatuleb kinnipeetaval sularaha ning isikut tõendava dokumendi toimikust kaasa saamiseks esitadavastavasisuline taotlus. Kuna tulenevalt VSKE § 63 lg 1 p 3 ning § 64 1 p 16 sätestatule ei olekinnipeetavale Vanglas dokumentide ja sularaha omamine lubatud, väljastatakse sularaha jataotletud dokumendid kinnipeetavale kätte vahetult enne väljasõidule minekut.14.3 VangS § 32 lg 4¹ kohaselt vanglateenistuse ametnik võib käskkirjaga määrata kohad, kuskinnipeetav võib või peab väljasõidul viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud või ei tohimääratud kohtades viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav onkohustatud tegema. Tulenevalt VangS § 32 lg 7 lühiajalise väljasõidu aeg arvestataksekinnipeetava karistusaja hulka. Seega peab olema ka väljasõidu ajal karistuse kandmineeesmärgistatud tegevus (lahendatakse töö-, õppimis-, eluaseme jm probleeme), mis aitavadmaandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid riske. Vangla ülesanne on tagada ka kinnipeetavapoolt väljasõidul viibimise ajal õiguskorra kaitse, mille tagamist kontrollitakse politsei võivanglateenistuse ametnike poolt. Kinnipeetav on kohustatud teavitama peaspetsialist-korrapidajaterakorralistest asjaoludest, väljasõiduplaani või asukoha muudatustest, kuna vanglateenistus peabolema muutustest teadlik, vältimaks olukorda, et vanglateenistusel puudub ülevaade kinnipeetavategevusest ja asukohast.14.4 Kuna tulenevalt VangS § 32 lg 7 loetakse väljasõidu aeg karistusaja hulka, on isik väljasõidu ajaljätkuvalt kinnipeetava staatuses. VSKE § 64 1 keelab kinnipeetaval omada narkootilisi,psühhotroopseid ja muid uimastava või tugeva toimega aineid Vanglas. KarS § 330 kohaseltkinnipeetava poolt alkohoolse joogi või muu piiritust sisaldava aine valmistamine, omandamine,valdamine on keelatud ja karistatav kriminaalkorras. Samad piirangud kehtivad ka KarS § 331kohaselt narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise juhul.14.5 VSKE § 64 1 p 16 kohaselt on vanglas kinnipeetavatel sularaha omamine keelatud, mistõttu pealeväljasõidult naasmist paigutatakse kinnipeetaval kaasas olev sularaha tulenevalt VangS § 44 lg 1vanglasisesele isikuarvele. Väljasõidule kaasavõetud rahasummat ületava summa osas tehaksemahaarvamised vastavalt VangS 44 lg 2 sätestatule.14.6 Kinnipeetavate järelevalve korraldatakse vanglas viisil, mis tagab vangistust reguleerivate aktidetäitmise ja üldise julgeoleku vanglas sh keelatud esemete ja ainete jõudmise vangla territooriumile.Tulenevalt VSkE § 74 lg 1 sätestatule teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all.Kinnipeetava poolt väljasõidul soetatud esemed ei ole ostetud vanglateenistuse kontrolli all,mistõttu pole need ka Vanglas lubatud.14.7 Tulenevalt VangS § 32 lg 5 sätestatust abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja,lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorraliseperekondliku sündmuse korral võib vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale loa kuniseitsmepäevaseks väljasõiduks. Erakorralise perekondliku sündmuse puhul väljasõidu taotlemiselei ole väljasõiduplaani koostamine kohustuslik, kinnipeetav peab esitama seda sündmust kinnitavadokumendi ning väljasõidu taotluse rahuldamine otsustatakse taotluse saamisest alates kolmetööpäeva jooksul.14.8 Tulenevalt VangS § 33 lg 1 sätestatust vanglateenistuse ametnik võib anda loa kinnipeetavaväljaviimiseks järelevalve all kuni kolmeks päevaks, kui tulenevalt vangistuse täideviimiseeesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik. Taotlus lühiajaliseksväljaviimiseks peab olema põhjendatud, et vanglal oleks võimalik taotluse põhjendatust kontrollida.Kinnipeetava kohustus tasuda väljaviimise kulud tuleneb VSkE §-st 80 2 . Lühiajalise väljaviimisekulud arvestatakse enne lühiajalist väljaviimist hinnakirja alusel, mis tehakse kättesaadavakskinnipeetavale. Juhul kui kinnipeetaval ei ole lühiajalise väljaviimise taotluse esitamise või taotluserahuldamise hetkel vanglasisesel isikuarvel raha, võib Vangla direktor anda erandkorras loa, et32

kinnipeetav tasub lühiajalise väljaviimise kulud pärast lühiajalise väljaviimise toimumist. Pärastlühiajalist väljaviimist kulutuste tasumise kohustuse kohta annab kinnipeetav allkirja.14.9 VangS § 15 lg 1 kohaselt võtab vanglateenistus vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasasolevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Seega tuleb kinnipeetaval isikuttõendava dokumendi toimikust kaasa saamiseks esitada vastavasisuline taotlus.14.10 Sätestatud lühiajalise väljaviimise korraldus.15 Postisaadetised15.1 VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele. Punktis sätestatudkinnipeetavatele saadetud kirjade kätteandmise ja väljasaadetavate kirjade vastuvõtmisekorraldus.15.2 Tagamaks saadetavate kirjade sihtkohta jõudmise on vajalik, et kirjadel oleks korrektselt väljakirjutatud aadress ja postiindeks. Nõue vajalik ka