Tantsukirjeldus

Süit saarte tantsudestSüit saarte tantsudestSegarühmatantsHelmi Tohvelman (kaasautor Kristjan Torop) lavastas tantsu 1966. aastal Tallinnas.Kristjan Torop kirjeldas tantsu 1966. aastal Tallinnas.Heino Aassalu redigeeris selle 1999. aastal Keila-Joal.Rahvamuusika. Klaverile seadnud Harri Kõrvits ja Boris Kõrver.Süidis on kasutatud kolme rahvatantsu: I osa on “Keigapere tants” (Saaremaalt),II osa “Klopandi” (Muhust) ning III osa “Hiiu valts” (Hiiumaalt). “Klopandis”peaksid tüdrukud kaasa laulma. Autorid lisasid käesolevasse süiti ka mänguliseelemendi – suhted tantsijate vahel peab selgelt välja tooma (poisid jälgivadtüdrukute tantsu, valivad paarilise “Hiiu valtsiks” jne).Tuleks kanda Eesti saarte rahvarõivaid – mustjala või muhu või pühalepa või reigijne.PõhisammudTaktimõõt 2/4 ja 3/41. Rõhksammuga jooks (2/4).Takt 1. Alustatakse vasaku jalaga ja tehakse neli päkkjooksusammu – seega igaltaktiosal üks samm. I osal tehtav samm on rõhksamm.Takt 2. Ilma rõhksammuta korratakse 1. takti tegevust. Põhisammu kordamiselalustatakse tantsu taas vasaku jala rõhksammuga.2. Hüpakpolka (2/4).a) Takti I osal astutakse vasaku jalaga päkksamm. II osal tuuakse parem jalg vasakujuurde päkale polgseisu. III osal astutakse vasaku jalaga lühike päkksamm ette. IVosal tehakse vasakul jalal madal hüpak ning viiakse samal ajal põlveliigesestsirutatud parem jalg ette-alla, tugijala suhtes umbes 30 kraadi kõrgusele.Sammu kordamisel alustatakse liikumist parema jala päkksammuga ette.

Süit saarte tantsudestb) Sammu sooritatakse ka nii, et I osal tehakse paremal jalal hüpak ja viiakse samalajal vasak jalg ette-alla. II osal astutakse vasaku jalaga päkksamm ette. III osaltuuakse parema jalg vasaku jala juurde päkale polgseisu. IV osal astutakse vasakujalaga lühike päkksamm ette.Sammu kordamisel alustatakse liikumist hüpakuga vasakul jalal.3. Hiiuvalsi hüpaksamm (3/4).Takti I osal astutakse vasaku jalaga samm ette, kusjuures maha asetatakse kõigepealtkand (varbad on suunatus ülespoole). II osal viiakse parem jalg mööda põrandatlibistades tugijalast mööda ja tõstetakse põlveliigeset täisnurkselt kõverdatult ette.III osal tehakse tugijalal hüpak ette. Hiiuvalsi hüpaksammuga liikumisel on tugijalgveidi kõverdatud ja hüpaku ajal ei ole tõusu.Järgmist hiiuvalsi hüpaksammu alustatakse parema jalaga.4. Hiiuvalss (3/4).Sooritatakse kahe takti jooksul paarikaupa hiiuvalsi võttes.Esimene takt poisil. I osal viib poiss parema jala järsult sammu võrra ettepoole javasaku jala veidi tahapoole. Nii ette kui taha viiakse jalad taldadel libistades. Paremjalg on põlvest veidi kõverdatud. II osal tuuakse vasak jalg tallal libistades järsultparema jala kõrvale ja sirutatakse jalad põlveliigesest. III osal on paus.Esimene takt tüdrukul. I osal viib tüdruk vasaku jala järsult sammu võrra tahapooleja parema jala veidi ettepoole. Nii ette kui taha viiakse jalad taldadel libistades. Vasakjalg on põlveliigesest veidi kõverdatud. II osal tuuakse parem jalg (tallal libistades)järsult vasaku jala kõrvale ja sirutatakse jalad põlveliigesest. III osal on paus.Teine takt poisil. I osal viib poiss vasaku jala järsult sammu võrra ettepoole japarema jala veidi tahapoole. Nii ette kui taha viiakse jalad taldadel libistades. Vasakjalg on veidi kõverdatud. II osal tehakse vasaku jala päkal