Sotsiaalse dialoogi tugevdamine ”uute” liikmesriikide ning ...

[ ]Sotsiaalse dialoogi tugevdamine”uute” liikmesriikide ningkandidaatriikide kohalike japiirkondlike omavalitsustesektoris

Sotsiaalse dialoogi[ ]PreambulKõnealuses uurimuses on kollektiivsetes huvidesrakendatavate vahendamise, teavitamise,konsulteerimise ja läbirääkimiste mehhanismideerinevate liikide kirjeldamiseks kasutatud alljärgnevaidmõisteid:Sotsiaalne dialoog – mõistet „sotsiaalnedialoog” kasutatakse väga mitmesuguste kahejakolmepoolsete teavitamise, konsulteerimiseja läbirääkimiste süsteemide kirjeldamiseks.Sotsiaalse dialoogi üheks spetsiifiliseks vormikson kollektiivläbirääkimised (vt allpool). Uurimusekontekstis kasutatakse mõistet „sotsiaalnedialoog” selleks, et teha teadlikult vahet töötasu jatööhõivetingimuste üle peetavate läbirääkimiste(millele viidatakse kui kollektiivläbirääkimistele)ning sotsiaalpartnerite vahel asjaomase valdkonnapõhiküsimuste osas nõu pidamiseks kasutatavatemuude teavitamis- ja konsulteerimissüsteemide vahel.Mõistete taolise kasutamise eesmärk on juhtidatähelepanu asjaolule, et paljudes uutes liikmesriikidesja kandidaatriikides, kus töötasu üle peetavaidkollektiivläbirääkimisi ei pruugi valdkondlikul tasandiltoimuda, võib ametiühingute ja omavalitsusteesindajate vahel sellegipoolest eksisteerida dialoogasjaomaste sektorite peamiste probleemide ülearutlemiseks.Kollektiivläbirääkimised – selle mõistega viidatakseläbirääkimistele, mille objektiks on töötasu ja -tingimused. Kollektiivläbirääkimised võivad toimudariiklikul, piirkondlikul või kohalikul/ettevõtte tasandil.Kollektiivläbirääkimised võivad olla valdkonnaülesed,valdkonnasisesed või hõlmata ainult ühteorganisatsiooni. Samuti võivad kollektiivläbirääkimisedolla kahepoolsed (hõlmates ainult töötajate jajuhtkonna esindajaid) või kolmepoolsed (hõlmateska valitsuse esindajaid). Kui piirkondliku ja kohalikuomavalitsuse töötajad on riigiteenistujad, on riigivõimuesindajate osavõtul toimuvad läbirääkimised pigemkahe- kui kolmepoolsed, sest riik täidab sellisel juhulkahte funktsiooni.Kolmepoolne kooskõlastamine – selle mõistegaviidatakse institutsionaalsetele kokkulepetele (tavaliseltriiklikul tasandil), mille alusel toimub sotsiaalpartneriteesindajate teavitamine ja nendega konsulteerimineväga mitmesugustes poliitilistes küsimustes.2

Sotsiaalse dialoogiSelle jao lõpus olevates tabelites antakse lühike,kombineeritud ülevaade alljärgnevate aspektide kohtakümnes „uues” liikmesriigis ja kolmes kandidaatriigis:• kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktuur javastutusalad• töösuhete raamistik• kollektiivläbirääkimised ja sotsiaalne dialoogkohalike ja piirkondlike omavalitsuste sektoris• nimetatud sektorile omased peamised probleemid• tööhõive nimetatud sektorisKohalike ja piirkondlike omavalitsusteareng, roll ja vastutusalad ningkõnealust sektorit mõjutavad peamisedtendentsidSissejuhatus2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kasutusel olev kohalike ja piirkondlikeomavalitsuste struktuur pandi paika pärast 1989. aastatning pärast turumajandusele üleminekut. Ka Rumeeniastoimus sarnane restruktureerimine pärast 1989. aastat.Seega on piirkondlike ja kohalike omavalitsustestruktuurid suhteliselt uued ja nende areng on viimase15 aasta jooksul jätkunud. Üldiseks tendentsiks on riigifunktsioonide detsentraliseerimine, s.t nende viiminepiirkondlikule ja kohalikule tasandile. Sarnaselt„vanades” liikmesriikides toimuvatele arengutele onuurimuse objektiks olnud riikides hakanud toimumamärkimisväärsed muutused, mille lõpptulemusekson varasemalt kohalike omavalitsuste poolt täidetudfunktsioonide restruktureerimine, nende osutamineallhankijate kaudu ja paljudel juhtudel ka erakätesseandmine.2 Nende andmete põhjal ei ole võimalik teha vahet keskvalitsuse,piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku halduse sektori tööhõive vahel.Kuna aga paljud piirkondlike ja kohalike omavalitsusasutuste töötajadon riigiteenistujad, on andmed siiski asjakohased.4

Sotsiaalse dialoogiKohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktuurUurimuse objektiks olnud 13 riigist on ainult Sloveeniasja Eestis kasutusel ühetasandiline kohalike omavalitsustestruktuur. Neljas riigis (Tšehhis, Maltal, Poolas jaSlovakkias) on kõrgeimaks omavalitsustasandikspiirkonna tasand. Veel kolmes riigis (Ungaris, Leedusja Rumeenias) on kõrgeimaks omavalitsustasandiksmaakonna tasand, ent Küprosel ja Lätis on selleksringkonna tasand. Türgis on 81 provintsi, ent neil ei oleautonoomiat ega omavalitsusele omast struktuuri, vaidtegemist on keskvalitsuse haldusüksustega kohalikultasandil.Kõrgemad haldustasandid (maakonna, piirkonna jaringkonna tasand) vastutavad reeglina funktsioonideeest, mida kõikidel väiksematel kohalikel omavalitsustelei ole võimalik täita, näiteks sellistes valdkondadesnagu keskharidus, kultuuritegevus või peamisteteede ja magistraalide korrashoid ning piirkonnatranspordiinfrastruktuur. Kohalike omavalitsustevastutusalad sarnanevad üldiselt „vanade”liikmesriikide omavalitsuste vastutusaladele, hõlmatesselliseid valdkondi nagu kohaliku infrastruktuuri japarkide korrashoid, jäätmete äravedu, kõrvaldamineja käitlemine, kohalik planeerimine ning haridus-,tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine.Erinevate riikide piirkondlike ja kohalike omavalitsustevastutusalade üksikasjalikum kirjeldus on toodud I lisasolevas tabelis.Kohalike omavalitsuste rahastamisallikadKohalike omavalitsuste rahastamisallikad on riikidelõikes erinevad. Mõnedes riikides puuduvad kohalikudmaksud, mistõttu kohalike omavalitsuste tulubaaspõhineb eelkõige keskvalitsuste eraldistel (näiteksLätis, Maltal ja Sloveenias). Mõnedes riikides tulenevadkohalike omavalitsuste rahalised vahendid kohalikestmaksudest, riigieelarvelistest eraldistest ja riiklikemaksutulude eraldistest. Paljudes riikides on kohalikeomavalitsuste oluliseks probleemiks (seoses palkadeja osutatavate teenustega) keskvalitsuselt saadavatevahendite ebastabiilsus. Näiteks Ungaris, Lätis, Poolas jaSlovakkias väljendati muret avaliku sektori rahastamisesuhtes, mida on viimastel aastatel vähendatud.Avaliku sektori kulutuste vähenemine on vastuoluspaljudes uutes liikmesriikides aset leidnudmärkimisväärse majanduskasvuga. Mitmetes uuringuobjektiks olevates riikides on SKT kasv edestanud„vanade” liikmesriikide SKT kasvu (täiendav teavearuande II lisas olevas tabelis). Olemasolevad andmed,ehkki vähesed, viitavad asjaolule, et majanduskasv eiole kajastunud suuremates investeeringutes avalikusektori infrastruktuuri, mis paljudes riikides vajakskaasajastamist. Ka üldist tööhõivet puudutavadandmed ja viit riiki käsitlenud uuringust pärinev teavetundub viitavat sellele, et majanduskasv ei kajastutöökohtade loomises ega palgakasvus, vähemaltavalikus sektoris mitte.Tööhõive kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustesKogu uurimuse lõikes oli olemasolevate andmeteebapiisavuse tõttu keeruline hinnata mainitudarengute mõju kõnealuse sektori tööhõivele. ELitasandil on võrdlusandmed olemas ainult avalikuhalduse, haridus- ning tervishoiu- ja sotsiaalteenustesektori üldise tööhõivetaseme kohta tervikuna (kaksviimati mainitud kategooriat hõlmavad nii avaliku kuika erasektori tööhõivet). V Lisas olevates tabelites onnäidatud tööhõivetendentside areng nimetatud kolmesolulisemas valdkonnas uuringu objektiks olnud 13 riigisaastatel 1998–2003. Nende andmete puhul tuleb silmaspidada, et allhanke korras teenuste osutamise puhulliigub tööhõive avalikust sektorist erasektorisse, ehkkiteenuseid osutatakse kohaliku omavalitsuse nimel.3 Üldist majandushuvi pakkuvad teenused on teenused, mida osutataksesellistes valdkondades nagu transport, vesi, elekter, gaas, side, ringhäälingja post ning mida peetakse kaasaegse ühiskonna funktsioneerimiseeeldusteks. Ehkki selliseid teenuseid käsitletakse “põhiteenustena”,võivad neid osutada nii erasektori kui ka avaliku sektori ettevõtted.[Euroopa Komisjon]

