PDF-failina - Äripäev

Tööstusaugust 2013 | nr 8 (62)

REKLAAM2 Tööstus

REKLAAMMEIE LAOPINGIDNÜÜD ERITI SOODSA HINNAGA!Pingid asuvad Eestis.Kasutatud vertikaalnetöötlemiskeskusHartford PRO-1000 Juhtsüsteem: Fanuc 0i-MD + AL100 X-telje käik: 1 000 mm Y-telje käik: 600 mm Z-telje käik: 630 mm Spindli koonus: BT 40 Max spindli kiirus: 8 000 p/min Positsioone tööriistavahetis: 24 Väljalaskeaasta: 2012 84 000€88 000 €Kasutatud CNC-treikeskusDaewoo Puma 240MB Juhtsüsteem: Fanuc 21i-TB Detaili max läbimõõt juhtpindadekohal: 550 mm Max treitava detaili pikkus: 513 mm Positsioone revolverpeas: 12 Aktiivse tööriista kiirus: 5 000 p/min Padruni läbimõõt: 210 mm Väljalaskeaasta: 200449 000 €55 000 €Kasutatud CNC-treikeskusCOLCHESTER TORNADO 300 Detaili max läbimõõt juhtpindade kohal: 330 mm Max treimisläbimõõt: 300 mm Max detaili pikkus: 500 mm Padrun: 305 mm Max spindli kiirus: 4000 p/min X-telje käik: 240 mm Z-telje käik: 500 mm X-telje kiire ettenihe: 10 m/min Z-telje kiire ettenihe: 20 m/min Positsioone revolverpeas: 12 Jahutussüsteem Väljalaskeaasta: 199720 000 €25 000 €Kasutatud CNC-treikeskusGILDEMEISTER GDM90/MC Soovituslik treimisläbimõõt:160 mm Max treimisläbimõõt: 290 mm Kõrgus juhtpindadekohal: 500 mm Max detaili pikkus tsentritevahel: 1250 mm45 000 €50 000 € Max lati diameeterläbi abispindli: 65 mm Abispindli mootorivõimsus: 22 kW Positsioone revolverpeas: 2x12 Väljalaskeaasta: 1991Kasutatud CNC-treikeskusTAKISAWA TS 25PL Juhtsüsteem: Fanuc 0-T Max treimisläbimõõt:280 mm Max treitava detaili pikkus:600 mm Padruni läbimõõt: 210 mm Spindli mootori kiirus:40-4000 p/min Spindli mootori võimsus:15 kW Positsioone revolverpeas: 12 Väljalaskeaasta: 199020 000 €25 000 €Kasutatud giljotiin Ursviken GST 102514 000 €16 000 € Max lõikepikkus x paksus:2500 x 13 mm Tagapiiraja käik: 1000 mm Muudetav lõikenurk Väljalaskeaasta: 1971august 20133

TOIMETUSSISUJUHT8–14 Mahetootja valmistabtoidukraami, mis looduslikkuväge täis20–23 Teadlased märgivad, etTallinna lahe päästaks vetikatestreovee sisselaske vähendamine32–33 Rasketehnika mehedpanid oma osavuse proovile34–38 Tuuleenergeetika tootjadjätkuvalt riigivalitsejategaeri meelt40 Ettevõtjail tasub paigutadaosa raha aktsiaportfelli42–60 Toidu- ja joogitootjateTOP: valdkonna ülevaade,ettevõtete majandusnäitajad jaeduloodTööstusToimetaja: Ain Alvela,tel 667 0048, e-post: ain.alvela@aripaev.eeReklaami projektijuht: Rain Jüristo,tel 667 0077, e-post: rain.jyristo@aripaev.eeftp.aripaev.ee/incoming/ReklKujundaja: Ivar Kuldver, ivar.kuldver@aripaev.eeFototoimetaja: Raul Mee, raul.mee@aripaev.eePeatoimetaja: Meelis MandelVäljaandja: AS ÄripäevPärnu mnt 105, 19094 Tallinntelefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222Toimetus:e-post: aripaev@aripaev.eetel: (372) 667 0111Reklaamiosakond:e-post: reklaam@aripaev.eetel: (372) 667 0105Tellimine ja levi:e-post: register@aripaev.eetel: (372) 667 0099Tellimine internetis:www.aripaev.ee/tellimineÄripäeva tellija eelised – ostukeskkondprivileeg.aripaev.ee ja soodsaim võimalus soetadaÄripäeva raamatuklubi raamatuid.Äripäev veebis: www.aripaev.eeTrükk AS KroonpressToimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada.Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisadesavaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul,poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstudteosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastaminemis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud.Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse,pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.JUHTKIRIÜhistutes peitub maaeluarengut käivitav hoobÜhistegevusest, selle võimalikkusestja vajalikkuseston meil juba aastaidräägitud, kuid ülepaarikümne iseseisvusaastajooksul saab enam-vähemrahuldaval tasemel toimivaid metsavõipõlluühistuid siiski vaid kümnelsõrmel üles lugeda. Ma ei pea siinkohalsilmas korteri- ja elamuühistuid, vaidennekõige kodanikualgatusel loodudseltse või muid ühistegevuslikke organisatsioone,mis võiksid maaelu edendamiselekaasa aidata.Tea, kas asi on klišeeks muutunudarvamuses, et eestlane teise eestlasegakoos midagi tehtud ei saa, või on põhjusnäiteks ühistegevust vähe soosivatesseadustes, aga fakt jääb faktiks – näiteksmetsaomanike koondumine ühistutesseon Eestis põhjanaabritega võrreldesnigelal järjel – 97 000 erametsaomanikustkuulub ühistutesse vaidkümmekond protsenti ehk alla kümnetuhande metsaomaniku.Selles võis veenduda ka läinud nädalavahetuselVooremaa südames Saarevallas toimunud metsaühistute liikmetesuvisel kokkutulekul. Vaid sadakondakohale tulnud metsaomanikku ei saakuidagi nimetada metsa omavate era- jajuriidiliste isikute esinduskoguks.Ühistuline töö- ja elukorraldus põhinebusaldusel. Ja võrdõiguslikkusepõhimõttel. Aga kui nüüd edasi rääkidametsaühistutest, siis kuidas pannavõrdsetel õigustel (mis puudutab kakaalukate otsuste hääletamist, rahajagamistjms) koos toimima sada jaenam hektarit metsamaad omavad isikudja need, kelle valduses vaevalt hektarijagumetsa.Küsimus on retooriline, sest on näiteid,kus seda on saadud teha. NäiteksMTÜ Hiiumaa Metsaselts, kus liikmednii metsaomanikud, puidu ülesostjadkui ka metsa ülestöötajad. Ühiselt on ostetudtehnikat ja ühiselt tehakse vajalikketöid, näiteks metsateede korrastaminejms. Nii et saab, kui tahta. Tahtminetekkib aga siis, kui ühistust saab metsaomanikulevajadus.AIN ALVELATööstuse toimetajaÜhistulinetöö- ja elukorralduspõhinebusaldusel.Ja võrdõiguslikkusepõhimõttel.4 Tööstus

REKLAAMAtemix Tööstusautomaatika tegeleb tootmisprotsesside automatiseerimisega.Ettevõte loob terviklikke lahendusi tööprotsesside optimeerimiseks. Eesmärgikson lisaks tootmise juhtimisele ka vahendite ja energia efektiivne kasutamine,paindlikkus ja turvalisus.Ühe näitena meie tööst toome välja efektiivsuse suurendamiseks loodudjuhtimisvahendid, mis aitavad saada töötaja tootlikkuse raporteid automaatselt.Sisuliselt kasutatakse ära olemasolevate seadmete andmed, segamatanende tööd. Saadud andmed seotakse tarkvaraga, mille loob Atemix vastavaltkliendi vajadustele ning andmete kogum koondatakse isikupõhiseks rapordiks.Töötajapõhise raporti alusel on võimalik toota efektiivsemalt ja jälgida igat protsessi eraldi. Seetõttu on mugavam siduda saadud tulemused raamatupidamis-või äritarkvaraga. Väljatöötatud lahenduse eesmärgiks on automatiseeridaaruandlus ning tõsta tootlikkust, samas pöörates tähelepanu ja jälgidaiga töötaja panust.Põhitegevused:Tööstusprotsesside automatiseerimine ja visualiseerimineAutomaatikakilpide koostamineKaughaldus / tehniline tugiTehase ja tootmisliinide automaatika terviklahendusedSeadmete diagnostikaAutomaatikasüsteemide hooldus ja arendusTööstuselektroonika remontErilahendused vastavalt kliendi soovidele ja vajadusteleMeie juurest leiab sobiva lahenduse ettevõte, kellele on tähtsad madalad teenindamisekulud ning kes väärtustavad töökindlust.Mugavalt ideest lahenduseni!Atemix OÜ, Tehase 16, 50107,Tartuatemix@atemix.eetel: 56 577 669www.atemix.eeaugust 20135

UUDISEDTänavuse aastaparim erametsamajandaja kiiretkasu taga ei aja.Kohaliku elu vedajaJuulikuu lõpupäevil kuulutatiJänedal toimuvatelXXII Eesti Talupäevadel väljaparim talumetsamajandaja– austava tiitli sai sel aastalElmut Köösel Pärnumaalt.Saarde vallas asuva Viiratalu peremees on talumetsaomanikeleheaks eeskujuksjust oma suhtumisega metsa:Elmut Kööseli eesmärk eiole metsast kiirelt kasu saada,vaid selle hooldamine ningkasvatamine. Eelkõige mõtlebta tulevastele põlvedele, et neiloleks ilus ning hea juurdekasvugamets.Viira talu üldpindala on240 ha ning 193 ha sellest onmetsamaad. Oma tagastatudkinnistutel asuvaid valdusi onKöösel laiendanud metsatükkejuurde ostes. Seda on ta teinudolenemata kinnistute olukorrast– kõlblikuks on ta pidanudnii lageraie järgseid kuika noore metsaga kinnistuid.Looduslikud taimed peavadparemini vastu. Üle poolemetsamaa pindalast moodustavadnoorendikud, midatalunik suure hoole ja armastusegahooldab. Metsamajanduslikesttöödest on talus tehtudpalju istutust põllumaale,kus praeguseks kasvavad kenadkuusikud ning kaasikud.Uuendamise juures on märkimisväärnesee, et enamik istutatudpuid on ta ise liinide altning kraavide kallastelt väljakaevanud – taluperemees onveendunud looduslike taimedeistutaja. Metsakinnistud onhästi hooldatud, enamik töidon tehtud valdavalt oma tööjõuga.Metsade vee režiimi parandamisekson metsaomanikrekonstrueerinud vanukraave.Tänavusel konkursil osalenudkuuluvad nende õnnelikesekka, kelle mets asub taluümbruses.Metsaomanik kui kohalikuelu edendaja. “Hea on näha,kui hästi ning suure hoolegaon majandatud just talude lähedusesolevad metsad,” võttisžürii muljed kokku talude ükshindajatest, konkursi projektijuhtKristel Arukask. “Üks, miskindel – ega mets kasvamatajää. Lausa särama lööb ta agasiis, kui omanik talle oma hooleja armastuse annab.”Konkursil osalemise tingimusoli, et talumetsamajandajaon ühistu liige, tegelebkohaliku eluolu arendamisega,on seotud mõne metsanduslikuprojektiga ja on andnudmetsale lisandväärtusepuhke rajatise ehitamisega võiloodussaaduste varumisega.Parima talumetsamajandajakonkursi žüriisse kuulusidVardi Erametsaseltsi juhatuseesimees Taavi Ehrpais, ÜhinenudMetsaomanikud juhatuseliige Kadri-Aija Viik ja EestiErametsaliidu projektijuhtKristel Arukask. Peaauhinna,mootorsae Husqvarna 545, paniparimale talumetsamajandajalevälja Husqvarna Eesti.Erametsaliidu korraldatavparima talumetsamajandajakonkurss toimus 20. korda.ÄRIPÄEVAASTA parimaks talumetsamajandajaks valitud Elmut Köösel(vasakul) ja Erametsaliidu juhatuse liige Sven Köster. FOTO:REGINA HANSENKes on kesMaakondade parimadtalumetsamajandajadMARGO PÄRN, MÄE-MEERITSETALU, LOODNA KÜLA, MÄRJA-MAA VALD, RAPLAMAAMäe-Meeritse talu on ehe näidevanast eestiaegsest talukompleksist,mis on põlvestpõlve hästi hooldatud. Mitmekülgnetalunik tegeleb lisaksveel põllumajanduse (lihaveisekasvatusega) ning mesindusega.ANTS KÕOMÄGI, KÕIVU TALU,KALLIKÜLA, TAHEVA VALD,VALGAMAAKõivu talu peremees on edukaltühendanud põllumajanduseja metsanduse. Talunikupõhitegevuseks on põllumajandusning põllumajanduslikudteenustööd. Metsad on intensiivseltmajandatud ningkõik raied on tehtud metsa vajadustestlähtuvalt.REIN JÜRIMÄE, MUSTIKA TALU,NÕMBA KÜLA, PÜHALEPAVALD, HIIUMAARein Jürimäe on metsaomanik,kes enamiku oma metsastmajandab püsimetsana.Metsa kinnistul leidub paljuerinevaid kasvukohti, misteevad majandamise mõnevõrrakeerukamaks. Talumetsaerinevaid puuliike ning sortimentekasutab Rein oma tisleritöös.6 Tööstus

