6 Seadusandlus - SA Erametsakeskus

6 SeadusandlusKasulikud teadmised metsa majandamiseksRaiete valikMetsa majandamise nõudedMetsakaitseMetsateatisMetsa erisused kaitstavatel aladelMetsa majandamine kaasomandi korralRikkumised ja vastutusMetsmikKasulikud teadmised metsa majandamiseks

Metsmik

Raiete valik3Raiete valikul tuleb lähtuda eelkõige metsa vajadusest. Raie liik võib sõltuda puistuvanusest, diameetrist, liigilisest koosseisust, tervislikust seisundist, rinnaspindalastvõi täiusest jms. Uuendusraiete määramisel tuleb arvestada ka piiranguidraielangi suurusele ja laiusele ning erinevate omanike kinnistul asuvaid või planeeritavaidraied.Raieks “Metsaseaduse” § 28 tähenduses loetakse vähemalt ühte järgmistest metsamaaltehtavatest töödest:••puude ja põõsaste langetamine;••langetatud tüvede laasimine;••tüvede järkamine;••metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu.Raieks ei loeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndipuhastamist kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest.RAIETE JAGUNEMINE1. UUENDUSRAIED2. HOOLDUS-RAIED3. ValikraieTURBERAIELAGERAIEValgustusraie4. TrassiraieHäilraieAEGJÄRKNE RAIEVEERRAIESanitaarraieHarvendusraie5. RaadamineKasulikud teadmised metsa majandamiseks 3

seadusandlusMetsamaterjal on:••langetatud puu ja puutüvi;••puutüve järkamisel saadud tüveosa.Metsamaterjalina “Metsaseaduse” tähenduses ei käsitata kuni kümmet dekoratiivpuud.Lubatud on järgmised raied:••uuendusraie, mille hulka kuuluvad lage- ja turberaie;••hooldusraie, mille hulka kuuluvad valgustusraie kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetrigapuistus, harvendusraie 8 cm ja suurema keskmise rinnasdiameetrigapuistus ning sanitaarraie;••valikraie;••trassiraie, mille hulka kuulub kuni 4 m laiuse kvartali- või piiri sihi sisseraieüle 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistutes;••raadamine.HooldusraieHooldusraiet tehakse:••puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilisekoosseisu kujundamiseks (valgustusraie);••metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseksning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks(harvendusraie);••metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavatesurevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see eiohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie).Valgustusraiet võib teha kõikides kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistutes,kus peapuuliigi valgusolud vajavad reguleerimist. Valgustusraie on metsakultuurideja loodusliku uuenduse hooldamise jätk ning hooldusraiete esimene osa.Valgustusraiet tehakse puistus, mis loetakse “Metsa majandamise eeskirja” § 16kohaselt uuenenuks.Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 harilikku mändi, millekõrgus on 0,5 m või enam, või vähemalt 1000 harilikku kuuske, mille kõrgus on 0,5 m4Metsmik

Raiete valikvõi enam, või vähemalt 1500 harilikku tamme, mille kõrgus on 0,5 m või enam, võivähemalt 1500 muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki, millekõrgus on 1 m või enam.Harvendusraiet võib teha kõikides üle 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistutes,mille rinnaspindala on suurem, kui on toodud “Metsa majandamise eeskirja” (MME)lisas 1 “Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m 2 /ha”.Pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirjalisas 1 märgitust.Mustika, jänesekapsa-mustika, sinilille, jänesekapsa ja jänesekapsa-kõdusoo kaasikus,haavikus või sanglepikus võib harvendusraiejärgne puistu esimese rinderinnaspindala olla 3 m 2 /ha võrra väiksem, kui on märgitud eeskirja lisas 1, kui sellepuistu all kasvab kuuse elujõuline teine rinne täiusega vähemalt 40% või kuuseelujõuline järelkasv taimede arvuga vähemalt 1500 hektari kohta.Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus.Sanitaarraie korras võib raiuda:••surnud puid;••väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehagapuid;••puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool;••tüvekahjuritest asustatud puid;••puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuivaladvaga puid;••puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknevmetsakõdu;••kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüveümbermõõdust, ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt30% ulatuses tüve ümbermõõdust;••tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu;••oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisestlage raiest;••teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rindepuid, mis pole säilikpuud.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks5