Sotsiaalse dialoogi2004. aasta aruandes “Tööhõive Euroopas” avalikustatudEurostati andmetest ilmnevad uute liikmesriikide jakandidaatriikide erinevad tööhõivemudelid. Uurimuseobjektiks olnud 13 riigis on avalikus halduses hõlmatudinimeste osakaal väga erinev 2 : Maltal on nimetatudsektoris hõivatud inimeste osakaal (9,5 protsenti)peaaegu kaks korda suurem kui Leedus (4,9 protsenti).Kõnealuses sektoris on tööhõive olnud äärmiselt kõikuv.Uurimuse objektiks olnud 13 riigist kuues riigis onüldine tööhõive kõnealuses sektoris kasvanud (Tšehhis,Ungaris, Poolas, Slovakkias, Bulgaarias ja Rumeenias),ent kolmes riigis kokkuvõttes vähenenud (Küprosel,Lätis ja Leedus). Eestis vähenes tööhõive kõnealusessektoris aastatel 1998–2000, ent saavutas aastaks 2003taas 1998. aasta taseme. Sloveenias kasvas tööhõiveveidi aastatel 1998-2000, ent vähenes hiljem taas,jäädes siiski 1998. aasta tasemest kõrgemale tasemele.Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sektoris on tööhõivevähenenud ainult Bulgaarias ja Poolas, samas kuikõikides teistes riikides on olemasolevate andmetepõhjal tööhõive nimetatud sektoris kasvanud. Seetendents sarnaneb kogu ülejäänud Euroopa Liidusvalitsevale olukorrale ja seda mõjutavad väga suurelmääral demograafilised trendid ning arstiabi jameditsiiniliste uuringute vallas toimuvad arengud.Hariduses on lugu hoopis teine: uurimuse objektiksolnud 13 riigist üheksas on nimetatud sektoris üldinetööhõive aastatel 1998-2003 vähenenud. Samas ontööhõive osakaal kogu tööhõives riikide lõikes jällegierinev – kui Bulgaarias moodustab haridussektor ainult4,6 protsenti tööhõivest, siis Leedus on vastav protsent9,4. Ainult Sloveenias on tööhõive kõigis kolmessektoris kasvanud.Uurimuse läbiviijate käsutuses oli vähe üksikasjalikumaidandmeid, mille alusel olnuks võimalik eristadatööhõivet piirkondlike ja kohalike omavalitsustehaldusalades olevates erinevates sektorites. Kui sellisedandmed olidki olemas, siis mõningatel juhtudel olidneed valitsusasutuste, ametiühingute ja tööandjateorganisatsioonide lõikes erinevad. Mõnedel juhtudelviitasid riiklikul tasandil tehtud tulevikuprognoosidmärkimisväärsele tööhõive vähenemisele avalikushalduses, mis mõnedel juhtudel oli omakordavastuolus Eurostati andmetes esile toodud varasematetendentsidega. Näiteks Ungaris prognoositakse avalikuhalduse töötajate arvu 10%-list vähenemist lähematelaastatel. Samas on Eurostati andmed aastatest 1998–2003 viidanud tööhõive kasvule nimetatud sektoris.Slovakkia asjaomastes sektorites tegutsevateltametiühingutelt pärinevad andmed viitavad sellele,et kohustuste detsentraliseerimine ja kohalikeleomavalitsustele nende uute ülesannete täitmisekseraldatavate rahaliste vahendite ebapiisavus onviinud töötajate koondamiseni ning lasteaedade,algkoolide ning haiglate ja sotsiaalhoolekandeasutustevoodikohtade arvu vähenemiseni.Türgi on ainuke uurimuse objektiks olnud riikidest, kusavalikus halduses hõivatud inimeste arv on kasvanud.Samas, ehkki aastatel 2001-2004 on kogutööhõiveolemasolevate andmete põhjal 4 protsendi võrrakasvanud, tuleb mainida kõnealuses sektoris hõivatudtöötajate liigi osas toimunud märkimisväärseid muutusi.Nimetatud perioodil on tähtajatu töölepingu aluseltöötavate riigiteenistujate ja muude töötajate arvvähenenud, ent ajutine personal on märkimisväärseltsuurenenud.Kui võrrelda tööhõive osakaalu uute liikmesriikide javanade liikmesriikide avalikus sektoris, on vahe ilmne.Tööhõive osakaal on uutes liikmesriikides suurem ainultharidussektoris, samas kui nii avalikus halduses kui katervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektoris on tööhõiveosakaal vanades liikmesriikides suurem.Tööhõivet kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustesiseloomustab suur vertikaalne ja horisontaalneerinevus, kusjuures „uutele” liikmesriikidele on omanekõigile tuttav olukord, kus enamik naisi tegutsebteatud (sageli vähem tasustatud) sektorites ja aladel6

Sotsiaalse dialoogining madalamatel karjääriastmetel ja vähestel naistelõnnestub jõuda juhtivatele positsioonidele.On ilmne, et tuleks viia läbi täiendavaid uuringuid jakoguda üksikasjalikke andmeid, et täielikult hinnata,millist mõju on strukturaalsed muutused kohalikesomavalitsustes avaldanud tööhõivele tervikuna jatäpsemalt erinevatele töövõtjate rühmadele.Kohalike ja piirkondlike omavalitsustepoolt osutatavate teenusterestruktureerimine ja kaasajastamineVarasemalt kohalike omavalitsuste poolt osutatudteenuste allhankijate kaudu osutamist ja erastamistning nende suhtes võistupakkumiste korraldamist peetikaheksas uurimuse objektiks olnud riigis kohalike japiirkondlike omavalitsuste sektoris kõige olulisemateksküsimusteks.Erastamine on eriti laialt levinud üldist majandushuvipakkuvate teenuste valdkonnas; 3 sellisteks teenustekson näiteks energia tootmine, ülekandmine jajaotamine, veevarustus, kanalisatsioon, jäätmekäitlusja transport. Paljudes riikides, kus nimetatud teenuseidosutasid varasemalt kohalikud omavalitsused, onnende teenuste osutamine erastatud või erastamisel.Samuti kuulusid mitmetes Kesk- ja Ida-Euroopariikides paljud tööstusettevõtted varasemaltmunitsipaalomandisse ning need ettevõtted onnüüdseks enamikus erastatud. Paljud riigid, näiteksTšehhi, kaaluvad tervishoiuteenuseid osutavate asutusteja haridusasutuste erastamist. Võistupakkumisteja allhangete tulemusena osutatakse varasemaltkohalike omavalitsuste poolt osutatud teenuseid nüüdväliste, sageli eraomandis olevate teenusepakkujatepoolt. Kohalikes omavalitsustes korraldataksevõistupakkumisi väga mitmesuguste teenuste suhtesalates puhastus-, toitlustus- ja transporditeenustestning lõpetades sisemiste funktsioonidega, nagu näitekspersonalijuhtimine. Võistupakkumiste korraldamineon reguleeritud ELi ja riiklike õigusaktidega;võistupakkumiste korraldamise aluseks on teatudväärtuskünnised.Ehkki avalike teenuste kaasajastamise vajadus on laialtaktsepteeritud, on selle eesmärgi saavutamise viisidvaidluste objektiks, arvestades eriti üldist majandushuvipakkuvate teenuste tähtsat rolli ja teenuste osutamisekvaliteedi ja universaalsuse põhimõtet. Nimetatud

Sotsiaalse dialoogipõhimõte on ELi piirkondliku arengu, võrdsuse jasotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamiseseisukohalt ülioluline.Ei ole ilmnenud, et allhanked ja erastamine tooksidenesega kaasa tarbijatele madalamad hinnad, paremakvaliteedi, suuremad investeeringud ja tehnoloogiliseinnovatsiooni. Vaatamata erastamise poolt- javastuargumentidele ning avalike teenuste kvaliteedileja jätkusuutlikkusele avaldatavale pikaajalisele mõjuleon erastamise läbiviimiseks vaja mitmeid eeltingimusi:• vajadus tõelise turu ja erinevate potentsiaalseteteenusepakkujate vahelise konkurentsi järele(sealhulgas võrdne mänguruum potentsiaalseteleteenusepakkujatele omavalitsuste sektoris)• vajadus õigusliku reguleerimise järele, et tagadakonkurents ja üldine teeninduskohustus• tarbijaorganisatsioonid, mis suudavad esindadaklientide huve ning tagada järelevalvet hindade jakvaliteedi muutuste üle• vajadus tõhusa sotsiaalse dialoogi järele, et leevendadaerastamise ja restruktureerimise mõjusid• vajadus tõhusate kohalike omavalitsuste järele,mis teostavad järelevalvet lepingute täitmise üle jajälgivad, millist mõju avaldavad teenuste osutamiseuued vormid territoriaalsele ühtekuuluvusele jasotsiaalsele kaasatuselePaljude ülal mainitud tegurite puudumine võib muutakaasajastamisstrateegiate rakendamise allhangeteja erastamise kaudu keerukaks ning eeldab kindlastiselliste protsesside tulemuste tõhusat seiret. Kõnealuseuurimuse tulemused viitavad, et praegu seda ei tehta.Samuti on vähe teavet selle kohta, milline on erastamiseja allhangete tegelik mõju tööhõivele kohalikeomavalitsuste sektoris. Ainult Ungarit käsitlenuduuringust ilmnes, et riigi veemajanduse erastamine1990ndatel aastatel viis personali vähendamiseni 30%võrra.Kuna kaasajastamise, allhangete ja erastamisetendents on laialt levinud nii „vanades” kui ka „uutes”liikmesriikides, peaks valdkondlik sotsiaalne dialoogtagama võimaluse vahetada kogemusi selle kohta,millist mõju on nimetatud protsessid avaldanudtööhõive ulatusele ja kvaliteedile, sotsiaalselekaasatusele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.Töösuhete raamistikupeamised tunnusjoonedKolmepoolsete ja ettevõtte tasandil peetavateläbirääkimiste domineerimineKäesoleva uurimuse tulemused kinnitavadasjaolu, millele on tähelepanu juhitud muudesuuringuaruannetes uute liikmesriikide töösuhetesüsteemide olemuse kohta. Väheseid erandeidarvestamata iseloomustab neid süsteeme riigitugev, tsentraalne mõju töösuhteid reguleerivateõigusnormide kehtestamisel ning riigi domineeriminekolmepoolsetes organites. Sellise keskvõimule allutatudkolmepoolse dialoogi kõige ilmekam näide on Sloveenia,kus erasektori ja avaliku sektori osas sõlmitakseeraldi üldisi riiklikke kokkuleppeid riigi, tsentraalseametiühingu ja tööandjate organisatsioonide vahel.Kõik valdkondlikud ja ettevõtte tasandil sõlmitavadlepingud peavad olema kooskõlas vastavate riiklikekokkulepetega.Enamikus riikides leiavad kollektiivläbirääkimised(eriti erasektoris) tavaliselt aset kohalikul või ettevõttetasandil, kusjuures valdkondlikke läbirääkimisi eipeeta või need on oma arengus alles lapsekingades.Nüüdseks ELiga liitunud endiste kommunistlike riikideseas on Slovakkia märkimisväärseks eeskujuks – sealon valdkondlik dialoog enam levinud. Liiduvälisteriikide seas tuleb mainida Bulgaariat, kus läbirääkimisipeetakse riiklikul, valdkondlikul, munitsipaal- jaettevõtte tasandil.8