UUDISEDMasinatööstus jätkas eelmisel aastal tõusuEesti masinatööstusel läksmullu hästi, kasvas hõivatutearv ning palgatõus hoidissektorit tööstusharude palgapingereas jätkuvalt ühelkõrgemal kohal.Kiirstatistika kohaselt kasvashõivatute arv kaheksaprotsenti. Samas aasta varasemateandmete korrigeerimisetõttu võisid tegelikud arengudolla tagasihoidlikumad.Palk kasvas seitse protsenti,masinatööstuse palgatase olijätkuvalt tööstusharudest ükskõrgemaid.Tööjõukuludega samastempos suurenesid ettevõtetemüügitulud, kuid kogukuludekasv oli kiirem ning ettevõtetekogukasum jäi mõnevõrraalla aastatagusele tulemusele.Ka tootlikkus oli veidi madalamkui aasta tagasi.Koduturu müük kasvas ekspordistkiiremini, kuid põhilineosa toodangust läks siiskivälisturgudele. Eksport moodustas75% kogu müügist. Peamisekseksportturuks oli Soome,kuhu müüdi 40%. Tagasiminektoimus Rootsi ja Venemaasuunal. Masinatööstusepeamisteks toodeteks oli tõste-ja teisaldusseadmed ningnende osad.VKG suurendab elektritootmise võimsustTänu hoonete ehitamiseleja rekonstrueerimisele kasvasidettevõtete investeeringudligi viiendiku. Samuti suunatiinvesteeringuid varasemastoluliselt rohkem transpordivahenditesse.Kapitalipaigutusedmasinatesse ja seadmetesselangesid, kuid moodustasidkokkuvõttes siiski poolekõigist investeeringutest.ÄRIPÄEVVKG kontsernis soojuse jaelektri tootmise eest vastutavtütarettevõte VKG Energiaalustab uue, viienda turbiiniehitusega. Leping, millemaht on 15 miljonit eurot,sai VKG Energia ja Leedu ettevõtteEcobana vahel allkirjastatudjuuli lõpus. Lepingu järgikerkib VKG tootmisterritooriumile2015. aasta juulikstäisvalmis uus turbiin, millevõimsus on 25 MW. VenemaalKaluga turbiinitehases toodetudseade on loodud arvestadesVKG tehnoloogiliste nõudmisteganing näitajate pooleston see üks Eesti uuemaidja tõhusamaid elektritootmisseadmeid.Kuna VKG investeeringudsoojamajandusse said 2012.aasta tehtud, on aeg järgmiseksarengusammuks elektritootmisevallas. See suurendabveelgi terve õlitootmistsükliefektiivsust.Viru Keemia Grupi viimanevalminud turbiin avati 2011.aasta oktoobris, selle võimsuson 29 MW.Uus seade töötab edukalt,mis andis eelduse koostöödKaluga tehase ja Ecobanameeskonnaga jätkata.ÄRIPÄEVaugust 20137

PORTREEVÄELISTE mahlade, mooside ja marjapulbrite kasutamine võimaldab tarbijalapteegita läbi ajada. FOTOD: TERJE LEPPLoodusvägitoetab pigemtalunikkekui apteeke8 Tööstus

PORTREEAjal, mil majanduses toimuv soosibkodumaises tarbijas pigem jätkuvatalalhoidlikkust ning marketitesooduspakkumiste jälgimist, ei ole siinneturg endiselt mahekauba tootjateleesimene tulutooja – vähemasti poolkaubast müüakse maha väljaspool Eestit.august 20139

PORTREEKAIRI OJAkaasautorKodumaine mahetootja OÜ Loodusvägi seevastuusub, et nii eestlaste seas kui ka maailmastervikuna on looduskeskne läheneminening mahetoodete väärtustamine kui heatervise üks alustest selgelt kasvav trend. Tõsi– Skandinaaviaga sarnasele tasemele jõudmiseksvõib meil kuluda ettevõtte juhtide hinnangulveel kuni kümmekond aastat.Aastal 2008 olid ettevõtte loojad ja tänasedjuhid Ahto Vegmann ning Kristjan Õunamägitegevad hoopiski logistikavaldkonnas – AhtoElionis, Kristjan DHLis. “Omavahel ei sidunudmeid toona suurt midagi, peale asjaolu, et keskkoolipäevilolime õppinud ühes koolis, kuiderinevates klassides ja kokkupuude tegelikultpuudus,” räägib Õunamägi.Ühised põhiväärtused. Ühel päeval astusKristjan Ahto toonase tööandja kontorisse sisse,et tutvustada DHLi teenust, mille müügigaka toona ametis oli. Muu tööjutu käigus küsisKristjan Ahtolt – “Kaua Sa muidu seda palgatöödsiin teha kavatsed? Kas see on see, midaSa tegelikult teha tahad?”. See küsimus vallandasmõlemas teatava sisemise retoorika, millekäigus jõuti elu põhiväärtusteni ning omavahelisetõdemuseni, et lisaks soovile midagika ise ära teha, jagavad nad viite olulist vastustküsimusele “mida ma oma elult tahan” – olulisemateootusena oma elule nägid mõlemadhead tervist, vabadust oma elu ise kujundada,küllust, armastust ning elurõõmu. Hakkajad• programmeerimine• projekteerimine• paigaldamine• hooldamine• tehniline tugiTööstusautomaatikalahendusedAL Systems OÜ on NEGELE edasimüüja Eestis,Laki 9a, 10621 Tallinn • tel 650 7916 • post@alsystems.ee • www.alsystems.eeNegele Messtechnik on farmaatsia ja toiduainetööstuse andurite tootja.10 Tööstus

PORTREELOODUSVÄE eestvedajad, tegevjuht KristjanÕunamägi (vasakul) ja arendusjuhtAhto Vegmann oma firma tootevalikuga.noored mehed mõistsid, et tegelikkuses on elulneile palju enamat varuks kui võrdlemisi ühetaolinepalgatöö. “Küsimuseks oli meis pigemusk iseendasse ja usk, et ka ise võib midagi südamegateha.”Ei läinud kaua aega, kui mõte tervisest kuiväärtusest võttis konkreetsema pöörde. “Meilmõlemal olid lapsena omad terviseprobleemid– Kristjan oli sageli haige, mind aga kimbutastihti allergia,” jätkab Vegmann. Nii oli ühinepidepunkt leitud ja pea oli ka selge, et puhastoit ning seeläbi nii iseenda kui ka kaasmaalastetervise edendamine on midagi, millega sidudaoma edasine elu.Esimene mõte oli maheküpsised ning selleideega pöörduti üsna kiirelt ka veterinaar- jatoiduameti poole, mis sest et kummalgi ei olnudkuigi selget ettekujutust, millised need ollavõiks. “Kuid oluline oli mõte ja tahe ja see olitugev,” tähendab Õunamägi. Ilmselt oli saatuselnoorte meestega samuti oma plaan, sest üsnapea viis juhus neid kokku toitumisspetsialistLüünega, kes oli toidumaailmaga aastaidtegelenud ning kel oli ettekujutus. Ettekujutusja retsept maheküpsistest, mis ootasid alles loomist.“Temas oli kõik see, mis meil puudu oli -know-how.” Algus oli tehtud ning OÜ Loodusvägioli sündinud.Mustikaglögist sai hitt. “Edasi läks kõik vägakiiresti. Pakkusime end oma tooteid müümaTallinna Jõuluturule, ning aega oma toodetegavalmis saada oli täpselt kaks kuud. “Nii kujunesLoodusväe pioneertooteks hoopiski mahedastkülmpressitud mustika- ja mustasõstramahlastglögi, mille algne variant valmis KristjanÕunamägi koduköögis ning millest kujunesnii Jõululaadal kui ka edaspidi tõeline hitt,”räägib Õunamägi. Glögile lisati kodumaist ma-august 201311

PORTREEhedat metsamett ning traditsioonide säilitamisekslisati ka kaheksa erinevat vürtsi, mille tarbekspöörduti välismaiste mahetalunike poole.Et paljud laadakülastajad soovisid head jookika kaasa osta, tuldi Jõululaadal mõttele pakendadaglögi edaspidi ka klaaspudelisse.Edasi tulid juba uued ja uued ideed, koostöödalustati Eesti Maaülikooli juures tegutsevaPolli Aiandusuuringute Keskusega, kes aitastootmisega, Pollis on ettevõtte tootmine tänini.Glögi tootmisel jäi kasutamata osa marju, marjadekestasid ja seemneid, nii lisandusid tootevalikussemahedad ja suhkruvabad täismahlad,mahlajoogid ning marjapulber, millest valmistataksetatrajahuga segatuna gluteenita jasuussulavaid küpsiseid ning metsameesegusid.“Marjapulber on tänaseks kujunenud omaettetootegrupiks, millel näeme suurt potentsiaalikui meie oma unikaalsel toiduainel, mis siinsespõhjamaises kliimas kasvanud. Tänaseks onolemas mustika, mustasõstra, jõhvika ja pohlamarjapulber, mida saab lisaks küpsiste valmistamiselelisada toidu väestamiseks nii smuuti,pudru kui ka toorjuustu sisse, seda annab segadanii jogurti kui kohupiimaga, ka on see kasutatavmarinaadides,” räägib Vegmann.Tänavuse uuendusena lahjendati seniseidtäismahlu, lisades neile indiaanisuhkrut – teadaolevaltkõige vähem töödeldud suhkrut.Mahlajoogid rändasid poelettidele loodussõbralikusklaaspudelis.Eduka koostöö tulemusel Taali mesilaga pakendatimahe metsamesi purki, sellele lisatimarjapulbrit, mille tulemusel valmis unikaalsekoostisega meesegu.Kõige uuem toode Loodusväe sortimendison tänavu loodud toortoidu sari – kuni 46kraadisesdehüdraatoris valmivad omalaadsed toornäksid,mille vitamiinisisaldus on võrreldavvärskete marjade või puuviljade omaga.Toetavad kodumaist. “Üldiselt on meil põhimõte,et igal võimalusel maksimaalselt ära kasutadaja väärtustada just kodumaist mahetoorainet,”sõnab Vegmann.Kuigi mahetootjaid, mahetoidu valmistajaidja -maaletoojaid tundub olevat Eestis ääretultpalju, näeb Õunamägi siinsel turul veelpalju kasvuruumi. “Ökoturg on tegelikult täiestitäitmata. Meie suurim rikkus on meie puhasrikkumata loodus, viimasega koos sõbralikulttoimides oleme tegelikult väga, väga rikas riik,”nendib Vegmann. “Teadaolevalt on ju näiteksTaanis metsadega kaetud ala vaid 5–7 %, meilaga on metsade all pool riigist. Euroopas onpalju riike, kus isegi metsamustikad on haruldus,sest metsa lihtsalt on sedavõrd vähe,” lisabÕuna mägi mõtlikult.Kõik Loodusväe tooted on välja töötatudkoostöös toitumisterapeutidega, pakenditepuhul on lähtutud keskkonnasõbralikkuseprintsiibist. “Kasutame vaid klaastaarat ningTasub teadaOÜ LoodusvägiLOODUSVÄGI on esitatudosalema konkursil “Parimmahetoode 2013”LOODUSVÄGI osaleb oktoobristeist korda RootsisMalmös toimuval Skandinaaviasuurimal mahemessilNatural and OrganicProducts Scandinavia 2013PIONEERTOOTEGA mahemetsmustika-mustasõstraglögi osaletakse tänavuselTallinna Jõuluturul jubakuuendat kordaAASTAL 2011 oli Loodusväepoolt valmistatud glögihinnatud Eesti Vabariigipresinendiproua kinkekorvisobivaksLOODUSVÄGI on Eesti Kaubandus-TööstuskojaliigeHindHinnadtavatoidustkallimadOÜ Loodusvägi toodete hinnadjaekauplustesKÜPSISED – 2,9–3,2 eurotTOORNÄKSID – 5,9 eurotTÄISMAHLAD – 5–7,5 eurot500 mlMAHLAJOOGID – 2,9 eurotMARJAPULBRID – 4–4,5 eurotMETSAMARJADEGA METSA-MESI – 3,20–5,90ALLIKAD. OÜ LOODUSVÄGI, ÄRIPÄEVJUURED on Loodusväe meestelmaal – Ahto Vegmannilon maakodu Viljandimaal,Kristjan Õunamägi on päritPõltsamaalt.12 Tööstus