selleks, et Vanglal oleks võimalik täita VangS §29 lg 2 1 tulenevat kohustust kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetustpeab.15.3 Sätestatud kinnipeetavatele saadetud kirjade kätteandmise kord. Sätestatu eesmärgiks teavitadakinnipeetavaid saabunud kirjadest ning seeläbi tagada kinnipeetavatele operatiivne kirjadeväljastamine.15.4 Eesmärk on tõendada kinnipeetavale adresseeritud kirja kättetoimetamist välistamaks kinnipeetavahilisemaid pretensioone.15.5 Sätestab selle, et lühiajalisel väljasõidul või -väljaviimisel või pikaajalisel kokkusaamisel viibivakinnipeetava kirjad hoitakse Vanglas ja säilitatakse kuni kinnipeetava vanglasse tagasisaabumiseni või pikaajalise kokkusaamise lõppemiseni. Kui on tõendatud kinnipeetava viibimineantud ajahetkel antud vangla kinnipeetavate nimekirjas, kuid ta ise ei viibi kirja saabumisemomendil talle määratud elukambris, puudub alus temale saabunud kirja mujale suunamiseks kuniasjaolude muutumiseni.15.6 Sätestab selle, et juhul kui kinnipeetav ei viibi kirja saabumise ajal enam Vanglas, edastatakse kiritema asukohajärgsele kinnipidamisasutusele. Kui isik ei viibi enam kinnipidamisasutuses,tagastatakse kiri sõltuvalt saatjast Eesti Postile või vastavale kohtumajale (Halduskohus,Maakohus ja Ringkonnakohus). Postiseadus § 30 lg 3 järgi tagastatakse postisaadetis saatjalepostisaadetise kättetoimetamise võimatuse korral. Postiteenuse osutajal on õigus nõudatagastamise eest saatjalt mõistlikku tasu. Kui kinnipeetav ei viibi enam Vanglas, käitutakse harilikutava kohaselt vastavalt postiseadusele.15.7 Selgitab kinnipeetava poolt armuandmispalve ja vaide Vanglale üleandmise korda.15.8 Sätestab selle, et üldjuhul toimub kogu kinnipeetava kirjavahetus kinnipeetava kulul, välja arvatudõiguskantslerile, vanglatele, Presidendi kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritudkirjad, mis saadetakse vangla kulul (VSkE § 47). Kirjavahetuse mõiste hõlmab nii saatmiskulusidkui ka kulutusi kirjatarvetele (ümbrik, paber, kirjutusvahend jne). Sõna „saadetakse“ all mõistetaksekirja saatmisega ehk edasi, adressaadi kätte toimetamisega kaasnevaid kulusid, milleks onümbriku, kirjamargi, käsiposti jt analoogsete tasuliste teenuste maksumus. Seega ei ole vanglakohustatud varustama kinnipeetavaid kirjapaberiga. Ümbrikute otstarbeka kasutamise eesmärgilväljastatakse ümbrikud kirju koguvate ametnike poolt vahetult enne kirja vastu võtmist.15.9 Tagamaks ka neile kinnipeetavatele, kelle isikuarvel puudub raha või on seda ebapiisavalt ja kedavangla ei suuda tööga kindlustada võimalust pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri,vanglate, Presidendi kantselei, prokuröri, uurija või kohtu poole, on vajalik anda vanglapoolset abitasuta kirjapaberi näol. Vangla eelarveraha säästliku ja sihipärase kasutamise eesmärgil tulebpiirata tasuta jagatava paberi arvu mõistliku piirini.33

15.10 Sätestab selle, et kinnipeetavale, kellele Vangla on loonud võimaluse läbi töötamise kirjapaberiomandamisele, kuid kes on töötamisest keeldunud, ei anta kirjapaberit sõltumata rahapuudumisest vanglasisesel arvel.Perioodiliste väljaannete tellimine15.11 VangS § 30 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukusepiires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistusetäideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda. Taotluse täitmine on vajalik, et vanglaloleks võimalik tellida kinnipeetava tahtest tulenevat ajakirjandust.15.12 Sätte eesmärk teavitada kinnipeetavat tellitud ajakirjanduse kätte saamisest vanglateenistuja käest15.13 Sätestatud piirang trükiste ja teoste tellimuste kohta.16 Sisseostud16.1 Vastavalt VSKE § 74 sätestatule teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all.Kinnipeetav tasub sisseostu eest oma isikuarvelt. Avavanglas või kinnise vanglaavavanglaosakonnas võib kinnipeetav sisseostu eest tasuda sularahas. Sisseoste võimaldatakseteha vähemalt üks kord kuus.Tulenevalt sisemisest töökorraldusest võimaldab Vangla kinnipeetaval kasutada Vanglas asuvakaupluse teenust üldjuhul kaks korda kuus. Aeg sisseostude tegemiseks on määratud kindlakslähtuvalt asjaolust, et kaupluse teenuse osutamine ei saaks takistuseks päevakavas toodudteistele tegevustele.Vastavalt VangS § 48 sätestatule kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest ostasisekorraeeskirjas sätestatud korras toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, milleomamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitudvastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20 protsentikõrgem. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat.16.2 Kinnipeetav ise Vanglas füüsiliselt kauplust ei külasta, vaid sisseostude tegemine toimub tellimusevormistamise ja selle alusel tellitud kauba kätte toimetamise teel. Tellimislehe korrektne täitmine(märkides kauba nimetuse, kauba koodi kauba koguse, kauba maksumuse ning tellimuse teinudkinnipeetava nime ja allkirja) on vajalik, et kauplus saaks tellimuse täita.VangS § 48 lg11 selgitab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud sisseoste võib kinnipeetav üheskuus teha Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires. Sisseoste võib kinnipeetavühes kuus teha Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires. Sama paragrahvi lõige2 aga täpsustab, et arsti ettekirjutusel võidakse kinnipeetavale keelata teatud toiduainete ostminetäielikult või osaliselt, kui need võivad kahjustada kinnipeetava tervist. Kaupade kogusedkinnipeetavatele üheks poekorraks on sätestatud Kodukorra punktis 16.10.16.3 Kauba tellimiseks tellimislehe täidab kinnipeetav korrektselt ning tagastab selle vanglateenistuseametnikule kokkulepitud ajaks. On arvestatud, et kinnipeetaval jääb mõistlik aeg tellimusekoostamiseks. Tähtajad on kehtestatud eesmärgiga, teostada kaupade tellimus õigeaegselt. Hiljemesitatud tellimuste täitmine oleks lisategevus kaupluse ametnikele ning lisakohustuseks tarnijale,mille tõttu ei ole kehtestatud tähtajaks (kauba üleandmise päeval) kinnipeetavale kaubaüleandmine võimalik.16.4 Kinnipeetavatel on võimalus osta kaupluse sortimenti kuuluvaid esemeid. Erandjuhul on võimaliksoetada kaupluse sortimenti mitte kuuluvaid esemeid. Eesmärk on anda kinnipeetavale võimalussoetada erandkorras selliseid kaupu, mille kasutamine kinnipeetavale on hädavajalik.16.5 Kauba tellimiseks täidetud tellimislehe tagastab kinnipeetav inspektor–kontaktisikule, kes kontrollibselle täitmise korrektsust. Tellimislehe korrektne täitmine on vajalik, et kauplus saaks tellimuse34

täita. Kui tellimisleht on täidetud ebakorrektselt või puudustega, ei ole kauplusel võimalik tellimusttäita.16.6 Kauplus väljastab kauba vaid tellimuse teinud isikule ning isikusamasust aitab tuvastadavanglateenistuse ametnik. Allkiri kinnitab, et kinnipeetav sai tellitud kaubad kätte vastavalttellimislehele. Eesmärk on tagada, et kaup ei satuks teise kinnipeetava kätte, kes seda tegelikulttellinud ei ole. Kinnipeetava kohustus kontrollida koheselt visuaalselt talle väljastatavat kaupa, etvältida hilisemaid vaidlusi tellimuse täitmise osas.16.6.1 Kinnipeetavate saatmine (etapp) toimub vastavalt justiitsministri 25.03.2008 määrusele nr 9„Täitmisplaan”, mille tulemusena võib kinnipeetava vanglast väljaviimine selguda vanglaleootamatult. Vangla ei väljasta etapis viibivale kinnipeetavale kaupa, sest ei saa olla kindel, millalkinnipeetav vanglasse naaseb ning tellitud kaup võib selleks ajaks rikneda või ületadarealiseerimistähtaja.16.7 Sättega reguleeritakse kaubale pretensioonide esitamise ning lahendamise korda.16.8 Kinnipeetav on kohustatud järgima vanglateenistuja poolt kehtestatud kaupluse läbiviimise korda.Keelatud on mistahes viisil segada kaupluse läbiviimist. Sätestatu peamiseks eesmärgiks ontöökorralduse tõrgeteta toimimine ning ajakava järgimine ja kinnipeetavate üle järelevalvetagamine.Kauplusest ostetavate kaupade ostupiirang16.9 VangS § 4¹ lg 2 kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seadusestoodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeeriumvõi arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeolekukaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele egatohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Sisseostude kogustepiiramine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine janende kambris hoidmine raskendab läbiotsimise teostamist ja suurendab keelatud esemetepeitmise võimalust ning seega ohustab vangla julgeolekut. Sisseostude koguste piiramine aitab ärahoida või vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsmisteteostamise raskendamine tulenevalt ostetud ja kontrollimist vajavate esemete suuremast hulgast,isiku enda tarbimisvajadust ületavate ostude puhul ostetud asjade üleandmise või vahetamisevõimalus, mis omakorda tekitab kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mille lahendamine võib viia kinnipeetavate isikute tülideni ja füüsiliste konfliktideni, mille toimumine ja toimepanek ohustabilmselgelt vangla julgeolekut). Ilma sisseostude kogust piiramata ei ole efektiivselt võimaliksaavutada olukorda, kus kinni peetava isiku poolt ostetud ja kambris hoitavad asjad ei muutuksvahenditeks, millega on võimalik takistada läbiotsimiste efektiivset teostamist, kalduda kõrvalekeelust hoida kambris keelatud esemeid, takistada kinni peetavate isikute vahelisi alluvus- javõlasuhteid jne.16.10 Punktis märgitud kaubakoguste arvestamisel on lähtutud eelkõige soetatavate kaupade mõistlikuskoguses tarbimisest/kasutamisest ühe inimese kohta, ning toidukaupade hoiuvõimalusi.Kinnipeetavad on riiklikul ülalpidamisel ning seega ei pea toiduainete ostmine/müümine asendamatavapärast toitlustamist. On arvestatud ka asjaolu, et üldjuhul võimaldab Vangla kinnipeetavatelesisseoste teha kaks korda kuus ning ülalmärgitud kaubakogused on piisavad kahenädalasekstarbimisperioodiks.16.11 Teavitatud võimalusest kanda raha kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele väljastpoolt vanglat.17 Õppimine ja töötamineÕppimine17.1 VangS § 34 kohaselt on hariduse omandamise võimaldamise eesmärk kindlustada kinnipeetavpiisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses35

