Söödagaleegast valmistatud silo kvaliteedi parandamine kasutades ...

SÖÖDAGALEEGAST VALMISTATUD SILO KVALITEEDIPARANDAMINE KASUTADES SEGUKÜLVE JAKINDLUSTUSLISANDEIDPaul Lättemäe, Heli MeripõldEMVI rohumaade osakondAbstract. Lättemäe, P., Meripõld, H. 2005. The improvement of fodder galega silagequality by using galega- grass mixtures and additives. – Agronomy 2005. Transactionsof EAU.Galega belongs to the group of legumes crop. Legumes have a high nutritivevalue but they are known to be difficult to ensile and result often in poorly fermentedsilage. This is usually due to high buffering capacity (BC) and low available sugar(WSC) concentration. Compared to other legumes, galega has even higher BC andlower WSC concentration, and therefore the ensiling is more problematical. However,the use of efficient additive may considerably reduce clostridial fermentation andlosses. There is also possible to use galega-grass mixtures. Then the fermentationproperties of silage material will hopefully be improved.In this ensiling study pure galega and galega-meadow fescue, galega-timothy, galegabromegrass mixtures were ensiled without using any additive and with using chemicaladditive Niben (5 l/ton fresh matter). The results indicated that nutritive value of silagewas dependent on the mixture. Pure galega resulted in the highest crude protein -andmetabolisable energy concentrations. The silage fermentation quality was dependent onthe mixture and the use of additive. The lowest quality had silage made of pure galega.Galega-timothy mixture was superior compared to others in fermentation point ofview. Niben reduced butyric acid and ammonia concentration in silage about 4 times.There were interaction effects when using additive and galega, galega-grass mixtures.Keywords: fodder galega, galega- grass mixture, silage quality, additivePaul Lättemäe, Heli Meripõld, Dep. of grassland, ERIA, 13 Teaduse str., 75501 SakuSissejuhatusSöödagaleega kuulub liblikõieliste heintaimede hulka. Liblikõielised onkõrge toiteväärtusega söödakultuurid, kuid sileeruvad halvasti, sest nad onsuhkrutevaesed ja kõrge puhverdusvõimega. Võrreldes veel teiste libliõielistegaon söödagaleega üks raskemini sileervaid heintaimi. Katsetulemused onnäidanud, et ka mada sileeruvuse korral on silo käärimise parandamise jakvaliteedi tõstmise oluliseks vahendiks silokindlustuslisandite kasutamine.Samuti võib kasutada segukülve (Raig et al, 2001). Segus kõrrelisegaparanevad materjali sileeruvusomadused, samuti on mõjutatud saak jatoiteväärtus. Erinevad kõrrelised on erinevate sileeruvusomadustega, missamuti mõjutab tulemusi. Sellealaseid uuringuid on siiani vähe tehtud. Töö