PORTREEtaaskasutatud paberist valmistatud ning loodussõbraliketrükivärvidega paberpakendeid,mis kannavad Rohelise Trükise märgist,” märgibVegmann.Mõlemal noorel mehel on kokkupuudemaaeluga lapsepõlvest – Ahtol on maakoduViljandi maal, Kristjan on aga ise pärit Põltsamaalt.Tõsi, suurema osa hilisemast kooliajaston nad käinud siiski Tallinna koolis.Päris alguses osteti marju kokku edasimüüjailt,kuid tänaseks on välja arendatud süsteemnekoostöö mahetalunikega, kellelt marjad otseostetakse. “Pooldame igakülgselt läbipaistvatsüsteemi, ostame tooraine vaid väga hoolikaltvalitud talunikelt jt partneritelt, kelle toorainepäritolus saame tõeliselt kindlad olla. Koostööalguses oleme üldjuhul taludes kohapeal tutvumaskäinud, et saada kinnitust, et väidetavmahekaup seda tõepoolest ka on,” sõnab Vegmann.Pollis asub ka mahe mustasõstraaed,kust suures osas Loodusväe tootmises vajaminevadkultuurmarjad valmivad.Veel on noortel meestel põhimõte, et nendetegevus peab maksimaalselt toetama maaeluedendamist. “Tahame oma tööga anda võimaluseeeskätt just maapiirkonna ettevõteteleja inimestele, et elavdada kõigiti maaelu,” märgibVegmann.Tahameoma töögaandavõimaluseeeskättjustmaapiirkonnaettevõtetelejainimestele,etelavdadakõigitimaaelu.Ahto Vegmann,OÜLoodusvägiarendusjuhtMaailma juhtiv joogitööstuse javedeltoidutehnoloogia messtootmine + villimine + pakendamine + marketingSäilivad ka säilitusaineteta. Vegmanni kinnituselsäilivad mahedad toormahlad ning muudtoortooted tegelikult vastupidi levinud eelarvamuseleüllatavalt hästi. “Eks me kõik mäletaoma lapsepõlvest, kuidas meie vanaemad jõhvikaidja pohli purki panid, sageli tehti seda isegiilma igasuguse suhkruta, rääkimata mingitestsäilitusainetest. “Mustikas näiteks sisaldabise niivõrd palju antioksüdante, et ühtegi muudsäilitusainet mahl ega ka metsmustika-mustasõstraglögi täiendavalt ei vaja.”Nii Vegmann kui ka Õunamägi on seisukohal,et tegelikult on suurem osa Eestimaa koduaedadeskasvavatest maasikatest, sõstardestvõi õuntest oma olemuselt tegelikult mahedad– “Ei ole kuigi sage, et koduaedades kasutataksmingeid sünteetilisi mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeidvmt, neid kasutavad ikka vaidsuured aiandid. Seetõttu on meie mahetarbimineikka tegelikkuses kordades suurem, kuituru-uuringud on kajastanud.”Vastsete uuringute kohaselt on kogu mahekaupadeturu osakaal tervest toidukaupadetarbimisest vaid 1%. Taanis seevastu on samalaadneprotsent 7,2. “No minu hinnangul peakshoopis mittemahedad tundmatuid lisaaineidsisaldavad kaubad olema spetsiaalse märgistusega– mahetooted peaksid olema loomulikudja poes hõlpsalt leitavad,” täheldab Vegmannmõtlikult.Ta on seisukohal, et tarbija eelistatus võiksolla siiski kodumaise kauba kasuks. “Kui tarbimePoola tomateid, ei tee see meie oma riiki egaaugust 2013Drinktec on joogi- ja vedeltoidutööstusevaldkonna tõukemootoriks.Messil kohtuvad selle ala kõik ettevõtted –suured, väikesed, kohalikud või ülemaailmselttegevad. Drinktecilt leiate lahendused kõikideleküsimustele. Laske end inspireerida uuendustest,maailmatasemel lahendustest ja edasiviivastmõttevahetusest.drinktec – Go with the flow.D16.–20. september 2013Messe München, SaksamaaMesse München GmbH | info@drinktec.comTel. +49 89 949-11318 | Faks +49 89 949-11319EST Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus /AHK Service OÜ | muenchen.ee@ahk-balt.orgTel. +372 627 6940 | Faks +372 627 695013

PORTREEmeid endid rikkamaks. Private label’-ite puhulei tea me toidu taustast mitte midagi – kõik onanonüümne…” Loomulikult on viimased kordiodavamad, kuid tuleb mõista, et see odav hindtuleb enamasti kellegi või millegi arvel. Sedasiis nt oma tervise, töötaja või keskkonna arvel.Alates 2011. aastast ekspordib OÜ Loodusvägioma toodangut Skandinaavia maadesse –Soome, Rootsi ning Taani, läbirääkimised käivadmüügi asjus ka Norra turule. “Tänaseks onsaavutatud püsiv koostöö Soome, Rootsi ja Taanimahedistribuutoritega. Rootsi suuremadmahepoed on varustatud meie mahladega jaesmakordselt selle aasta jõulude ajal on metsmustika-mustasõstraglögi ning meie uuedmahedad piparkoogid müügil Soome Prismadesning suure tõenäosusega ka Taani suurketisDansk Supermarketis,” ütleb Õunamägi. Nendekaup loob Skandinaavias elevust ja sealne tarbijaoskab seda hinnata.Õunamägi soovitab teistel Eesti tootjatel,kes soovivad oma kaupa eksportida, rääkidaesmalt kohalike maaletoojatega. “Otse poe jutuleminek võib logistilistel põhjustel saada kohetakistuseks,” teab ta.Koduturul on Loodusväe kaup saadavalSelverites, Prisma kaubanduskettides, Tallinnaja Tartu Kaubamajas, Stockmannis, Solarisesning kõigis suuremates ökokauplustes.“Biomarket, Mahemarket, Ökosahver,” loetlebÕunamägi.“Rõõmu teeb, et on olemas ettevõtteid, kesodava importkauba asemel eelistavad ärikingitustenameie oma kodumaiseid ja keskkonnasõbralikketooteid,” täiendab Vegmann.Tavatoodetest sageli tuntavalt kallimat hindapõhjendab ta asjaoluga, et mahedale tootmiselekulub enam tööaega ning ka kvaliteetsemattoorainet – näiteks 7 kg mustikapulbrisaamiseks kulub koguni 100 kg värskeid mustikaid,poole liitri täismahla saamiseks aga1,1 kg marju. Vegmanni hinnangul seisnebnende kui ettevõtte olulisim väärtus mahetaluniketöö õiglases tasustamises, käsitöökaudu tootesse minevas isiklikus väes, toorainekõrges kvaliteedis ja hoolivas suhtumiseskeskkonda.“On ütlemine, et võid valida, kas makstakohe pisut rohkem kohalikule talunikule temakäest toitu ostes või aastaid hiljem apteekrile,”lisab ta.Ökoloogiline mõtteviis elustiiliks. Puhtasttoidust ja keskkonnast peavad mehed lugu kaoma igapäevaelus ning kindel koht nende eluson suhtumisel “parim ennetusravim on õigetoitumine”.“Kindlasti pooldame looduslähedast eluviisinii palju, kui see linnakeskkonnas üldse onvõimalik. Usume, et see algab pisikestest valikutest:kõikvõimalikud puhastusvahendid niikodus kui kontoris on loodussõbralikud, toitMinuaruston vägaõnnestunudfirmanimi– Loodusvägi,misviitablooduseja loomulikusejõulemeieelus.KristiinaSinger, toitumisnõustajaSee aastaon pisuterilinesellepoolest,et üritamekoostöödarendadauusitooteidturuletuues.Aili Taal, OÜTaali MesilaomanikKommentaarLoodusvägi täitishästi vaba turunišiKRISTIINA SINGERtoitumisnõustajaKohtusin Ahtoga MTÜWWOOF Eesti (vabatahtlikudEesti mahetaludes)5. aasta sünnipäeval, kusleidsime kiiresti ühise huvitervisliku toitumise teemalning vahetasime kontaktevõimalike ideede ja koostööarendamiseks. Mõni aeghiljem olin just katsetamaserinevaid toortoidu küpsiseidlasteaias, kui Ahto helistasja uuris, et mida ma arvantoortoidu näkside retseptideväljatöötamisest. Loomulikultolin ma huvitatud, sestpuutudes toitumisnõustajanaigapäevaselt kokku tervislikutoitumise teemaga, tean,et tervislike alternatiivide valikmeie kaubanduses ei olejust väga suur.Koostöö Ahto ja KerttugaLoodusväest on olnud vägameeldiv. Täiesti uus kogemus,kui inimlik ja teineteisega arvestavvõib olla koostöö üheettevõttega ka ilma lepingutejms bürokraatiata, lihtsaltinimlikkuse tasandil. Minuarust on väga õnnestunud firmanimi – Loodusvägi, misviitab looduse ja loomulikusejõule meie elus ja on väga hästitasakaalus nii nende toodetestrateegia kui ka suhtumiseja suhtlemisega.Mis puudutab Eesti mahekaubandustvõrreldes Skandinaaviavõi ka Saksamaaomaga, siis ma arvan, et niikiiresti me kahjuks seda tasetei saavuta. Takistusekson nii tarbija teadlikkus kuika ostujõud, sest mahetootedon kallimad, kuna ühtegihead asja ei ole võimalik odavalttoota.Sihikindlad jaõpihimulised mehedAILI TAALOÜ Taali Mesila omaniktuleb turult, mahepoest, maa kodust või ka tavapoest,kuid toote sildiga põhjalikult tutvudesning veendudes, et see sisaldaks võimalikult vähelisaaineid. Kontorimööbel ja arvutid on korduskasutuses,suvisel ajal sõidetakse tööle rattaga.Isiklikult pesen pead ka näiteks pigem munaga,”lisab Vegmann. “Teistmoodi ei saagi sellistettevõtmist ajada, kui ise ei oma elule neidsamuväärtuseid!”Nii Õunamägi kui ka Vegmann toonitavad,et Eestis on tegelikult palju mahetooraineid,mille osas on turg peaaegu olematu, näiteksnagu mahemunad, mahevõi, mahedad köögiviljad.“Mune toodetakse mahedalt küll, kuidtootmiseks sellest paraku ei jätku,” kinnitavadmehed kui ühest suust. “Ootame huviga uutemahetootjate turuletulekut.”Kohtusime aastaid tagasi,täpselt ei mäletagi, millal.Ahto oli mett tellinud ja niime kohtusime.Lähtume põhimõttest“Räägi inimesega!” – sedareeglit järgides on meievahelinekoostöö hästi sujunud.Iga aastaga on koostöö arenenudkasvavas suunas. Seeaasta on pisut eriline sellepoolest,et üritame koostöödarendada uusi tooteid turuletuues. Me ei tea nende kõikitegemisi, aga oma valdkonnason nad tegutsenud vähehaavalõppides, suurema kärataja sihikindlalt.Arvame, et nii OÜ Loodusvägikui OÜ Taali Mesila onnendes koostegemistes paljuõppinud ja arenenud. Võibollakümne aasta pärast, mitteenne. Väga palju sõltub ka,kuidas majandusel tervikunaläheb.14 Tööstus

SAKSA KVALITEETREKLAAMPakkemasinad, viilutajad, dosaatorid, robotid, etikeerijad,printerid, kaalud, pakkematerjalid, tehniline tugimargus.kupp@ee.multivac.comtel 56 800 873www.multivac.comaugust 201315

INVESTEERINGUDEestis luuakse enimlisandväärtust puidutööstuses.Puidufirmad piiri taga üha võimekamadMAIT KAUPSwedbanki metsa- ja puidutööstuse sektori juhtKui veel mõni aeg tagasiolid makroanalüütikud Eestitööstussektori käekäigusuhtes pessimistlikult meelestatud,siis nüüd – vaatamatakäibe mõnevõrra vähenenudkasvutempole –toodavad ja müüvad meietööstusettevõtted rohkemkui kunagi varem.Mis veel olulisem – Swedbankitööstusettevõtete uuringujärgi on valdav osa ettevõtjaidlähituleviku suhtesmõõdukalt positiivsed.Tööstuse suurim tööandja.Enesekindluseks on ka põhjust.Tööstussektori ettevõttedon suutnud mahte kasvatadajuba iseenesest eelmiselaastal seatud tugeva võrdlusbaasipeale – aasta esimese4 kuu töötleva tööstusetootmismahud kasvasid 4,2%.Puidutööstuses valdkonnakeskmisest veidi enamgi,+5%.Täiendav toodang realiseeritaksetööstussektorileharjumuspäraselt, aga edukalteksporditurgudel. Kaupaon ekspordiks müüdudselle aasta esimeses kvartalistervikuna kolm protsentienam võrreldes eelmise aastasama perioodiga. Puitu japuittooteid on müüdud välisturgudeleaga eriti edukalt –absoluutväärtuses on kasvanudpuidu ja puittoodete eksportmüük15%. Hea müük välisturgudelekasvatas puidutööstusekogukäivet esimeseskvartalis 11,5% (tööstus tervikuna+7,7%). Seega on täitumaska Swedbanki tänavusesuuringus osalenud ettevõtjateootused, mille kohaselt ootab72% puidutööstuse ettevõtetest2013. aasta kokkuvõtteskäibe kasvu, hinnateskasvu suuruseks keskmiselt6,8%.Käsikäes müügituludegaon kasvanud ka ettevõtete kulubaas.Eesti tööstusettevõtetesttervikuna on just puidutööstusesametis suurim hulkeestimaalasi – nii on ka hõivemõttes tegu olulisima töötlevatööstuse sektoriga. Kokkuoli selle aasta esimeses kvartalispuidutööstuses ametis14 000 inimest, viimase aastajooksul loodi enam kui pooltuhat töökohta.Palgatasemetes tehtudkorrektuurid ja uued loodudtöökohad kasvatasid esimeseskvartalis eelmise aasta samaperioodiga võrreldes ettevõtetetööjõukulu sektoris7,2 miljonit eurot. Kõrgemapalgataseme juures pole agaoluliselt kasumlikkuses kaotatudning tervikuna kasvaspuhas lisandväärtus esimeseskvartalis 6%. Kokku loodiaasta esimese kolme kuuga lisandväärtustligi 69 miljonieuro eest, mis on rohkem kuiüheski teises töötleva tööstusealamsektoris.Investeeritakse efektiivsusesse.Selleks, et ettevõtjadsuudaksid maksta konkurentsivõimelistpalka, peabkasvama tööviljakus ja efektiivsus.Sinnapoole ollakseka edukalt teel. Seda, et rasketelaastatel tehtud ümberkorraldusedon vilja kandnudja sektoris on efektiivsus kasvanud,ilmestab fakt, et tipptasemeltulemust tehakse tä-Eesti tööstusettevõtetesttervikuna onjust puidutööstusesametis suurim hulkeestimaalasi – nii onka hõive mõttes teguolulisima töötlevatööstuse alamsektoriga.15%on puidutoodeteeksportmüük tänavuabsoluutnumbriteseelmise aastagavõrreldes suurenenud.na siiski ligi neljandiku võrraväiksema arvu inimestega,kui oli ametis 2007. aastal.Et siit edasi liikuda, säilitadaja tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet,on vaja ikkahoida fookus efektiivsel tootmisel– seda teavad ettevõtjadhästi.Parem konkurentsivõime.Swedbanki kevadise uuringujärgi planeeris kolm ettevõtjatneljast teha sel aastal uusiinvesteeringuid. Olgugi, etkasutusse võtmata tootmisvõimsusion puidutööstusesvaruks keskmiselt vaid viiendikuvõrra käibe kasvatamiseks– seda on muust tööstusestvähem –, ollakse teistestinnukamad investeeringutesuunamisel tootmise efektiivsusetõstmisesse. Seda kavatseb57% sektori firmadest.Reinvesteeritud kasumidning kättesaadav ja soodne finantsvõimenduson parandanudjärjepidevalt ka meieettevõtete konkurentsivõimetpõhjanaabrite maailmatasemelmetsa- ja puidutööstussektorisuhtes. Näen, kuidaspaljud Eesti puidutöötlejadsaavutavad hästi korraldatudtootmise ja moodsatepuidutööstusseadmetegaaasta-aastalt järjest paremaidtulemusi.Meil on hulk metsal baseeruvasektori ettevõtteid,kes suudavad omas nišis ollahoopis paremad kui kordadessuuremad konkurendid.Hea kvaliteet ning võimekustoota ja tarnida kiiresti kaväikeseid partiisid on viinudjärk-järgult müügimahtudekasvuni. Kasumlik, hästi tasustatudja tark puidutööstuson jätkuvalt ka pangale atraktiivneäripartner.16 Tööstus

