Tantsukirjeldus

KülvajadNaiste rühmatantsHelmi Tohvelman lavastas tantsu erivariandid aastatel 1954 – 1966 Tallinnas.Heino Aassalu kohandas tantsu üldtantsupeol tantsimiseks ja kirjeldas 1978.aastal, redigeeris ning uuendas kirjelduse 1998. aastal Tallinnas.Eugen Kapi muusika.Juba ammu köitis Helmi Tohvelmani poeetilisim kõigist tööprotsessidest – külv.Algul rakendas ta oma mõtteid võimlemiskavade koostamisel, siis sündis tantsuseadeHelmi Puurile. “Külvaja” oli tema India-reisi kontserdikavas. Ka Mai Murdmaa jaÜlle Ulla on seda tantsinud. 1965. a esitasid Tallinna Koreograafiakooli õpilased“Külvaja” rühmatantsuna, siit tuli ta taidluslavale. Nüüd on see nõudlik tantsupalavalitud esitamiseks suure tantsijaterühma poolt ja seetõttu nende oludegakohandatud.“Külvajad” ei ole mingil juhul ainult selle kaunilt tantsulise tööprotsessi matkimine.Me ei tea, kas tantsijad külvavad rukist või nisu, kuid on ilmne, et nad külvavad kailu, mõlgutades ise sealjuures helgeid ja häid mõtteid ning unistades tulevikust.Autor ei toonud tööprotsessi liigutusi tantsu mehaaniliselt. Õigem on öelda, et needinspireerisid teda tantsuks.Ometi on tarvis, et tantsijad tunnetaksid külviliigutust kogu kehaga. Kui ei piisatantsijate fantaasiast, tuleb neil lasta praktiliselt näiteks liivateri külvata. Kaseemnete külimitust tõstmist tuleks praktiliselt proovida.Tants “Külvajad” erineb teistest eesti tantsudest oma plastilisuse poolest. Siintantsivad koordineeritult jalad, kere, käed, kael, pea. Koguni silmad võtavadtantsust kogu aeg aktiivselt osa, väljendades kõige elavamalt seda, mida külvajamõtleb ja tunneb. Tantsida saab ainult see, kes oma keha väga hästi valitseb ja lisaksvaldab veel näitlejameisterlikkuse aluseid (oskab eneses vajaliku tunde esilekutsuda ja seda väljendada).

Soovitav on tantsida valgeis rahvarõivais, näit Tarvastu, Emmaste, Kihnu jnerahvarõivais.PõhisammudTaktimõõt 3/81. Külvisamm.Lähteasend. Külimittu hoitakse nii, et see toetubvasakule randmele ja peopesale (jn 1). Kere onkallutatud pisut ette-paremale. Vaade on suunatudkülimitule. Parem käsi on all.Takt 1. Igal taktiosal astutakse üks kõnnisamm,seega kokku kolm sammu. Esimene samm astutakseparema jalaga. Takti I osal võetakse parema käegakülimitust teri, siis hakkab küünarliigesest ja randmestümaralt kõverdatud parem käsi liikuma kõrvale. Vaadeon suunatud paremale pihule, kus on terad.Takt 2. Takti I osal astutakse vasaku jalaga poolpikksamm ette ja kõverdatakse jalg põlveliigesest. ParemJn. 1jalg on taga päkkseisus. Parema käega, mis eelmiseltaktil nagu hoovõtuks kõrvale liikus, heidetaksenüüd terad kaarega kaugele enda ette mulda. Selleksliigub parem käsi rinna kõrgusel hooga ette (jn 2).Vaade on suunatud kaugusesse. III osal hakkabparem käsi liikuma külimitu suunas.2. Pöiajooksusammud.Taktis sooritatakse kolm pöiajooksusammu, igaltaktiosal üks samm.3. Luiskhüpak.Takti I osal astutakse vasaku jalaga samm kõrvale.II osal tehakse parema jalga luiskheide risti vasakujala eest läbi ning äratõuge tugijalalt. III osalmaandutakse tugijalale.Jn. 2Järgmist luiskhüpet alustatakse parema jala sammuga.4. Voorsamm.Takti eelosal kõverdatakse vasak jalg põlveliigesest, sirutatakse parem jalg sammuastumiseks ette ning painutatakse kere paremale. I osal astutakse parema jalaga pikkülekannasamm ette, ühtlasi tõustakse kohe paremal jalal päkkseisu ja kere hakkabsirutuma. II osal astutakse vasaku jalaga päkksamm tugijala juurde polgseisu jasirutatakse kere lõpuni. III osal astutakse parema jalaga lühike päkksamm ette,