täispööre päripäeva,ühtlasi tuuakse parem jalg vasaku jala kõrvale päkkseisu. Jalad sirutatakse. III osallaskutakse rõhuliselt kandadele.Teine takt tüdrukul. I osal viib tüdruk parema jala järsult sammu võrra tahapooleja alustab pööret päripäeva. Parem jalg on põlveliigesest veidi kõverdatud. II osaltoob tüdruk vasaku jala parema kõrvale päkkseisu ja laseb ennast poisil pööratatäisringi päripäeva. Pöördumisel libisevad tüdruku varbad mööda põrandat. Jaladon põlveliigesest sirutatud. III osal laskutakse rõhuliselt kandadele.Seega esimesel taktil pööret ei ole, teisel taktil tehakse täispööre päripäeva.TantsukirjeldusTaktimõõt 2/4, 4/4 ja 3/4

Süit saarte tantsudestOsavõtjad. 8 segapaari.Lähteasend. Tantsijad paiknevad viirus parempoolsete tagumiste külgkardinatetaga, tüdruk poisi paremal küljel. Käed ühendatud all pihkseongus, vasak käsi ees,parem käsi taga. Otsmistel tantsijatel on vabakäsi puusal (jn 1).I osaKEIGAPERE TANDS (taktid 1 – 9 kolm korda)Taktimõõt 2/4Taktid 1 - 8. Tantsijad sooritavad neli kordapõhisammu nr 1 (rõhksammuga jooks). Rõhksammudtehakse 1., 3., 5. ja 7. takti I osal vasaku jalaga, ühtlasimuudab juhttantsija iga rõhksammuga liikumissuunda(jn 1). Kõik tantsijad läbivad samadpunktid, mis juhttantsijagi.Takt 9. Tantsijad vallandavad võtte ja sooritavadpaigal kolme rõhksammuga (takti I, II ja III osal)poolpöörde vasakule (vastupäeva). Pöörde ajal onkäed all. Takti lõpus ühendatakse käed uuesti allpihkseongus (jn 2).Taktid 1 – 8 teist korda. Kõik tantsijad liiguvadjuhttantsija järel põhisammuga nr 1 vastupäevaringjoonele, kus 7. või 8. taktil moodustatakse sõõr.Juht- ja viimiktantsija ühendavad omavahel käed(jn 2).Takt 9 teist korda. Tantsijad vallandavad võtte japoisid astuvad kolme rõhksammuga (takti I, II ja IIIosal) tüdrukute ette (jn 3). Paarilised on nüüdkodarjoonel rinnati ja võtavad valsivõtte.Taktid 1 – 4 kolmandat korda. Alustades välisjalaga,tantsitakse päripäeva pööreldes hüpakpolkat, millegaliigutakse ühtlasi mööda ringjoont vastupäeva(põhisamm nr 2a). Iga hüpakpolkasammuga

Süit saarte tantsudestsooritatakse poolpööre.Taktid 5 – 8. Pöörlemise ja ringjoonel liikumisesuunad jäävad samaks, kuid tantsitaksepõhisammuga nr 2b. Seega tuleb sisejalal teha kakshüpakut järjest – 4. takti IV osal ja 5. takti I osal.Takt 9 kolmandat korda. Paarilised on valsivõtteskodarjoonel rinnati ja teevad paigal kolm rõhksammu(takti I, II ja III osal) (jn 4).Esimene vahemäng (taktid 1 – 4 kaks korda)Taktimõõt 2/4Taktid 1 – 4. Tüdrukud vallandavad võtte, alustavadvasaku jalaga ja liiguvad jooksusammudega (igaltaktiosal üks jooksusamm) siseringjooneleratasvõttesse. Oma poisist möödutakse vasakutkätt ja suund võetakse kohe päripäeva liikumisele(jn 4). Jooksusammu algab kerekallutusega ette (1.takti I – II osal), millega lipsatakse poisi käest ja poisikäe alt minema, et omavahel arutada edasist tegevust.Parem käsi sirutatakse kõrvale, vasak käsi kõrvaleallaning ratasvõte võetakse jooksu pealt (pidevaltpäripäeva edasi joostes). Ratasvõte on järgmine:parem käsi asetatakse parempoolse kõrvaltantsija selja tagant tema paremale õlale,vasak käsi aga vasakpoolse kõrvaltantsija selja tagant tema vasakule puusale.Poisid on, käed puusal, harkseisus ja põlvist vähe alla laskunud ning teevad 1. taktilparema päkaga (kand on maas) kaks koputust (takti I ja II osal) ja takti III osalrõhksammu. Ühtlasi vaadatakse üle parema õla tüdrukute poole. 