Säästev transport ja liikuvus - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
Säästev transport ja liikuvus - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
Säästev transport ja liikuvus - Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Säästev</strong> <strong>transport</strong> <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>• Saavutada tasakaalustatud nihe keskkonnahoidlike transpordiliikide suunas, etkujundada väl<strong>ja</strong> säästev transpordi <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>e süsteem.• Vähendada transpordimüra nii liikluses kui ka leevendusmeetmeterakendamisega, et minimeerida müra üldist taset <strong>ja</strong> selle mõju tervisele.• Moderniseerida 2010. aastaks ELi avalike sõit<strong>ja</strong>teveoteenuste raamistik,soodustamaks tõhusust <strong>ja</strong> tulemuslikkust.• Kooskõlas uute sõiduautode CO 2 -heidet käsitleva ELi strateegiaga peaksiduued sõidukid saavutama keskmiselt CO 2 -heite taseme 140g/km 2008.–2009.aastaks <strong>ja</strong> 120g/km 2012. aastaks.• Vähendada 2010. aastaks maanteetranspordis hukkunute arvu võrreldes 2000.aastaga poole võrra.<strong>Eesti</strong> transpordi arengukavas 2006-2013 on määratletud üldise eesmärgina, millesuunas transpordipoliitika peab arenema ehk riiklik visioon transpordisektorisjärgmiselt: transpordisüsteem rahuldab inimeste <strong>ja</strong> kaupade liikumisva<strong>ja</strong>duse, ollesseejuures efektiivne, ohutu <strong>ja</strong> keskkonnasõbralik.Strateegias “<strong>Säästev</strong> <strong>Eesti</strong> 21” käsitletakse keskkonnasõbralikku <strong>transport</strong>iökoloogilise tasakaalu eesmärgi all, mis on <strong>ja</strong>gatud kolmeks osaks: loodusvaradekasutamine viisil <strong>ja</strong> mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumisevähendamine; loodusliku mitmekesisuse <strong>ja</strong> looduslike alade säilitamine.Transpordi mõjud <strong>ja</strong> näiteid <strong>Eesti</strong> võrdlusest teiste riikidega2009. aasta ELi säästva arengu strateegia aruanne 6 osutab, et Euroopatranspordisüsteemi areng ei ole veel jätkusuutlik nii mitmestki aspektis. Eritimurettekitavana tuuakse väl<strong>ja</strong> transpordi suur mõju kliimamuutusele <strong>ja</strong> energiatarbimisele,põhjustatuna peamiselt maantee- <strong>ja</strong> õhutranspordi kasvust, ningliiklusohutuse kehv tase. Positiivsemad arengud on toimunud mõnede transpordiheitmetevähenemise osas.ELi liikmesriikides langeb energia kogutarbimisest umbes 31% <strong>ja</strong> kasvuhoonegaaside(KHG) emissioonist ligi 25% transpordi arvele. 7 Endiselt sõltubtranspordisektor 97% ulatuses fossiilkütustest, millel on negatiivne mõju kaenergiavarustuse kindlusele. 8Transpordi sektor on aastas kõige kiiremini kasvavate KHG heitkogusega sektor –võrreldes 1990. aasta tasemega ei ole ELi üheski teises sektoris KHG emissioon niipalju suurenenud kui transpordisektoris 9 ning see on üks vähestest valdkondadest, kusei ole selle kasvutrendi suudetud pidurdada. Seega on transpordisektoril täita ükspeamisi rolle 2008. aastal vastu võetud ELi kliima- <strong>ja</strong> energiapaketiga (KOM(2007)2)püstitatud eesmärgi – vähendada ELis kasvuhoonegaaside heitkogust 20% võrreldes1990. aastaga – saavutamisel. Kuigi transpordi energiatõhusus suureneb, ei olesuuremat tõhusust täiel määral kasutatud üldise kütusekulu vähendamiseks <strong>ja</strong> see eiole olnud piisav, et kaaluda üles suurenenud transpordimahtu. See näitab, et6Euroopa Komisjon, 2009a7European Communities, 20098 Euroopa Komisjon, 2009b9Euroopa Komisjon, 2009b4