Sotsiaalse dialoogiSiiski on paljudes riikides toimumas muutused, milleeesmärgiks on panna suuremat rõhku kahepoolseteleja valdkondlikele läbirääkimistele. Mõnedel juhtudel onneed muutused seotud muudatustega seadusandluses,mis annavad tööandjate organisatsioonidele suuremadvõimalused kollektiivläbirääkimistes osalemiseks ningmillega suurendatakse nende tingimuste arvu, misvõiksid riiklike õigusaktidega reguleerimise asemelolla läbirääkimiste objektiks. Selles suunas liigutaksepraegu Tšehhis, Eestis ja Poolas. Kõnealuseid muutusiuuritakse üksikasjalikumalt käesoleva ülevaate sellesjaos, kus käsitletakse arenguid kollektiivläbirääkimistesja sotsiaalses dialoogis kohalikes ja piirkondlikesomavalitsustes. Seni on valdkondlike läbirääkimisteulatus väike; enamikus riikides on sõlmitud vaid vägaväikesel arvul valdkondlikke kokkuleppeid.Riiklikul tasandil kolmepoolse kooskõlastamisesüsteemidest väljaspool asuvad sotsiaalse dialoogistruktuurid on nõrgad või puuduvad paljudes riigissootuks. Erandiks on Tšehhi, Poola ja Türgi – neisriikides on näiteks olemas struktuurid sotsiaalsedialoogi edendamiseks valdkondlikul või piirkondlikultasandil (neid näited uuritakse lähemalt edaspidi).Samas on sellised süsteemid sageli nõrgad, needpälvivad avalikkuse seas vähest tähelepanu ja neidpeetakse sageli ebatõhusateks. Sellegipoolestleiab sotsiaalse dialoogi struktuuri edasise arengutagamine üha enam toetust riigi ja sotsiaalpartneriteorganisatsioonide (eriti ametiühingute) poolt, kes onhuvitatud asjaomaseid valdkondi mõjutavaid tegureidkäsitleva teabe vahetamiseks vajalike mehhanismidearendamisest.Erasektori ja avaliku sektori kollektiivläbirääkimistestruktuuride erinevusedTööandjate organisatsioonide jaametiühingute arengutendentsidTuleb vahet teha avaliku ja erasektorikollektiivläbirääkimiste süsteemide vahel. Kuierasektoris tsentraliseeritud läbirääkimised riiklikul võivaldkondlikul tasandil praktiliselt puuduvad, siis avalikussektoris kasutatakse paljudes riikides tsentraliseeritudkahepoolsete läbirääkimiste süsteeme. Selliseidsüsteeme kohaldatakse peamiselt riigiteenistujatepuhul (sellesse kategooriasse kuuluvad paljud kohalikeja piirkondlike omavalitsuste töötajad), ent mõnedesriikides kõikide avaliku sektori töötajate puhul.Mõnedes riikides, iseäranis Balti riikides, kehtestabavaliku sektori töötajate palgad ja töötingimusedaga iga kohalik/piirkondlik omavalitsus ise. Avalikussektoris ning ennekõike kohalikes ja piirkondlikesomavalitsustes toimuvate kollektiivläbirääkimisteolemust kirjeldatakse üksikasjalikumalt edaspidi.Sotsiaalpartnereid esindavad organisatsioonid jaiseäranis tööandjate organisatsioonid on sagelinõrgad, kuna nende tegutsemise periood on olnudsuhteliselt lühike ja sellegi lühikese perioodi jooksul onneed organisatsioonid ühinemiste ja lahkulöömistegaseoses teinud läbi mitmeid muutusi. Paljud tööandjateorganisatsioonid ei soovi endiselt võtta eneselekollektiivläbirääkimistel osalemise volitusi, mismuudab valdkondlikud kollektiivläbirääkimisedkeerukaks või võimatuks. Paljudes riikides keelavadkehtivad õigusaktid esindusorganisatsioonide (eritiavalikus sektoris) kollektiivläbirääkimistes osalemise.Ehkki sellised kollektiivläbirääkimiste arengutpiiravad õigusaktid on praegu ülevaatamisel, eeldabuutele väljakutsetele vastamine ka sotsiaalpartnereidesindavate organisatsioonide tugevat sisemist arengut.See võib osutuda keerukaks, kuna paljudel sellistelorganisatsioonidel napib ressursse.

Sotsiaalse dialoogiAmetiühingute liikmete arv on paljudes uutesliikmesriikides ja kandidaatriikides vähenenud, suurelmääral seoses nende riikide majanduse struktuuristoimunud muutustega ja nende tööstussektoritehinguseleminekuga, kus ametiühingute liikmetearv on olnud traditsiooniliselt suur. Seetõttu onpaljudes riikides probleemiks liikmelisuse vähesus;kollektiivläbirääkimised hõlmavad ainult ligikaudu 20%töötajatest. Mitmetes riikides pakuvad ametiühingudselle probleemi lahendamiseks uusi teenuseid jaüritavad värvata uusi liikmeid ebatraditsioonilistestsektoritest.Kollektiivläbirääkimiste ja sotsiaalsedialoogi struktuur piirkondlike jakohalike omavalitsuste sektorisKõnealuses uurimuses käsitleti piirkondlike jakohalike omavalitsuste sektori töötajate palkade jatöötingimuste kehtestamise mehhanisme, aga kalaiemaid sotsiaalsesse dialoogi astumise süsteeme, misvõimaldavad vahetada teavet ja pidada nõu muudesküsimustes, mis mõjutavad „uute” liikmesriikide jakandidaatriikide asjaomaseid sektoreid.Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste sektorikollektiivläbirääkimiste struktuure mõjutab sektoristöötavate inimeste staatus. Paljud piirkondlikesja kohalikes omavalitsustes töötavad inimesed onkäsitletavad riigiteenistujatena, mistõttu neile laienevadavaliku sektori üldtööjõuga võrreldes teistsugusedõigusaktid, kollektiivläbirääkimiste protseduurid ningpalga- ja töötingimused. Eestis, Leedus, Bulgaarias,Rumeenias ja Türgis kehtestatakse riigiteenistujatetöötingimused riiklikes õigusaktidega ja/või riigija vastavate ametiühingute vahel riiklikul tasandilpeetavate kahepoolsete kollektiivläbirääkimistetulemusena. Kohalike ja piirkondlike omavalitsustesektori muude töötajate töötasud ja -tingimusedkehtestatakse aga kohalikul tasandil iga konkreetseomavalitsusega peetavate kahepoolsete läbirääkimistetulemusena.Küprosel, Tšehhis, Ungaris, Maltal, Poolas, Slovakkiasja Sloveenias kehtestatakse kõikide avaliku sektoritöötajate töötasud ja -tingimused riiklikul tasandil,riigiga peetavate kahepoolsete läbirääkimistetulemusena.10 11

Sotsiaalse dialoogiEestis, Lätis ja Leedus (viimase puhul onerandiks riigiteenistujad) toimuvad kahepoolsedkollektiivläbirääkimised ametiühingute olemasolulkohalikul tasandil. Ametiühingute puudumiselkehtestatakse tingimused tööandjate pooltühepoolselt.Kollektiivläbirääkimiste pidamiseks volitatudtööandjate organisatsioonide puudumine muudabvaldkondlike läbirääkimiste pidamise keerukaks.Sellised tööandjate organisatsioonid on praegu olemasainult Slovakkias ja Türgis. Tõhusate valdkondliketööandjate organisatsioonide loomist takistavadmitmed tegurid. Paljudes riikides (näiteks Poolas,Eestis, Ungaris, Tšehhis ja Leedus) keelavad (võimuudavad raskeks) õigusaktid kohalikku omavalitsustesindavatel organisatsioonidel ametlikult tööandjatenategutsemise ja/või valdkondlikul tasandil läbirääkimistepidamise. Siiski on mõnedes riikides võetud eesmärgiksviia taolistesse õigusaktidesse sisse muudatused, misvõimaldavad muuta kohalikke omavalitsusi esindavateorganisatsioonide staatust ja korraldada rohkemvaldkondliku tasandi läbirääkimisi.Tšehhis tegeldakse tööseadustiku jakollektiivläbirääkimiste seaduse muutmise jatäiendamisega, et kõrvaldada kollektiivläbirääkimistearengut takistavad tegurid. Uue seadustikujõustumine on kavandatud 2006. aastaks ja see peaksandma kollektiivläbirääkimiste pidamiseks suuremategevusruumi. Et uute õigusaktide abil oleks võimaliktõhusalt edendada kollektiivläbirääkimiste pidamistkõnealuses sektoris, tuleks ületada mõnede kohalikke japiirkondlikke omavalitsusi esindavate organisatsioonidesoovimatus võtta enesele tööandja roll. Ungaris onkommentaatorid väitnud, et olemasolev tööseadustiksisaldab samasuguseid piiranguid, mis takistavadvaldkondlike kollektiivläbirääkimiste arengut. Siiskion kollektiivläbirääkimiste pidamine Ungaris võimalikveesektoris – veeteenuste valdkondliku dialoogikomitee kaudu. Nimetatud valdkondliku dialoogikomitee arengule aitas kaasa kõnealuse sektoritöötajaid esindava ametiühingu osalemine PHAREprojektis, mille raames uuriti valdkondliku sotsiaalsedialoogiga kaasnevaid potentsiaalseid hüvesid.Eestis on kohalike omavalitsuste organisatsioonidelpraegu ainult õigus moodustada liite, et väljendadaja edendada ühiseid huvisid, ent mitte tegutsedatööandjate organisatsioonidena. 2004. aastalmoodustas regionaalminister töörühma, milleülesandeks on käsitleda õigusaktidest tulenevaidpiiranguid, mis keelavad kohalike omavalitsusteorganisatsioonidel kollektiivläbirääkimistes osalemise.Pärast esindusorganisatsioonidega konsulteerimistesitati sotsiaalministrile vastavad ettepanekud.Kui seaduseelnõu tekst heaks kiidetakse, peaksuus seadus vastu võetama käesoleva aasta lõpuks.Eesti ametiühingud on huvitatud valdkondlikeläbirääkimiste pidamisest tööandjatega, muuhulgasselleks, et käsitleda võimalust kehtestada sektorimiinimumpalk. Oma uute funktsioonide täitmisekspeaksid kohalike omavalitsuste huve esindavad liidudmuutma oma struktuuri ja tegevuskorda. On võimaliktäheldada suuremat huvi ametiühingutega sektoritmõjutavate põhiprobleemide käsitlemiseks sotsiaalsedialoogi alustamise suhtes.Poolas nõuab uus tööseadustik pärast 2009. aastatsuuremal määral kollektiivläbirääkimiste pidamist(sealhulgas valdkondlikul tasandil). See eeldab kas uuteesindusorganisatsioonide loomist või olemasolevatekohalike omavalitsuste liitude puhul uute oskusteja funktsioonide omandamist nimetatud protsessisosalemiseks.Kui alles mõned aastad tagasi sotsiaalne dialoogenamikus uurimuse objektiks olnud 13 riigis praktiliseltpuudus, siis nüüd on ilmnenud mõningaid julgustavaidmärke enam või vähem ametlike dialoogistruktuuridetekkimise kohta. Valdkondliku tasandi sotsiaalsedialoogi struktuuri puudumine tulenes esialgselt