2. taktil korrataksesama tegevust vasaku jalaga ja tüdrukute poole vaadatakse üle vasaku õla. 3. taktilkorratakse 1. takti tegevust ja 4. taktil 2. takti tegevust (jn 4).Takt 1 teist korda. Tüdrukud asetavad käed puusale ja teevad I osal ummishüppegapoolpöörde vasakule (vastupäeva) iga tüdruk oma poisi poole. Nii jäävad tüdrukudtakti lõpuni poolsulgkükki, kere natuke ettepoole kallutatud. Poisid on pisutüllatatud tüdrukute ootamatust ja põhjendamatus pealetungist, teevad III osalharkishüppega poolpöörde vasakule (vastupäeva) ja jäävad esipoolega tüdrukutepoole. Põlved on veidi kõverdatud ja kere kallutatud ettepoole. Selle hüppegaliiguvad poisid ka ühtlasi ringi keskmest kaugemale. Ringjoon hakkab avanema lava

Süit saarte tantsudestvasakpoolsest eesmisest nurgast (jn 5).Takt 2 teist korda. Takti I osal teevad tüdrukudummishüppe poiste poole ja jäävad takti lõpunipoolsulgkükki, kere on kallutatud veidi ettepoole. IIIosal sooritavad poisid harkishüppe tagurpidi(taganevad tüdrukute eest) ja jäävad kuni järgmisehüppeni harkseisu, põlved kõverdatud, kereettepoole kallutatud. Jätkub liikumine kaarele (jn 5).Taktid 3 – 4 teist korda. Korratakse kaks korda 2.takti tegevust. 4. takti lõpuks ollakse kaarel (jn 5).II osaKLOPANDI (taktid 1 – 6 neli korda ja taktid 7 – 9)Taktimõõt 4/4Taktid 1 – 6. Lauldakse:Klopandi, klopandi,klopandi su krannandi,sentimenti sooja,soojääru jännandi,kute klessu sannandi,sannandi su krannandi.Takt 1. Lauldes silpi klo-,teevad tüdrukud ummishüppepoiste poole (nii, nagueespool kirjeldatud) ja löövadpoiste poole sirutatud kätegavöökoha kõrgusel ristplaksu.Silpide –pan-di ajal taganevadpoisid tüdrukute eest kaheharkis-hüppega (kummagisilbi ajal üks hüpe). Takti teiselpoolel korratakse sama tegevust. Hakatakse liikuma diagonaalile, mis algabparempoolsest eesmisest nurgast ja kulgeb lava tagaserva keskkoha poole (jn 6).Takt 2. Korratakse 1. takti tegevust (tüdrukute hüpe ning plaks silpide –pan-di ja–nan-di ajal). Takti lõpuks on tüdrukud jõudnud poisid tõrjuda lava ühele poolele.Tüdrukute tegevus.Taktid 3 – 6. Tüdrukud ühendavad omavahel käed all pihkseongus (otsmistelvabakäsi puusal), alustavad vasaku jalaga ja moodustavad jooksusammudega

Süit saarte tantsudest(takti igal kaheksandikul üks jooksusamm, seega kaheksa sammu taktis) lavavasakpoolses eesmises osas ärapidise sõõri (jn 6). Juhttantsijaks on lava tagaservalelähim tüdruk. 6. takti nelja viimase jooksusammu ajal vallandataske võte ja kõikteevad poolpöörde vasakule (vastupäeva), lõpetades liikumise esipoolega keskmepoole.Poiste tegevus.Poisid otsustavad vaadata, mida tüdrukud plaanitsevad, ja istuvad “aia” äärdepalgi peale. Poisid nummerdatakse mõtteliselt järjestikku, alustades lava tagaservalelähimast poisist (jn 6).Takt 3. Sõna sentimenti ajal laskub poiss nr 1 paremale põlvele. Vasak põlv onsuunatud lava parempoolse eesmise nurga poole, vasaku jala säär on risti põrandaga.Samal ajal seab poiss nr 2 ennast harkseisu ja on vasaku küljega poisi nr 1 poole.Silbi soo- ajal teeb poiss nr 2 vasaku jala päkal kolmveerandpöörde vasakule, tõstespöörde ajal parema põlve võimalikult kõrgele ette (varbaid pole vaja sirutada). Silbi–ja ajal asetab ta parema jala maha tallale