<strong>Säästev</strong> <strong>transport</strong> <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>SKT keskmiselt 2,5% aastas. Kaubaveo nõudlus suurenes samal a<strong>ja</strong>l EL-s keskmiselt2,7% aastas. 17Uute liikmesriikide ma<strong>ja</strong>ndus on transpordimahukam kui vanades liikmesriikides,seejuures on <strong>Eesti</strong> ma<strong>ja</strong>ndus üks transpordimahukamaid Euroopas (joon. 3).Mõõdetuna tonn-kilomeetrites SKT kohta iseloomustab transpordimahukus ma<strong>ja</strong>ndustegevusestruktuuri.Joonis 3. Kaubavedude transpordimahukus SKT suhtes, 1992. <strong>ja</strong> 2003. aastal.Allikas: EEA, 2006Piisavalt ei ole edenenud tõhusamatele transpordiliikidele üleminek, sest enim on niikauba- kui sõit<strong>ja</strong>tevedu kasvanud kõige vähem energia-, ressursi- <strong>ja</strong> ruumitõhusatestranspordiliikides – auto- <strong>ja</strong> lennuliikluses. Samas näib EL-s keskmiselt rongiliiklusesuhteline vähenemine olevat peatunud (raudteevedude osakaal oli 2007. aastalsama kui 2001. aastal – 10,7%). 18 Mitu uuringut on ka tuvastanud, et paljudes linnadeson viimastel aastatel suurenenud <strong>ja</strong>lgrattaliikluse osakaal. Näiteks Londonis onpärast ummikutasu kehtestamist 2003. aastal <strong>ja</strong>lgrattaga tehtavate sõitude osakaalmärgatavalt kasvanud. 19<strong>Eesti</strong>s, nagu ka teistest uutes liikmesriikides, on viimase 15 aasta jooksul suurenenudsõiduautode arv ning vähenenud ühistranspordi kasuta<strong>ja</strong>te hulk. Kui 1990. aastal17Euroopa Komisjon, 2009b18Euroopa Komisjon, 2009b19EEA, 20097
<strong>Säästev</strong> <strong>transport</strong> <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>väikseima raudteetihedusega riikide hulgas. 22 Samas on eelisarendatud maanteid,kuhu mõjupiirkonda on seetõttu kandunud ka suurema asustustihedusega uusasumid<strong>ja</strong> muu arendustegevus. Maanteede tihedus <strong>Eesti</strong>s on võrreldav ELi keskmisega <strong>ja</strong> ka<strong>Tallinn</strong>as on elaniku kohta sama palju sõiduteepinda kui enamikus Euroopa linnades. 23Sõit<strong>ja</strong>tevedu raudteel suurenes <strong>Eesti</strong>s 2008. aastal veidi võrreldes 2007. aastaga,273 554 tuhandelt sõit<strong>ja</strong>kilomeetrilt 273 730 tuhande sõit<strong>ja</strong>kilomeetrini, kuid sõit<strong>ja</strong>tearv vähenes 5 442 tuhandelt sõit<strong>ja</strong>lt 5 285 tuhande sõit<strong>ja</strong>ni. 24<strong>Eesti</strong>s tervikuna tehakse 2/3 ühissõidukisõitudest bussiga, ligi 30% linna elektritranspordigaehk trammi <strong>ja</strong> trolliga ning vaid 2% rongiga. Linnades on ühistranspordiosakaal 30–40% sõitude koguarvust. Väl<strong>ja</strong>spool linna piire ületab liiklemiseserasõidukitega sooritatud sõit<strong>ja</strong>kilomeetrite arvu osakaal ühistranspordi näita<strong>ja</strong>kahekordselt. 25 Võrdluseks võib tuua näite Viinist, kus 2001. aastal moodustasühissõidukitega, <strong>ja</strong>lgrattaga <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>lgsi tehtud käikude osakaal 64% kõikidest reisidest.2010. aastaks loodetakse Viinis tõsta see näita<strong>ja</strong> 75%-ni. 26Autoomanike arv suurenes EL 27 liikmesriigis a<strong>ja</strong>vahemikul 1995-2006 22%, erititoimus selle kasv Kesk- <strong>ja</strong> Ida-Euroopa riikides. 27 <strong>Eesti</strong>s suurenes samal a<strong>ja</strong>vahemikulsõiduautode arv ligi 31% (383 400lt 554 000ni). 28 Autostumist on soodustanudtranspordinõudlust kasvatava asustusstruktuuri eelistamine, liiga väikesedinvesteeringud ühis<strong>transport</strong>i <strong>ja</strong> kergliiklusesse võrreldes autoteedega, ühistransporditeenustekvaliteedi vähene arendamine jm tegurid.Transport on Euroopa linnade <strong>ja</strong> asulate peamine õhu- <strong>ja</strong> mürasaaste allikas.Viimasel a<strong>ja</strong>l on vähenenud mõnede saasteainete emissioon transpordisektorist(osooni lähteained, tahked osakesed), mille peamine põhjus on rangemad saasteaineteheitemäärad <strong>ja</strong> kütuse kvaliteedinõuded, kuid linnapiirkondades on saasteainetekontsentratsioon kohati endiselt liiga kõrge. 