Sotsiaalse dialoogikohalike omavalitsuste organisatsioonide nõrkusestja asjaolust, et neil puudus tööandja staatus.Mõnedel juhtudel oli üheks ilmselgeks põhjusekska ametiühingute vähene organiseeritus. Nüüd, milsuhtumine kohalike omavalitsuste organisatsioonidestaatusesse ja seda staatust käsitlevad õigusaktid onmuutumas, on vähemalt mõnedes riikides hakanudaeglaselt arenema ka sotsiaalne dialoog. Nagu kaülalmainitud muutused, tuleneb nimetatud nähtusmitmetest muudest teguritest:• ELiga liitumiseks kohaldatavad nõuded ja EuroopaLiidu poolt sotsiaalse dialoogi protsessidele jastruktuuridele omistatav tähtsus;• keskvalitsuste toetus (mis mõnedel juhtudel ontulenenud ELiga liitumiseks kohaldatavatestnõuetest), eelkõige kolmepoolse dialoogimehhanismide arendamise kaudu, mis võivad ollaaluseks kahepoolsele dialoogile, ning õigusaktidesvastavate muudatuste tegemise kaudu;• ametiühingute surve aktiivsemaks seisukohtadevahetamiseks;• osalemine Euroopa poolt rahastatud projektides(näiteks PHARE projektidele või sotsiaalseledialoogile eraldatud eelarvevahenditest rahastatudprojektides), Euroopa tasandi sotsiaalpartneriteorganisatsioonides ja sotsiaaldialoogi hõlmavatesprotsessides.Bulgaaria ja Türgi on ainukesed riigid, kus kohalike japiirkondlike omavalitsuste sektori tarbeks on ametlikultloodud valdkondliku sotsiaalse dialoogi struktuurid.Bulgaarias toimuvad ametiühingute ja kohalikeomavalitsuste esindajate vahelised arutelud kohalikeomavalitsuste sotsiaalse koostöö nõukogude kaudu.Türgis aitavad institutsionaalsed juhtimiskomiteedkaasa sektori tööandjate ja ametiühingute vaheliselesotsiaalsele dialoogile. Komiteede liikmed kohtuvadüks kord aastas. Ka Slovakkias (üks kahest riigist,kus tööandjate organisatsiooni on volitatudkollektiivläbirääkimisi pidama) on ametiühingute jatööandjate organisatsioonide vahelise valdkondlikusotsiaalse dialoogi tarbeks loodud mõnevõrravähemametlikud struktuurid. Hiljutiste aruteludepeateemaks on olnud avaliku sektori reformimisegaseotud küsimused, näiteks palgasüsteemidearendamine ja nende mõju töötajatele.Nagu oli mainitud eespool, on Ungaris loodudvaldkondliku sotsiaalse dialoogi komitee veemajandusesektori tarbeks. Kolmepoolne sotsiaalne dialoogtoimub ka riiklike organite kaudu, milleks on riiklikavaliku sektori huvide kooskõlastamise nõukogu, riiklikavaliku sektori töötajate töönõukogu, riigiteenistujatehuvide kooskõlastamise nõukogu ning riiklik kohalikeomavalitsuste riigiteenistujate huvide kooskõlastamisenõukogu. Poolas toimub kolmepoolne sotsiaalnedialoog piirkondlikul tasandil ja see hõlmab mõningaidkohalike omavalitsuste poolt osutatavaid teenuseid.Eestis on ametiühingud täheldanud kohalikuomavalitsuse organisatsioonide suuremat valmisolekutdialoogiprotsessis osalemiseks. Minevikus toimusainuke kõnealust sektorit mõjutavaid põhiküsimusikäsitlev ametlik sotsiaalne dialoog kohalikeomavalitsuste liitude ja keskvalitsuse vahel, mis kohtusidregulaarselt teabevahetuse ja koostöö eesmärgilseitsmes töörühmas (rahandus, haridus, tööhõive,sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused, kultuur,keskkond, maahaldus, transport ja teed). 2005. aastalon aga toimunud mitmeid ametiühingute ja kohalikeomavalitsuste liitude mitteametlikke kohtumisi, millelarutati selliseid küsimusi nagu kohalike omavalitsusteeelarved, kohalike omavalitsuste liitude staatus javaldkondliku sotsiaalse dialoogi protsessi tulevik.Leedus on tekkimas ametiühingute ja kohalikeomavalitsuste liitude vaheliste mitteametlikekohtumiste vormis toimuv dialoog, mille raamesarutatakse selliseid küsimusi nagu töötajatetäiendavad sotsiaaltagatised, palgatõus, puhkusedjne. Ametliku tööandjate organisatsiooni puudumine12 13

Sotsiaalse dialoogipidurdab aga edasiminekut kõnealuses valdkonnasning ametiühingud on teinud üleskutseid õigusaktidemuutmiseks, et võimaldada kohalike omavalitsusteliitudel valdkondlikus sotsiaalses dialoogis osaleda.Valdkondlik sotsiaalne dialoog, ehkki esialgu nõrk, ontekkinud ka Rumeenias ja see hõlmab üldhuviteenustearendamist.Kõnealuses sektoris aset leidvat sotsiaalset dialoogi jakollektiivläbirääkimisi võib tervikuna kirjeldada kuiminevikupärandist vabanevat ning aeglaselt tärkavatja arenevat protsessi, mida mõjutavad ELiga liitumisenõuded, valitsuse toetus, riiklike sotsiaalpartneriteorganisatsioonide (eriti ametiühingute) surve ningEuroopa sotsiaaldialoogi ja koostööga seonduvadkogemused. Tekkivad dialoogid peegeldavad selgeltiga riigi seadusandliku ja organisatsioonilise struktuurieripärasid.Euroopa valdkondliku sotsiaalse dialoogi protsessiüheks osaks võib pidada nende tekkivate struktuurideja dialoogiprotsesside võimalikult tõhusat toetamist.Euroopa Komisjon ja Euroopa sotsiaalpartneriteorganisatsioonid on korduvalt rõhutanud, et tõhusadsotsiaalse dialoogi protsessid on olulised mitte ainultLissaboni strateegia raames seatud majanduskasvuja töökohtade loomisega seotud eesmärkidesaavutamiseks, vaid ka avaliku sektori edukakskaasajastamiseks.Kõnealuse sektori põhiprobleemidUurimuse käigus leiti piirkondlikke ja kohalikkeomavalitsusi mõjutavate põhiprobleemide osas uuteliikmesriikide ja kandidaatriikide vahel suurel hulgalsarnasusi. Ehkki mõned neist probleemidest – näiteksavaliku sektori kaasajastamine – iseloomustavad ka„vanade” liikmesriikide kohalikke omavalitsusi, on15 liikmesriigiga ELi ja kõnealuse uurimuse objektiksolnud riikide vahel mõningaid märkimisväärseiderinevusi selles, millistesse etappidesse onreformiprotsessi jooksul jõutud ja kuidas muudatusiellu viiakse. Viimatimainitud erinevus on suurel määralseotud sotsiaalse dialoogi struktuuride puudumisegavõi suhteliselt lühikese elueaga ja sellest tulenevaltreformide konsensuslikul elluviimisel kogetavateraskustega. Seetõttu keskendutakse selles jaos avalikusektori reformimisel esile kerkivatele peamisteleprobleemidele ning olemasolevate läbirääkimistemehhanismide toel kokkulepitud tulemustesaavutamisele kaasaaitavatele ja takistavateleteguritele. Samuti käsitletakse selles jaos viise,kuidas erinevad riigid neid probleeme on hakanudlahendama.Avaliku sektori reformPaljude „uute” liikmesriikide ja kandidaatriikidekohalike ja piirkondlike omavalitsuste sektoris onviimase 10–15 aasta jooksul toimunud märkimisväärseidmuutusi. Need muutused on osaliselt tulenenudmitmetes kõnealuse uurimuse objektiks olnud riikidesaset leidnud fundamentaalsetest sotsiaalsetest,poliitilistest ja majanduslikest muutustest, mis järgnesidkommunistliku reþiimi lõppemisele, turumajanduseleüleminekule ja ELiga liitumisele. Neis riikides onüle vaadatud kohalike ja piirkondlike omavalitsustestruktuur ja vastutusalad, ning olulisel määral onümber korraldatud ka kohaliku tasandi avaliketeenuste rahastamise ja osutamise viis. Väga mitmeteskõnealuse uurimuse objektiks olnud riikides on