ja istub poisi nr 1 vasakule põlvele. Samalajal seab poiss nr 3 ennast harkseisu ja vasaku küljega poisi nr 2 poole.Takt 4. Silbi soo- ajal teeb poiss nr 3 vasaku jala päkal kolmveerandpöörde vasakule,tõstes pöörde ajal parema põlve võimalikult kõrgele ette. Silpide jää-ru ajal asetabta parema jala maha tallale ja istub poisi nr 2 vasakule põlvele. Samal ajal seab poissnr 4 ennast harkseisu ja on vasaku küljega poisi nr 3 poole. Silpide jän-nan- ajal teebpoiss nr 4 pöörde ja istub silbi –di ajal poisi nr 3 vasakule põlvele.Takt 5. Sõna kute ajal teeb poiss nr 5pöörde ja istub silpide –di su- ajalpoisi nr 6 vasakule põlvele. Silpidekran-nan- ajal teeb poiss nr 8 pöördeja istub silbi –di ajal poisi nr 7 vasakulepõlvele. Seega teevad igal taktilkolmveerandpöörde ja võtavad istetkaks poissi. “Palgi peal” on kõigipoiste vasakud põlved ja esipooledlava parempoolse eesmise nurgasuunas (jn 7). Mõlema jala sääred onristi põrandaga ja reied moodustavadtäisnurga. Soovitatav on istuda põlvele, mitte reiele, sest siis tuleb “palk” pikem,samuti on istujat kergem kanda. “Palgile” istumise ajal ei tarvitse käsi puusal hoida,parem on anda kätega pöördele hoogu juurde.Märkus: Tuleb tähele panna, et “palk” ei jääks liiga tüdrukute varju. See olenebpoisist nr 1.Taktidel 1- 6 (teist korda) lauldakse:Keridi, keridi,keridi su krannandi,

Süit saarte tantsudesttehakse 8 jooksusammu, igal kaheksandikul üks samm. Viimaste sammude ajalvallandatakse võte ja jäädakse seisma ühekaupa kolonni, esipool lava vasakpoolseeesmise nurga suunas. Vasak käsi asetatakse puusale, parem käsi jääb alla (sõrmedon kergelt rusikas).Poisid asetavad rusikas parema käe otsmikule ja toetavad parema käe küünarnukkieesmise turjale. Nägu on pööratud tüdrukute poole. Nii, käsipõsakil, uudistatakse, mis tüdrukutel veel plaanis on.Taktide 1 – 6 (kolmandat korda) lauldakse:Aspeldi, aspeldi,aspeldi su krannandi,sentimenti sooja,soojääru jännandi,kute klessu sannandi,sannandi su krannandi.Taktid 1 – 4 kolmandat korda. Tüdrukud haspeldavad: sirge parema käega tehaksetakti igal neljandikul üks ring, so nelja takti kestel 16 ringi. Paarituarvulistelkaheksandikkudel (1, 3, 5, 7) teeb käsi pool ringi, liikudes alt vasakule ja vasakultüles, paarisarvulistel kaheksandikel (2, 4, 6, 8) teeb käsi pool ringi, liikudes ülaltparemale ja paremalt alla. Kolmandast taktist alates (sentimenti jne) lisandubkäeringile igal paarituarvulisel kaheksandikul veel põlveliigeset järsk ja lühike allaülesliikumine.Poisid kallutavad kere paremale, asetavad parema käe küünarnuki oma paremalepõlvele ja sooritavad igal kaheksandikul parema jala päkaga koputuse. Pilk jälgibainiti tüdrukuid. 3. taktil asetatakse parema käe pihk paremale põlvele (sõrmedpõlve siseküljel) ja tõstetakse põlveliigesest kõverdatud parem jalg takti esimeselneljandikul (-senti) maast, nii kõrgele kui võimalik, ühtlasi kallutatakse kerevasakule. Takti teisel neljandikul (-menti) asetatakse jalg kerge rõhuga maha jakallutatakse kere paremale. Takti kolmandal neljandikul (soo-) kordub jalatõste janeljandal neljandikul (-ja) rõhuga mahaasetamine. 