29<strong>Eesti</strong>s andis maantee<strong>transport</strong> 2007. aastal ligi 97% süsinikoksiidi (CO), 90%lenduvate orgaaniliste ühendite <strong>ja</strong> 70% lämmastikoksiidide (NOx) heitkogustesttranspordisektoris. Võrreldes a<strong>ja</strong>vahemikku 1990–2007, on nende saasteaineteheitkogused maanteetranspordist vähenenud – lämmastikoksiidide heitkogus 64%,lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus 76% <strong>ja</strong> süsinikoksiidi oma 74%, kuid alates2005. aastast on heitkoguste tase jäänud samaks või hakanud jälle kasvama.Lennutranspordist tekkinud samade saasteainete heitkogused on a<strong>ja</strong>vahemikul 2001–2007 suurenenud vastavalt 48%, 9% <strong>ja</strong> 41%. 30Euroopa Keskkonnaagentuuri 2009. aasta TERMi aruande andmetel puutub ligikaudu40% Euroopa Liidu elanikkonnast puutub kokku maanteeliikluse müratasemega üle22Transpordi arengukava 2006-201323Jüssi, 200424Statistikaameti andmebaas, www.stat.ee25Transpordi arengukava 2006-201326EEA, 200927EEA, 200928Statistikaameti andmebaas, www.stat.ee29EEA, 200930KKM ITK, 20099
<strong>Säästev</strong> <strong>transport</strong> <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>55 dB(A) <strong>ja</strong> rohkem kui 30% puutub öisel a<strong>ja</strong>l kokku müratasemega üle 55 dB(A),mis on ülemäärase müra mõõduks EL-s. Ligi 25 % EL-25 elanikkonnast elab vähemkui 500 meetri kaugusel teest, millel liigub aastas üle kolme miljoni sõiduki. Nii lähebigal aastal kõrge saastatuse tagajärjel kaotsi ligi neli miljonit eluaastat. Ligi 10%elanikkonnast puutub kokku märkimisväärse raudteetranspordi müratasemega. 31Maantee<strong>transport</strong> on inimelude seisukohalt endiselt liiga kulukas, olles põhjustanudliiklusõnnetustes ELis 2008. aastal üle 39 000 surmajuhtumi. 32 See on vähem kuieelmistel aastatel, kuid siiski kaugelt enam kui 2001. aasta ELi transpordipoliitikavalges raamatus seatud eesmärk vähendada hukkunute arvu poole võrra 2010. aastaksvõrreldes 2000. aastaga (ehk 25 000-ni). Ligikaudu kaks kolmandikku õnnetustest <strong>ja</strong>üks kolmandik surmaga lõppenud õnnetustest juhtub linnaaladel. 33Liiklusohutuse näita<strong>ja</strong>te poolest kuulub <strong>Eesti</strong> Euroopa Liidu riikide viimasessekolmandikku (tabel 2). 2007. aastal hukkus miljoni elaniku <strong>Eesti</strong>s kohta 146 inimest,mis on sama palju kui Poolas, veel suurem oli hukkunute suhtarv Lätis <strong>ja</strong> Leedus.2008. aastal kaotas <strong>Eesti</strong> liiklusõnnetustes elu 166 inimest. 34 <strong>Eesti</strong> rahvuslikusliiklusohutusprogrammis aastateks 2003–2015 on eesmärgiks seatud, et 2015. aastaksoleks hukkunute arv alla 100.Tabel 2. Liiklusõnnetustes hukkunud inimeste arv ELi liikmesriikides, 2007 (miljoni elanku kohta, 10miljoni sõit<strong>ja</strong>-km kohta, miljoni sõiduauto kohta).31Euroopa Komisjon, 2008a32Euroopa Komisjon, 2009b33Euroopa Komisjon, 200734<strong>Eesti</strong> Statistika, 200910