NÕUANNERasketehnika operaatori ohutu töö reeglidAIN ALVELAain.alvela@aripaev.eeLiikurmasinatega töötadeson selle juhi esmane ülesannetöö kvaliteetse tulemusetagamise kõrval hoolitsedaselle eest, et protsess oleksturvaline nii temale eneselekui ka kõigile läheduses viibivateleinimestele.Tee-ehitusmasinate hulkakuuluvad asfaldi- ja tsemendifreesid,sile- ja klotsvaltsidegapinnaserullid, nii roomikutelkui ka ratastel asfaldilaoturid,pneumorullid, asfaldirullid,teekatte taastamise ja pinnasestabiliseerimise masinad, agaka tööde teostamiseks vajalikudekskavaatorid ja laadurid.Tänapäevased teetöödel kasutatavadspetsmasinad ontäiuslik kombinatsioon automaatjuhtimisest,võimsusest,komponentide tasakaalust jakonstruktsiooni vastupidavusest.Samas peab alati jälgima,et kasutatavad töövõttedoleksid õiged ja ohutud –see säästab nii masinaid endidkui ka nendega töötavateinimeste tervist.Teetöödel, sh asfalteerimiselon mitmeid olulisi ja spetsiifilisiohutustehnika reegleid,milli järgimine on õnnetusteärahoidmiseks kohustuslik.Loe veebistWWW.SAFETY.CAT.COMOhutustehnikateeninduseveebileht, mille kaudu saabpalju tasuta soovitusi ohututöötamise tagamiseks, samassaadaval ka nõuanded masinateigapäevase hoolduseteostamiseks.Tasub teadaOhutusnõuded asfalteerimismasinategatöötamiselSULETUD HÜDRAULILINE RÕHKHüdraulilise rõhu vabastamiselvõib masin või tööorganhakata ootamatult liikuma.Vabastatud kõrge rõhk võibpõhjustada voolikute jõulistvisklemist ja õli pritsimist.OPERAATORI RIIETUSEi tohi kanda rõivaid, mis võivadjääda masina liikuvateosade vahele. Käekellad jasõrmused võivad takerdudamasina külge. Lahtised esemedtasub panna taskutesse.Tuleb kanda kaitsevahendeid– kaitseprille, kõrvaklappe või-troppe ja turvajalatseid.PUHASTAMINE SURUÕHU JASURVEVEEGASuurim õhurõhk kuni 205 kPa,kui otsak on blokeeritud jaseda kasutatakse koos kildudekõrvalejuhtimise seadeldisega.Veesurve kuni 275 kPa.REHVIDRehvid võivad plahvatuslikujõuga puruneda. Õhu asemelon mõttekas kasutada lämmastikku,seda just selleks, etvältida rehvide lõhkemise võimalust.Lämmastik aitab ärahoida oksüdeerumist ning selleläbi ka kummi kahjustamistja velgede roostetamist.PARKIMINEMasinad tuleb alati parkida tasaselepinnale. Kui masin tulebsiiski parkida kallakule,peab selle paigaldama nõnda,et roomikud või rattad on kallakusuhtes õige nurga all.ALLIKAS: AS WIHURIaugust 201317

PERSONALVarakult algav tööelu. Tootmises ei leiaKAIRI OJAkaasautorPaljud noored soovivad alustadatööeluga väga varakult,ent hindavad oma võimeid,nii vaimseid kui ka füüsilisi,sageli üle. Seetõttu kehtivadnoorte palkamisel ranged piirangud,millega peavad arvestamanii noored, nende vanemadkui ka tööandja.Töö peab olema vanuselevastav. Tööinspektsioonitöösuhete osakonna juhatajaMeeli Miidla-Vanatalu sõnullubab töölepingu seadus sõlmidatöölepingu lapsega, keson vähemalt 7aastane.“Kuni 12aastane laps võibaidata näiteks tenniseväljakulpalle kokku korjata, samutivõib eakohaseks tööks lugedaesinemist näitlejana etenduselvõi modellina reklaamiklipis,”räägib Miidla-Vanatalu.Töölepingu sõlmimisekspeab alla 18aastasel noorelolema lapsevanema või muuseadusliku esindaja nõusolek.Alla 15aastase lapse tööle lubamisekson lisaks vajalik tööinspektorinõusolek, milletaotleb tulevane tööandja.“Esmane vastutus oma lapseheaolu eest on alati lapsevanemal.Kuna aga vanem eipruugi teada selle töökeskkonnaeripärasid, milles temalaps tööd tegema asub,on suur roll ka tööandjal, kespeab enne noore tööle lubamistise hindama oma töökeskkonnasesinevaid ohtusidjust noore arengut silmaspidades. On oluline vahe, kastööle asub juba varasema elujatöö kogemusega täiskasvanuvõi laps,” selgitab Miidla-Vanatalu.Seadus ütleb, et 13–16aastastelkoolikohustuslikelnoortel on lubatud teha kergemaidtöid, kergeks peetakseseaduse silmis niisugusedtööd, kus töökohustused onlihtsad ega nõua suurt kehalistvõi vaimset pingutust. Siiaalla käivad Miidla-Vanatalu sõnulmarja korjamistööd, kaubandus-või teenindusettevõttestehtavad abitööd kaupadelahtipakkimisel ja riiuliteleasetamisel.Et noore esmane ülesanneon siiski hariduse omandamineja töötamine, ei tohiseda mingilgi moel takistada,on ka töölepingu seadusessäte, mille kohaselt ei tohialaealise seaduslik esindajaanda nõusolekut koolikohustuslikualaealise töötamisekskooli vaheajal rohkem kui pooleksiga kooli vaheaja kestusest.“Koolivaheaeg on eelkõigepuhkamiseks, et valmistudajuba uueks õppe perioodiks,”märgib Miidla-Vanatalu.Iga vanusegrupi jaoks onseadusega paika pandud maksimaalnelubatud tööaeg, milleületamine on rangelt keelatud.Miidla-Vanatalu soovitabnoortel võimaluse korral esimesetöökogemusena Õpilasmalevakorraldatavaid tegevusi,millega kaasneb korrektnetöölepingu sõlmimine,tööohutusnõuete teadvustamineja ka kontroll nendenõuete täitmise üle. Ta lisab, ethead on ka lapsevanema töökohasnoortele antavad töötamisevõimalused, kus lapse-www.hansapakend.eetel 666 0444Tööstusliku pakendamise täislahendusedMarkeerimisseadmed ja -materjalid• Mittekontaktsed jugaprinterid• Termosiirdeprinterid• Kuumtrükiprinterid• Laserid• Etiketiprinterid• Etiketeerijad (Print & apply)• Karbiprinterid• Kulumaterjalidmüük • hooldus • remont • varuosad18 Tööstus

PERSONALüldjuhul alaealisele sobilikku tegevustTasub teadaKüsimused, mida tööleminekut kaaluvnoor endale esitama peaksMIS töö see on, mida ma tegemahakkan ja kas ma tahanjust sellistel tingimustelseda teha?KAS ma suudan seda teha jajust selle aja vältel, milles maolen kokku leppinud?MILLISED ohud selle töögakaasnevad ja mida ma peantegema, et minu tervis töödtehes ohtu ei satuks?KES mind aitab, kui ma eivanem ise saab noorel silmapeal hoida.Üsna tavaline on Miidla-Vanatalu sõnul ka olukord,tea, mida täpselt tegemapean ja mul on abi vaja?MIDA ma pean tegema jakuidas käituma, kui ma ikkagisatun tööd tehes ohtlikkuolukorda?MIS leping minuga sõlmitakse?Kui pikk on minu tööpäev,kas ma üldse võin niipikalt töötada? Millist tasumulle makstakse, kas see onseadusega kooskõlas?kus kutseõppeasutuses õppivnoor läheb esialgu kooli, hiljempraktikabaasi ja noore endavahel sõlmitava praktika-lepingu alusel õppepraktikale,kuid pärast praktika lõppusaab ta võimaluse tähtajalisetöölepinguga näiteks kedagiasendada samas kohas.Mitte kõik pole seaduskuulekad.“Üsna sageli toimubtöötamine suuliste kokkulepetealusel, sularahaarveldusega.See tähendab tegelikkuses,et noor lepib tööd võimaldavaisikuga kokku, et tuledja oled näiteks täna klubi lahtiolekuajal garderoobis abiksja ma maksan sulle selle õhtueest paarkümmend eurot,”kirjeldab ta reaalsuses parakusagedasi olukordi.“Kirjeldatud juhtudel kirjalikkulepingut kindlasti ei sõlmita,ka ei küsi keegi vanemanõusolekut ja sellele, kas seetöö ja töötamise aeg on ikkanäiteks 14-15aastasele sobiv,ei mõtle kumbki osapool.” Seejuurespannakse Miidla-Vanatalusõnul toime veel ka maksupettus,sest töö tegemist jatasu väljamaksmist raamatupidamisdokumentidesvõimaksudeklaratsioonis mõistagikeegi kajastama ei hakka.Populaarsust kogub töökogemusesaamine vabatahtlikuna.Vabatahtlik töötaminelevib järjest enam, kuid tänapäevaEestis on vabatahtlikutöö mõiste Miidla-Vanatalusõnul meie ühiskonnas veelebaselge. Seetõttu on sellisetöösuhte puhul mõistlik tööinspektorigakonsulteerimine.Info vabatahtlikke kaasavateorganisatsioonide kohtaon leitav www.vabatahtlikud.ee ning tööinspektsiooni kodulehelt.ÅF-Automaatika OÜ on 20 aastat Eestis tegutsenud tööstusautomaatikafirma,kes pakub oma klientidele tootmisprotsesside automatiseeritud juhtimissüsteemiderakendusi.Meie peamised kliendid on toiduaine- ja keemiatööstuse, veevarustuse ja energeetikaettevõtted. Pakume kompleksset teenust alates konsultatsioonist jaeelprojekteerimisest ning seadmete-süsteemide projekteerimisest ja müügistkuni projektlahenduste käikulaskmise ning sellele järgneva hoolduse ja edasisetehnilise nõustamiseni.Lisainfo: www.automaatika.eeTallinna kontor:Lesta 14, 13516 TallinnTartu kontor:Tähe 114c, 51013 TartuNarva kontor:Joala 15, 20103 Narvaaugust 201319