4. taktil kordavad poisid kolmandatakti tegevust.Taktid 5 – 6 kolmandat korda. Tüdrukud ühendavad neljakaupa käed all pihkseongus(parem käsi antakse ette, vasak taha), otsmistel vabakäsi puusal. Alustades vasakujalaga, moodustatakse jooksusammudega kaks päripidist vastupäeva liikuvatsõõri, kolonni neli esimest tüdrukut jooksevad lava parempoolsesse eesmissenurka, neli viimast tüdrukut lava vasakpoolsesse eesmisse nurka (jn 8). Alatessõnast sannandi jääb tüdrukute laul vaiksemaks alanedes viimasel taktil sosinaks.Tüdrukuid, keda hakkas häirima poiste üleolev vahtimine, koonduvad viimaseltaktil jooksusammudega sõõrides tihedalt kokku ja pistavad ka pead kokku.Poisid kordavad taktide 5 – 6 (teist korda) tegevust: istuvad käsipõsakil, kuid 6. taktiI osal tõstavad nad küünarnuki eesmise turjalt üles (rusikas jääb otsmikule) ja

Süit saarte tantsudestvaatavad käe alt tüdrukuid.Taktidel 1 – 3 (neljandat korda) lauldakse:Pistandi, pistandi,pistandi su krannandi,sentimenti sooja.Taktid 1 – 2 neljandat korda. Tüdrukute grupid alustavad salmi valju häälega japöörduvad järsult esipoolega poiste poole. Silpide pis-tan- ning kran-nan- ajaltorkavad nad näpuga poiste poole. Torkamisel on käsi ette hästi pikalt sirutatud jaka kere tublisti ettepoole kallutatud. Keharaskus on sellel jalal, kumma käegatorgatakse, samuti on see jalg põlvest kõverdatud. Mõlema –di- ajal kantaksekeharaskus teisele jalale, kallutatakse kere tahapoole (et uueks torkeks rohkemhoogu saada) ja tõmmatakse käsi tagasi rinna juurde. Iga torkamisega astutaksepisikese sammu võrra poistele lähemale. Teine käsi ei tarvitse puusal olla.Poisid ehmunud nii äkilisest rünnakust, kallutavad esimese torke ajal kere hästitublisti vasakule (kallutus on kiire: käed asetatakse eesmise puusale, nägu onpööratud lava vasakpoolses eesmises nurgas oleva tüdrukute grupi poole. Teisetorke ajal kallutatakse kere tublisti tahapoole ja pööratakse nägu lava parempoolseseesmises nurgas oleva tüdrukute grupi poole. Kolmanda torke ajal kallutataksekere jälle vasakule ja neljanda torke ajal taha. Mõlema –di- silbi ajal sirutatakse kere.Takt 3 neljandat korda. Poisidhüppavad esimesel neljandikulkorraga harkseisu,eespool lava parempoolseseesmises nurgas olevatetüdrukute poole (Aitabnaljast!). Takti kolmandalneljandikul tehakse harkishüppegaveerandpööreparemale, lava vasakpoolseseesmises nurgas olevatetüdrukute poole (jn 9).Tüdrukute laul takerdub, sest paistab,et poistelt midagi head loota ei ole.Tüdrukute rühmad tõmbuvad natuketagasi lava eesääre poole.Taktid 4 – 5 neljandat korda. Poisid jagunevad kahte rühma (jn 9) ja hakkavad,tüdrukuid kahelt poolt ümber piirates, neid osatama. Poisid liiguvad aeglastekõnnisammudega (neli sammu taktis). 4. taktil osatavad poisid “pistandit”. Nadtorkavad sirge käega kaks korda tüdrukute poole (takti I ja III neljandikul) ja hüüavadsamal ajal “Pistandi! Pistandi!” 5. taktil osatatakse “aspeldamist”, hüütakse

Süit saarte tantsudesttüdrukutele Aspeldi! Aspeldi! ja tehakse sirge parema käega kaks suurt aeglastringi, kummagi aspeldi ajal üks ring. Nüüd on poisid jõudnud lava külgedele (vtpoiste liikumistee jn 9).Tüdrukud hakkavad taganema. Algul taganetakse lava eesääre suunas, kes tagurpidi,kes külg ees, kes kuidas. Et aga poistel on ilmselt kavatsus lava eesääre poolttaganemistee ära lõigata, siis võetakse suund lava keskele (jn 9).Takt 6 neljandat korda. Poisid osatavad tüdrukute “keridit” hüüdes mõnitavaltKeridi! Keridi! ja liiguvad kiiresti kätega rinna ees kerides jooksusammudega(sääretõstejooks) lava