laskutakse kohe paremale tallale, kusjuures parem jalg kõverdatakse ka põlveliigesest.Ühtlasi sirutatakse vasak jalg ülekannasammu astumiseks ette ning kere painutataksevasakule.5. Hüpakud.Takti eelosal kõverdatakse vasak (parem) jalg põlveliigesest ja tõstetakse säärveidi tahapoole. Jalg on hüppeliigesest sirutatud. Igal taktiosal sooritatakseparemal (vasakul) jalal üks hüpak, kokku kolm hüpakut, millega tehakse täispöörepäripäeva.6. Pöördsamm.Takt 1. Käed on puusal. I osal tehakse pöiajooksusamm vasaku, II osal parema jaIII osal jälle vasaku jalaga. Pärast viimast sammu lõõgastatakse vasak jalgpõlveliigesest ja hakatakse sirutatud paremat jalga ette viima.Takt 2. I osal ollakse vasakul jalal poolkükis, parem (hästi sirutatud) jalg sirutatakseette ja hakatakse sealt kaarega paremale viima. Järgmiste taktiosade vältel tõstetaksevasak kand ja tehakse vasakul päkal täispööre päripäeva. Pärast seda, kui parem jalgjõudis küljele, viiakse see sealt kaarega taha ja tuuakse siis pöördele kaasaaitamisekshooga vasaku jala kõrvale. Pöörde ajal sirutatakse vasak jalg sujuvalt. Pöördelõpetamisel on mõlemad põlveliigesest sirutatud jalad koos.7. Hoogne pööre.Takt 1. Külimittu hoitakse kahe käega vasaku puusajuures. I osal astutakse vasaku jalaga poolpikksamm ette ja parem jalg jääb taha-vasakule, sinnapoolepööratakse ja painutatakse ka kere. Parem õlgon pööratud võimalikult ette. Liigutus jõuab lõpunijärgmiste taktiosade vältel (jn 3).Takt 2. Parema jalaga alustades sooritatakse kolmeväikese kõnnisammuga plastiline (nagu spiraalikujuline)täispööre päripäeva. Pööre kajastubsuuresti ka keha liikumises: algul painutatakse kereette, alles siis hakatakse sirutuma ja painutataksekere paremale. Liigutus lõpeb sirutusega. Külimitlangetatakse ette-alla, sealt tõstetakse paremale jasiis üles (kuna tantsija pöördub, joonistavad käedkoos külimituga tantsija ümber nagu spiraaliülespoole).Jn. 3Kogu tegevus kordub, kusjuures külimit langetatakse ette ja viiakse alles siisvasakule-taha.

TantsukirjeldusTaktimõõt 3/8Osavõtjad. 12 tüdrukut.Tantsuvahendid. Igal tüdrukul on käes külimit (läbimõõt umbes 30 cm).Lähteasend. Tagumiste parematekülgkardinate vahel on tüdruk (jooniselmärgitud ristiga), kes alustab tantsu. Teisedtantsijad on vikkelkolonnis samuti parematetagumiste külgkardinate vahel (jn 4).Külimittu hoitakse vasaku puusa juures nii,et see toetub vasakule randmele ja peopesale(jn 1).I tuuri A-osa (taktid 1 – 19)KülvTaktid 1 –8. Esimene tantsija tuleb neljakülvisammuga esinemispaigale. Ta liigub algul pikilava tagakülge vasaku tagumise nurga suunas ja siismööda diagonaali eesmise parema nurga suunas (jn4). Külvatakse andunult, tunnetades selle poeetilisetöö tõsidust ja tähtsust. Parem käsi, mis heidab teri,viiakse pikalt ette. Liigutus ja pilk on suunatudkaugusse. Külvamine peab olema plastiliselttantsuline. 8. taktil on tüdruk esipoolega eesmiseparema nurga suunas.Takt 9. Tüdruk teeb veerandpöörde paremale jaliigub kolme pöiajooksusammuga keskjooneleesipoolega pealtvaatajate poole (jn 5). Külimitustvõetakse mõlema käega kinni ja tõstetakse see peakohale. Käed on küünarliigesest sirutatud (jn 6).Takt 10. Tantsija laskub paremale põlvele ja asetabkülimitu enda ette maha, nii et selle tantsijapoolneserv toetub vasakule labajalale.Takt 11. Takti I osal tõstetakse parema pihugakõrvalt teri külimittu. Vaatamata energilisusele onliigutus plastiline (jn 7). II osal tehakse samasuguneliigutus vasaku käega, kuid liigutus lõpetataksealles takti III osal.Jn. 7Jn. 6