seadusandlusValikraieValikraiet on lubatud teha üksikute puude väljaraiumise teel:••kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärkidel “Looduskaitseseaduse” võikaitse-eeskirja alusel;••väljaspool kaitstavat loodusobjekti puistus, mis on saavutanud raievanuse.Valikraiet võib teha karusambla, sinika, karusambla-mustika, kanarbiku, jänesekapsa,pohla, leesikaloo, kastikuloo, sambliku, jänesekapsa-pohla, mustika jajänesekapsa-mustika metsakasvukohatüübis. Puistut iseloomustavad tunnused,mis lubavad teha valikraiet, ning puistu rinnaspindala ja täiuse alammäära pärastvalikraiet ning valikraiega aasta jooksul raiuda lubatava maksimaalse määrakehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga (MME § 7 1 “Puistud,milles võib teha valikraiet”).Ühel aastal võib valikraiega välja raiuda maksimaalselt 10% puistu kasvava metsatagavarast.Pärast valikraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala (m 2 /ha) olla väiksem kui(MME § 7 1 ):PuistuBoniteediklass1A 1 2 3 4 5 5AOkaspuu- ja kõvalehtpuu puistud 26 24 22 20 18 16 14Pehmelehtpuu puistud 22 20 18 16 14 12 10UuendusraieUuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist.Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõikpuud, välja arvatud:6Metsmik

seadusandlusLageraie on lubatud puistus, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:••Puistu on kehtestatud raievanusest vanem.Lageraie on lubatud puistus, mille enamuspuuliigi puude keskmine vanuson suurem kui:EnamuspuuliikBoniteediklass1A 1 2 3 4 5 ja 5AHarilik mänd 90 90 90 100 110 120Harilik kuusk 80 80 80 90 90 90Aru- ja sookask 60 60 70 70 70 70Harilik haab 30 40 40 50 50 –Sanglepp 60 60 60 60 60 60Kõvad lehtpuud 90 90 100 110 120 130Teiste puuliikide puistute lageraie on lubatud igas vanuses.••Puistu on saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri.Nooremate männikute, kuusikute ja kaasikute lageraie on lubatud juhul,kui nende enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud vähemaltjärgmise suuruse (küpsusdiameetri) (MME § 3):EnamuspuuliikBoniteediklass1A 1 2 3 4 5 ja 5AHarilik mänd 28 28 28 28 28 28Harilik kuusk 26 26 26 26 26 26Aru- ja sookask 26 26 24 22 18 16Raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraieleeelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet.• • Puistu rinnaspindala või täius on väike.Lageraie on lubatud mis tahes vanusega või keskmise rinnasdiameetriga8Metsmik

Raiete valikmännikus, kuusikus, kaasikus, sanglepikus, haavikus ja kõvalehtpuupuistus,kui selle täius on 40% või vähem.Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uutlageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 m, välja arvatud juhul, kui vana raiesmikuja uue piirneva lageraielangi laius või kogupindala ei ületa lageraielangimaksimaalset laiust või pindala suurust.Lageraie korral ei tohi:••luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelisepõhjaveega alal raielangi pindala olla suurem kui 2 ha;••loo ja sambliku kasvukohatüüpides raielank olla laiem kui 30 m ja raielangipindala suurem kui 2 ha;••eelmises punktis nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui3 ha või kuni 100 m laiuse langi korral okaspuu- ja kõvalehtpuupuistutessuurem kui 5 ha ja pehmelehtpuupuistutes suurem kui 7 ha.Minimaalne liitumisaeg on männiga, kuusega või kõvalehtpuuga loodusliku uuenemisevõi uuendamise korral neli aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaidei loeta liitumisaja sisse. Kõvalehtpuupuistuks loetakse puistu, kus enamuspuuliikon tamm, saar, jalakas, künnapuu või vaher.Eri omanike kinnistutel võib olenemata langi laiusest teises punktis nimetamatakasvukohatüüpides üksteisega piirnevate raielankide kogusuurus olla kuni 7 ha.Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnasekaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on lageraiekeelatud. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutöödetegemisel (LKS § 37 lõige 2).Turberaie jaguneb aegjärkseks, häil- ja veerraieks (MS § 30).Turberaiet võib teha puistus, mis on saavutanud raievanuse ja kuulub metsatüüpi,milles turberaie on “Metsa majandamise eeskirja” kohaselt lubatud.Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes,männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks9