hariduse omandamist ja töötamist. Õppima suunatakse kinnipeetavad, kellel see on ette nähtudindividuaalses täitmiskavas.17.2 Ka riigikeele õppes osalemise vajadus nähakse ette individuaalses täitmiskavas.17.3 Õppetöö sujuvamaks läbiviimiseks toimub hariduse omandamine tunniplaani alusel, milles kajastubka ruum, kus õppetöö toimub. Eesmärk tagada kinnipeetava aktiivne osalemine õppetöös ja temaleõpetatavate teadmiste omandamine. Õpetaja on võrdsustatud vanglateenistuse ametnikuga ningtema poolt antud korraldus on sisuliselt vanglateenistuse ametniku korraldus, mille täitmisekohustus tuleneb VangS § 67 p-st 1.17.4 Eesmärk distsiplineerida Vangla kinnipeetavaid täitma koolikohustust kohusetundlikult.Distsiplineeritus annab võimaluse kõigil kinnipeetavatel rahulikult süveneda õppetöösse.Kinnipeetav peab arvestama sellega, et ta ei segaks tunnis teisi ega õpetajat. Hariduseomandamine toimub ettenähtud programmide alusel, mille läbimiseks on vaja teha intensiivsettööd. Seega ei ole mõistlik, et õpetaja tunni ajal lisaks kinnipeetavate õpetamisele kulutaks aegakorrarikkumise vältimisele või lõpetamisele.17.5 Kinnipeetaval läheb koolitundides õppimiseks vaja vaid tunnis kasutamiseks ettenähtudõppevahendeid. Muud tunniks mittevajalikud esemed segavad kinnipeetavate keskendumist ningsamuti ei täidaks nende õppetunnis kasutamine koolis käimise eesmärki. Peale selle on tegemistjulgeoleku tagamise abinõuga, et kinnipeetavad ei ohustaks õppetöös osalemisel Vanglaturvalisust.17.6 Kooli vara heaperemehelik kasutamine ja tagastamine tagab kinnipeetavatele võimaluse õppidatehniliselt korras, puhtas ja õppetööd innustavas keskkonnas ning kasutada korrektseid ja vajalikkeõppevahendeid.17.7 Õppetöö käigus tehakse erinevaid esemeid, mis tuleks kirja panna ka kambris olevate esemetenimekirja. Samuti on osad valmistatud esemed keelatud Vanglas (nt savist tehtud nõud vms), mistähendaks, et Vangla peaks iga kord hakkama valminud eset üle hindama, mis tähendaks suurtressursikulu. Eeltoodust tulenevalt keelab Vangla koolis õppetöökäigus valmistatud esemeteomandamise või omamise.Töötamine17.8 Kinnipeetava tööle määramisel lähtutakse VangS sätestatust. Üldpõhimõttena ei kuulukinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni alla. Kinnipeetava töötamine ei toimu mitteeraõigusliku lepingu alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu.Vanglateenistus kindlustab kinnipeetava võimalusel tööga (VangS § 38 lg 1) ning kinnipeetav onkohustatud töötama (Vang § 37 lg 1), välja arvatud VangS § 37 lg 2 sätestatud juhtudel. VangS eisätesta kinnipeetavale õigust taotleda või nõuda endale tööd.17.9 Käesolevas punktis täpsustatakse kinnipeetava tööle asumise ankeedi esitamist.17.10 Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda enda tööle rakendamist, vaid see toimub vanglaametnikutaotlusel.17.11 Saatmiskava eesmärk on ennekõike töö planeerimine vastavalt Vangla vajadusele. Lisaks annabsaatmiskava järgimine võimaluse planeerida ka vanglateenistuse ametnikel oma ressurssi, samutihallata teavet kinnipeetavate asukohast ja ajakasutusest.17.12 Vältimaks kinnipeetavatele väljastatud vangla vormiriietuse määrdumine tööülesannete täitmisel,lubatakse töötaval kinnipeetaval töö ajal kanda käitise või vangla poolt väljastatud ja märgistatudriideesemeid. Punase vesti kandmine lihtsustab järelevalve tagamist, kus töötavate kinnipeetavateeristamine teistest territooriumil liikuvatest isikutest on selgelt eristatav.17.13 Töökohalt või –objektilt keelatakse kinnipeetavatele tööriistade või vahendite kaasa võtmineVangla julgeoleku kaalutlusel, kuna tegemist on tihtipeale ohtlike ja kinnipeetavale igapäevaselt36

kasutamiseks keelatud esemetega. Lisaks on tegemist varaga, mis peab asuma kohas, kuhunende omanik on nende kasutamise ette näinud.18 Sportimine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmisevõimalusedSpordisaali külastamine18.1 VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks ningkäesolevas punktis täpsustatakse spordisaali kasutamist.18.2 Spordivahendite kasutamine eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult aitab hoida ära kinnipeetavatevigastamist või spordivahendite lõhkumist. Kinnipeetava poolt spordirajatisel toime panduddistsipliinirikkumise tõttu on vanglateenistuse ametnikul õigus lõpetada sporditegevus, kuna ohtuvõib sattuda Vangla julgeolek.18.3 Kinnipeetav vastutab oma tegevuse eest ka spordiga tegelemisel ning ei tohi tekitada olukorda,kus ohtu satuks tema enda või teiste isikute elu või tervis. Kui kinnipeetav on sportimise käigusviga saanud tuleb koheselt teavitada vanglateenistuse