KESKKONDLehkava merevastu aitab reoveesüvakollektoritepaigaldamineKeskkonnaministeeriumi tellitud, Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastatudja TTÜ teadlaste tehtud uuring Tallinna lahe suviti lehkava vee kohta annab tunnistusttõsiasjast, et inimkäte jõul on haisu vastu keeruline, kui mitte võimatu midagi ette võtta.AIN ALVELAain.alvela@aripaev.eeLäinud aastal alustatud uuringu käigus onTTÜ Meresüsteemide Instituudi teaduridvõtnud Tallinna lahe veest ja põhjamudastkümneid proove, neid analüüsinud ja arusaamiselejõudnud, et kõige rohkem mõjutabvee kvaliteeti Russalka, Kadrioru, lauluväljaku,Saare, Merivälja sissejooksude kaudumerre jõudev reovesi. Viimane, silmagavaadates küll selge ja justkui puhas, sisaldabometigi hulgaliselt nitraate ja fosfaate, iseäranislämmastik on aga omakorda suurepäranekasvupinnas vetikatele. Just makrovetikate lagunemisetagajärjel omandab vesi roiskunudlõhna, mis levib ka piki rannikut.Siiski ei saa iseäranis suveajal palavate ilmadegaTallinna lahe rannapiirkonnas levivas lehassüüdistada ainult linna olme- ja tööstuslikkureovett, oma osa merevee toitainetega rikastamisseannab ka Pirita jõgi. Ja see, kus reostusparasjagu kõige rohkem levib, sõltub ennekõiketuule suunast ja tugevusest, aga ka sademetehulgast ja õhutemperatuurist. Mida palavamilm ja mida rohkem sel ajal sajab vihma,seda suurem on nitraatide kontsentratsioonmerevees, seda rohkem vetikaid ja seda intensiivsemhais.Praegu valmis uuringu vahearuanne, lõplikultpeaks 80 000 eurot maksma läinud töö40kilomeetri pikkuneon Tallinna linna administratiivpiirigakülgnev mererannikupikkus.Oleme valmis koosEuroopa Liidu abirahagapanustamamerevee kvaliteediparandamise hüvangukskuni viis miljoniteurot.keskkonnaministerKeit Pentus-Rosimannusvalmima järgmise aasta kevadel. Uuringud hõlmavadenam kui 2 km² suurust mereala neljakilomeetri pikkusel rannikuribal RussalkastMeriväljani.Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusmärkis, et linnarahva poolt kõige käidavamrannikuosa algab Russalka juures ning lõppebMeriväljal ja just selles piirkonnas on ka mereltmandrile kanduv paha lõhn kõige tuntavam.Riik valmis raha panustama. “Uuringu abil onkeskkonnaministeeriumil saada detailne infoselle kohta, miks meri haiseb ja kuhu riik japealinn peaksid investeerima, et hais kaoks jamerevesi puhtaks saaks,” selgitas Pentus-Rosimannusuuringu tellimise eesmärki. “Me eisaa kuidagi muuta seda, et looduslikult on Tallinnalahe veevahetus kehvapoolne, küll agavõiksime seada eesmärgiks merrelastava veesenisest hoolikama nitraatidest puhastamise,sisse jooksude praegusest sügavamale paigaldamiseja merepõhja mehaanilise puhastamisevetikatest.”Viimane tegevus on efektiivselt võimalikteostada siiski vaid vahemikus Russalkast lauluväljakuni,sest edasi on merepõhi tulemuslikekoristustööde korraldamiseks juba liialt kivine.“Oleme valmis koos Euroopa Liidu abirahagapanustama merevee kvaliteedi parandamisehüvanguks kuni viis miljonit eurot,” kinnitasminister. “Reaalselt vajamineva summa suuruspeaks selguma järgmise aasta kevadel, milvalmib uuring ise ning sellega koos ka Tallinnalahes saastealade liikumise hüdrodünaamilinemudel.”20 Tööstus

KESKKONDPUHASTUSVAHENDITE TOOTJAAS ESTKO JULGUSTAB TÖÖS-TUSEID KESKKONNAHOIULEPANUSTAMAEesti pesemis- ja puhastusvahendite tootja AS ESTKO arendab ökotooteidning kutsub kõiki tööstus- ja tootmisettevõtteid julgemalt keskkonnateadlikupuhastusainete kasutamisel abi küsima.„Olles ise tööstusettevõtte, oleme väga hästi kursis tehaste ja tööstustekitsaskohtadega seoses Euroopas nõutava keskkonna- ja tööohutuspoliitikaning keskkonnateadliku puhastusainete kasutamisega,“ ütleb AS ESTKOjuhataja Liina Kikas.Üheks oluliseks ülesandeks oma toodete arendamise, tootmise ja müügikõrval peabki AS ESTKO pädevate töötajate professionaalsete teadmisteautopesulaid, koole ja lasteaedasid ning kõiki teisi, kes vajavad igapäevaseltoma töös puhastusaineid ja soovivad oma töötajatele heaoluks luua tervisesõbralikkuõhkkonda.„Meie põhimõtteks on kulutada loodusressursse ratsionaalselt eelkõigepakendite taaskasutamise ja transpordi tõhusa korraldamise kaudu ningkasutada materjale ja tehnoloogiaid, mis ei reosta keskkonda ega omakahjulikku mõju inimeste tervisele. Teavitame alati meie toodete võimalikkumõju oma klientidele ja äripartneritele,“ räägib Kikas.AS ESTKO toodete kvaliteedist, keskkonnasõbralikkusest ning tootmiseohutusest ja puhtusest kõneleb ka asjaolu, et ettevõte on investeerinudseda tõstab asjaolu, et meie klientideks on nii suuremad kui ka pisemad organisatsioonidja äriühingud Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Soomes,“loetleb Kikas ja lisab, et ESTKO puhul on tegemist rahvusvahelisel tasemelaktsepteeritud ettevõttega.“Uusi tooteid arendatakse vastavalt turu vajadustele ja lisaks omamatoodangulepakub Estko koristustarvikuid ja pehmepaberi tooteid -hetkel on AS-iESTKO koguvalikus üle 1000 nimetuse. Kaheksa AS ESTKO toodet kannavadPõhjamaade Luige (Svanen) ökomärgist, mis garanteerib, et tähistudtoode vastab karmidele keskkonna- ja kvaliteedinõuetele. Lisaks on valikuska kolm toodet, mis vastavad Soome Astma- ja Allergialiidu kriteeriumidele.Tallinna lähistel Kiili vallas asuva AS ESTKO aastakäive aastal 2012 oli 3,2miljonit eurot, millest umbes 25% moodustab eksport. 1991. aastal loodudettevõttes töötab täna üle 30 inimese. ESTKO on üks suuremaid kohalikketööandjaid, kuulub Kiili Ettevõtjate Liitu ning toetab rõõmuga kogukonnategemisi.Tel: +372 6 790 300Fax: +372 6 790 301E-post: info@estko.ee www.estko.eeaugust 201321

KESKKONDTTÜ meresüsteemide Instituudi vanemteadur,Tallinna lahe veekvaliteedi uurimisrühmaprojektijuht Ants Erm nentis, et nii Pirita jõgikui ka reo- ja sadevete sisselasud viivad merresuure koguse lämmastikku.“Sisse tuleb palju ülemäärast lämmastikku,samas – kui sissejookse poleks, oleks mereveeslahustunud looduslik lämmastik juba juunikuuksära tarvitatud, tekkiks lämmastiku defitsiitja vetikate kasv peatuks,” iseloomustasErm merevee seisundi muutumist. “Uuringuston siiani välja tulnud, et sadevete hulga suurenedessuureneb ka lämmastikühendite kontsentratsioonvees, kusjuures kõige suurem osasaastest läheb merre Russalka kollektori kaudu,teiste osa on marginaalne.”Soe ilm põhjustab reostust. Tänavu tuvastatiRussalka juures kõige suurem nitraatide voogmerre ajavahemikus 15. juunist 5. juulini, sedapõhjustasid soojad ilmad ja juunikuus sadanudvihm. Ka keskmisest tugevamad tuuled põhjustavadrannaala kattumist vetikatega. NäiteksRussalkast Vanasadama poole jäävale alale kogunevadvetikad just suurte tuultega, samas kuiMerivälja alune meri reostub ennekõike vaikseja päikselise ilmaga. Uuringute abil täheldasidteadlased, et vetikate vohamise kõrgperioodalgab juunikuus ja kestab septembri alguseni.Seniste tulemuste põhjal soovitavad TTÜMere süsteemide Instituudi teadlased kolmeviisi rannikuala parandamiseks. Tõhusaim, entTALLINNAS Russalka juuresasub küll mitteametlik, kuidlinlaste meelest siiski heasupelrand. Suur osa suvitajatesilmselt ei tea, et just sealjookseb süvaveekollektorikaudu merre suur osa pealinnareoveest. FOTO: RAUL MEEilmselt ka kõige kulukam, oleks sissejooksudestmerre tuleva vee puhastamine. Merepõhjast jarannalt vetikate kokkuriisumine oleks lahendusvaid Russalkast lauluväljakuni, sest edasinemereäär on kivine ning tehnikaga seda tehaei saa. Kolmanda võimaliku lahendusena onteadlased pakkunud, et sissejooksu torusid pikendadanii, et need ulatuks kaugemale ja sügavamale.Viimane vajab täiendavaid uuringuid,keskkonnamõju hindamist ja riskianalüüsi.Neli aastakümmet ka ise Meriväljal elanudAnts Erm tunnistas, et kogu selle aja vältel onsuvekuudel merelt ebameeldivat roisklõhna levinud,pole praegu eriti parem ega hullem kuiaastakümneid tagasi.“Ma olen üsna skeptiline, kas mingite inimesepoolt tehtavate meetmetega õnnestuks vetikatevohamist pärssida, Merivälja kandis onsee eriti keeruline,” märkis Erm. “Russalka juuressaaks ehk mere mõnevõrra puhtamaks, kuilauluväljaku sissejooks hoopis kinni panna.”Meresüsteemide Instituudi modelleerija IljaMaljutenko tehtud simulatsioonidest ilmneb,et heitvee levik Tallinna lahes oleneb ennekõiketuule tugevusest ja suunast. Nii mõjutab Piritajõgi Russalka ümbrust peamiselt põhjakaarestpuhuvate tuulte puhul, lõunatuulega sattubreostus aga Merivälja kanti. Idatuul lükkabvetikad merele, osa aga liigub siiski ka Maarjamäeja Russalka randa.“Pirita jõe mõju rannaalale vetikatega reostusetekkimises on suur,” märkis Maljutenko.22 Tööstus

KESKKONDKronoloogiaHeitmekogusoluliseltvähenenudKUNI 1970NDATENI voolaskogu Tallinna tööstuslik jaolmereovesi otse merre,ilma et selle puhastamisegaoleks suuremat vaevanähtud.1978. AASTAL paigaldatiVana sadama ja Russalkavahelisele alale süvaveekollektor,väiksemad reoveekollektoridsuleti.1980NDATEL merre suunatudheitveest enam väävelvesinikkuei leitud.1992. AASTAL suleti Tallinnatselluloosikombinaat,see asjaolu vähendas märgatavaltmerre suunduvatsaaste kogust.ALLIKAD:KESKKONNAMINISTEERIUM, ÄRIPÄEVLAOD JATÖÖSTUSEDPUHTAKS!PUHASTUSMASINATE JA PUHASTUSVAHENDITE MÜÜKTALLINNKadaka tee 3Tel 6519 080info@puhastusimport.eeTARTUTähe 131Tel 7420 131tartu@puhastusimport.eewww.puhastusimport.eeaugust 201323

SOOVITUSKeti määrimise probleemidtulenevad üle- või alamäärimisestMEELIS VARIMAAOÜ Addinol Lube Oil müügijuhtPaljud masinad ja tootmisliinidtöötavad lintide ja kettidega.Neid kasutatakse eelkõigetüki- ja puistekaubatransportimiseks ning jõuülekandeks tööstuslikel tootmisprotsessidel.Keti määrimiselesinevad tehnilisedprobleemid onsageli tingitud ülevõialamäärimisest,seetõttu on õli optimaalnekandminemäärimiskohtaerakordselt tähtis.Erinevad töötingimused. Olgupuitlaastplaatide tootmisel,auto- või elektrotehnikatööstuses,isoleermaterjalidetööstuses, tekstiili- ja toiduainetööstusesvõi klaasi japlasti töötlemisel – ilma kettidetaei toimi seal peaaegumiski. Seejuures peavad ketidtöötama väga erinevatesekspluatatsioonitingimustes,mis tähendab määrdeaineletõelist väljakutset. Kettideoptimaalse jõudluse ja pikatööea tagamiseks on sobivamäärde aine kasutamineerakordselt tähtis. Vastaselkorral on tagajärjeks kulumine,korrosioon, saaste ja setted.Neist tulenev katkendlikliikumine, muutunud ketiliigenditelõtk (väljavenimine),valju liikumismüra või suisatöö seiskumine võivad viiatootmiskvaliteedi ja -mahulangemiseni.Pretensioonikad nõuded.Kettide kasutusvõimalusterohkuse tõttu esitataksemäärdeainetele hulgaliseltnõudeid. Ketimäärdeainedpeavad täitma põhiülesandeid,nagu määrima, jahutamaning kaitsma hõõrdumise,kulumise ja korrosioonieest. Lisaks ei tohi nadsoodustada setete teket. Nadpeavad olema survekindladja leevendama ajamikettidetöös esinevaid tõukeid ja lööke.Väike õlikulu ja energiakokkuhoid on lisaväärtus.Määrdeaine vastavad omadusedsõltuvad baasõlist, mison kas mineraalne või sünteetiline,ja manustepaketist.Tähtsaimateks kriteeriumidekson määrdeaine valimiseltemperatuur, keti töökiirus,ülekantav jõud ja erinõuded,mis tulenevad vastavastkasutusvaldkonnast.Terex pakub sobivat tehnikat iga töö jaoks.^^^^^Uuenenud 9 Generatsiooni liigendkalluridkandevõimsusega kuni 38 tonniTorn- ja autokraanadTeehöövlidRataslaaduridRatas- ja roomikekskavaatoridAS AKK Terex masinate amelik esindaja EestisKüsi hinda : +372 56 653 956 | +372 56 664 960 või külastage www.akk.ee24 Tööstus