seadusandlusTurberaiet võib teha puistutes, mille enamuspuuliigi puude keskmine vanus ei oleväiksem kui enamuspuuliigi raievanus.Turberaie tegemisel:••peab raiejärkude vahe olema vähemalt viis aastat, mille hulka ei loetaraieaastaid;••võib järgmise raiejärgu teha siis, kui raielangil on metsakasvukohatüübilesobiva liigi puid vajalike mõõtmete ja kogusega. Metsakasvukohatüüpidejärgi toodud nimekiri puuliikidest, mida on lubatud metsa uuendamisekskasutada ja mida võetakse arvesse metsa uuenenuks hindamisel,on leitav metsa majandamise eeskirja lisast 2, samuti on metsa uuendamisekslubatud kasutada keskkonnaministri määruses nr 69 märgitudvõõrpuuliike.Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse metsa uuenenuks lugemiselarvesse vaid hukkunud või raiutud hall-lepikutes.Turberaie järgmise raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja§-s 15 sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu vähemalt 0,3 m kõrguseidpuid vähemalt 1000 ühe hektari kohta.Viimase raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab eeskirja §-s 15 sobivakstunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,5 m kõrgusi puid vähemalt1500 ühe hektari kohta.••ei tohi raielangi pindala olla suurem kui 10 ha;••ei tohi uut raiet alustada lähemal kui 100 m uuenemata langile, välja arvatudjuhul, kui vana ja uue piirneva raielangi kogupindala ei ületa eelmisespunktis märgitud raielangi maksimaalset suurust.• • puistu esimese rinde rinnaspindala ega täiust ei tohi viia väiksemaks kehtestatudalammäärast.10Metsmik

Raiete valikTurberaiel ei tohi viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui (MME § 5):Täiusenne raietRaiejärkudearvTäius pärast1. raiejärkuTäius pärast2. raiejärkuTäius pärast3. raiejärku65% ja suurem 3 50% 30% 0%45–64% 2 30% 0%44% ja vähem 1 0%Aegjärkse raie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas hajali paiknevaidpuid 10 kuni 20 aasta jooksul korduvate raiejärkudena.Häilraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena 20 kuni 40 aastajooksul korduvate raiejärkudena. Häilraiel võib ühe hektari kohta sisse raiuda kuni5 häilu läbimõõduga kuni 30 m tingimusel, et sisseraiutavate häilude esialgnepindala pole kokku suurem kui 25% puistu pindalast.Veerraie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas 20 kuni 40 aasta jooksulkorduvate raiejärkudena puud langi servast lageraie korras, mujalt hajali paiknevateüksikpuudena või häiludena. Lageraie korras raiutav ala ei tohi olla laiemmetsa keskmisest kõrgusest. Lageraieala võib laiendada pärast eelmise raiejärgugalagedaks raiutud metsaosa uuenemist.RaadamineRaadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbelkui metsa majandamiseks (MS § 32). Raadamist tehakse:••“Ehitusseaduse” või “Maaparandusseaduse” kohase ehitusprojekti või“Elektriohutusseaduse” kohase elektripaigaldise käidukava alusel, kuidetail planeeringu kohustus puudub;••kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas kaitse-eeskirja või kaitsekorralduskavaalusel;••muu õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendialusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks11