<strong>Säästev</strong> <strong>transport</strong> <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>Allikas: European Communities, 2009Liiklusummikute kulud moodustavad Euroopa Komisjoni (2008a) hinnangulligikaudu 1,1% ELi SKTst aastas. Ummikud, mis tekivad valdavalt linnastutes <strong>ja</strong>nende juurdepääsuteedel, on suured kuluallikad viivituste <strong>ja</strong> suurema kütusekulu tõttu.Eurostati 2009. aasta säästva arengu aruanne osutab, et a<strong>ja</strong>vahemikul 2000–2006vähenesid infrastruktuuri investeeringud keskkonnahoidlikesse transpordiliikidesse(raudtee, mere- <strong>ja</strong> sisevee<strong>transport</strong>) ning peamisteks investeeringuteks jäi maanteetranspordiinvesteeringud. Aastatel 2000–2008 tõusid hinnad sõit<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong>oks niimaantee, raudtee kui lennuliikluses, seejuures erinevate liikide võrdluses nihkusidhinnad lennuliikluse kasuks.Alljärgnevalt jooniselt 4 on näha, kui suure osa moodustavad transpordi- <strong>ja</strong> muudkeskkonnamaksud EL liikmesriikide kogu maksutuludest. 2005. aastal oli transpordimaksudeosakaal <strong>Eesti</strong>s Euroopa väikseimate hulgas, suurimad osakaalud olid Taanis,Hollandis, Küprosel, Maltal, Iirimaal <strong>ja</strong> ka Norras.11
<strong>Säästev</strong> <strong>transport</strong> <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>Joonis 4. Keskkonnamaksude, sh transpordimaksude, osakaal kogu maksutuludest, 1995 <strong>ja</strong> 2005.Allikas: EEA, 2008Transpordimaksudel võib eri riikides olla erinevaid eesmärke ning need ei kata kõikitranspordiga kaasnevaid kulusid. Euroopa Liidu transpordi maksustamise poliitika onõiglasemalt ka<strong>ja</strong>stada kõigi transpordiliikidega seotud tegelikke kulusid ning muutaselle abil <strong>transport</strong>i säästvamaks, mille kohta on Euroopa Komisjon avaldanud kaväliskulude sisestamise strateegia (KOM(2008) 435). Ainuüksi transpordi õhusaaste<strong>ja</strong> CO 2 -kulud võivad 2020. aastal ulatuda juba 210 mil<strong>ja</strong>rdi euroni ningliiklusummikud võivad saada elanike <strong>ja</strong> ettevõtete probleemiks juba rohkem kui ühelnel<strong>ja</strong>ndikul Euroopa teedevõrgust. 3535Euroopa Komisjon, 2008b12
<strong>Säästev</strong> <strong>transport</strong> <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>Kasutatud kir<strong>ja</strong>ndus• CENTAR, <strong>SEI</strong> <strong>Tallinn</strong>, 2008. Transpordi väliskulude hindamine:hindamismetoodika <strong>ja</strong> sisendandmete kaardistus. Uuringuraport Ma<strong>ja</strong>ndus- <strong>ja</strong>Kommunikatsiooniministeeriumile. <strong>Tallinn</strong>, märts 2008.• EEA (European Environment Agency), 2006. Transport and environment: facing adilemma. TERM 2005: indicators tracking <strong>transport</strong> and environment in theEuropean Union. EEA Report, No 3/2006. Copenhagen.• EEA (European Environment Agency), 2008. Energy and environment report2008. EEAReport, No 6/2008. Copenhagen.• EEA (European Environment Agency), 2009. Transport at a crossroads. TERM2008: indicators tracking <strong>transport</strong> and environment in the European Union. EEAReport, No 3/2009. Copenhagen.• EEA kasvuhoonegaaside andmevaatur (EEA greenhouse gas data viewer),http://dataservice.eea.europa.eu/pivotapp/pivot.aspx?pivotid=475• <strong>Eesti</strong> Statistika, 2006. <strong>Säästva</strong> arengu näita<strong>ja</strong>d. Indicators of sustainabledevelopment. <strong>Tallinn</strong>.• <strong>Eesti</strong> Statistika, 2009. <strong>Säästva</strong> arengu näita<strong>ja</strong>d. Indicators of sustainabledevelopment. <strong>Tallinn</strong>.• <strong>Eesti</strong> Vabariik, 2008. Aruanne <strong>Eesti</strong> säästva arengu riikliku strateegia “<strong>Säästev</strong><strong>Eesti</strong> 21“ rakendamise tulemustest. <strong>Tallinn</strong>,http://www.riigikantselei.ee/failid/SE21_aruanne_20_11_2008.pdf• Euroopa Komisjon, 2007. Roheline raamat. Uued suunad linnaliseliikumiskeskkonna arendamisel. Brüssel 25.9.2007. KOM(2007) 551 lõplik.• Euroopa Komisjon, 2008a. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile <strong>ja</strong> Nõukogule.Keskkonnahoidlik <strong>transport</strong>. Brüssel 8.7.2008. KOM(2008) 433 lõplik.• Euroopa Komisjon, 2008b. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule,Euroopa Ma<strong>ja</strong>ndus- <strong>ja</strong> Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Väliskuludesisestamise strateegia. Brüssel 8.7.2008. KOM(2008) 435 lõplik• Euroopa Komisjon, 2009a. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule,Euroopa Ma<strong>ja</strong>ndus- <strong>ja</strong> Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. <strong>Säästva</strong>arengu kaasamine ELi poliitikavaldkondadesse: Euroopa Liidu säästva arengustrateegia läbivaatamine 2009. aastal. Brüssel 24.7.2009. KOM(2009) 400 lõplik.• Euroopa Komisjon, 2009b. Komisjoni teatis. Transpordi jätkusuutlik tulevik:kuidas kujundada integreeritud, tehnoloogiapõhist <strong>ja</strong> kasuta<strong>ja</strong>sõbralikkutranspordisüsteemi. Brüssel 17.6.2009. KOM(2009) 279 lõplik.13
<strong>Säästev</strong> <strong>transport</strong> <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>• EL (Euroopa Liidu) Nõukogu, 2006. Uuendatud Euroopa Liidu säästva arengustrateegia. Brüssel, 26. juuni 2006 (30.06), 10917/06.• Euroopa Parlamendi <strong>ja</strong> nõukogu direktiiv 2003/30/EÜ, 8. mai 2003, millegaedendatakse biokütuste <strong>ja</strong> muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris.Euroopa Liidu Teata<strong>ja</strong> L 123, 17/05/2003, lk 0042–0046.• European Communities, 2009. EU energy and <strong>transport</strong> in figures. Statisticalpocketbook 2009. Luxembourg: Office for Official Publications of the EuropeanCommunities.• European Federation for Transport and Environment, 2009. Biofuels in Europe.An analysis of the new EU targets and sustainability requirements withrecommendations for future policy. Brussels.• Eurostat, 2009. Progress towards sustainable development in the European Union.Executive Summary. Final draft• Jüssi, M., 2004. <strong>Säästev</strong> transpordipoliitika. Juhendmater<strong>ja</strong>l arengukavade <strong>ja</strong>planeeringute koosta<strong>ja</strong>tele. <strong>Eesti</strong> Roheline Liikumine, <strong>Tallinn</strong>.• KKM ITK (Keskkonnaministeeriumi Info- <strong>ja</strong> Tehnokeskus), 2009. 1990.–2007.aastal õhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest <strong>ja</strong> hajussaasteallikatest<strong>Eesti</strong>s. <strong>Tallinn</strong>.• Statistikaameti andmebaas, www.stat.ee• OECD, 1999. Indicators for the Integration of Environmental Concerns intoTransport Policies, ENV/EPOC/SE(98)1/FINAL Paris,http://www.olis.oecd.org/olis/1998doc.nsf/LinkTo/NT00000B5A/$FILE/10E91207.PDF• <strong>Säästva</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>Instituut</strong>, 2005. Transpordi arengukava 2004-2013 <strong>ja</strong> ühistranspordiarenguprogrammi keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpparuanne. Leping 1-1-10/41, 09.06.2004, <strong>Tallinn</strong>.• Transpordi arengukava 2006-2013. RTI, 08.02.2007, 11, 54.14
Lisa 1. <strong>Säästva</strong> transpordi <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>e indikaatorid<strong>Säästev</strong> <strong>transport</strong> <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>Tabelis on toodud EEA TERMi (Transport and Environment Reporting Mechanism), OECD, EL säästva arengu strateegia, Statistikaametisäästva arengu näita<strong>ja</strong>d <strong>ja</strong> “<strong>Säästev</strong> <strong>Eesti</strong> 21” rakendamise hindamiseks väl<strong>ja</strong>pakutud indikaatorid.EEA TERM indikaatorid(www.eea.europa.eu/themes/<strong>transport</strong>/indicators)EnergiatarbimineOECD(Indicators