Sotsiaalse dialooginimetatud muutused enesega kaasa toonud järgmisedtagajärjed:• funktsioonide ja kohustuste detsentraliseerimine (jamõnedel juhtudel retsentraliseerimine) on mõnedesvaldkondades põhjustanud töökohtade vähenemiseja segadused vastutusalade osas;• eelarvevahendite nappus ja eelarveprotsessi osaskohaliku autonoomia puudumine on enesega kaasatoonud madalad palgad, palkade külmutamise(kasvavate tarbijahindade kontekstis koguni palkadevähenemise) ja koondamised;• teenuste allhanked ja erastamine on avalikus sektorismuutunud üha laialdasemaks nähtuseks, milletagajärjeks sageli on koondamised.Valitsemisstruktuuridele on üldiselt omasedvastutusalade kasvava detsentraliseerimise ningvarasemalt kohalike ja piirkondlike omavalitsustepoolt täidetud funktsioonide ja osutatud teenusteallhangete ja erastamise tendentsid. Nagu ka „vanade”liikmesriikide seas, on need tendentsid eriti levinudkommunaalteenuste (gaas, elekter, vesi, jäätmekäitlusning mõnedel juhtudel transpordiinfrastruktuur ja-teenused) osutamise puhul. Kiired ja sagedasedmuutused nimetatud valdkonnas on mõjutanudtaoliste teenuste haldamise viise, st kohalikudomavalitsused tegelevad nüüd teenuste tellimise jalepingute haldamisega, mitte ei osuta teenuseid ise.Need ja teised muutused, mille eesmärgiks on tagadauute teenuste osutamine ja suurem tarbijakesksus,on enesega kaasa toonud ametiühingute nõudmisevõimaldada personalile enam kvaliteetset koolitust.Näiteks Ungaris võeti 2004. aasta detsembris vastuavaliku sektori haldusprotsesse reguleeriv seadus,millega kaasnevad olulised muutused avaliku haldusesüsteemides, kusjuures rõhuasetus on teenustekvaliteedil, suuremal kliendikesksusel ja e-valitsemisel.Ehkki nende muutuste elluviimise vajadusega on kõiknõus, eeldavad need muutused tööaja ja -korralduseülevaatamist. Kummagi poole sotsiaalpartneriteorganisatsioonid on tunnistanud vajadust tagada paremkoolitus ja tõhusam teave mõju kohta, mida taolisedmuutused kohalikele omavalitsustele avaldavad.Kohalike ja piirkondlike teenuste tulevase arenguplaneerimist takistab kohalike omavalitsuste eelarvetestabiilsuse ja/või kontrolli puudumine mitmetes riikides.Kontrolli ja kohaliku aruandluskohustuse puuduminemuudab pikaajalise planeerimise keerukaks. NäiteksEestis, ehkki omavalitsuste esindajad osalevadkohalike eelarvete üle keskvalitsusega peetavateskahepoolsetes aruteludes juba alates 1994. aastast,on keskvalitsusel eelarveeraldiste suhtes õigus öeldaviimane sõna. Kohalike omavalitsuste organisatsioonidon Eestis viimastel kuudel olnud senisest enam kaasatudpikaajalise eelarveplaneerimise protsessidesse ning kavaldkondlikud ametiühingud on huvitatud suuremastkaasatusest.Finantskontrolli puudumine ja avaliku sektorikulutuste kärped on mõnedes riikides põhjustanudmärkimisväärse ulatusega koondamised kõnealusessektoris (vt tööhõivet käsitlevad andmed V lisasolevates tabelites). Näiteks Ungaris koondati avalikushalduses 2004. aastal ligi 7000 töötajat ja 2005. aastalon kavas koondada veel 8000 töötajat. Ametiühingudon väljendanud muret mõju üle, mida taolisedkoondamised avaldavad teenuste osutamisele, iseäraniskaugemates maapiirkondades. Lisaks on erastamineavaldanud mõju tööhõivele Ungari veemajandusesektoris – viie erastamisele järgnenud aasta jooksul onpersonali vähendatud ligikaudu 30 protsendi võrra.Sotsiaalpartnerid on pidanud veeteenuste erastamiseja allhangetega seotud kahepoolseid läbirääkimisining ametiühingud viitavad vajadusele tuginedateiste riikide kogemustele, mida on võimalik jagadarahvusvahelistes ametiühingute liitudes osalemisekaudu. Slovakkias on ametiühingud väljendanudmuret selle üle, et avaliku sektori kulutuste kärpimineon viinud lasteaedade ja eelkoolide sulgemiseni ninghaiglakohtade ja sotsiaalhoolekandeasutuste arvu14 15

Sotsiaalse dialoogivähenemiseni. Nagu oli mainitud ka eespool, on paljudesriikides avaliku sektori kulutuste kärpimine ja palkadekülmutamine otseses vastuolus kogu majandusessaavutatud märkimisväärse kasvutempoga.Tuleb märkida, et taolised muutused leiavad aset ajal,mil sotsiaalpartnerite organisatsioonid on sageli nõrgadning sotsiaalne dialoog ja nimetatud probleemidelekonsensuslike lahenduste leidmisele kaasa aitavadkollektiivläbirääkimiste struktuurid on alles tärkamas.Valdkondlike tööandjate organisatsioonide jasotsiaalse dialoogi struktuuride puuduminepoliitiliste seisukohtade lahknemise tõttu on needkatsed luhtunud.Nagu oli mainitud ka eespool, on olukord siiskiaeglaselt muutumas – tekkimas on sotsiaalse dialoogiprotsessid ja tehakse jõupingutusi valdkondlikkekollektiivläbirääkimisi piiravate õiguslike takistustekõrvaldamiseks. ELi poliitiliste prioriteetide ja tõhusatvalitsemist puudutavate soovituste kontekstis tulekskaaluda, kuidas neid protsesse neisse sekkumatatoetada.Üheks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sektorissotsiaalse dialoogi arengut mõjutavaks põhiprobleemikson paljudes riikides ilmselgelt asjaolu, et puuduvadkohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonid,mil oleks volitus tööandja esindajana osaledakollektiivläbirääkimistes. Kui mõnedes riikides leiabtõhusate tööandjaid ühendavate organisatsioonideloomine vastuseisu kohalike omavalitsusteorganisatsioonide endi poolt, siis teistes riikides eiluba õigusaktides sätestatud piirangud kohalikelja piirkondlikel omavalitsusasutustel tööandjafunktsioone täita. Tšehhis, Eestis ja Poolas on käimasprotsessid, mille abil loodetakse nendest takistustestüle saada (vt eespool).Lisaks tööandjate organisatsioonide nõrkuseleon paljudes riikides nõrgad ka ametiühingutestruktuurid, seda seoses liikmelisuse vähesusega jakollektiivlepingutega hõlmatud töötajate väikesearvuga.Probleemiks võib olla ka organisatsioonilinekillustumine. Näiteks Ungaris esindavad kohalikeomavalitsuste huve lausa seitse organisatsiooni.Taolisel killustumisel on poliitilised, ajaloolised jastruktuurilised põhjused. Minevikus on tehtud mitmeidkatseid katusorganisatsiooni loomiseks, ent suuresti

Sotsiaalse dialoogiJäreldusedSelles jaos tehakse kokkuvõte kõnealuse uurimusekäigus tehtud järeldustest „uutes” liikmesriikides jakandidaatriikides kindlaks tehtud põhiprobleemidening ELi tasandil toimuva valdkondliku sotsiaalsedialoogi prioriteetide vaheliste seoste kohta. Lisakstõstatatakse selles jaos rida küsimusi, mis vajaksidtäiendavat uurimist. Neid küsimusi võiks käsitledauurimuse lõppkonverentsil peetavate arutelude käigusja need võiks hiljem lisada käesolevale aruandele.Kohalike omavalitsuste sektorit mõjutavatepõhiprobleemide osas esineb „vanade” ja „uute”liikmesriikide ning kandidaatriikide vahel suurel hulgalolulisi sarnasusi. Need sarnasused on peamiselt seotudavaliku sektori kaasajastamise protsessiga ning soovigatagada suurem tõhusus, kliendikesksus ja teenustekvaliteet. Ka nimetatud eesmärkide saavutamiseksriikide poolt valitud viis on samuti sarnane (osaliseltEuroopa õigusaktide mõjul), kuid erinevad riigid ontaoliste reformide elluviimisel jõudnud erinevatesseetappidesse. Mainida tuleks alljärgnevaid tähtsamaidmuutusi:• teenuste allhanked (mille tõttu kohalikudomavalitsused täidavad teistsuguseid ülesandeid,tegeledes näiteks lepingute haldamisega);• erastamine (mille tõttu kohalikud omavalitsusedtäidavad teistsuguseid ülesandeid, tegeledes näiteksreguleerimise ja järelevalvega);• teenuste osutamise reformimine, näiteks e-valitsemisekaudu; teenuste kättesaadavuse muutmine,näiteks seoses lahtiolekuaegadega; paljud neistmuudatustest eeldavad muudatusi töökorralduses jakvalifikatsioonis;• suurem kliendikesksus (seotud eeltooduga);• suurem rõhk tootlikkusele ja tulemuslikkusejuhtimisele.Eeltoodud muutustega on seotud ja neile lisandubkohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadus hallatamuutusi, mis on seotud muutuvate demograafilistetrendidega ja oskustele seatud uute nõuetega.Peamine erinevus viisis, kuidas nimetatud väljakutseteid„vanades” ja „uutes” liikmesriikides käsitletakse,seisneb reeglina piisavalt hästi paika pandud japrobleemidele konsensuslike lähenemisviisideleidmisele kaasa aitavate sotsiaalse dialoogi protsessideolemasolus. Kui „vanas” ELis on taolised valdkondlikutasandi kollektiivläbirääkimiste ja sotsiaalse dialoogimehhanismid üldiselt hästi paigas, siis enamikus„uutes” liikmesriikides ja kandidaatriikides on needalles tekkimas.Seetõttu tuleks rohkem tähelepanu pööratateabevahetusele seoses avaliku sektori reformieesmärkide seadmise ja saavutamisega (sealhulgastulemuste hindamisega) seotud kogemuste ja headetavadega, nende protsesside toetuseks tõhusateinimressursse käsitlevate strateegiate elluviimisega ningtekkivate sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimistemehhanismide toetuseks suutlikkuse tugevdamisegariikides, kus need on praegu ebapiisavalt arenenud.Seejuures tuleks silmas pidada alljärgnevat:18 17