Metsakaitseraiest. Kasutatud on nii püüniskoori mardikate kogumiseks kui ka püüniskraavidekaevamist. Efektiivsem on siiski taimekaitsevahendite kasutamine. Pritsimineon vähem efektiivne. Männikärsaka tõrjeks sobivad Fastac ja Decis.Pestitsiidide kasutamisel tuleb järgida “Taimekaitseseaduses” ja selle alusel kehtestatudõigusaktides sätestatud taimekaitsevahendite kasutamise korda. Istutadestuleb kasutada isikukaitsevahendeid!Juurepess on kõige ohtlikum ja levinum okaspuude juure- ja tüvemädanik.Eestis on levinud kaks pessuliiki: männi-juurepess (Heterobasidion annosum) jakuuse-juurepess. Aga juurepess võib olla ka kasel ja kadakal. Juurepessu kahjustusetagajärjel võivad hukkuda terved puude grupid või oluliselt pidurduda puidujuurdekasv. Haigus levib kolletena juurkontakti kaudu, aga ka eostega õhu kaudu,kus nakatumine toimub juure- ja tüvehaavandite kaudu.Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga,välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakaitseekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistutka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad.Juba nakatunud puistut ei saa ravida, kuid metsa majandamise võtetega saabjuurepessu levikut oluliselt piirata. Võimaluse korral tuleb vältida kuusikute majandamistsuveperioodil, rajada segapuistusid või kahjustatud kuusepuistu asemeleistutada hoopis uue põlvkonnana lehtpuu. Tõrjena kasutatakse Rotstopi, millegatöödeldakse värskeid kände.INIMESE tegevusLisaks eelnimetatud kahjustajatele võib metsa kahjustada ka inimene oma tegevusevõi tegemata jätmistega. Eriti tormihellad on hõredaks raiutud kuusikud, samaskahjustab lumi eelkõige liiga tihedalt kasvanud ja seejärel tugevalt harvendatudkuusenoorendike. Lehtpuudest on tormihellemad haab ja kask.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks15

seadusandlusKahjustatud mets on heaks kahjurite paljunemise ja levimise kohaks.Metsakaitset reguleerib “Metsaseaduse” § 40. Keskkonnaametil on õigus metsakaitseekspertiisialusel teha metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseksettekirjutusi. Ettekirjutuses nõutakse kahjustust põhjustava tegevuselõpetamist või kahjustust põhjustada võivast tegevusest hoidumist, ohu allikakõrvaldamist ja tekkinud kahjustuse tagajärgede likvideerimist. Ettekirjutusetäitmata jätmise korral rakendab Keskkonnaamet sunnivahendit. Kui Keskkonnaametrakendab sunnivahendina sunniraha, on selle ülemmäär 640 €.Raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, tuleb raiejäätmetestpuhastada (vt lk 12).TulekahjustusedMetsatulekahjude peamine tekitaja on inimene oma hooletusega. Metsapõlengjaguneb pinna-, ladva- ja maatuleks.Pinnatule korral põleb kulu, risu, järelkasv ja alustaimestik. Tule kiirus 100 m kuni1 km tunnis. Kõige enam kahjustuvad õhukesekoorelised puud (kuusk).Ladvatuli esineb ainult koos pinnatulega, põlevad okkad, lehed ja peenemad oksad.Tule kiirus on 8–25 km tunnis ja sädemed on võimelised lendama väga kaugele,tekitades nii uusi põlengukoldeid.Maatule korral põleb turvas või turvastunud huumus. Tuli liigub aeglaselt, põletadesläbi puude juured. Kõige tuleohtlikumad on okaspuumetsad, kuid puistutulekindlus sõltub ka selle vanusest, kasvukohatüübist, alustaimestikust jms. Tuleleviku tõkestamiseks saab rajada tuletõkestusribasid või -vööndeid.Tule levimise kiirus sõltub väga palju ka tuule kiirusest.Nõuded tuletõkestusvööndi ja selle rajamise kohta on kehtestatud “Tuleohutuseseaduse” § 17 lõike 2 alusel.16Metsmik