ametnikku, et korraldada vigastatudkinnipeetavale vajadusel võimalikult kiiresti arstiabi.Huvitegevus18.4 Huvitegevuse sisuks on huvist lähtuv juhendatud tegevus, et omandada teadmisi ja oskusi. Läbihuvihariduse arenevad olulised isikuomadused nagu töökus, sihikindlus, saavutusvajadus,vastutus- ja kohusetunne.18.5 Kuna tegemist on tihtipeale ohtlike ja kinnipeetavale igapäevaselt kasutamiseks mõeldud keelatudesemetega, on põhjendatud nende esemete ainult huvitegevuse ruumides kasutamine. Lisaks ontegemist Vangla varaga, mis peab asuma kohas, kuhu Vangla on nende kasutamise ette näinud.Kui Vangla leiab, et kinnipeetav võib valmistatud esemed endale saada, siis otsustatakse seekinnipeetava taotluse alusel. Esemed saab kinnipeetav kätte vanglast vabanemisel.Raamatukogu külastamine18.6 Raamatukoguteenuse pakkumine Vanglas tagab kinnipeetava arenguks vajaliku informatsioonikättesaadavuse, soodustab haridustaseme ja üldise harituse tõusu. Käesolevas punktistäpsustatakse raamatukogu külastamist.18.7 30 päeva on mõistlik aeg maksimaalselt laenutatud teavikute läbilugemiseks või -töötamiseks ningvajadusel uute võtmiseks.18.8 Koolis õppivad kinnipeetavad on seatud eelisjärjekorda, kuna nende õppetegevus eeldabennekõike teatud perioodi või aega, iseseisvalt õppija saab oma õppimiskulgu vabamaltmääratleda. Tähtaja seadmine kursuse või semestri kaupa tagab selle, et kinnipeetav kogu õppevältel saaks vajaliku materjaliga tutvuda.18.9 Teaviku tagastamise tähtaja pikendamise piirangu seadmise eesmärk on ennekõike see, et ükskinnipeetav ei hoiaks liiga kaua teavikuid enda käes ning teistel kinnipeetavatel oleks mõistliku ajamöödudes neid siiski võimalik laenutada.18.10 Antud sätte eesmärk on tagada suurem kontroll teavikute hulga ja asukoha üle kambrites, samutidistsiplineerida kinnipeetavaid vastutama teaviku rikkumise või hävimise eest.18.11 Antud sätte eesmärk on tagada see, et teaviku laenutanud isikul lasuks ainuvastutus teavikusäilimise ja kasutamise eest. Edasilaenutamise puhul oleks kasutajaid rohkem ning Vanglalpuuduks reaalne ülevaade, kes teavikut konkreetsel hetkel haldab.18.12 Selliselt on tagatud, et teavikud oleksid kinnipeetava, kes need laenas, valduses. Vastasel juhul eiole Vanglal ülevaadet, kus Vangla vara asub.37

18.13 Eesmärk on tagada olukord, et Vangla vara jääks Vangla territooriumile ning ei satuks võõrasteisikute valdusesse.18.14 Sätestatud kinnipeetava kohustus tagastada teavik tähtaegselt.Teaviku rikkumine või kaotamine18.15 Teavikute rikkumise keeld.18.16 Sätestatud kaotatud või rikutud teavikust teatamise kohustus.18.17 Sätestatud kinnipeetava vastutus teaviku rikkumise korral.19 Usuliste vajaduste rahuldamineVastavalt VangS § 62 sätestatule tagab vanglateenistus kinnipeetavale usuliste vajaduste rahuldamise.Kirikute ja koguduste seaduse § 9 lg 1 kohaselt kinnipidamisasutustes viibijal on õigus täita usulisi talitusivastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, vanglas kehtestatudkorda ega teiste seal viibivate isikute õigusi. Eesmärk on tagada kõigile huvitatud kinnipeetavateleusuliste vajaduste rahuldamine. Peatükis reguleeritakse usuliste vajaduste rahuldamise korraldustVanglas.20 Meditsiiniline teenindamine20.1 VangS § 49 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglaskorraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Kinnipeetavale tervishoiuteenusteosutamist rahastatakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Seega kõik nõudedkinnipeetavate ravi kvaliteedile lähtuvad samadest alustest, mis vabaduses viibivatele isikutele.Tulenevalt põhiseaduse § 28 on kinnipeetaval õigus tervise kaitsele. Samas aga lasub kakinnipeetaval vastutus enda tervise eest hoolt kandmisel, tugevdades organismi ja ennetadeshaiguste teket (mitte suitsetamine, regulaarne kergem füüsiline koormus töötamise või sportimisenäol, isikliku hügieeni pidamine, kambri korrashoid, igapäevane värskes õhus viibimine, ettenähtud raviskeemi korrektne täitmine jms). Meditsiiniosakonna tegevust litsentseerib ja teostabjärelevalvet Terviseamet.20.2 Sätestatud meditsiiniosakonna vastuvõtuaeg (vältimatu arstiabi on tagatud ööpäevaringselt).20.3 Tulenevalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 2 lg-st 1 ontervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks,diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema terviseseisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. TTKS § 3 lg 1 kohaselt ontervishoiutöötajad arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametisning sama seaduse § 3 lg 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseidomandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajanaregistreerimise kohta. Teenuse maht sõltub eelarvelistest vahenditest. Kui kinnipeetava tervislikseisund vajab tervishoiuteenust, milleks puudub vanglal tegevusluba või vastav meditsiinitehnika,siis suunab meditsiiniosakond ta tervishoiuteenuse osutaja juurde kel on vastav tegevusluba jakellega on sõlmitud leping. Plaanilise tegevuse juures lähtutakse eelarvelistest vahenditest jaeesmärkide prioriteetsusest. Erakorralise seisundi puhul lähtutakse vaid kinnipeetava tervislikustseisundist.20.4 Kinnipeetavate registreerumisel järjekorda lähtutakse probleemi tõsidusest ja erakorralisusest, stkohest sekkumist vajavate probleemide korral kutsutakse kinnipeetav vastuvõtule esimeselvõimalusel, plaaniliste uuringute või konsultatsioonide korral asetab arst kinnipeetava järjekorda.See tagab töö sujuvuse, ei kuhju kinnipeetavad ühele vastuvõtule, samas erakorralist sekkumistvajavad seisundid lahendatakse koheselt, välistades ohtu püsiva tervisekahjustuse tekkeks või38