eesmärgiks oli uurida eri segukülvide ja kindlustuslisandi Niben mõju silokvaliteedile ja kuivaine kadudele.Materjal ja metoodikaKatse viidi läbi EMVI silolaboris 2004. a. Silomaterjal oli esimese niitegaleega ja galeega-aruheina, galeega-timuti ning galeega-ohtetu luste segud.Rohi pärines Juuliku katsepõllult, mis oli rajatud 28 mail 2003. a. Galeega‘’Gale’’ külvinorm oli 20 kg/ha. Segudes oli galeega külvinorm sama, kuidkõrreliste hariliku aruheina ‘’Arni’’ külvinorm 10 kg/ha, põldtimuti ‘’Tika’’ 6kg/ha ja ohtetu luste ‘’Lincoln’’ 15 kg/ha. Põldu väetati 2004. a. kevadelammooniumsalpeetriga N40 tegevaines. Rohi niideti mootorniidukiga,hekseldati 4-8 cm pikkuseks ja sileeriti 3 l purkidesse. Silokindlustuslisandikskasutati keemilist lisandit Niben normiga 5 l/t haljasmassi Võrdlev lisanditavariant oli kontroll. Niben baseerub naatrium bensoaadil ja sisaldab ka naatriumnitritit. Variandid tehti kahes korduses. Purgid suleti pallisilo kilega,imiteerimaks pallisilo tingimusi (4 kihti). Need hoiustati ruumis temperatuuriga18...25° C ja proovid analüüsiks võeti 120 päeva pärast. Andmeid töödeldistatistiliselt dispersioonanalüüsil.Tulemused ja aruteluKatsetulemused on esitatud tabelis 1. Silo toiteainete sisaldus sõltusrohusegust. Puhta galeega sileerimisel saadi kõige proteiinirikkam ja madalamakiusisaldusega silo.Tabel 1. Galeega-kõrreliste segude ja silokindlustuslisandi mõju käärimisekvaliteedile ja kuivaine kadudele.Table 1. The effect of galega-grass mixtures and the use of additive on silagefermentation quality and dry matter lossesSegu /Mixture Kuivaine TP TK pH Amn. N Võihape KA kaodKindlustuslisand (KA) g/kg --g/kg KA-- % kogu N g/kg KA %Additive dry matter cr. prot. cr. fibre ammonia butyric acid dm. lossesgaleega + aruhein /galega + meadow fescueKontroll /untreated 167 113 355 5,8 32,9 22,3 11,5Niben 179 122 329 4,4 7,2 6,9 4,3galega /galegaKontroll /untreated 127 160 303 5,9 34,5 36,7 14,4Niben 149 181 276 4,5 7,5 7,5 3,5galega + timut /galega + timothyKontroll /untreated 185 119 330 5,4 13,5 17,0 10,1Niben 205 127 312 4,2 5,0 4,6 3,4galega + ohtetu luste /galega + bromegrassKontroll /untreated 187 111 361 5,9 19,9 23,0 9,0Niben 196 125 343 4,6 8,1 4,6 3,6PD 0.05 /LSD 0.05 22,8 42,2 0,5 8,7 7,6 3,5

Segudes söödaväärtus langes, tulemused mida oli oodata. Kuna langus olitunduv, siis viitab see ka hilinemisele koristamisel. Segude keskminetoorproteiinisisaldus kõikus piirides 111-127 ja kiusisaldus 312-361 g/kg KA.Silo toiteväärtust aitas mõnevõrra tõsta kindlustuslisand, ilmselt paremakäärimise tõttu.Silo käärimise kvaliteet sõltus segust ja kindlustuslisandi kasutamisest. Kõigemadalama kvaliteediga silo saadi siis, kui kindlustuslisandit ei kasutatud jasileeriti puhas galeegakultuur. Selle variandi keskmine võihappesisaldus oli36,7 g/kg KA ja ammoniaaklämmastiku sialdus 34% ning kuivainekaod 14,4%.Käärimise seisukohalt on selline silo täiesti riknenud ja loomasöödakskõlbmatu. Nibeni kasutamisel vähenesid valekäärimise produktid ligikaudu 5korda ja vastavalt samuti kuivainekaod. Tulemuseks oli keskmise kvaliteedigasilo. Segukülvid parandasid käärimist ja vähendasid kadusid, kuid mõju oliväiksem ja tulemused varieerusid. Kõige tagasihoidlikumad tulemused saadisiis, kui sileeriti galeega-aruheina segu. Järgnesid galeega-ohtetu luste jagaleega-timuti segu. Silo kõige parem käärimise kvaliteet, mis oli täiesti hea,saadi siis, kui sileeriti galeega-timuti segu ja kasutati kindlustuslisandit Niben.Selle variandi keskmine võihappesisaldus oli ainult 4,6 g/kg KA jaammoniaaklämmastiku sialdus 5,0% ning silo pH 4,2. Tulemustest ilmnes kasegukülvi ja kindlustuslisandi kasutamise sünergism.JäreldusedTulemused näitasid, et söödagaleegast valmistatud silo kvaliteeti saabparandada, kui see on segus kõrrelistega ja kasutatakse efektiivsetsilokindlustuslisandit. Kõige parem käärimise kvaliteet saadi siis, kui sileeritigaleega-timuti segu ja kasutati kindlustuslisandit. Madalam silo kvaliteet saadigaleega-aruheina sileerimisel. Tulemuste järgi oli kindlustuslisandi toime siiskitugevam, kui segukülvil.TänuavaldusedUurimistöö valmis Eesti Teadusfondi toetusel (grant nr. 5049).Kasutatud kirjandusRaig, H., Nõmmsalu, H., Meripõld, H., Metlitskaja, J. 2001. Fodder galeega. –Monograaf. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku. lk. 104-110.