eesäärde keskele kokku, jäädes seljaga pealtvaatajate poole(jn 9). Tüdrukud jõuavad takti jooksul hädaldamisi lava keskele kobarasse (jn 9).Takt 7. Poisid laskuvad põlvist hästi alla. Kallutavad kere tublisti ettepoole japlaksutavad tüdrukute poole sirutatud käsi. Igal kaheksandikul lüüakse üks plaks,kokku kaheksa plaksu. Tüdrukud on sel ajal esipoolea poiste poole ja ajavad endjärsku kohkunult sirgu, osa heidab ka käed üles, mõni lööb käsi pea kohal kokku,mõni teeb suuri tõrjuvaid käeliigutusi poiste poole.Takt 8. Tüdrukud pööravad selja poiste poole ja lähevad joostes lavalt minema(vasakpoolsete tagumiste külgkardinate vahele) (jn 9).Poisid tõusevad püsti, jooksevad (sääretõstejooks) tüdrukute järele (igalkaheksandikul üks jooksusamm) ja jõuavad lava vasakpoolsesse tagumisse nurka(jn 9, punktiirjoonega nool). Iga jooksusammu ajal lüüakse pea kohal ristplaks.Takt 9. Poisid löövad naerdes käega jasuunduvad rahulikult kõndides lavaparempoolse tagumise nurga poole. Nüüdon tantsuplats nende päralt ja peaks nagumidagi tegema (jn 10).Teine vahemäng (taktid 1 – 4)Taktimõõt 3/4Taktid 1 – 4. Poisid astuvad 1. takti I osal, 2. takti I osal ja 3. takti I osal sammu (kokku3 laia tähtsat sammu) samas suunas (jn 10). Üks poistest, juhttantsija jääb natukemaha. 4. takti I osal jääb juhttantsija seisma ja vilistab (või vilistab keegi teinepoistesalgast) ning tõmbab samal ajal kutsuvalt käega poiste poole.

III osaHIIU VALTS (taktid 1 – 16 kordamistega)Taktimõõt 3/4I tuuri A-osa (taktid 1 – 8 kaks korda)Süit saarte tantsudestTaktid 1 – 8. Juhttantsija ees, poisterühmjärel, hakatakse hiiuvalsi hüpaksammudega(põhisamm nr 3) liikuma vastupäevaringjoonele (jn 11). Liikumist alustataksevasaku jalaga, käed pendeldavad hoogsaltkaasa ette rinna kõrgusele ja taha. 3. taktistalates hargneb poistesumm ühekaupajärjestikku ringjoonele. 8. takti III osal on kõikpoisid ringjoonel ja teevad libiseva hüpakuasemel ummisjalu rõhksammu.Taktid 1 – 8 teist korda. Poisid alustavad uuesti vasaku jalaga ja liiguvad kuuehiiuvalsi hüpaksammuga ringjoonel vastupäeva. 7. taktil teevad neli (üle ühe)hüpaksammuga poolpöörde vasakule (vastupäeva) nende selja taga olevad poisidteevad aga hüpaksammu mööda ringjoont edasi. Seega on 7. takti lõpuks poisidpaarikaupa ringjoonel rinnati. 8. taktil teevad kõik poisid kaks rõhksammu (takti Iosal parema, II osal vasaku jalaga) ja võtavad hiiuvalsivõtte.Võte on kirjeldatud II tuuri A-osa lõpus. Tuleb tähele panna, et poisid, kes onesipoolega, tantsivad tüdruku osa.I tuuri B-osa (taktid 9 – 16 kaks korda)Taktid 9 – 16 kaks korda. Poisid tantsivad omavahel hiiuvalssi (põhisamm nr 4).Pöörlemine toimub päripäeva, edasiliikumine ringjoonel vastupäeva. Pöörde ajal ontüdruku osa tantsivate poiste jalad maast lahti, põlvist kõverdatud ja harkis, mõnelka sirged jalad harkis. Pärast neljandat pööret (16. takti III osal) teevad poisidummisjalu rõhksammu. Seejärel jätkatakse hiiuvalsi tantsimist (9 – 16 teist korda).Poisid tantsivad vaheldumisi nn tüdruku osa, igal taktil tõstetakse partner maastlahti. Pöörlemine päripäeva, edasiliikumine ringjoonel vastupäeva.Alates 9. taktist (teist korda) tulevad ka tüdrukud kobaras lavale, ahhetavad,raputavad pead, löövad imestades käsi kokku ja näitavad naerdes mõnd kentsakamalttantsivat poistepaari.