surmaks. Kui kinnipeetav ei soovi oma terviseprobleemi avaldada läbi e-kontakti, võib ta avaldadasoovi arsti vastuvõtule ilma selgitusteta. Sellisel juhul läheb ta üldjärjekorra lõppu.20.5 Vastavalt VangS § 133 on vanglaametnik kohustatud vangla direktorile või kõrgemalekohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimiselesilekerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vanglajulgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimiseeesmärkide saavutamisele. Kinnipeetava või vahistatu haigestumisest, vigastusest võimürgistusest on vanglaametnik kohustatud viivitamata informeerima arsti või õde. Haigestumine onäkki tekkinud terviseseisundi muutus, mis vajab kohest sekkumist. Vältimatut abi vajavadseisundid-olukorrad, kus 24 tunni jooksul meditsiiniabi andmata jätmisel võib tekkida püsivterviseseisundi halvenemine või surm.20.6 Kuna töövälisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel on teenistuses vähem meditsiinistöötajaid,siis osutatakse kinnipeetavale ainult erakorralist meditsiinilist abi.20.7 Kui kinnipeetav esitab tervishoiuteenuse osutajale oma tervise kohta valeandmeid, siis ei olevõimalik isikule panna õiget diagnoosi ning määrata vastavat ravi. Tagajärjeks võib olla vale ravimääramine ja see võib osutuda eluohtlikuks.20.8 Ravimid määratakse ja jagatakse meditsiiniosakonna poolt ravimipinalitesse, mistõttu on vägatäpselt teada kes, millal ja millist ravimit peab manustama. Ravimi esmakordsel määramiselselgitab meditsiinitöötaja kinnipeetavale mis ravimiga on tegemist, milline on tema oodatavravitoime, millised on võimalikud kõrvaltoimed ja kuidas ravimit võetakse. Seega ei ole ravimitemanustamise juures vajalik meditsiinitöötaja kaasamine. Samamoodi manustavad ravimeidkodustes tingimustes kõik inimesed. Eelduseks on, et ravi vajav inimene on huvitatudtervenemisest ja jälgib täpselt talle antud juhiseid. Meditsiiniosakonna poolt ettenähtud raviskeemijärgimine on väga oluline paranemise protsessi osa. Kui kinnipeetav ei järgi raviskeemi võib seekaasa tuua haiguse ägenemise, ravimi suhtes resistentsuse tekke ning raskemate haiguste puhulka eluohtliku seisundi. Samuti on väga oluline koheselt teavitada meditsiiniosakonda, kui arsti pooltettenähtud ravimid ei sobi, tekkivad kõrvalnähud vms ning tekib vajadus raviskeemi muutmiseks.Kui kinnipeetav ei järgi raviskeemi või keeldub ravimite kohesest manustamisest vanglateenistuseametniku juuresolekul, siis kaalub meditsiiniosakond ravi lõpetamist, kuna sunniviisiliselt ei oleõigust isikut ravida v.a juhul, kui tegemist on eluohtliku seisundi ning erakorralise meditsiiniabiosutamisega ning isik ei ole ise võimeline enda ravimise üle otsustama.20.9 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluvaid preparaate võivad käidelda vaidvastava korraga tutvunud meditsiinitöötajad. Ravimi purustamine on vajalik veendumakspreparaadi õiges manustamises, vältimaks kinnipeetavate poolset tahtlikku ravimi kogumist.Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite suuremas doosis manustamine võib kaasa tuuaeluohtlikke ravimmürgistusi.20.10 Ravimid väljastatakse vaid plastiktopsides, vältimaks teravate servadega või purunemisohtlikkematerjale, millega kinnipeetaval on võimalik end tahtlikult või tahtmatult vigastada. Ravimtopsilekantakse kinnipeetava nimi, kambri number ja väljastamise kuupäev põhjusel, et oleks võimaliktuvastada kellele ja millal on ravim väljastatud.20.11 Glükomeeter, pliiatssüstal, süstlanõelad ja lansetinõelad on teravad torkavad vahendid ja võivadpotentsiaalselt olla infitseerunud, ravimi vale kasutuse korral ka ohtlikud viies veresuhkru tasemeliialt madalale. Seetõttu tuleb välistada võimalus nende vahendite sattumine valedesse kätesse.Glükomeetriribade arvuline piiratus on vajalik eelarveliste vahendite tasakaalus püsimiseks.Süstlanõelu vahetatakse õe poolt vastavalt vajadusele üks ühele uued vanade vastu st andes nt 2nõela, annab kinnipeetav õele vastu 2 kasutatud nõela. Seega võib kambris olla sõltuvalt päevastehtavate süstide arvust maksimum arv nõelu. Kambris võib olla vaid 1 insuliini pliiatssüstal ühetoimeaine kohta kuivõrd tagavara süstlad vajavad säilitamist külmiku temperatuuril.39