for the Integration ofEnvironmental Concerns intoTransport Policies, 1999)Euroopa Liidusäästva arengustrateegia(Measuring progresstowards a moresustainable Europe,2007)Statistikaamet(<strong>Säästva</strong> arengunäita<strong>ja</strong>d, 2006, 2009)<strong>Säästev</strong> <strong>Eesti</strong> 21(SE21)(Aruanne <strong>Eesti</strong>säästva arenguriikliku strateegiarakendamisetulemustest, 2008)Töörühmakommentaarid SE21mõõdikutetäiendamiseks,11.11.2009 (kas onas<strong>ja</strong>kohane, midagilisada, loobuda?)Transport final energy consumption by modeEnergy efficiency and specific CO2 emissions,defined as emissions of CO2 per <strong>transport</strong> unit(passenger-km or tonne-km), specified by mode(road, rail, inland, maritime, air)ÕhusaasteFinal energy consumption by <strong>transport</strong>expressed in Mtoe and the relativecontribution of <strong>transport</strong> to total finalenergy consumption, as well asrelated intensities per unit of GDP andper capitaStructure of <strong>transport</strong> energyconsumption by mode (road, rail, air)expressed in percentStructure of road fuel consumption bytype of fuel (gasoline, diesel)Road fuel consumption intensities pertraffic volume and per vehicleTranspordisektorienergiatarbimise <strong>ja</strong>SKT suhe (kokku <strong>ja</strong>transpordiliikidekaupa)Transport emissions of greenhouse gases (CO2,CH4, N2O)Transport emissions of air pollutants (CO, CH4,NH3, NOx, NMVOCs, SOx and primaryparticulates)Specific air pollutant emissions (NOx, VOC, PMand CO), per <strong>transport</strong> unit (passenger-km ortonne-km), specified by mode (road, rail, inland,maritime, air)Trends in CO2 emissions from<strong>transport</strong>Transport-related air emissions (CO2,CO, NOx, VOC, particulates and SOx)- relative contribution to totalemissions;- emission intensities per capita;- emission intensities per unit of GDPRoad <strong>transport</strong>-related air emissions(CO2, CO, NOx, VOC, particulatesand SOx) - emission intensities pervehicle-kmKyoto protokolligareguleeritudkasvuhoonegaasideheitkogusedtranspordisektorisOsooni lähteaineteemissioontranspordisektoris;tahkete osakesteemissioontranspordisektorisÕhu saastamine(vääveldioksiid,lämmastikdioksiid,tahked aineosakesed,lenduvad orgaanilisedühendid)liiklusvahenditest(tonni)15
<strong>Säästev</strong> <strong>transport</strong> <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>EEA TERM indikaatorid(www.eea.europa.eu/themes/<strong>transport</strong>/indicators)Exceedances of air quality objectives due to trafficOECD(Indicators for the Integration ofEnvironmental Concerns intoTransport Policies, 1999)Euroopa Liidusäästva arengustrateegia(Measuring progresstowards a moresustainable Europe,2007)Use of cleaner and alternative fuels Biokütuste osakaalarvutatunaenergiasisaldusealusel kogutranspordiskasutatavastbensiinist <strong>ja</strong>diislikütusestMürasaasteStatistikaamet(<strong>Säästva</strong> arengunäita<strong>ja</strong>d, 2006, 2009)Biokütuste osatähtsustarbitud autokütustes<strong>Säästev</strong> <strong>Eesti</strong> 21(SE21)(Aruanne <strong>Eesti</strong>säästva arenguriikliku strateegiarakendamisetulemustest, 2008)Biokütuste osakaal<strong>Eesti</strong>s tarbitudautokütustestTöörühmakommentaarid SE21mõõdikutetäiendamiseks,11.11.2009 (kas onas<strong>ja</strong>kohane, midagilisada, loobuda?)Exposure to and annoyance by traffic noiseMõju looduskeskkonnale <strong>ja</strong> elupaikadeleFragmentation of ecosystems and habitats by<strong>transport</strong> infrastructureProximity of <strong>transport</strong> infrastructure to designatedareasMaakasutusLand take by <strong>transport</strong> infrastructureLiiklusohutus <strong>ja</strong> -riskidTransport accident fatalitiesAccidental and illegal discharges of oil by ships atseaJäätmete tekitamineThe number of road casualties (i.e.people killed or injured) and relatedchanges, the number of victims pervolume of traffic (per billion vehiclekm),per motor vehicle and relatedchangesLiiklusõnnetusteshukkunud inimestearvLiiklusõnnetusteshukkunud 100 000 (10000) elaniku kohtaLiiklusõnnetusteshukkunud 100 000elaniku kohtaWaste oil and tires from vehicles; waste from roadvehicles (ELV)Transpordi maht <strong>ja</strong> transpordiliikide vaheline <strong>ja</strong>otusFreight <strong>transport</strong> demand (Volume of freight<strong>transport</strong> (tonne-kilometre) relative to GDP; modalshares of freight <strong>transport</strong> (tonne-kilometre)Passenger <strong>transport</strong> demand (Volume ofpassenger <strong>transport</strong> (passenger-km) relative toFreight <strong>transport</strong> by mode (tonne-km)Passenger <strong>transport</strong> by mode(passenger-km)Kaubavedude maht(tkm/GDP)Transpordiliikide<strong>ja</strong>otus kaubaveosSõit<strong>ja</strong>teveo maht(pkm/GDP)Kaubavedutranspordiliigi järgi(tonn-km)Sõit<strong>ja</strong>tevedutranspordiliigi järgiÜhistranspordikasutamise16
<strong>Säästev</strong> <strong>transport</strong> <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>EEA TERM indikaatorid(www.eea.europa.eu/themes/<strong>transport</strong>/indicators)GDP; modal shares of passenger <strong>transport</strong>(passenger-km)Occupancy rates of passenger vehiclesLoad factors for freight <strong>transport</strong> - percentageutilization of the capacity (by weight)Juurdepääsu tagamineOECD(Indicators for the Integration ofEnvironmental Concerns intoTransport Policies, 1999)Road traffic volumes and intensities(total traffic, passenger cars, goodsvehicles):- per unit of GDP (vehicle-km/US$ ofGDP),- per capita (vehicle-km/capita), and- per unit of road network lengthEuroopa Liidusäästva arengustrateegia(Measuring progresstowards a moresustainable Europe,2007)Transpordiliikide<strong>ja</strong>otus sõit<strong>ja</strong>teveosStatistikaamet(<strong>Säästva</strong> arengunäita<strong>ja</strong>d, 2006, 2009)(sõit<strong>ja</strong>kilomeetrit),ühistranspordisõit<strong>ja</strong>käibe osatähtsuskogu sõit<strong>ja</strong>käibes<strong>Säästev</strong> <strong>Eesti</strong> 21(SE21)(Aruanne <strong>Eesti</strong>säästva arenguriikliku strateegiarakendamisetulemustest, 2008)osatähtsusTöörühmakommentaarid SE21mõõdikutetäiendamiseks,11.11.2009 (kas onas<strong>ja</strong>kohane, midagilisada, loobuda?)Access to basic services, urban spatialcharacteristics and <strong>transport</strong> - concentration ofresidents in European metropolitans versus<strong>transport</strong> characteristicsRegional accessibility of markets and cohesion,by different modes of <strong>transport</strong>Access to <strong>transport</strong> services, for all citizens andby all modesTranspordi infrastruktuurCapacity of <strong>transport</strong> infrastructure networks -length, density, level of use of railway linesInfrastructure investments - by mode, share ofGDP used for investments in <strong>transport</strong>infrastructureHinnakujundusRoad and rail network length anddensity, in km and per unit area ofnational territory, as well as the shareof electrified routesReal change in <strong>transport</strong> price by modeFuel prices and taxesTransport taxes and chargesSubsidies - by modeRoad fuel prices and taxes, the pricein US$ per litre and related taxationlevels (in percent of price) for dieselfuel, leaded gasoline and unleadedgasolineMaanteetranspordikütuste keskmine<strong>ja</strong>ehind (pliivababensiin, diislikütus),EUR/l17