Sotsiaalse dialoogiAvaliku sektori reformSotsiaalse dialoogi struktuuride areng• Mis on avaliku sektori reformimise ja kaasajastamisetäpsed eesmärgid?• Kes on kaasatud nende eesmärkide kehtestamissening nende saavutamise ja tulemuste hindamisetagamisse?• Kas reformiprotsesside mõju on ametlikult hinnatud;mida on nendest protsessidest õpitud ja kuidas võikssaadud kogemusi jagada?• Kuidas on reformimine taganud kvaliteetsete teenusteüldise osutamise allhangete ja erastamise kontekstisning kas nimetatud protsesside mõju on hinnatud?Millised on nendest protsessidest saadud kogemusedja kuidas võiks neid kogemusi jagada?• Millised inimressursse käsitlevad strateegiad on vastuvõetud selleks, et aidata kaasa kaasajastamisega seotudprobleemide lahendamisele, tagada vastavus uutelekvalifikatsiooninõuetele ja käsitleda demograafilistemuutuste mõju?• Kas õigusaktidega on sätestatud piiranguid, mistakistavad valdkondlikul tasandil peetava tõhusasotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste arengut?Millised need piirangud on?• Kuidas on taolistest takistustest üle saadud teistesriikides ja mida võiks neilt riikidelt õppida?• Kas keskvalitsuste ja sotsiaalpartnerite organisatsioonideseas valitseb soov/valmisolek need takistused ületada?• Millised on riiklikul/piirkondlikul või kohalikul tasandilsobivad struktuurid sotsiaalse dialoogi edendamiseks?• Kas kohalike omavalitsuste liidud on ilmutanudvalmisolekut täita tööandjate organisatsioonifunktsioone?• Kui mitte, siis mis on põhjused/takistused?• Kui jah, siis mida tuleks teha nende funktsioonidetõhusaks täitmiseks vajaliku piisava suutlikkusetagamiseks?• Kas ametiühingute organisatsiooniline staatus on piisavvaldkondlikes kollektiivläbirääkimistes osalemiseks?• Kui suur on liikmelisus ametiühingutes ja kohalikeomavalitsuste organisatsioonides ning kas see on piisavpiirkondliku või riikliku hõlmatuse saavutamiseks?• Kui mitte, siis kuidas olukorda parandada? Mida võikssellega seoses õppida teiste riikide kogemustest?• Millist toetust vajatakse/soovitakse keskvalitsusteltsuutlikkuse tugevdamiseks?• Millist toetust vajatakse/soovitakse Euroopa Komisjoniltsuutlikkuse tugevdamiseks?• Millist toetust vajatakse/soovitakse ELi valdkondlikesotsiaalpartnerite organisatsioonidelt suutlikkusetugevdamiseks?

Sotsiaalse dialoogiLISADI. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktuur ja vastutusaladRiikKüprosTšehhiEestiUngariLätiLeeduMaltaKohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktuur ja vastutusalad• Struktuur: 6 ringkonda, 33 linnaomavalitsust, 576 maaomavalitsust• Vastutusalad kohaliku omavalitsuse tasandil: tänavate ehitus, korrashoid ja valgustus; jäätmete äravedu, kõrvaldamine jakäitlemine; keskkonna ja linnapiirkondade kaitse ja parendamine; linnaaedade ja -parkide rajamine, arendamine ja korrashoid;ning rahvatervise kaits e.• Struktuur: 14 piirkonda, 6258 kohalikku omavalitsust• Vastutusalad:Kohaliku omavalitsuse tasand: kohalik areng; munitsipaalpolitsei; veevarustus; olmejäätmed; põllumajandus; algharidus;elamumajandus; sotsiaalabi ja linnaplaneerimine.Piirkondlik tasand: keskharidus; teedevõrgustikud; sotsiaalabi; keskkond; ühistransport; piirkondlik areng ja tervishoid.• Struktuur: 15 maakonda (funktsioonid delegeeritud keskvalitsuse poolt), 39 linna, 202 valda• Vastutusalad kohaliku omavalitsuse tasandil: lasteaiad; haridus; kultuuritegevus; sotsiaalhoolekanne; kommunaalteenused;sotsiaalmajad; munitsipaaltransport ja teede korrashoid; keskkond ja avalike rajatiste korrashoid.• Struktuur: 19 maakonda, 3158 kohalikku omavalitsust• Vastutusalad:Kohaliku omavalitsuse tasand: veevarustus; üldharidus (koolieelne haridus ja algharidus); peamised tervishoiu- jasotsiaalhoolekandeteenused; üldkasutatavate piirkondade valgustus; üldkasutatavate teede ja kalmistute korrashoid; etnilisteja rahvusvähemuste õiguste kaitse.Maakondlik tasand: kesk- ja kutseharidus; raamatukogud; arhiivid; puuetega inimestele ja eakatele suunatud personaalsedteenused; kodututele suunatud eriteenused; hädaolukorras olevad perekonnad, ja haiglad.• Struktuur: 26 ringkonda, 63 linna, 26 ühinenud linna, 444 valda• Vastutusalad kohalikul/piirkondlikul tasandil: kommunaalteenused ja transport; kohaliku/piirkondliku infrastruktuuri haldusja korrashoid; haridus; kultuuritegevuse toetamine; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; elamumajandus; majandusareng;kauplemislubade väljastamine; avaliku korra tagamine; ehitustegevus ja kohalik/piirkondlik planeerimine; lastekaitse; valimistekorraldamine; elanikeregistri pidamine; statistika kogumine; piirkondlikus haigekassas elanike esindatuse tagamine.• Struktuur: 10 maakonda, 60 kohalikku omavalitsust• Vastutusalad:Kohaliku omavalitsuse tasand: haridus; lastesõimed; lasteaiad; sotsiaalkindlustus; eakatele ja puuetega inimestele suunatudpersonaalsed teenused; eriteenused; sotsiaalmajad, tervishoiuteenused; kultuur, vaba aeg ja sport; veevarustus, kanalisatsioonja keskküte; keskkonnateenused (jäätmete äravedu ja kõrvaldamine, tänavate korrashoid jms); liiklus ja transport,linnapiirkondade arendamine.Maakondlik tasand: teede korrashoid; haridus ja kultuuritegevus.• Struktuur: 3 piirkonda, 68 kohalikku omavalitsust• Vastutusalad ei jagune piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel – ülesanded ja vastutusalad on kohalikele nõukogudeleomistatud õigusaktide kaudu.• Vastutusalad:jäätmekäitlus; kohalike liiklus-, ehitus- ja planeerimissüsteemide muutmine; tänavate korrashoid ja valgustus; kodanikenõustamine; lastesõimede, raamatukogude, lasteaedade, spordirajatiste ja muude haridusasutuste või hoonete rajamine,ülalpidamine ja haldamine; tervishoiu-, hooldus- ja taastuskeskuste ning ringkonnabüroode rajamine, ülalpidamine jahaldamine; veemajandus; avaliku omandi haldamine; riigiomandiga seotud renditasude kogumine; ja ajutiste kauplemislubadeväljastamine.18 19

Sotsiaalse dialoogiRiikPoolaSlovakkiaSloveeniaBulgaariaRumeeniaTürgiKohalike ja piirkondlike omavalitsuste struktuur ja vastutusalad• Struktuur: 16 piirkonda, 380 ringkonda, 2489 kohalikku omavalitsust, 40 057 külaomavalitsust• Vastutusalad:Piirkondlik tasand: täielik vastutus piirkondade strateegilise (üldise, sotsiaalmajandusliku) ja füüsilise planeerimise eest.Maakondlik tasand: spetsiifilised planeerimisega seotud kohustused. Maakondlikul tasandil täidetakse omavalitsustele omaseidülesandeid, ent ka riigi poolt antud spetsiifilisi ülesandeid.Kohaliku omavalitsuse tasand: Kohustuslikud funktsioonid: arendamine ja füüsiline planeerimine; algharidus; üldine tervishoid;sotsiaalteenused; kommunaalteenused; munitsipaalmajad; kohalikud teed; kohalik ühistransport; kultuur; huvitegevus; avalikkord; tuletõrje ja füüsiline planeerimine. Delegeeritud funktsioonid: abielude, sündide ja surmade registreerimine; ID-kaartideja autojuhilubade väljastamine; tsiviilkaitse; keskkonnakaitse ja sanitaarkontroll.• Struktuur: 8 piirkonda, 2920 kohalikku omavalitsust• Vastutusalad:Kohalik tasand: kohalik areng; algharidus; peamised tervishoiuteenused ja pikaajaline hooldus; elamumajandus, kohalikuinfrastruktuuri tsoneerimine, korrashoid ja haldus.Piirkondlik tasand: keskharidus; piirkondlik transport ja piirkondlik areng.• Struktuur: 193 kohalikku omavalitsust hõlmav ühetasandiline süsteem• Vastutusalad:Kohalike omavalitsuste algtasand: algharidus; esmatasandi tervishoid; peamised kommunaalteenused; munitsipaalteenused;posti- ja pangateenused; raamatukogude hooned; üldkasutatavad hooned ja avalik haldus; üldkasutatavate territooriumidekorrashoid.Linna staatusega omavalitsused: kohaliku ühistranspordi reguleerimine; üldkasutatavate territooriumide ja rajatiste ehitamisereguleerimine; alg-, kesk-, kutse- ja kõrgkoolide avaliku võrgustiku haldamine; teisesed tervishoiuteenused; avalike teenistusevõrgustik; telekommunikatsioonikeskuste rajamine ja kohalik meedia; kultuuritegevuse toetamine ja elamumajandusehaldamine.• Struktuur: 26 ringkonda, 264 kohalikku omavalitsust• Vastutusalad:Kohaliku omavalitsuse tasand: olmejäätmete äravedu ja käitlemine; linnapiirkondade arendamine; tänavate, väljakute,parkide, aedade ja tänavavalgustuse rajamine ja korrashoid; kohaliku omavalitsuse territooriumil ühistranspordi korraldamine;linnade üld- ja detailplaneeringud; kohalike spordi-, turismi- ja muude puhkerajatiste korrashoid ja arendamine;munitsipaalkoolid – gümnaasiumid, alg- ja keskkoolid (sealhulgas personali töötasud ja sotsiaalkindlustusmaksed),munitsipaalhaiglad ja sotsiaalasutused, sotsiaalteeninduskeskused, kohaliku tähtsusega kultuuri-, ajaloo- jaarhitektuurimälestised; munitsipaallasteaiad; munitsipaalteatrid, -orkestrid, -muuseumid ja nende kunstikogud, raamatukogudjms; munitsipaalteenuste eest makstavate tasude määramine; munitsipaalomandi haldamine kodanike hüvanguks;munitsipaalettevõtete haldamine; munitsipaaleelarvete vastuvõtmine ja täitmine. Tervishoiu, hariduse, sotsiaalkindlustuse jakultuuri haldamisega seotud tegevus on jagatud kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel.• Struktuur: 42 maakonda, 86 kohalikku omavalitsust, 280 linna, 2800 kogukonda• Vastutusalad:Kohalik omavalitsus: kohalik majandusareng; kohalike linnapiirkondade arendamine; maahaldus ja maa arendamine;kalmistute haldamine; keskkonnakaitse; elamumajandus; veevarustus; kanalisatsioon; kohalike üldkasutatavate teedekorrashoid; kohalik transport; algharidus; tervishoid; kohalik avalik julgeolek; tuletõrje; sotsiaalteenused; kultuur, sport,raamatukogud ja kultuurikeskused.Maavalitsus: kodanikukaitse; kesk- ja kutseharidus; lasteaiad ja -sõimed; linnade ja piirkondade planeerimine; keskkonnakaitse,piirkondlikud teed ja transport.• Struktuur: 81 provintsi, 3200 kohalikku omavalitsust (neist 16 on suured linnapiirkonnad), 50 000 külaomavalitsust• Piirkondlikul/provintsi tasandil juhtimist ei toimu – kõik teenused on kohalike omavalitsuste vastutusalas.• Vastutusalad:linnaplaneerimine ja plaanide elluviimine; maa arendamine; linnapiirkondade kaasajastamine; sotsiaalmajade planeerimineja ehitus; kohaliku ühistranspordi ja parkimise korraldamine ja haldamine; teedevõrkude ja üldkasutatavate territooriumiderajamine ja korrashoid; veevarustus; kanalisatsioon ja kommunaalgaas; jäätmete äravedu ja üldkasutatavate territooriumidekoristamine; tulekahjude ärahoidmisega seotud teenused; tapamajade käitamine; puhke-, kultuuri-, haridus- ja turismirajatisteloomine ja haldamine; veterinaarteenused; tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste loomine ja haldamine; munitsipaalpolitseija kriisiohjamine; tööstusjäätmete käitlemise reguleerimine ning loodusliku ja ajaloolise väärtusega piirkondade kaitse.