Takt 12. Korratakse eelmise takti I osa tegevustkahe käega korraga. Kuna liigutus vältab nüüdterve takti, siis on see ulatuslikum – teri saabhaarata kaugemalt.Takt 13. Tantsija tõstab külimitu mõlema käegaüles ja hoiab seda vasaku puusa läheduses(jn 8), tõuseb kükist ja astub igal taktiosal ühekõnnisammu, liikudes ringjoonel päripäeva(jn 9). Esimene samm astutakse parema jalaga japarem õlg pööratakse liikumissuunda. Sammudon väga ekspressiivsed.Takt 14. Korratakse eelmise takti tegevust.Takt 15. Sooritatakse veel kolm ekspressiivsetkõnnisammu, millega tantsija teeb poolpöördepäripäeva ümber oma telje. Liigutakse kaarjalt,algul keskme poole, siis tagasi ringjoonele (jn 9).Tantsija on nüüd esipoolega vastupäeva.Taktid 16 – 19. Üksik tüdruk pöörab vasaku õlaette. Ta liigub kümne tõttava kõnnisammu jalõppsammuga ringjoonel vastupäeva ja jõuablava tagaküljel keskjoonele. Esimene sammastutakse vasaku jalaga ja see on rõhutatultekspressiivne, edasipürgiv. Keharaksuse ülekandmiselvaskaule jalale lõõgastatakse põlv.Kõik vasaku jalaga astutud sammud on samasugused.Parema jalaga astutud sammud ei olenii pikad ja energiliselt rõhutatud. 19. takti II osaltuuakse jalg ummisseisu ja viiakse külimit, midahoitakse mõlema käega, vasaku puusa juurde.Samade sammudega tuleb lavale vikkelkolonn(jn 10), kusjuures viimase kolme sammugaastutakse järgmise tuuri lähteasendisse (jn 11).Jn. 8I tuuri B-osa (taktid 20 – 27)KülvTaktid 20 – 27. Korratakse taktide 1 – 8 tegevust ja liigutakse külvates juhttüdrukujärel pealtvaatajate suunas joonisel nr 11 näidatud asendit säilitades. Intervalltantsijate vahel võiks olla 2 meetrit. Vahe on ainult külvamise iseloomus. Kui tantsu

alguses külvati tõsiselt, peaaegu rituaalse hardumusega, siis nüüd tehakse sedasärav-rõõmsalt ja kiiremas tempos.II tuuri A-osa (taktid 28- 43)TöörõõmTakt 28. Tüdrukud hoiavad kahe käega külimittuja viivad selle paremale küljele, puusastkõrgemale. Kere painutatakse paremale (jn 12). Iosal astutakse parema jalaga päkksamm paremaleja hakatakse vasakut jalga kohe selle kõrvaletooma. Takti lõpuni seistakse ummisseisus.Takt 29. Tantsijad on esipoolega pealtvaatajatepoole ja kordavad eelmise takti tegevust, teheskülgsammu vasaku jalaga. Külimit viiakse eestläbi vasakule, ka kere painutatakse vasakule.Vaade on suunatud vasakule.Takt 30. Takti I osal astutakse parema jalagakülgsamm ja sooritatakse siis võimalikult kõrgeluiskhüpak. Kahe käega hoitud külimit viiaksevasaku puusa juurde (jn 8).Takt 31. Takti I osal astutakse vasaku jalagaummisseisus rõhksamm, II osal parema jalga.Taktid 32 – 33. Parema jalga alustadessooritatakse veel kaks luiskhüpakut.Takt 34. Liikumist jätkatakse kolmepöiajooksusammuga, tõstes sääri pisuttahapoole. Nii sooritab iga tantsija täispöördepäripäeva (jn 13).Takt 35. Tehakse kaks rõhksammu (I ja II osal).Takt 36. Jätkatakse liikumist vasaku jalaga,minnakse kolme pöiajooksusammuga vasakpoolsetekülgkardinate suunas (jn 14), kusjuuresintervallid üksikute tantsijate vahel tuleb hästisäilitada. Ühtlasi hakatakse külimittu hoidvaidkäsi tõstma sujuvalt vasakult läbi üles.Takt 37. Takti I osal astutakse parema jalgapäkksamm paremale, seejärel tuuakse vasak jalgparema jala kõrvale päkale ummisseisu (võiJn. 12