20.12 Ravist keeldumise fikseerimine on vajalik, kuna sellisel juhul vastutab kinnipeetav oma edaspidisetervisliku seisundi eest ise. Vanglal puudub õigus kinnipeetavat sunniviisiliselt ravida, va kuitegemist on eluohtliku seisundiga.20.13 Sätestatud kinnipeetava ravimitega seotud keeludKeelatud on tarvitada retseptiravimeid ilma arsti ettekirjutuseta, jätta ettenähtud ajal tarvitamataarsti poolt määratud ja/või muu vanglateenistuja poolt antud ravimid (kaasa arvatudkäsimüügiravimid) ja omada ravimeid kambris, välja arvatud meditsiiniosakonna poolt plastikusttopsides väljastatud tablettidest erinevas vormis ja vastavalt markeeritud ravimid - Justiitsministri01.10.2011 määrusega „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistuseametnikud jagavad kinnipeetavatele ravimeid, järgides vangla tervishoiutöötaja poolt ettenähtudkogust ja aega, sama § lg 2 kohaselt psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juurespeab viibima tervishoiutöötaja. Sama § lg 3 kohaselt vanglateenistuse ametnik on kohustatudkontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi. Ravirežiimist kinnipidamine on tulemi saavutamiseksäärmiselt oluline, ravimite kontrollimatu tarvitamine võib enda kaasa tuua fataalseid tagajärgi, ka onoluline, ravimid kallid ja nende tarvitamine peab täitma vaid tervenemise eesmärki.21 Ametnike vastuvõtt21.1 Vangla direktori või tema poolt määratud vanglateenistuse ametniku vastuvõtule soovimise korralon kinnipeetav kohustatud esitama põhjendatud taotluse. Kinnipeetava isiklikult Vangla direktori võidirektori poolt määratud vanglateenistuse ametniku vastuvõtule saamine ei ole kinnipeetavaesmane ja ainus küsimuste lahendamise viis. Esmatasandil lahendab kinnipeetavatel tekkinudküsimusi inspektor-kontaktisik koostöös teiste vanglateenistuse ametnikega. Õigusaktidesttulenevalt on kinnipeetaval võimalik pöörduda Vangla poole ka kirjalikult, esitades vastavasisulisekirjaliku pöördumise. Tulenevalt eeltoodust ja piiratud ajaressursist peab kinnipeetav oma taotlustVangla direktori või direktori poolt määratud vanglateenistuse ametniku vastuvõtule saamisekskorrektselt ja konkreetselt põhjendama. Taotluse põhjendatus tuleneb vajadusest hinnatakinnipeetava soovi sisu ning võimaliku probleemi lahendamiseks vajamineva juhtimispädevusetaset. Vastuvõtu aeg planeeritakse vastavalt võimaliku probleemi tausta selgitamiseks kuluvaleajale ja arvestades kaasatud vanglateenistuse ametnike tööaja planeeringut.22 Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine22.1 Käesolevas punktis on selgitatud, millist eesmärki teenib distsiplinaarmenetlus.Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase jasüüteo põhjuste väljaselgitamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine.Distsiplinaarmenetluse ajendiks on dokument, mis sisaldab andmeid distsiplinaarsüüteo kohta.Vanglas algatatakse distsiplinaarmenetlus siis, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, mis onfikseeritud ettekandena22.2 Distsiplinaarsüüteoks loetakse süülist tegu, mis seisneb õigusaktidest tulenevate kohustustetäitmata jätmises või mitte nõuetekohases täitmises. VangS § 63 ja § 100 kohaselt onvanglateenistusel õigus vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktidenõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetava suhtes distsiplinaarkaristusi.22.3 VangS § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kuikinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda võivangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise,töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamisekord“ (edaspidi Kord) § 5 lg 2 punkti 8 kohaselt peatub kinnipeetava töökohustusdistsiplinaarkaristusena kuni üheks kuuks töölt eemaldamisel. Tulenevalt VangS § 65 sätestatulepööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Kui aga kinni peetavale isikule on40

määratud karistuseks töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, arvestatakse karistuse algust hetkest,kui kinnipeetav reaalselt töölt eemaldatakse.22.4 Reeglina ei kanna kinnipeetavad kartserikaristust kambris, kuhu nad on paigutatud tavarežiimipuhul. Kartserikaristuse kandmiseks teise kambrisse või osakonda paigutatud kinnipeetav onkohustatud kaasa võtma kõik temale kuuluvad esemed. Kinnipeetava juures kambris olnudisiklikud asjad antakse lattu ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Vanglaei taga , et kinnipeetav paigutatakse tagasi eluosakonda või kambrisse, kust ta kartserikaristustkandma suundus ning vangla ei vastuta kinnipeetava poolt endisesse kambrisse või eluosakondajäetud esemete eest. Leitud esemetega, mille omanikku ei suudeta tuvastada, toimitakse vangistusreguleerivate õigusaktide alusel.23 Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine23.1 Kinnipeetava vanglast vabastamist reguleerivad VangS §-d 73-76 2 ning justiitsministri 25.01.2001määrus nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord”.23.2 