Sotsiaalse dialoogiII. Töösuhete raamistikRiikKüprosTšehhiEestiUngariLätiLeeduMaltaPoolaSlovakkiaSloveeniaBulgaariaRumeeniaTürgiTöösuhete raamistik• Voluntarismil ja kolmepoolsel kooskõlastamisel põhinev süsteem.• Peamiselt kahepoolsed kollektiivläbirääkimised ettevõtte või valdkondlikul tasandil.• Tugev kolmepoolsete konsultatsioonide süsteem.• Kahepoolsed kollektiivläbirääkimised peamiselt äriühingu ja valdkondlikul tasandil.• Kolmepoolne kooskõlastamine leiab aset majandusliku ja sotsiaalse kokkuleppe nõukogus.• Sotsiaalne dialoog on riiklikul tasandil rohkem arenenud kui teistel tasanditel.• Kahepoolseid kollektiivläbirääkimisi peetakse ettevõtte tasandil.• On sõlmitud ainult seitse valdkondlikku ja kümme allvaldkondlikku kokkulepet.• Kahepoolseid kollektiivläbirääkimisi peetakse peamiselt ettevõtte tasandil, ehkki viimastel aastatel on seoses valdkondlikusotsiaalse dialoogi komiteede loomisega ka valdkondlikud läbirääkimised edasi arenenud.• Tugev riiklikul tasandil kolmepoolse kooskõlastamise süsteem.• Kahepoolsed kollektiivläbirääkimised peamiselt äriühingu tasandil; sõlmitud on ainult kümme valdkondlikku kokkulepet.• Kolmepoolne kooskõlastamine riikliku kolmepoolse nõukogu kaudu.• Kolmepoolne partnerlus riiklikul tasandil on paremini arenenud kui kahepoolsed suhted ametiühingute ja tööandjateorganisatsioonide vahel.• Kolmepoolne kooskõlastamine on koondunud Leedu Vabariigi kolmepoolsesse nõukogusse.• 2002. aasta tööseadustiku kohaselt on kolmepoolsed kokkulepped osapooltele siduvad. Kõik kahepoolsed kokkuleppedkinnitatakse kolmepoolsel tasandil.• Kõik erasektori kollektiivlepingud räägitakse läbi ettevõtte tasandil.• Avaliku sektori palgad kehtestatakse riiklikul tasandil sõlmitud kahepoolsete lepingutega.• Kollektiivläbirääkimisi peetakse peamiselt ettevõtte tasandil.• Riiklikul ja piirkondlikul tasandil on mitmeid kolmepoolse sotsiaalse dialoogi institutsioone (näiteks kolmepoolne sotsiaal- jamajanduskomitee; vojevoodkondade sotsiaalse dialoogi komiteed; keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste ühiskomitee).• Kollektiivläbirääkimisi peetakse peamiselt valdkondlikul tasandil – valdkondlikud kokkulepped hõlmavad ligikaudu 40%tööjõust.• Kolmepoolsed kokkulepped sõlmitakse kas mittesiduvate soovituste või üldkokkulepete vormis, milles kehtestataksevastastikuste suhete raamistik.• Kollektiivläbirääkimised on äärmiselt tsentraliseeritud – sõlmitakse kaks riiklikku üldkokkulepet (üks erasektori jaoks ja teineavaliku sektori jaoks).• Valdkondlikud ja ettevõtte tasandil sõlmitavad lepingud peavad olema kooskõlas vastavate riiklike kokkulepetega.• Tugev kolmepoolse kooskõlastamise süsteem.• Kollektiivläbirääkimisi korraldatakse kolmel tasandil:- valdkondlik tasand- kohaliku omavalitsuse tasand- ettevõtte/äriühingu tasand• Kolmepoolne kooskõlastamine toimub kolmepoolse koostöö riikliku nõukogu kaudu.• Enamik kollektiivläbirääkimisi on kahepoolsed ja neid peetakse äriühingu tasandil; samas on sõlmitud ka riiklikke (üks) javaldkondlikke (kümme) kokkuleppeid.• Kolmepoolne kooskõlastamine toimub sotsiaalse dialoogi kolmepoolse sekretariaadi kaudu.• Kahepoolne sotsiaalne dialoog toimub peamiselt suurtes ettevõtetes ja avalikus sektoris. Väikestes ja keskmise suurusegaettevõtetes sotsiaalset dialoogi praktiliselt ei eksisteeri.• Valitsus on loonud sotsiaalse dialoogi arengu edendamiseks spetsiaalse allkomisjoni.20 21

Sotsiaalse dialoogiIII. Kollektiivläbirääkimised ja sotsiaalne dialoog kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sektorisRiikKüprosTšehhiEestiUngariLätiLeeduMaltaPoolaSlovakkiaSloveeniaBulgaariaRumeeniaTürgiKollektiivläbirääkimised ja sotsiaalne dialoog kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sektoris• Kahepoolsed läbirääkimised riigiga riigiteenistujate osas (enamik sektoris hõivatud töötajatest). Kokkulepitud tingimusedkehtestatakse valitsuse määrusega kolmeks aastaks.• Iga-aastased kahepoolsed läbirääkimised valitsusega peamiste tingimuste üle. Lisahüvede üle peetakse läbirääkimisiametiühingute ja iga konkreetse kohaliku omavalitsuse vahel.• 2006. aastal jõustuv riiklik tööseadustik annab valdkondlike läbirääkimiste pidamiseks suurema tegevusruumi.• Riiklikul tasandil on kehtestatud miinimumpalk.• Ametiühingute ja iga konkreetse kohaliku omavalitsuse vahel lepitakse iga-aastaselt kokku palkades ja tingimustes.• Uute ettepanekute kohaselt võidakse võtta vastu õigusaktid, mis lubavad kohalikke omavalitsusi esindavatel organisatsioonideltegutseda tööandjate organisatsioonidena.• On tehtud mõned esimesed sammud tõhusama dialoogi suunas kõnealuses sektoris.• Palgad ja tingimused kehtestatakse kolmepoolses avaliku sektori huvide kooskõlastamise riiklikus nõukogus peetavate igaaastasteläbirääkimiste tulemusena (tervishoiutöötajaid esindavad ametiühingud peavad otseläbirääkimisi tervishoiuametiga).• Riigiteenistujatele ja teistele avaliku sektori töötajatele kohaldatakse erinevaid õigusakte.• Tööseadustiku piirangute tõttu valdkondlikke läbirääkimisi praegu ei toimu.• Veemajanduse valdkonnas toimuvad valdkondlikud läbirääkimised veeteenuste valdkondliku dialoogi komitee kaudu.• Eksisteerib kolmepoolne valdkondlik dialoog ja on tehtud mõned sammud kahepoolse dialoogi sisseseadmise suunas.• Kahepoolseid kollektiivläbirääkimisi peetakse iga kohaliku omavalitsusega. Valdkondades, kus ametiühingud puuduvad,kehtestatakse palgad ühepoolselt.• Valdkondlik sotsiaalne dialoog puudub.• Riigiteenistujate palgad ja tingimused kehtestab ühepoolselt valitsus.• Kohalikul või piirkondlikul tasandil peetakse kollektiivläbirääkimisi teiste avaliku sektori töötajate osas neis valdkondades, kustegutsevad ametiühingud.• Tekkimas on valdkondlik sotsiaalne dialoog palkade ja tingimuste üle arutlemiseks.• Riiklikul tasandil valitsuse ja ametiühingute vahel peetavad kahepoolsed kollektiivläbirääkimised hõlmavad kõiki avaliku sektoritöötajaid.• Sisse on seatud mõningane sotsiaalne dialoog sellistes küsimustes nagu eelarved, töökaitse, kvalifikatsiooni eest makstavad tasud jms.• Riiklikul tasandil on õigusaktide (tööseadustiku) kaudu kehtestatud riigiteenistujatele, kohalike omavalitsuste töötajatele jateistele töötajatele kohaldatavad tingimused.• Sisse on seatud kolmepoolne sotsiaalne dialoog riiklikul ja piirkondlikul tasandil.• Riiklikul tasandil peetakse kolmepoolseid kollektiivläbirääkimisi, mille tulemusena sõlmitakse eraldi kokkulepped riigiteenistujateja avaliku sektori teiste töötajate suhtes.• Sisse on seatud sotsiaalne dialoog tööandjate ja ametiühingute vahel sektori põhiküsimuste osas.• Riiklikul tasandil peetakse läbirääkimisi ametiühingute ja riigi vahel.• Riik määrab riigiteenistujatele kohaldatavad tingimused ühepoolselt õigusaktide kaudu. Muude avaliku sektori töötajate palgadpannakse paika kohalikul ja piirkondlikul tasandil peetavate kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena.• Kohaliku omavalitsuse tasandil loodud sotsiaalse koostöö nõukogud võimaldavad pidada ametiühingute ja kohaliku omavalitsuseesindajate vahelisi arutelusid sektori põhiküsimuste üle.• Toimuvad iga-aastased kolmepoolsed läbirääkimised riigiteenistujate palkade ja muude tingimuste üle. Teistele avaliku sektoritöötajatele kohaldatavad tingimused kehtestatakse kohalikul või piirkondlikul tasandil.• Sisse on seatud mõningane sotsiaalne dialoog sektori põhiküsimuste arutamiseks.• Riigiteenistujate palgad ja muud tingimused pannakse paika valitsuse ja ametiühingute vaheliste läbirääkimiste tulemusena.• Avaliku sektori teisi töötajaid puudutavaid kollektiivläbirääkimisi peetakse ametiühingute ja iga konkreetse kohaliku omavalitsusevahel.• Institutsionaalsed juhtimiskomiteed aitavad kaasa tööandjate organisatsioonide ja ametiühingute vahelise sotsiaalse dialoogipidamisele sektori põhiküsimuste üle.

