Avalike teenuste korraldamise roheline raamat

10Avalike teenuste kataloog;Kasutajamugavus;Avalike teenuste kanalid (sh delegeerimine):Ühtne elektrooniline kontaktpunkt, elukaare teenused, õiguste volitamine(kasutajamugavus);Ühtne füüsiline kontaktpunkt;Ühtne infotelefoni kontaktpunkt;Avalike teenuste tarbimise ja osutamise osas teadlikkuse tõstmine:Ametnike koolitus;Teenuste tarbijate teadlikkuse tõstmine;Isikute koolitamine (ID-kaart, tarkvara jne);Avalike teenuste osutamise juhtimine, eesmärgistamine, analüüs.Avaliku teenuse kättesaadavus peaks olema riigi- ja KOV-ide asutuste ümberkorraldamisepeamine prioriteet. Asutuste tegevuse arendamisel ja ümberkujundamisel tuleb lähtuda isikutevajadustest. Horisontaalse koostöö tagamiseks, mis on kasutaja mugavate teenuste pakkumisealuseks, tuleb riiklikul tasandil määrata lõppvastutaja, kes omaks terviklikku vaadet avalikeleteenuste põhimõtete ja nõuete osas. Protsessipõhine juhtimineSuund peaks olema võetud protsessipõhisele juhtimisele avalike teenuste osutamisel, mistugineb elukaare toimingute põhimõtetele, luues isikutele (sh ettevõtetele) tingimused riigigasuhtlemiseks mugaval viisil, ilma et nad peaksid midagi teadma avaliku sektori asutustestruktuurist, rollide jaotusest ja vastutusaladest. Teenuse tarbijaid huvitab teenus ise, mitteasutus, kes seda osutab. Asutuste huvides peaks olema ülevaate omamine sellest, missuguseidtegevusi tuleb teha, et osutada elukaare toimingute põhimõtetele tuginevat teenust. Kui suuredon sellise teenuse administreerimise kulud ning mis on isiku tegevused seoses teenusetarbimisega. Teenuste analüüs, mõjuhinnang ning halduskoormuse hindamineÕigusloome käigus tuleks analüüsida loodava või muudetava avaliku teenuse mõju isikute jariigi või KOV-i halduskoormusele (sh majanduslikku mõju – näiteks et ei tekitataks vajadustsundliikumise järele). Alati tuleks kaaluda teenuse vajalikkust. Olemasolevate vahendite jalahenduste ärakasutamine valdkondadeüleselt peaks saama igapäevaseks praktikaks. Avaliketeenuste loomine ja arendus peab olema suunatud isiku halduskoormuse vähendamisele jaasutuste tööprotsesside optimeerimisele. Eesmärgiks ei saa olla arendustegevus, vaid riigile võiKOV-ile pandud ülesande täitmine isiku jaoks võimalikult väikese aja- ja rahakuluga.Teenustele miinimumstandardite kehtestamine aitab seada hindamisindikaatorid osutatavateenuse kvaliteedile, kiirusele ja mõistetavusele ühelt poolt ning selle ressursikulule teiseltpoolt. Lisaks sellele osutub võimalikuks hinnata seda, kuidas iga konkreetne osutatav teenusasutuse eesmärke toetab. Pakutavat avalikku teenust tuleks järjepidevalt teenuseid tarbinudisikute tagasisidest lähtudes parendada. Teenuste arendamisele eelnev analüüsTeenuste (sh e-teenuste) arendamisel peaks õigusloomele eelnema teenuste kasutajate- jaametnikuvajaduste analüüs. Teenuste arendusse ja testimisse tuleks kaasata teenuse tulevasitarbijaid, st isikuid. Avalike teenuste arendamise tulemuseks ei pea ilmtingimata olema töötave-lahendus isikule. Oluline on ümber korraldada avalik teenus selliselt, et see oleks mugavkasutada ja lihtne hallata. Juhul kui on otstarbekas luua uusi e-teenuseid või arendadaolemasolevaid, ei tohiks üks-ühele järgida paberi vahendusel toimuvat teenuse osutamist egapiirduda ametnikurakenduse avamisega teenuse kasutajale. Eelanalüüs peaks lähtuma teenustkasutatavate isikute vajadusest ning viima kasutajasõbraliku ja -mugava teenuseni.