<strong>Säästev</strong> <strong>transport</strong> <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>EEA TERM indikaatorid(www.eea.europa.eu/themes/<strong>transport</strong>/indicators)Expenditure on personal mobilityExternal costs of <strong>transport</strong>Internalisation of external costsTranspordivahendidOECD(Indicators for the Integration ofEnvironmental Concerns intoTransport Policies, 1999)Euroopa Liidusäästva arengustrateegia(Measuring progresstowards a moresustainable Europe,2007)Statistikaamet(<strong>Säästva</strong> arengunäita<strong>ja</strong>d, 2006, 2009)Leibkonnaliikmekeskmisedühistranspordiletehtud kulutused<strong>Säästev</strong> <strong>Eesti</strong> 21(SE21)(Aruanne <strong>Eesti</strong>säästva arenguriikliku strateegiarakendamisetulemustest, 2008)Töörühmakommentaarid SE21mõõdikutetäiendamiseks,11.11.2009 (kas onas<strong>ja</strong>kohane, midagilisada, loobuda?)Size and composition of the vehicle fleet(passenger cars, buses & coaches, trucks,bicycles)Average age of the vehicle fleet - by vehiclecategory (passenger cars, light duty vehicles,heavy duty vehicles, buses, coaches, mopedsand motorcycles).Proportion of the vehicle fleet meeting certainemission standardsIntegreeritud transpordiplaanid, koostöö, seire,keskkonnamõju strateegiline hindamine, üldsuseteadlikkusTrends in vehicle stocks andintensities expressed as number ofvehicles per unit of GDP, per capitaand per road network lengthStructure of vehicle stocks by type ofvehicle (passenger cars, goodsvehicles) and by type of fuel (diesel,petrol)Uute sõiduautodekeskmised CO 2heitkogusedSõiduautode arvelaniku kohtaUute sõiduautodeCO 2 taseImplementation of integrated <strong>transport</strong> andenvironment strategiesInstitutional cooperation on <strong>transport</strong> andenvironment - cooperation approach to <strong>transport</strong>and environmentNational <strong>transport</strong> and environment monitoringsystems - number of Member States with national<strong>transport</strong> and environment monitoring systemUptake of strategic environmental assessment inthe <strong>transport</strong> sectorPublic awareness and behaviour - public opinionregarding solutions to <strong>transport</strong> problems*Paksus kir<strong>ja</strong>s - põhiindikaatorid18
<strong>Säästev</strong> <strong>transport</strong> <strong>ja</strong> <strong>liikuvus</strong>Lisa 2. “<strong>Säästev</strong> <strong>Eesti</strong> 21” rakendamise hindamiseks väl<strong>ja</strong>pakutud indikaatoritesihttasemedKeskkonnasõbralik<strong>transport</strong>JätkusuutlikenergeetikaTurvalisusIndikaator Selgitus, va<strong>ja</strong>dus SihttaseUute sõiduautodeCO 2 taseÜhistranspordikasutamiseosatähtsusBiokütusteosakaal <strong>Eesti</strong>starbitudautokütustestLiiklusõnnetustes hukkunud 100000 elaniku kohtaAlla 120 g/km CO2emissiooniga uutesõiduautode osakaal.Ühistranspordiosatähtsusmõõdetuna sõit<strong>ja</strong>kilomeetrites.Biokütuste osakaal<strong>Eesti</strong>s müüdudautokütustest. Näitabmittefossiilsetekütuste kasutamisttranspordis.Hukkunu on inimene,kes suri liiklusõnnetusesündmuskohal võiliiklusõnnetusessaadud vigastusetagajärjel 30 päevajooksul pärastliiklusõnnetust.Transpordi arengukava 2006-2013:Alla 120 g/km CO 2 emissiooniga uutesõiduautode osakaal <strong>Eesti</strong> registrissekantavate autode hulgas on kasvanud30%ni.Eesmärgina seatud sihttase puudub.Alternatiivina on seatud eesmärgiks hoidaühistranspordi kasutamist tööl käi<strong>ja</strong>teseas 30% tasemel (Transpordiarengukava 2006-2013).Transpordi arengukava 2006-2013:Alternatiivsete kütuste kasutamiseosakaal 5,75% aastaks 2010.Siseministeeriumi organisatsiooniarengukava:2010
Change language