SOOVITUSTasub teadaEristatakse neljamäärimisviisiMANUAALNE MÄÄRIMI-NE, kus määrimine toimubpintsli, õlikannu või aerosooligaaeglaselt töötavatekettide puhul.TILKÕLITUS, kus määriminetoimub tahtõlitiga, tilkõlitigavõi nõelklapiga tilkõlitigakettide puhul.SUKELDUSMÄÄRIMINE, kuskett jookseb pidevalt läbiõlivanni. See sobib keskmisteketikiiruste puhul.MINIMAALNE ÕLITUS PIHUS-TIGA, kus toimub tsüklilineõlitus. See on juhitav vastavaltekspluatatsioonitingimustelening määritakseainult libisevaid ja koormatudpunkte ja sobib kiirestiliikuvate kettide või suurtekoormuste puhul.Pane täheleMäärdeaine valmiskriteeriumidTEMPERATUUR. Ajami- jatransportöörketid töötavadsageli erakordsetes temperatuuritingimustes.Külmhoonetetransportöörketid töötavadnäiteks väga madalateltemperatuuridel. Optimaalsemäärimise tagamiseks peaksidseetõttu selle valdkonnaketiõlid olema madala hangumistemperatuurija viskoossusega.Pagaritööstuse ahjudetransportöörketid nõuavadaga hoopis temperatuurikindlaidkõrge viskoossuse jaleektemperatuuriga määrdeaineid.Seepärast kasutatakseneis tööstusharudes üksnessünteetilistest baasõlidesttoodetud ketiõlisid.KIIRUS. Mootorsõidukite kiirestiliikuvad ketid nõuavadväga hea nakkevõimega õlidekasutamist, et vältida õli väljatsentrifuugimist. Vastukaalukssõidukitele vajatakse kiiretestööstusmasinates täpsedoseerimise tõttu vaid minimaalseskoguses õli. Vajalikunakkuvuse tekitab siin (õliroomavuse ja libisemisvõimetõttu) enamasti ainult normaalnefüüsikaline nakkuvusõlitusavas. Sellega saavutatakseoptimaalne energiakulu.KOORMUS. Loomulikult mängibmäärdeaine valikul tähtsatrolli ka keti koormus. Suuremakoormuse esinemisel nõutakseüldjuhul kõrgema viskoossusegaja heade sööbimisvastasteomadustega manuseidsisaldava õli kasutamist.TÖÖKESKKONNA TINGIMUSED.Kui ketid puutuvad töötadeskokku tolmu, vee või agressiivseteainetega, vajataksemäärdeaineid, mis on eriti hearoomavusega. Need määrdeainedtungivad ketilülide vahele,tagades kindla kaitsekorrosiooni ja kulumise eest.SPETSIAALSED KASUTUS-VALDKONNAD. Erilist ettevaatustnõudvates valdkondades,nagu nt toiduaine-, farmaatsia-ja kosmeetikatööstuses,kasutatakse määrdeaineid,mis ei ole kokkupuuteltoiduainete, ravimite või kosmeetikatoodetegaohtlikud, stei saasta toodet ega kahjustatarbija tervist. Need määrdeainedpeavad olema kantudNSF H1 toodete nimekirja võivastama rangetele füsioloogilistelenõuetele. Põllu- ja metsamajanduses,näiteks saekettidemäärimisel, tuleb kasutadabiolagunevaid tooteid.ALLIKAS: ADDINOL LUBE OILGILJOTIINKÄÄRIDVaata lähemalt meie koduleheltwww.amada.eeRaugust 201325

TOOTEARENDUSSAMSUNGI Smart TV hotellikasutajatele mõeldud lahendust tutvustavad SamsungEesti juht Martin Sarap (vasakul) ja Tallink Hotelsi juhataja Taavi Tiivel.FOTO: ERIK PROZES26 Tööstus

TOOTEARENDUSIT-uuendusteeb hotellielumugavamaksTihe konkurents, tehnoloogia muutumine kättesaadavakslaiatarbekaubaks ning lisaväärtuse loomise nõue sunnib äriettevõtteidüha enam juurutama traditsiooniliste lahenduste asemel uusi.IIRIS LAHTkaasautorInnovatsioon tootearenduses pole ammuenam ettevõttesisene ponnistus – uusimadärilahendused sünnivad B2B sektoris tihedaskoostöös, kus lõppsiht on üks: eristuvamtoode ja õnnelikum klient, mis kajastub päevalõpus positiivse majandustulemusena.Maailma juhtiva elektroonikafirma SamsungElectronics ning Eesti suurima hotellioperaatoriTallink Hotels hiljutine koostöö kinnitab,et alati pole innovatsiooniks vaja revolutsiooni– piisab tavalise televiisori vahetamisesttarga teleri vastu. Taavi Tiivelil, Tallink Hotelsijuhil, ja Martin Sarapil Samsung ElectorinicsEestist on põhjust rahul olla: äsja üle poole tuhandeSamsung Smart TV erilahenduse soetamisegateeb hotellikett silmad ette kõigile Baltikumimajutusasutustele.“Tegeleme oma toote arendamisega pidevaltja kuna telerid tuli niikuinii välja vahetada, siisotsustasime võtta turult kõige paremad,” ütlebTallink Hotelsi juhatuse esimees Taavi Tiivel. Temasõnul on televiisor igas hotellitoas “kohustuslikelement”, kuid trend kinnitab hotellikülaliste– eeskätt ärireisijate – nõudmiste kasvutehniliste võimaluste puhul. “See, et hotellilobby’s või toas on wifi, on elementaarne, agameie eesmärk oli teleri muutmine nutiseadmeks,mis asendab vajadusel süle- ja tahvelar-Kauplus GROLLSwww.grolls.eePeterburi tee 75Tel 60 70 160TÖÖRIIDED, TURVAJALATSID, TÖÖKINDAD, KIIVRID JPMaugust 201327

TOOTEARENDUSvutit või mängukonsooli, mis on integreeritudhotelli müügisüsteemiga, kus klient saab pealekõige muud teha, näiteks chek-out’i või tasudaarve, ja kus on internet ning erinevad äpid,”räägib Tiivel.Sobiv tarkvara hotelliketile arendati koostöösSamsung Electronics Eestiga, kelle käes onEestis telerimüügi liidrikoht ning kes on maailmasvaremgi selliseid lahendusi pakkunud.Samsung Electronics Eesti B2B lahendustejuhi Martin Sarapi sõnul ostetakse hotellidessetavaliselt kõige odavamad televiisorid. Sedaenam on Samsungi esindajal hea meel, et targatelerilahenduse koostöö teostati Eesti suurimahotellioperaatoriga, kelle juures tehakse poolmiljonit ööbimist aastas. Nüüdseks, kui SmartTVd on kasutuses olnud ligi kaks kuud, on uustehnoloogia saanud rohkelt positiivselt tagasisidet.“Nutitelerite soetamine oli meie jaokshea ja kaalutletud investeering. Valisime tee,mis üllatab, paneb ütlema “vau” ja jääb meelde,”on Tiivel rahul.Baltikumis esmakordne. Samsung ElectronicsEesti B2B lahenduste juhi Martin Sarapi sõnulsündis lahendus koostöös, millesarnast Lätil jaLeedul pole vastu panna – praeguon ainu laadnenutitelerite lahendus kasutuses kahes Tallinnahotellis, Tallink Citys ja Tallink Expressis.Tiiveli visiooniks on viia uusim lahenduskõikidesse Tallinki hotellidesse nii Tallinnaskui ka Riias. “Paari aasta pärast on see jubastandard,” usub Tiivel ja on veendunud, et tulevikuson võimalik teleri kaudu tasuda hotelliarved,broneerida kohad restoranis ning teostadamuidki toiminguid.Tema hinnangul on Smart TVde trumbiks visuaalseatraktiivsuse kõrval kõrge multifunktsionaalnevõimekus, mis lubab täita kolm ees-Mis on misSamsung SmartWidget solutionTEGEMIST on targa lahendusega:hotelli külalisedsaavad kasutada SamsungSmart TV platvormilmänge ja rakendusi naguFacebook, Skype, Youtube,web browser, Angry Birdsjmt, mis lubab kliente tundaend nagu kodus.SOFT AP võimaldab klientideltelerisse ehitatud wifikaudu ühendada juhtmevabaltoma seadmed (telefon,fotokas, tahvelarvuti)teleri ekraaniga ningnäidata enda nutiseadmesisu suurel ekraanil. Kliendidsaavad hotelli teenustekohta info otse telerist, mitteenam traditsioonilisesttrükitud brošüürist.LAHENDUS on paindlik, misvõimaldab hotellil luua kohandatudkanalite nimekirja,tervitus- või lühisõnumeidnii ühele külaliselekui ka külalisgruppidele.CMS-I kaudu on võimalik kakogu teleriparki ühest kohashallata ning teostadatarkvarauuendusi.ALLIKAS: SAMSUNG ELECTRONICSEESTIMeie eesmärk oli teleri muutminenutiseadmeks, mis asendabvajadusel süle- ja tahvelarvutitvõi mängukonsooli.Tallink Hotelsi juhataja Taavi Tiivelmärki: tagada hotellitoas interneti ning populaarsetee-rakenduste kättesaadavus parimalvõimalikul moel, maksimeerida hotellikülalisemeelelahutamine ning siduda hotelli tarkvaraalates müügisüsteemist kuni kliendihalduseniüheks tervikuks. Kuna hotellitubades on tasutawifi ja Smart TVdes internet, muudab see internetissurfamise veelgi mugavamaks ning hotellikülalinesaab lisaks telekanalite vaatamiseleteha ära kõik vajalikud internetitoimingud, olgunendeks siis maksed, uudiste lugemine võie-kirjade saatmine.Peale interneti sirvimise saab Smart TVsmänge mängida, mille tarbeks on telerisseinstalleeritud erinevad rakendused nagu näiteksülipopulaarne Angry Birds. Peale mängudeon teleris kasutamisvalmis ka populaarsedsotsiaalmeediakanalid ning suhtlusprogrammidFacebook ja Skype. Kuna tarka telerisse oninstallitud ka wifi-ruuter, ühendub hotellitelekagajuhtme vabalt mistahes nutiseade. Nii onvõimalik näiteks päeval telefoni või tahvelarvutigatehtud fotosid, salvestusi või videoid õhtulhotellitoas suurelt ekraanilt vaadata.Taavi Tiiveli arvates kinnistab Tallink Hotelsispüstipandud lahendus Eesti kui IT-riigi kuvandit,sest hotellikülastajate enamuse moodustavadvälisriikide äri-, konverentsi- ja puhkusereisijadSoomest, Venemaalt ja teistest riikidest.Martin Sarapi hinnangul muudab uus Tootmiseautomatiseerimine Insenerteenused MasinaehitusAS Tech Group Kaabli 11, Tallinn, EESTITel 667 0845 info@techgroup.ee www.techgroup.ee28 Tööstus

TOOTEARENDUSMETALLILÕIKERIISTADLINTSAEDMÕÕTERIISTADKEERMESTUSMASINADMAGNETALUSEGAPUURPINGIDFAASIMIS MASINADLINTSAELINDIDELEKTRILISEDINSTRUMENDID20 aastat edukalt Eesti turul!Kadaka 74 D, Tallinne-post info@katomsk.eewww.katomsk.eetel +372 677 56 71tel +372 672 02 66august 201329

TOOTEARENDUSlahendus hotellipidaja jaoks oluliselt lihtsamakska hotelli infokanalite haldamise ja personaalsetepakkumiste tegemise, sest Smart TVon n-ö süsteemiteleviisor: “See tähendab, et talon spetsiaalne juhttarkvara, kust saab hotellikülaliseeelistustest lähtuvalt tõsta esile erinevaidrakendusi, teha eripakkumisi, hallatakõikide telerite keelevalikut ja hääletugevust.”Sarapi sõnul võimaldab süsteem genereeridaklientidele erinevaid pakkumisi ja personaalseidsõnumeid. “Igaüks, kes tihti reisib,teab, kui meeldiv on saada oma lemmikjoogilevõi -söögile sõbrahind lobby-baarist või restoranist,”toob Sarap järgmise näite ja lisab, etuus lahendus lubab koostada sarnaste isikutunnustealusel ka grupipakkumisi. Projektis kasutatudtelerite puhul töötab süsteem üle võrgu,vajamata spetsiaalset lisaseadet. “Telekas on isejuba nii tark, et suudab seda infot enda sees töödeldaja siis kuvada,” selgitab Sarap.Koostöö liigub hotellidest merele. Tallink jaSamsung vaatavad Smart TVde projektist agakaugemale. Innovatsioon jätkub merel, mis onmuutunud tänu mugavale laevaühendusele arvestatavakskonverentsiturismi korraldamisepaigaks. Tiiveli ja Sarapi hinnangul on konverentsiärisinnovatsiooni võtmeks mugavam jakasutajasõbralikum tehnika, mis paneb punktiiganenud projektor-lahendustele ja lõpetabseniste valguskastide ja juhtmete kasutamise.“Plaanime laevadel kasutusele võtta Samsungipuutetundlikud ekraanid, mis on juhitavadühest serverist, kuhu on võimalik näidatakogu kuvatav info ning mis on konverentsiläbi viijatele kordades mugavam lahendus,”avab Tiivel uuenduste tagamaad.Tallink City hotellis ja Tallink Ekspressi hotellison 510 Samsung Smart TVd.Nutiteleritesoetamineoli meiejaoks heaja kaalutletudinvesteering.Valisimetee, misüllatab,panebütlema“vau”ja jääbmeelde.Tallink HotelsijuhatajaTaavi TiivelTaustSamsung Electronics EestiELEKTROONIKAMÜÜJA EESTIS: iga kolmastelekas, iga neljas külmkapp ja pesumasinkannab Samsungi brändi.SAMSUNG ELECTRONICS EESTI ontehnoloogia innovatsiooni partner paljudeleEesti ettevõtetele nagu Tallink Hotels,Olympic Casino, Tallinna Bussijaam,ML Novator, City TV, Hansab ja Sisetelevisioonjmt.ELECTRONICS on tehnoloogia valdkonnaglobaalne liider. Samsungi põhiprioriteedikson pidev toodete areng ja innovatsioon,millega ettevõte muudab telerite,nutitelefonide, personaalarvutite, printerite,kaamerate, olmeelektroonika, sidesüsteemide,meditsiiniseadmete, pooljuhtideja LED-lahenduste maailma meie igapäevaelus.ETTEVÕTE annab tööd kokku 236 000 inimesele79 eri riigis ning eelmise aasta konsolideeritudmüügitulu ületas 187,8 miljarditUSA dollarit.Tallink HotelsEESTI suurim hotellikett (1291 tuba).NELI maja Tallinnas ja üks Riias: Tallink CityHotel, Tallink Spa & Conference Hotel, TallinkExpress Hotel ja Pirita Top Spa Hotel,Tallink Hotel Riga.500 000 ööbimist aastas.PEAMINE sihtrühm välismaalased.ALLIKAD: SAMSUNG ELECTRONICS EESTI, TALLINK HOTELS,ÄRIPÄEV30 Tööstus