parema jala taha). Külimitu ja käega sooritatudkaarjas liigutus jõuab lõpuni (jn 15). Kere onpainutatud paremale, pea samuti pööratudparemale, käed koos külimituga on paremal-ülal.Külimitust nagu puistatakse teri.Taktid 38 – 39. Korratakse kahe eelmise taktitegevust, kuid nüüd liigub iga tantsija väikesekaarega vastupäeva parempoolsete külgkardinatepoole (jn 14). Terade kallamisel ontüdrukud nüüd seljaga pealtvaatajate poole.Käed langetatakse jooksusammude ajal paremaltalla ja tõstetakse vasakult kaarega uuesti ülesparemale.Taktid 40 – 41. Korratakse kahe eelmise taktitegevust, kuid nüüd liiguvad tüdrukudpealtvaatajate suunas ja lõpetavad teradepuistamise, parem külg pealtvaatajate poole (jn16). Ka külimit on nüüd suunatud pealtvaatajatepoole. Terade puistamine on väga hoogne jaomamoodi vallatu.Taktid 42 – 43. Vasaku jalga alustades teevadtantsijad kuue päkksammuga kolm täispööretvastupäeva (jalalt jalale pöördumise põhimõttel),liikudes sellega lava tagakülje suunas (jn 17). Igasammuga lõõgastatakse põlvi järjest rohkem javiimase sammuga laskutakse paremale põlvele.Kõik tüdrukud on esipoolega pealtvaatajatepoole. Pöördsammude ajal hoiavad tantsijadkülimittu mõlema käega vasaku puusaläheduses. Põlvele laskudes asetatakse külimitenda ette, üht servapidi vasaku labajala peale.Nii toetub külimit maha ainult ühe servaga.Jn. 15II tuuri B-osa (taktid 44 – 60)Harras hetkTaktid 44 – 47. Hoides vasaku käega külimitu servast kinni, haaratakse paremapihuga külimitust teri, tõstetakse pihutäis ligikaudu silmade kõrgusele ja lastakseharda imetlusega terad läbi sõrmede külimittu tagasi libiseda, nii et käsi pöördub

külimituga serviti (jn 18). Sellele tegevusele tuleb kogu hingest kaasa elada. Pilkuei tohi alla suunata, pilk jälgib kätt.Taktid 48 – 51. Korratakse eelmise nelja taktitegevust, kuid nüüd hoitakse külimittu parema, teriaga tõstetakse ja libistatakse läbi vasaku pihu.Takt 52. Tüdrukud tõstavad mõlema pihugakülimitust teri, tõstes käed peaaegu silmadekõrgusele, ja lasevad siis tagasi libiseda. Käed onhästi plastilised ning küünarliigesest ümaraltkõverdatud.Takt 53. Korratakse eelmise takti tegevust, kuidliigutus on suurema ulatusega ja haare laiem. Katõustakse põlvitusest veidi kõrgemale.Jn. 18Takt 54. Korratakse 52. takti tegevust, kuid nüüd on haare eriti ulatuslik ja tantsijadtõusevad põlvitusest veelgi kõrgemale. Nii võtab see liigutus iga korraga suuremaulatuse.Takt 55. Tüdrukud tõusevad püsti, haaravad kahe käega külimitu ja tõstavad sellevasaku puusa juurde.Takt 56. Tüdrukud jätkavad tantsu parema jalaga. Sooritatakse voorsamm etteparemaleja käed viiakse koos külimituga paremale, nagu teistele teri näidates.Takt 57. Korratakse eelmise takti tegevust, kuid nüüd on voorsamm vasaku jalagaette-vasakule. Ka külimit viiakse vasakule.Takt 58. Tüdrukud on esipoolega pealtvaatajate poole ja kordavad 56. taktitegevust. Viimase kahe sammuga tehakse poolpööre päripäeva ja jäädakse seljagapealtvaatajate poole. Külimittu hoitakse kahe käega vasaku puusa juures. Nüüdtehakse muusikas väike paus.Taktid 59 – 60. Tantsijad liiguvad viiesirutussammu ja lõppsammuga lava tagaküljesuunas. Esimene samm astutakse parema jalagaja lõppsammuga tehakse poolpööre päripäeva(jn 19). Tantsijad on nüüd esipoolegapealtvaatajate poole.III tuuri A-osa (taktid 61 – 87)Unistused ja puhkehetkTakt 61. Tantsijad hoiavad külimittu kahe käega vasaku puusa juures (jn 8). TaktiI osal astutakse parema jalaga lühike samm tahapoole. See ei ole järsk liikumine, vaidjõuab lõpuni alles järgmistel taktiosadel. Vasak õlg on suunatud ettepoole ja vasak