Sotsiaalse dialoogiIV. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sektori olulisemad küsimusedRiikKüprosTšehhiEestiUngariKohalike ja piirkondlike omavalitsuste sektori olulisemad küsimused• Erastamine• Palkade külmutamine• Avaliku sektori töötajate pensioniiga• Erastamine• Tööandjate organisatsioonide puudumine• Liikumine õigusaktidesse muudatuste sisseviimise suunas, mis võimaldaksid kohalike/piirkondlike omavalitsuste sektoristööandjate organisatsioonide loomist• Sõltumatute/stabiilsete eelarvete puudumine• Madalad palgad ja piirkondlikud palgaerinevused• Madal ametiühingutesse kuulumise määr• Muutused kohalike omavalitsuste vastutusalades• Allhanked ja võistupakkumised• Killustunud esindatus kohalike omavalitsuste organisatsioonides• Tööandjate organisatsioonide puudumine• Riigiteenistujate uus palgasüsteem• Erastamine• Madalad palgad• Avaliku sektori kulutuste vähendamine• Kohaliku omavalitsuse erinevate tasandite vastutusalade muutused• Uued haldusmenetlusedLätiLeeduMaltaPoolaSlovakkiaSloveeniaBulgaariaRumeeniaTürgi• Sotsiaalpartnerite kaasatuse puudumine seoses ametiühingute liikmete väikese arvuga ja institutsionaalse nõrkusega• Kohalike omavalitsuste fiskaalautonoomia puudumine• Tööandjate organisatsioonide puudumine• Vajatakse seadust, mis võimaldaks sektori tööandjate organisatsioonidel kollektiivläbirääkimisi pidada. Sellise uue seadusekoostamiseks on nüüd tehtud mõningaid jõupingutusi.• Finantsautonoomia puudumine• Erastamine• Avaliku ja erasektori vahelise partnerluse käivitamine• Suurem kliendikesksus• Erinevad tööhõivemudelid• Kindlus töökohtade säilimise suhtes• Rahalised piirangud• Uue tööseadustiku nõuded, mille kohaselt tuleb alates 2009. aastast sõlmida kollektiivlepingud ametiühingute ja tööandjateorganisatsioonide vahel• Kohalikes omavalitsustes töötavate riigiteenistujate staatus• Rahalised piirangud. Slovakkia linnade ja kohalike omavalitsuste liit keeldus 2004. aasta kollektiivlepingu sõlmimisest, kuna liiduarvates eraldati kohalikele omavalitsustele liiga vähe rahalisi vahendeid.• Kohalike omavalitsuste vähene autonoomia• 2003. aastal vastu võetud avaliku sektori palkade seadusega vähendati riigiametnike palkasid.• Rahalise iseseisvuse puudumine põhjustab õiguste ja kohustuste ebaproportsionaalsuse.• Kohalike omavalitsuste infrastruktuuri halb olukord• Liikumine erastamise suunas• Erastamine• Võistupakkumiste tingimused• Avalike teenuste arendamise kohalike strateegiate vähesus• Erastamine• Vallandamised ja kollektiivsed koondamised• Palkade ja toetuste maksmisega hilinemine22 23

Sotsiaalse dialoogiV. SKT kasvutempo - protsentuaalne muutus võrreldes eelmise aastaga 4Riik 2003 2004 2005 5Belgia 1,3 2,9 2,2Tšehhi 3,2 4,4 4,0 (f)Taani 0,7 2,4 2,3 (f)Saksamaa -0,2 1,6 0,8 (f)Eesti 6,7 7,8 6,0 (f)Kreeka 4,7 4,2 2,9 (f)Hispaania 2,9 3,1 2,7 (f)Prantsusmaa 0,8 2,3 2,0 (f)Iirimaa 4,4 4,5 4,9 (f)Itaalia 0,3 1,2 1,2 (f)Küpros 1,9 3,7 3,9 (f)Läti 7,2 8,3 7,2 (f)Leedu 10,4 7,0 6,4 (f)Luksemburg 2,9 4,5 3,8 (f)Ungari 2,9 4,2 3,9 (f)Malta -1,9 0,4 1,7 (f)Madalmaad -0,1 1,7 1,0 (f)Austria 1,4 2,4 2,1 (f)Poola 3,8 5,3 4,4 (f)Portugal -1,2 1,2 1,1 (f)Sloveenia 2,5 4,6 3,7 (f)Slovakkia 4,5 5,5 4,9 (f)Soome 2,4 3,6 3,3 (f)Rootsi 1,5 3,6 3,0 (f)Ühendkuningriik 2,5 3,2 2,8 (f)

Sotsiaalse dialoogiVI. Andmed tööhõive kohta avalikus sektoris 6Tööhõive avalikus halduses 7Küpros Tšehhi Eesti Ungari Läti Leedu Malta Poola Slovakkia Sloveenia Bulgaaria Rumeenia Türgi 8Kogu tööhõive (tuhandetes)2003 24 305 35 288 62 71 14 866 163 49 228 459 -2000 26 305 30 263 72 74 - 765 160 53 194 428 -1998 - 279 35 252 64 75 - - 155 41 - 380 -Tööhõive kasv (protsentides)1998200320002003- 9,3 0,0 14,3 -3,1 -5,3 - - 5,2 19,5 - 20,8 --7,7 0,0 16,7 9,5 -13,9 -4,1 - 13,2 1,9 -7,5 17,5 7,2 -Tööhõive osakaal (protsentides)2003 7,6 6,6 6,2 7,4 6,3 4,9 9,5 6,5 7,5 5,6 8,1 5,2 -Tööhõive hariduses 9Küpros Tšehhi Eesti Ungari Läti Leedu Malta Poola Slovakkia Sloveenia Bulgaaria Rumeenia TürgiKogu tööhõive (tuhandetes)2003 21 284 50 320 71 135 12 1, 063 160 62 213 402 -2000 17 289 42 309 81 160 - 985 161 57 210 436 -1998 - 288 52 305 84 138 - - 166 59 - 445 -Tööhõive kasv (protsentides)1998200320002003- -1,4 -3,8 4,9 -15,5 -2,2 - - -3,6 5,1 - -9,7 -23,5 -1,7 19 3,6 -12,3 -15,6 - 7,9 -0,6 8,8 1,4 -7,8 -Tööhõive osakaal (protsentides)2003 6,6 6,1 8,8 8,2 7,2 9,4 8,1 7,9 7,4 7,1 7,6 4,6 -Tööhõive tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sektoris 10Küpros Tšehhi Eesti Ungari Läti Leedu Malta Poola Slovakkia Sloveenia Bulgaaria Rumeenia TürgiKogu tööhõive (tuhandetes)2003 14 291 33 268 62 95 10 800 146 46 156 376 -2000 11 281 27 246 46 91 - 927 146 46 165 316 -1998 - 260 32 237 50 92 - - 143 41 - 341 -Tööhõive kasv (protsentides)1998200320002003- 11,9 3,1 13,1 24 3,3 - - 2,1 12,2 - 10,3 -27,3 3,6 22,2 8,9 34,8 4,4 - -13,7 0,0 0,0 -5,5 19 -Tööhõive osakaal (protsentides)2003 4,4 6,3 5,8 6,9 6,3 6,6 6,8 6,0 6,8 5,2 5,5 4,3 -6 Euroopa Komisjon, Tööhõive Euroopas 20047 Hõlmab kõiki avaliku halduse töötajaid, mitte ainult kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes töötavaid inimesi.8 Türgi osas võrreldavad andmed puuduvad. Täiendav teave käesoleva aruande lisas, mis käsitleb Türgit.9 Hõlmab kõiki haridussektoris töötavaid inimesi nii erasektoris kui ka avalikus sektoris.10 Hõlmab kõiki tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sektoris töötavaid inimesi nii erasektoris kui ka avalikus sektoris.24 25

[ ]Sotsiaalse dialoogi tugevdamine”uute” liikmesriikide ningkandidaatriikide kohalike japiirkondlike omavalitsustesektoris