REKLAAMaugust 201331

SÜNDMUSKOPAMEESTE tänavusest võistlusest võttis osa 33 rasketehnika operaatorit. FOTOD: MK FOTORasketehnika jõuproov panikümned kopamehed higistama. Töö,mis nõuab täpsust, osavust ja silmamõõtuAIN ALVELAain.alvela@aripaev.eeRasketehnikaga töötamisevaldkondades sõltub tootlikkuslisaks headele masinatelejust oskuslikest masinajuhtidest– nende töö efektiivsusestja õigetest töövõtetestobjektil. Tunnustamaksseda fakti, toimus Kehtnasprofessionaalsete rasketehnikajuhtide jõukatsumine – Eestioperaatorite võistlus 2013.Osalema olid oodatud masinajuhidkõikidest rasketehnikagatöötavatest ettevõtetestüle Eesti, sõltumata sellest,mis marki tehnikaga nad igapäevaselttööd teevad. Tänavuastusid võistlustulle 33 ande-Mis on misEdetabel2013. aasta Eesti operaatoritevõistlusel said kokkuvõttesparimad skoorid:1. KOHT – Väino Sõber,AS Nurme Turvas2. KOHT – Teet Lepikso,OÜ Kohila Vineer3. KOHT – Ahti Küünarpuu,OÜ Lääne TeedALLIKAS: AS WIHURILoe veebistWWW.WIHURI.EEPõhjalikum informatsioon üritusestja tulemuste tabel.kat ja südikat masinaoperaatorit,et karmi mõõduvõtmisetulemusel kindlaks teha rasketehnikaoperaatorite paremik.Võistlejate oskused pandiproovile erinevas suurusesCaterpillar masinate peal. Niinagu päris tööplatsil, olid kavõistlusel parimad need, kessuutsid kõigi masinatega stabiilselthea tulemuse saavutadaning seejuures olla täpsedja vähe trahvipunkte teenida.Mitmekülgsed oskused. Kunavõistlus toimus kolme küllaltkierineva masina peal samalajal, oli tulemuste lõppseisviimase hetkeni lahtine.Üks võistlusharjutus oli rataslaaduriga,mille parimadolid: 1. Sten Selge, 2. Väino Sõber,3. Teet Lepikso, kes läbisidtrassi heade aegadega vigutegemata. Mõned võistlejadtegid võistlusharjutuseneist veelgi parema aja, kuidkahjuks ei suutnud nad vältidavigasid ning pidid seetõttuesikoha loovutama. Üks enimelevust tekitanud osa võistlusharjutusestoli frontaallaadurigakoonuste vahel tagurdamine,kus pidi opereerimavaid peeglist nähtu või tagurdamiskaamerastkuvatava pildialusel.Teine võistlusharjutus oliCat uue F-seeria laadurekskavaatoriga,mille parimad olid:32 Tööstus

SÜNDMUSRASKETEHNIKA juhtimine eeldab ka tugevatihurammu.VÕISTLUSE üldvõitja Väno Sõber ettevõttestNurme Turvas.KOHMAKA ekskavaatoriga tuli sooritada graatsilisipoognaid takistuste vahel.1. Egert Saare, 2. Ahti Sepp,3. Teet Lepikso, kes kõik tegidvõistlusharjutuse ära vägahea ajaga ning peaaegu puhtalt.Selle harjutuse puhul pididmehed olema eriti täpsedvigursõidus ning neil pidi olemaka piisavalt vilumust, etpostidega piiratud võistlusrajallahtikäiva laadurkopagarehvi tõsta ning tagakopagavett täis ämbrit teisaldada. Samasei saa jätta märkimata, ettegemist oli kõige vaatemängulisemaalaga – päris mitmedvõistlejad said rajal rattadmaast lahti. Võrdluseks on huvitavvälja tuua, et parim sooritusvõttis laadurekskavaatorigaaega 3 minutit 38 sekunditning kõige kauem kestnudsooritus kestis üle 9 minuti!august 2013Kiirustades tulevad vead.Kolmas võistlusharjutus tehtibuldooseriga, millega läbisidpooled võistlejatest raja puhtaltilma vigu tegemata. Samaskohtuniku järelepärimisepeale soovisid 98% võistlejatestmasinaga opereerimisetutvustamist. Harjutuse parimad:1. Kaupo Puust, 2. MargusTreial, 3. Ahti Küünarpuu.Tulemuste koondtabelitvaada tes selgub, et võrdseltpalju kordi tehti vigu rataslaadurilja laadurekskavaatoril– keskmise suurusega rataslaaduron paljude meestejaoks vähem tuttav masinning laadurekskavaatorigasaadud trahvipunkte võib selgitadafenomeniga, et paljudvõistlejatest tunnevad masinat,kuid kiirustamisega kaasnevadvead.Kõige vähem teeniti trahvibuldooseri peal, mis on omaolemuselt ja tööpõhimõteteltlihtne ja kiiresti õpitav masin.Siiski näitas ka buldooseriharjutus, et kiirustades läksidvõistlejatel liigutused segaminija tuli tahtmatult ebaõnnestumisi.Kogu võistluse parimakspärjatud ASi Nurme Turvasoperaatori Väino Sõber eduseis nes stabiilsuses ning pigemtäpses soorituses ja vähestestrahvipunktides, mittetrassi kiiresti läbimises. Kindlastimängis võidu puhul omarolli ka tema pikaajaline töökogemuseri liiki masinateltöötamisest.Võistlus kui looming. “Olenvarem käinud põllumajandustehnikavõistlustel ning omansarnastelt võistlustelt kogemusi.Kuna praegu töötan igapäevaselttraktoril ja ekskavaatoril,kuid neid masinaid võistlusharjutusteskasutusel ei olnud,pidin soorituse ajal pingsaltkaasa mõtlema,” märkisVäino Sõber oma võitu kommenteerides.“Võib-olla õnnestusidmul võistlusharjutusedpeaaegu ilma trahvipunktidetaka seetõttu, et ma ei kiirustanudega opereerinudmasinaid “automaatselt”. Minujaoks oli see esimene kordaCat-masinaid proovida ja peabütlema, et päris hea tunne oli.”Kõik osalejad said meened,iga võistlusharjutuse parimaderiauhinnad ning esikolmikkingituseks Cat-mobiiltelefonid.Esikoha võitnud operaatorsõidab sügisel aga koos kaaslasegapeaauhinnaks olevalepuhkusereisile HispaaniasseMálagasse, mis sisaldab kaCaterpillari demo- ja koolituskeskusekülastust.Võistluse peakorraldajaKadri Ahu ASist Wihuri kommenteerisauhinnatseremooniajärel: “Tagasiside on üritusekohta olnud positiivne ninginfo jõuab osalejate kaudu ühaenamate ettevõtete ja operaatoriteni.Kuna võistlus kogubjärjest populaarsust, olemepaari aasta pärast tõenäoliseltolukorras, kus peame võistlusemitme päeva vältel korraldama.Aga meil on selle ülevaid hea meel, sest rasketehnikaoperaatorid teevad igapäevaseltränka tööd ning see ürituson nende jaoks hea võimalusnatuke tööpingeid maandadaja ametivendadega kokkusaada.”33

ENERGEETIKAVaikuseta vaikuses –tuuleenergeetikalekollektsioneeritaksetakistusiSee suvi tundus tuuleenergeetika koha pealt kuidagi harjumatult vaikne.Mitte et tuuled ei oleks puhunud või tuulepargid ei oleks elektrienergiattootnud. Seda mitte. Aga tuuleenergeetikuid nagu ei süüdistatudkiseitsmes surmapatus. Ometi ei olnud seekordsed suvekuud sugugivaiksed. Tootjate ja valitsejate vastasseis jätkus.TÕNU TALVARkaasautor17. veebruaril jäeti riigikogu suures saalispooleli elektrituru seaduse muutmise seaduseeelnõu teine lugemine. Järge ei tulnud.Tuuleenergeetika oli ja on endiselt ebakindluseküüsis. Ja vaevalt ta sealt ka kohe pärast riigikogusuvepuhkuse peatset lõppu lahti pääseb.Siis on nina all kohalike omavalitsuste valimisedja muud poliitiliselt pakilised asjad. Ennekui eelnõust seadus tehakse, ei saa investoridja arendajad edasise kohta otsuseid langetada.Puudub kindlusetunne.Riigikogu majanduskomisjoni esimeesKaja Kallas ütles suvepuhkuse lävel Tööstusele,45megavatti on Eestiuusima, NeljaEnergiale ja EestiEnergiale kuuluvaPaldiski tuulepargikoguvõimsus. Parkavati 13. augustil,seal on kasutuselUSA firmalt GeneralElectric tarnitudtuulejõujaamad.et nagu üldkogu talvel otsustas, ei saa eelnõugaenne edasi tegeleda, kui on käes Euroopa Komisjoniotsus selle kohta, kas ja kuidas taastuvenergeetikaleriiklikku toetust tohib maksta.Paraku ei olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumriigiabiloa ametlikku taotlustveel esitanudki.Vähe sellest – eelnõus on endiselt näiteksseaduse tagasiulatuva mõju klausel. Teisisõnu– ühtedes majandamistingimustes sõlmitudlepinguid tuleks täita teistes majandamistingimustes.Õigustatud ootuse üldtunnustatudprintsiipi ei oleks nagu olemaski. Lahtised onka omatarbe ja mitu muud punkti.“Samas ei taha me lasta sündida seadusel,mis lahendab küll ühe probleemi, aga kutsubesile mitu uut. Nii on riigikogus juhtunud küll,”ütles Kaja Kallas.“Riigikogu taha elektrituru seaduse muutmiseseaduse eelnõu ei jää,” kinnitas ta.“Kõik, mis Kaja Kallas teile rääkis, vastab34 Tööstus

UUSIM Eestituulepark,mille on rajanudkahasseNelja Energiaja EestiEnergia, avati13. augustilPaldiskis.FOTO: JANNEPÕLLUAASSama ala,aga erinevsuhtumineÜlejärgmisel kuul on kohalikeomavalitsuste valimised.Kus looduslikud olud lubavadja vald vastu ei ole, tegelebomavalitsus ka tuuleenergeetikaga.Näiteks Eesti võimsaim,Läänemaa Hanila tuuleenergeetikavald,kus toodab tuulestelektrit kolme tuuleenergeetikafirmaseitse tuuleparki.Esimene neist hakkas tööle2002. aastal. See oli mitte ainultHanila valla, vaid ka koguEesti esimene tuulepark.Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonitegevjuht TuulikiKasonen: “Ametlikult on omavalitsuserida detailplaneeringutealgatamine, ehituslubadeväljaandmine ja muu selline.”Aasta tagasi, kui Eestituule energeetika sai kümneaastaseks,ütles Hanila vallavanemArno Peksar: “Algusesoli asi uus ja huvitav. Pealegipaikneme tuuleenergeetikalesobival tuultele avatud rannamaal.Kes siis veel, kui mittemeie? Nüüd on tuuleenergeetikaüks meie tavategevusi.”Gardner Denverikruvikompressoritelekuni 5aastaneTASUTA garantii!Kadaka tee 5, Tallinn • tel 615 5550info@kompressorikeskus.eewww.kompressorikeskus.eeaugust 201335