MetsakaitseMineraliseeritud katkestuseta tuletõkestusriba (edaspidi tuletõkestusriba) rajataksemetsade tuleohutuse tagamiseks ja tule leviku tõkestamiseks:••tuleohtliku okaspuumetsa ja teemaa piirile laiusega 2,5 m;••tuleohtliku okaspuumetsa ümber laiusega 2,5–4 m, kasutades metsa- japiirisihte, liinitrasse, kokkuveoteid ja muid lagedamaid kohti ning vajadusekorral tükeldades okaspuumetsa väiksemateks metsaaladeks.Okaspuumets määruse “Nõuded tuletõkestusribade ja -vööndite rajamise ningtuletõkestusriba ja -vööndi kohta” tähenduses on okaspuu enamusega puistu,mille koosseisu kuulub rohkem kui 70% okaspuid.Tuletõkestusriba võib rajada metsa tulekindluse tõstmiseks ka muudesse kuiokaspuuenamusega metsadesse, lähtudes tuletõkestusriba kohta kehtestatudnõuetest.Tuletõkestusvöönd rajatakse okaspuumetsa tulekindluse tõstmiseks. Aladel, kuson suur tulekahju tekkimise oht, tuleb okaspuumetsas tuletõkestusvöönditegatekitada üksteisest isoleeritud katastriüksuste, metsaalade või metsakvartaliteblokid nii, et vööndi keskel asetseb tõke, milleks võib olla tee koos tuletõkestusribaga,kraav, jõgi vms, nende puudumisel selleks rajatud 2,5–4 m laiune mineraliseeritudtuletõkestusriba. Selleks eemaldatakse rohttaimestik, sammal ja kõdumetsasihilt või muult trassilt mulla või liiva paljastumiseni. Mõlemal pool tõketpeab asetsema 5 m laiune lehtpuuenamusega (mitte vähem kui 70% puistu koosseisust)vöönd.Kui metsa kasvutingimuste tõttu ei ole lehtpuuenamusega vööndit võimalik kujundada,peab mõlemal pool tõket asetsema 5 m laiune risust, raiejäätmetest, okaspuujärelkasvust ja alusmetsast puhastatud vöönd, kus okaspuudel alates II vanuseklassiston 1,5 kuni 2 m kõrguseni ära lõigatud alumised oksad. Tuletõkestusvööndi võibrajada metsa tulekindluse tõstmiseks ka muudesse kui okaspuuenamusega metsadesse,lähtudes tuletõkestusvööndi kohta kehtestatud nõuetest.Metsatööde käigus tekkivad kahjustusedMetsatööde käigus võidakse kahjustada kokkuveoks kasutatavale sihile jäävaidsildu või truupe ning veo käigus ületatavaid kraave.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks17

seadusandlusMetsasihte, kraave, sildu ja truupe on lubatud raietööde käigus kahjustada juhul,kui on tagatud vähemalt ühe järgmise nõude täitmine:••metsateatise kehtivuse lõppemisele järgneva kalendriaasta jooksul peabmetsasihid, kraavid, sillad ja truubid korrastama;••ühe kalendriaasta jooksul raietööde lõpetamisest arvates peab metsasihid,kraavid, sillad ja truubid korrastama.Kraavide ja truupide kahjustamise tagajärjel ei ole lubatud tekitada kestvaid veekahjustusi,mis puistu tervislikule seisundile negatiivselt mõjuksid.Pestitsiide tohib metsas kasutada ainult metsakaitseekspertiisi tulemuste alusel.Metsakaitseekspertiisi pole vaja korraldada pestitsiidide kasutamiseks istikuteja seemikute kaitsmiseks haiguste ja putukkahjustuste eest metsataimlates jametsa uuendustöödel.Metsa majandamisega ei tohi pinnast lubatust enam kahjustada. Metsauuendamisel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 50%-luuendusala pindalast, metsa raiel enam kui 25%-l raielangi pindalast.Toores koorimata okaspuit tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetritühe hektari kohta, metsast välja vedada järgmiselt (MME § 21):••1. septembrist kuni 30. aprillini raiutud puit 1. juuniks;••1. maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisestarvates.Metsa kahjustamise vältimiseks ülemäärase kasutamise tõttu puhkuseks või marjadeja seente korjamiseks ning muuks looduses viibimiseks on Keskkonnaametilõigus kahjustatud või ohustatud ala kasutamist või üksikuid kasutamisviisemetsa kaitseekspertiisi alusel ja metsaomaniku nõusolekul piirata või keelata. Teatepiirangu või keelu kehtestamise kohta koos põhjuste nimetamisega avaldabKeskkonnaamet kohalikus või maakonnaajalehes ja võimaluse korral ka muudeskohalikes massiteabevahendites ning paneb välja Keskkonnaametis.18Metsmik

MetsakaitseLoomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib keskkonnaminister määrusegapiirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist15. juunini (tuntud kui linnurahu).Kahjustustest teatamineMetsaomanik või tema esindaja on “Metsaseaduse” § 41 alusel kohustatud esitamaKeskkonnaametile metsateatise metsakahjustuste kohta kohe pärast seda, kuita on nendest teada saanud.Mets loetakse kahjustatuks, kui:••puistus on surevaid või tüvekahjuritega värskelt asustatud, värskelt ulukitekooritud või äsja tuule murtud või heidetud esimese rinde puid rohkemkui 5% puude üldarvust;••rohkem kui 20% puudest on putukate söödud okkaid või lehti enam kui25% ulatuses;••puistu kasvutingimused on oluliselt muutunud üleujutuse või keskkonnasaastumise tõttu;••puistus on olnud metsatulekahju pindalaga vähemalt 0,1 ha.Keskkonnaamet algatab metsakaitseekspertiisi metsateatisega või muul viisil laekunudteabe alusel, et teha ettekirjutus metsakahjustuste ärahoidmiseks ja levikutõkestamiseks. Metsakaitseekspertiisi teeb Keskkonnaamet.Metsakaitseekspertiisi tellimiseks peab metsaomanik esitama Keskkonnaametilevormikohase taotluse või metsateatise metsakahjustusest või teatise lageraietegemiseks tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõupõhjustatud ulatuslike kahjustuste tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjelhalva tervisliku seisundiga metsa, samuti halva fenotüübiga puistu võimetsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistuuuendamiseks.Metsaomanik on kohustatud jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite jahaiguste, prahistamise ja tulekahjude eest.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks19

Metsaalane seadusandlus20MetsateatisRaieid on hea planeerida metsamajanduskava alusel.Metsaomanik või tema esindaja (edaspidi esitaja) esitab Keskkonnaametilemetsa teatise:••kavandatavate raiete kohta;••kavandatava metsa uuendamise kohta;••metsakahjustuste ja pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kuita on nendest teada saanud.Kui metsateatise esitab omaniku esindaja, lisatakse metsateatisele esindaja esindamisõigusttõendav dokument.Metsateatis loetakse kättetoimetatuks, kui:••esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;••tähtkirjaga saadetud metsateatise on postiasutus Keskkonnaametile allkirjavastu üle andnud;••esitaja on selle edastanud isiku tuvastamist võimaldava elektroonilisekanali kaudu või kui elektrooniliselt esitatud teatis allkirjastatakse digitaalselt.Keskkonnaamet kontrollib:••kavandatud uuendus-, harvendus- ja valikraie vastavust õigusaktidenõuetele ja kehtivatele inventeerimisandmetele;••kavandatud valgustus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie ning raadamise, samutimetsa uuendamise vastavust õigusaktide nõuetele.Keskkonnaamet kontrollib 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase metsateatisesaamisest arvates kavandatud tegevuse õiguspärasust ja kui tegevus20Metsmik

metsateatisvastab nõuetele, teeb metsateatisele märke “lubatud”, ning kui tegevusei vasta nõuetele, märke “ei ole lubatud”. Kui tegevus ei ole lubatud, põhjendabKeskkonnaamet seda kirjalikult, andes ühtlasi soovituse tegevusevastavusse viimiseks õigusaktidega.Metsateatis tagastatakse esitajale kas••allkirja vastu,••väljastusteatega tähtkirjaga,••elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna või••isiku tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu.Kui kavandatud tegevuse lubamine või lubamata jätmine nõuab kooskõlastamistvõi metsakaitseekspertiisi tegemist, on Keskkonnaametil metsateatise kontrollimiseksaega kuni 30 tööpäeva.Metsaomanik võib teha raieid ja uuendada metsa pärast lubava märkega metsateatiseKeskkonnaametilt tagasisaamist ning teha seda 12 kuu jooksul esitajalemetsateatise kättetoimetamise või allkirja vastu kätteandmise päevast arvates.Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka hiljem kui 12 kuu jooksulpärast esitajale metsateatise kättetoimetamist või allkirja vastu kätteandmist.Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda 3 tm puitu metsamaa 1 ha kohtaraie korras, mis on selles metsaosas õigusaktiga lubatud, kuid mitte enam kui20 tm kinnisasja kohta aastas.Metsas raiet tegeval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku esindajal peab metsateatisekoopia olema raiekohas kaasas. Lisaks peab olema kaasas isikut tõendav dokument.Metsateatis ning isikut tõendav dokument tuleb esitada raiumise seaduslikkustkontrollima volitatud ametiisikule tema nõudmisel.Metsateatise vorm ja esitamise tingimused on leitavad Keskkonnaameti koduleheltwww.keskkonnaamet.ee/teenused/metsandus-2/metsateatis/ ning SA Erametsakeskusportaalist www.eramets.ee/blanketid.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks21