Vanglatevaheline ümberpaigutamine toimub vastavalt justiitsministri 25.03.2008 määrusele nr 9„Täitmisplaan”.23.3 Sätestatu eesmärk on teavitada kinnipeetavat, et kinnipeetav ümberpaigutamisel tagastaks temaleVangla poolt kasutusse antud esemed (va vangla riietus) ning võtaks kaasa kõik enda isiklikudasjad. Eesmärk on välistada olukord, kus teine kinnipeetav saaks enda valdusesse võõraidesemeid. Samuti aitab kõikide asjade kaasavõtmine omada Vanglal paremat ülevaadet kõigistkinnipeetavale kuuluvatest esemetest.23.4 Vastavalt VSKE § 64 lg 1 ja 6 sätestatule kui kinnipeetav vanglast vabastatakse, tagastatakse tallehoiul olevad asjad, mida kinnipeetav allkirjaga kinnitab. Tulenevalt VangS § 75 lg 3 vabastamiseltagastatakse kinnipeetavale vanglateenistuse hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikudriided.23.5 Eesmärk teavitada kinnipeetavat riiete ja/või jalanõude saamise korraldusest.23.6 Vastavalt VSKE § 64 lg 1 ja 6 sätestatule kui kinnipeetav vanglast vabastatakse, tagastatakse tallehoiul olevad asjad, mida kinnipeetav allkirjaga kinnitab. Tulenevalt VangS § 75 lg 3 vabastamiseltagastatakse kinnipeetavale vanglateenistuse hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikudriided ja väljastatakse vabanemistoetus.23.7 Vabastatu soovil väljastatakse talle tema soovil tervisekaardist väljavõte või haiguslugu.23.8 Sätestatud ajad, mil saab vanglast kätte vajalikud asjad kinni peetav isik, kes on vabastatudväljaspool vanglat.24 Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna töökord ja üldkohustusedSõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutatakse sõltuvuse diagnoosiga kinnipeetav, kellele onkoostatud riskihindamine ja individuaalne täitmiskava, milles kajastub sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda paigutamise sobivus. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutatav kinnipeetav onmotiveeritud loobuma uimastavate ainete tarvitamisest, soovib muuta oma käitumist ja mõtteviisining on intellektuaalselt ja keeleliselt võimeline tegelustes osalema. Peatükis on välja toodudsõltuvusrehabilitatsiooni osakonna asukoht ning kohtade arv; sätestatud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonna eesmärk ja meetodid, osakonda paigutamise tingimused ja väljaarvamise ningennistamise alused. Reguleeritud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna kinnipeetavate toitlustamineja üldkord. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas viibivatele kinnipeetavatele kehtib Kodukorrapeatükkides 1 - 23 sätestatu käesolevas peatükis toodud erisustega.41

25 Emade-laste osakonna töökord ja üldkohustusedTulenevalt VangS § 54 lg 1 sisustatakse vanglas rasedate naiste jaoks eraldi ruumid jakorraldatakse laste eest hoolitsemine. Emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapselvõimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos. Käesolevas punktis onvälja toodud emade-laste osakonna asukoht, osakonda paigutamise ning lapse vanglassetaotlemise ja väljapoole vanglat paigutamise korraldus. Sätestatud kinnipeetavale kohustushoolitseda oma lapse eest ning vastutus ebapiisava järelevalve tõttu saabunud võimaliketagajärgede eest. Reguleeritud kinnipeetavate üldine elukorraldus osakonnas (söömine, õppiminejms) ning lastele vajalike esemete saamise korda. Emade-laste osakonnas viibivatelekinnipeetavatele kehtib Kodukorra peatükkides 1 - 23 sätestatu käesolevas peatükis tooduderisustega.Sätestatud kinnipeetava haiglas külastamise tingimused ja kord. Eesmärgiks teavitadakinnipeetavat taotluse esitamise vajadusest. Säte vajalik välistamaks olukorda, kus kinnipeetavsaaks enda valdusesse võõraid esemeid. Samuti peab Vanglal julgeoleku tagamiseks olemaülevaade isikutest, kes kinnipeetavat haiglas külastavad. Kuna vangla vastutab kinnipeetava elu jatervise eest, siis lubatakse kokkusaamisele üksnes vangla poolt eelnevalt kooskõlastatud isikud.Külastavatel isikutel on palatisse lubatud kaasa võtta ainult eelnevalt taotluse rahuldamise otsuseslubatud esemed.26 Meditsiiniosakonna jälgimiskamberVälja toodud meditsiiniosakonna jälgimiskambri asukoht ning seal viibivad kinnipeetavad.Sätestatud jälgimiskambrisse paigutamise kord ja kinnipeetavale Vangla poolt väljastatud esemed,samuti piirang isiklike asjade jälgimiskambris hoidmisele. Reguleeritud osakonnas viibivatekinnipeetavate üldine elukorraldus (jalutamise, suitsetamise, helistamise kord). Sätestatud piirangsuhelda jalutuskäikude ajal ning akna või ukse kaudu teiste, jälgimiskambris mitteviibivatekinnipeetavatega ja võtta teistelt vastu esemeid – vajalik turvalisuse kaalutlusel, et isikud ei saaksvahetada infot (nt organiseerida õigusrikkumisi), ohustada Vangla julgeolekut ning vältida keelatudesemete üleandmist. Meditsiiniosakonna jälgimiskambris viibivatele kinnipeetavatele kehtibKodukorra peatükkides 1 - 23 sätestatu käesolevas peatükis toodud erisustega.42