Süit saarte tantsudestII tuuri A-osa (taktid 1 – 8 kaks korda)Taktid 1 – 8 kaks korda. Poisid alustavad parema jalaga ja liiguvad hiiuvalsihüpaksammuga järjestikku ringjoonele.Tüdrukud seavad end 1. takti jooksul vasakpoolsete külgkardinate juurdeenamvähem ritta: käed on all.Iga poiss, jõudnud oma tüdruku kõrvale, võtabtemaga valsivõtte ja koos jätkatakse liikumisthiiuvalsihüpaksammudega ringjoonel vastupäeva(jn 12). Paarituarvulistel taktidel alustataksehüpaksammu sise-, paarisarvulistel välisjalaga.Viieteistkümne hüpaksammuga on kõik paaridjõudnud ringjoonele, 8. taktil (teist korda sooritataksekaks rõhksammu (takti I osal välis- II osalsisejalaga). Rõhksammude ajal asetuvad paarilisedringjoonele rinnati, poisil esipool, tüdrukul selgvastupäeva, ja võtavad hiiuvalsivõtte: poiss hoiabtüdruku paremat kätt oma vasakus pihus ja toetab ühendatud käed oma vasakulepuusale: tüdruku vasakut kätt hoiab ta oma paremas pihus ja ühendatud käed onasetatud tüdruku vasakule puusale. Hiiuvalsivõtte puhul on paarilised rinnutsi jakere kallutatud ettepoole.II tuuri B-osa (taktid 9 – 16 kaks korda)Takt 9. Paarilised olles ringjoonel rinnati hiiuvalsivõttes, tantsivad välisjalgadegaalustades ühe labajalavalsiga ringi keskme suunas.Takt 10. Sisejalaga alustades tantsitakse labajalavalsiga ringjoonel päripäeva.Taktid 11 – 16. Poisid tantsivad labajalavalssi, tüdrukud tantsivad oppvalssi,pöörlemine toimub päripäeva, edasiliikumine mööda ringjoont vastupäeva.Taktid 9 – 16. Taktidel 9 – 15 korratakse taktide 11 – 16 tegevust, paaripöörlemine.Taktil 16 võtavad paarilised valsivõtte ja teevad kaks rõhksammu.III tuur (taktid 1 – 8 kaks korda)Alustades sisejalaga, hakatakse hiiuvalsi hüpaksammuga (põhisamm nr 3) liikumalavalt ära. Juhtpaariks saab lava tagaserva keskkohta jõudnud paar, kes läheb lavavasakpoolse tagumise nurgani ja liigub sealt mööda diagonaali lava parempoolseteeesmiste külgkardinate vahele (jn 13). Kõik järgmised paarid liiguvad mööda

ingjoont edasi – samuti lava vasakpoolsetagumise nurgani ja järgnevad juhtpaarilediagonaalil.Diagonaalil paarikaupa valsivõttesjärjestikku liikudes on paarilistel kerepainutatud väliskülje poole, poiss vaatabainult tüdrukut, tüdruku pea on agapööratud paremale ja kallutatud natuketahapoole. Viimase paari tantsijad vaatavadaga teineteisele silma ega märkasellepärast, kuhu teised lähevad. Niijuhtubki, et viimane paar kaob hoopisvasakpoolsete eesmiste külgkardinatevahele.Süit saarte tantsudest