seadusandlus22Majandamise erisusedkaitstavatel aladelKaitstavate alade kasutamist reguleerib “Looduskaitseseadus”. “Looduskaitseseaduse”eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslikeelupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsaseisundi tagamisega.Rand ja kallasKallas on merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvooluääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. Läänemere, Peipsijärve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse rannaks. (LKS § 5)Ranna või kalda piiranguvööndi laius (LKS § 37 lõige 1) on:••Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal200 m;••üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km 2 suuruse valgalagajõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 m;••allikal ning kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km 2 suurusevalgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 m.Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnasekaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatudlageraie. (LKS § 37 lõige 2) Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala ollasuurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndismaaparandushoiutööde tegemisel.22Metsmik

majandamise erisused kaitstavatel aladelRanna ja kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud “Veeseaduse”§-s 29. Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseksmoodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd.Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on:••Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m;••teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitelning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m;••maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 – 1 m.Tavaline veepiir on põhikaardil märgitud veekogu piir.Veekaitsevööndis on muu hulgas keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaametinõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutöödetegemisel.RahvusparkRahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatudkeskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks(LKS § 26).Eesti rahvuspargid on:••Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;••Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;••Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandikaitseks;••Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandikaitseks;••Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse jakultuuripärandi kaitseks.Rahvuspargis võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks23

seadusandlusLooduskaitsealaLooduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks,uuri miseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat,sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. (LKS § 27)Maastikukaitseala (looduspark)Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks,tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala eritüübid onpark, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevööndja piiranguvöönd. (LKS § 28)LoodusreservaatLoodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusegamaa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksneslooduslike protsesside tulemusena.Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine,välja arvatud järelevalve ja päästetööde ning loodusobjekti valitsemise jakaitse korraldamise eesmärgil. (LKS § 29)SihtkaitsevööndSihtkaitsevöönd LKS § 30 kohaselt on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenudvõi kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Kuikaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud:••majandustegevus;••loodusvarade kasutamine;••uute ehitiste püstitamine;••inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindudekoondumispaigas;••sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine;••telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine.24Metsmik

majandamise erisused kaitstavatel aladelKaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, misseda objekti ei kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada:••olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist;••koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile;••marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist;••jahipidamist;••kalapüüki;••tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealalpaikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitistehooldustöid;••poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealusteliikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust;••pilliroo ja adru varumist.PiiranguvööndPiiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud,arvestades “Looduskaitseseadusega” sätestatud kitsendusi. (LKS § 31)Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud:••uue maaparandussüsteemi rajamine;••veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;••maavara kaevandamine;••puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;••uuendusraie;••maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites japuistutes puuvõrade või põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutustöödja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta;••biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;••ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitiseväliskonstruktsioonide muutmine;••jahipidamine ja kalapüük;••sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatudliinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeksvõi põllumajandustöödeks;Kasulikud teadmised metsa majandamiseks25

seadusandlus••telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamataja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas;••roo varumine külmumata pinnasel.Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis kohustada säilitama koosluse looduslikkutasakaalu, liigilist ja vanuselist mitmekesisust ning keelata puidu kokku- ja väljavedukülmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitsejalubada puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga.Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsavanuselisele koosseisule “Metsaseaduses” sätestatust erinevaid piiranguid, mison vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. Püsielupaigapiiranguvööndis võib kaitse-eeskirjaga seada raie tegemise ajale piiranguid.HoiualaHoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsaseisundi tagamiseks. (LKS § 32)Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine,samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikidesoodsa seisundi.Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuurija funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.Metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki.Hoiuala valitseja võib kohustada:••tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;••kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.Kui kavandatav uuendusraie ei kahjusta hoiuala, on lubatud lageraie langi suuruskuni 2 ha ja laius kuni 30 m ning turberaie langi suurus kuni 5 ha.26Metsmik