jalg jääb ette päkkastakusse. Silmis peegeldub unistus võrsuvast viljast, mis sirgubvastsest külvist.Takt 62. Vasaku jalaga astutakse sujuvalt samm taha, parem õlg suunatakseettepoole ja parem jalg on ees päkkastakus. Meeleolu on endiselt unistav.Taktid 63 – 64. Korratakse eelmise kahe takti tegevust.Takt 65 – 68. Tüdrukud liiguvad kahe ulatusliku külvisammuga pealtvaatajatesuunas.Taktid 69 – 79. Korratakse I tuuri A-osa taktide9 – 19 tegevust, kuid 69. taktil liigutakse pealtvaatajatesuunas. Taktidel 73 – 75 liigutaksevasakpoolsete külgkardinate suunas ja 75. taktilõpus tehakse poolpööre päripäeva. Taktidel 76–79 liigutakse aga tõttavate kõnnisammudegaparempoolsete külgkardinate suunas (jn 20).Liikumine lõpetatakse ummisseisus pärastvastupäeva pööret.Takt 80. Tantsijad liiguvad kolme pöiajooksusammuga pealtvaatajate suunas jatõstavad mõlema käega külimitu pea kohale. Käed on küünarliigesest sirutatud (jn6).Takt 81. Tantsijad seisatuvad, panevad külimitud enda ette maha ja seejärel käedpuusale.Takt 82. Tantsijad taganevad kolme pöiajooksusammuga.Takt 83. Tehakse kaks rõhksammu (I ja II osal, teine rõhksamm teise jalaga).Takt 84. Tantsijad teevad ühel jalal hüpakuid ümber oma telje päripäeva (põhisammnr 5).Takt 85. Tehakse kaks rõhksammu (takti I ja II osal).Taktid 86 – 87. Korratakse kahe eelmise takti tegevust, kuid hüpakud tehakse nüüdvasakul jalal vastupäeva.III tuuri B-osa (taktid 88 – 105)LõpetusTaktid 88 – 93. Tantsijad liiguvad kolme pöördsammuga (põhisamm nr 6) ümberoma külimitu terve ringi vastupäeva. Viimane pööre lõpetatakse esipoolegapealtvaatajate poole.Takt 94. Tüdrukud jooksevad kolme pöiajooksusammuga igaüks ühe külimitujuurde.Takt 95. Kummardutakse kergelt ja võetakse maast külimit.Taktid 96 – 101. Nüüd hakatakse kolme hoogsa pöördega liikuma pealtvaatajatepoole.

Takt 102. Tantsijad teevad hoogsa pöörde (põhisamm nr 7) 1. takti tegevuse.Takt 103. Tantsijad liiguvad kolme pöiajooksusammuga väikese ringi päripäeva.Külimit hoitakse vasaku puusa juures.Takt 104. Takti I osal sirutatakse külimittu hoidvad käed ette vöökoha kõrguseleja astutakse parema jalaga samm ette. III osal astutakse vasaku jalaga lühike sammtagasi. III osal tehakse parema jalaga vasaku jala kõrval ja seejärel kohe vasakujalaga parema jala kõrval päkksamm.Takt 105. Takti I osal astutakse parema jalga pikk samm ettepoole, ühtlasilõõgastatakse jalg põlveliigesest. Samal ajal kõverdatakse käed küünarliigesest jatuuakse külimit kerele lähemale. Järgmistel taktiosadel sirutatakse külimit nii ette kuivõimalik. Vasak jalg on sirutatult taga päkkastakus. Selles asendis lõpetataksetants.