Metsa majandaminekaasomandi korral27Mets võib olenevalt omandamise tingimustest olla kahe või enama omanikukaas omandis.“Asjaõigusseaduse” (edaspidi AÕS) § 71 lg 1 sätestab, et kaasomanike osad ühisesasjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Samaseaduse § 72 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühistasja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamuselekuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal onõigus saada, ei või enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada.Metsa majandamise käigus teiste kaasomanike õiguste rikkumine võib kaasatuua vastutuse ning tsiviilnõude selleks õigustatud isikute poolt sõltumata metsateatiseolemasolust.Seega on kaasomanikel soovitatav enne metsa majandama hakkamist omavahelkokku leppida, kuidas ja missugustel tingimustel see toimuma hakkab. Kokkuleppedon soovitav sõlmida kirjalikult. Mõned ostjad nõuavad kaasomanike nõusolekutostu-müügilepingu sõlmimisel.Vastavalt AÕS-i § 71 lõikele 4 on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandateisikute ees kõik omaniku õigused. Keskkonnaamet on kaasomaniku suhteskolmas isik. AÕS-i § 68 lg 1 kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada jakäsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist jarikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Järelikult on kaasomanikul Keskkonnaametiees kõik metsaomaniku õigused, sealhulgas õigus esitada metsateatist.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks27

seadusandlusTöid lubava metsateatise andmisel lähtub Keskkonnaamet raiete lubatavuse hindamiselõigusaktide nõuetest ning raiete lubamine ei mõjuta kaasomanike omavahelisiõigusi ja kohustusi metsa majandamisel.Keskkonnaametil ei ole alust keelduda metsateatise menetlemisest olukorras, kusüks kaasomanik on teatise esitanud ning teine soovib teatise kehtetuks tunnistamistvõi menetluse pooleli jätmist. Lähtutakse põhimõttest, et enamikul juhtudestpuudub vajadus isiku kasuks tehtud õiguspärast haldusakti ehk lubavatmetsateatist kehtetuks tunnistada.Kui kaasomanikel on vaidlus, siis on see nende omavaheline asi, millesse riik eisekku. Kaasomanik ei tohi pelgalt metsateatise alusel metsa raiuma hakata, sestAÕS-i § 72 lg-st 1 tulenevalt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppevõi kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulubsuurem osa ühises asjas.Kui kaasomanike kokkulepe ühise asja kasutamise kohta (kasutuskord) on kantudkinnistusraamatusse, siis on see informatsioon teadmiseks nii kaasomanikele kuika kolmandatele isikutele ning seepärast tuleb kasutuskorra kokkulepet metsateatisemenetluse juures arvestada.Täiendavalt lisab Keskkonnaamet kaasomanikule tagastatava metsateatise juurdekaasomandist ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste teavituse.28Metsmik

Rikkumised ja vastutus29Väljavõtteid “metsaseadusest “ja “looduskaitseseadusest”MS § 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ningkahjustamine.(1) Metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muulviisil kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikutvõi arestiga.(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahvigakuni 3200 €.MS § 69. Raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmiselseaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumine(1) Raieõiguse või metsamaterjali üleandmisel või metsa raieks andmiselseaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakseraha trahviga kuni 3200 €.MS § 70. Metsa majandamise nõuete rikkumine(1) Metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitsenõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakseraha trahviga kuni 2000 €.LKS § 74. Ranna ja kalda kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine(1) Ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakserahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakseraha trahviga kuni 3200 €.Trahviühiku määr 2013. a on 4 € (Karistusseadustiku § 47).Kasulikud teadmised metsa majandamiseks29

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Kasulikud teadmised metsa majandamiseks31

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .32Metsmik

MetsmikKasulikud teadmised metsa majandamiseksMetsmik