ENERGEETIKAtõele,” kostis selle peale majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiasekantsler AndoLepiman. “Ainult et lugemise katkestamisestpeale möödunud aeg kulus Euroopa Komisjonigapeetud eelläbirääkimistele. Niipea kuisee eeltaotluse heaks kiidab, anname sisse põhitaotluse.”Paraku läks ka Euroopa Komisjon vahepealsuvepuhkusele. Vaevalt et ta enne suurt sügistEesti asja uuesti ette võtab. Nii et sina, Eesti taastuvenergeetik,muudkui oota edasi. Stabiilsetestmajandamistingimustest võid sa ikka veelvaid und näha.Ainult paistab õige. 11. juunil ütles MaailmaEnergeetika Nõukogu (World Energy Council– WEC) aseesimees Leonhard Birnbaum Postimehele,et “taastuvenergia toetustest tuleks loobudaja sundida rohelise energia tootjaid konkureerimateistega võrdsetel alustel”.Aga Leonhard Birnbaum ei olnud nii rääkideserapooletu. WEC aseesimehe ametipost ontema ühiskondlik amet, palka saab ta aga saksakontsernilt E.ON, mis toodab elektrienergiatpeaasjalikult kivisöest, tuumakütusest ja gaasist.Taastuvenergia osatähtsus on E.ON is vaidüheksa protsenti.Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhtTuuliki Kasonen on nõus, et toetused kaotataks.“Aga ainult juhul, kui ei toetata ka põlevkivienergeetikat.Seda subsideeritakse varjatult,”kinnitas ta. “On üldtuntud tõsiasi, et põlevkivielektrihinda hoitakse kunstlikult madalal.Kui on võrdsus, siis olgu täielik võrdsus.”Kas vahendada saastajat? Mõttelennul polepiire. Ka siis, kui viltu mõeldakse.Kusagil – ilmselt Eesti Energias, sest keegimuu meil fossiilsetest kütustest elektrienergiatei tooda – võeti pähe asendada põlev kivikivisöega.“Ahvatlevad CO ²ja kivisöe hetkel madaladhinnad. Aga need ei ole igavesti madalad. Esimesehind sõltub poliitilistest otsustest, teineturunõudlusest. Mõlemal on mood aeg-ajaltmuutuda,” rääkis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonijuhatuse esimees Martin Kruus. “KuiEuroopa hakkab massiliselt kivisütt rabama,tõuseb selle hind nagunii. Ja siis? Orienteerumetagasi põlevkivile? Kannapöördeid ei olekerge teha.”Küsin omalt poolt juurde: aga energiajulgeolek?Kivisüsi tuleb välisriikidest sisse osta. Põlevkivion vähemalt oma. Tuulest ja biokütustesträäkimata.Ja mis mõte on asendada üks saastaja teisesaastajaga? Euroopa hoiab endiselt saastamiselõpetamise kurssi.Külalised üllatusid. Pikka aega töötasid Eestisnelja tarnija tuulejõujaamad. Need on EnerconidSaksamaalt (näiteks Esiveres), WinWindidMe eitahalastasündidaseadusel,mislahendabküllüheprobleemi,agakutsubesilemitu uut.Nii on riigikogusjuhtunudküll.riigikogumajanduskomisjoniesimees KajaKallasKa kohalik kasuon olulineSoomest (näiteks Viru-Nigulas), Nordexid Norra-Taaniühisfirmast (näiteks Pakris) ja Siemensid(näiteks Läätsal).Möödunud aasta septembrikuus hakkasidaga Paldiskis voolu andma viiendalt, USA firmaltGeneral Electric ostetud tuulejõujaamad.Pooled Pakri tuulepargi kaheksateistkümnesttuulejõujaamast kuuluvad Nelja Energiale japooled Eesti Energiale. Tuulepargi koguvõimsuson 45 megavatti. General Electric on maailmavõimsaim tuulejõujaamade tarnija, sellesfirmas on valminud 21 000 tuulejõujaama.Aga see selleks. Nimelt kutsusid Eesti TuuleenergiaAssotsiatsioon, Eesti Energia ja NeljaEnergia mõni aeg tagasi külla rühma GeneralElectricu tippinsenere ja -juhte. Visiidi eesmärkoli analüüsida Eestis kehtivaid võrgugaliitumise tingimusi.Paldiskis osutus komistuskiviks tuulepargija elektrivõrgu koostöö. Euroopa kontekstiskehtivad Eestis ülemäära keerulised tuule pargipõhivõrku vastu võtmise reeglid. Näiteks ei nõuateiste Euroopa riikide põhivõrgud eelnevaltreaalseid katsetusi. Nii jõudis Paldiski tuuleparkpiduliku avamiseni alles äsja – 13. augustil.Kas uus poliitika? Kui juba nimetatutele –elektrituru seaduse muutmise venimisele, kavandatavaletoetuste kärpimisele, põlevkivikivisöega asendamise mõttele ning raskustelevõrguga liitumisel – lisada teised olemasolevad takistused, võivad taastuvenergeetikudükskord isegi oma missioonitundele käegalüüa. Sest kaua sa ikka kraane üha kõveminikinni keerava riigiettevõttega = riigiga maadeldajõuad.Seni on näiteks karta, et energiaühistute asutaminekriginaga kulgeb. Asjaajamine on liigakeeruliseks aetud. Ja omaosaluse määr liiga kõrge.Näiteks Saksamaal nii ei tehta.2010. aasta sügisel leppisidNelja Energia ja Hanilavald kokku, et pool protsentiselle tuuleenergeetikaettevõtteHanila vallas paiknevatestuuleparkides toodetavaelektrienergia eest saadavasttulust suunatakse kohalikuelu edendamiseks.See raha kantakse kord kvartalisüle ühiselt moodustatudMTÜ Hanila Valla Toetusgruppkaudu.Ajavahemikul 2010 IV kv –2013 II kv sai Hanila vald NeljaEnergialt sedaviisi 60 969eurot. Maakohas on see suurraha.Selle rahaga on aidatud renoveeridaHanila valla seltsimaja,osteti kohalikule lasteaialeuued voodid ja tuletõrjeseltsipäästeautodele rehvid,toetati Kinksi külaplatsileelektrivalgustuse toomist, tehtikorda Hanila ja Karuse kalmistuväravad jne, on korraldatudküla- ja kihelkonnapäevi,jaaniõhtuid , spordivõistlusining mida kõike veel.36 Tööstus

REKLAAMKikas OÜ on asutatud 1996.a. Järlepas. Tunnustatud Kikase tooted on:restoranide, kiirtoitlustajate, koolitoitlustajate, pitsa- KIKAS OÜSaha tee 8, Loo, Harjumaa / tel: 608 0630info@kikas.ee www.kikas.eeKikase kanašnitselKAITSE OMA PROTSESSE GRUNDFOSIGA!GRUNDFOS-HILGE sanitaarpumpade valiktoiduaine-, õlle- ja farmaatsiatööstuseleGrundfosi sanitaarpumba valik pakub 100% ohutut tootmist,vältides täielikult bakteritega a saastumist! õlletööstus piimatööstus karastusjoogid veinitööstus lihatööstus kommi-ja maiusetööstus SIP-puhastustehnoloogia Grundfos Novalobe –laba-rootor pump kõrge viskoossusegahttp://ee.grundfos.com/vedelikele.GRUNDFOS-hilge Euro-HYGIA ® –lai roostevaba tsentrifugaalpumba valik,mis on tõestanud lihtsuse ja optimeerituddisaini ning kõrge standardigatoiduainetööstustes oma pikaealisust.august 201337

ENERGEETIKAMida karmimaks reeglid muudetakse, sedaraskem on neid täita, Seda enam sellele aegakulub. Aga mis siis, kui kõik see kokku on Eestiuus taastuvenergiapoliitika? Isegi tipp-poliitikuidja terveid parteisid on maa sisse tambitud.Kahtlaselt palju on eraettevõtjatest taastuvenergeetikuteteele tõkkeid kuhjatud.Nad ei ole üksi. Taastuvatest allikatest elektrienergiatootjad, sealhulgas tuuleenergeetikud,ei ole oma püüdlustes siiski üksi. Kusjuuressuurtootmine ei ole ainuke tootmine.Kõigepealt pöördus kevadel peaministerAndrus Ansipi poole rühm riigikogu saadikuid,seejärel Eesti Taastuvenergia Koda. Ühisavaldusegapöördusid samal aadressil EestiMaaturism, Eesti Väike- ja Keskmiste EttevõtjateAssotsiatsioon, Liikumine Kodukant ja LeaderFoorum. Seejuures saadeti Taastuvenergia Kojakirja koopia majandus- ja kommunikatsiooniministerJuhan Partsile, keskkonnaministerKeit Pentus-Rosimannusele, rahandusministerJürgen Ligile ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Andrus Ansip vastas riigikogulasteleoma tavalises võtmes: Eestis on kõikhästi, elu edeneb nagunii, raha on küllalt ja midagitäiendavalt ette võtta ei ole vaja.Ka rahvas rääkis. Aga ega ainult ühispöördumistegaüles astutud. Ühekaupa ka.Näiteks koguti Eesti Taastuvenergia Kojaja Taastuvenergia Klubi eestvõttel lühikeseaja jooksul sotsiaalmeedia vahendusel väikeenergeetikatoetuseks üle 700 erasiku allkirja.Needki saadeti peaministrile.Allakirjutanud soovivad, et valitsus leiaksEuroopa Liidu uuel eelarveperioodil Eestile laekuvatestsummadest raha ka väikeenergeetikale.Nad on veendunud, et ka energeetikaalaneväiketootmine võimaldab kahandada ühiskonnaökoloogilist jalajälge, võrgukadusid ja ülekandekulusid.Loomulikult jäävad väikeenergeetikatoel väiksemaks ka kodukulud ja paranebkeskkonnakaitse.Seevastu Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonkorraldas tänavuse traditsioonilise ülemaailmsetuulepäeva puhul rattaretke, millel kogutirahvajutte tuulest ja selle kasutamisest.Enne rattaretke tutvuti Eesti Rahvaluule Arhiivivastavasisuliste kogudega. Seejärel läksidkümneks päevaks teele keskkonnaportaaliwww.bioneer.ee pidajad Katrin Lipp ja Jaan Ots.Käidi Pärnumaal Audrus, Läänemaal Kõmsil,Muhumaal Võikülas, Saaremaal Tornimäelja mujal. Virtsus tõusid bioneerid – nii nad ennastnimetavad – tuulejõujaama tippu.“Tuul oli vanasti möldri sulane, nüüd onenergeetika leib,” öeldi ratturitele SaaremaalKärla kaupluse juures. Ja soovitati kindlasti ärakäia Mustjalas, kus renoveeritakse vana tuulikut.Käidigi. Ja loomulikult kuulsate Angla tuulikutejuures.HANILAvallavanemArno Peksaroskabhuvigruppevaos hoida,sest valdamahub tuulestelektrithekseldamakolm ettevõtet.FOTO: ERIKPROZESÜks küsimusPraeguseks töötab Hanila mail veerandsada tuulejõujaamakoguvõimsusega 52,4 megavatti.Kui palju Hanila valla tuuleenergeetika veelpaisub?ARNO PEKSARHanila vallavanemPaberid on seitsmel tulevaseltuulejõujaamal. Kui võimalikudlisasoovid juurdearvata, võib lisanduda paarkümmendmegavatti. Mis pärastseda saab, ei oska praeguöelda. Näiteks pakub neljamaakonna – Läänemaa,Saare maa, Hiiumaa ja Pärnumaa– tuulenergeetika alaneregionaalplaneering tuuleenergeetikutelesoode ja rabadetaguseid maatükke, kuhuvähemalt esialgu e tükita.Meile meeldib Nelja Energia.Nelja Energia toetab jubaüle kahe ja poole aasta Hanilavalda rahaliselt. Ja lubab sedateha seni kuni tema tuulejõujaamadsiin seisavad. SeevastuEesti Energia ei taha meidtoetada alates hetkest, mil taoma kahe suhteliselt väikesevõimsusega tuulejaama pealeriiklikku toetust ei saa. Sedamakstakse teatavasti tuulejõujaamadeesimesel kaheteistkümneltööaastal.Mis siis ikka – kui ei taha,siis ei taha. Ega kohaliku elutoetamine tuuleenergeetikaettevõtetelekohustuslik ole.See on kokkuleppe asi. Millinemulje Hanila valla rahvaleniimoodi Eesti Energiastjääb, on iseasi. Aga võib-ollaei lähe Eesti Energiale üldsekorda, mida rahvas temastarvab?Riikliku tuulejõujaamadelemakstava toetuseta EestiEnergia kahjumisse ei kukuks.Elektrienergiat müüakseju edasi ja tema siinsetetuulejõujaamade investeeringudon ammu tasa teenitud.Arvestuslikult võiksime EestiEnergialt saada tuhatkondeurot kuus. Saame ka ilmaselleta hakkama. Alates kevadestneilt toetamise asjus midagikuulda ei ole. Läbirääkimisedon katkenud.Sentigi ei ole me saanudka Skinestilt. Aga neil on vähemaltrahalised raskused.Kohapeal sõltub tuuleenergeetikamaine tuuleenergeetikaettevõtetesuhtumisest.Pärast seda, kui NeljaEnergia Hanila valda rahaliselttoetama hakkas, paranesrahva arvamus tuuleenergeetikasttunduvalt. Üksikuidnii-öelda elukutselised vastasseisjadmeil muidugi on jajäävad. Aga nemad võitlevadkõige ja kõigiga. See on paratamatus.38 Tööstus

Bensiinistja AspenialkülaatbensiinstREKLAAMEnne kui hakkate oma aiamasinategamuru niitma,saagima ja trimmerdama,tahaksime teid teavitada mõnestaspektist.Loodetavasti olete te juba kursis, ettanklabensiin sisaldab ligi sadat ainet,millest osa kujutab inimeste terviseleohtu, näiteks benseen, aromaatsedsüsivesikud, väävel ja olefi inid.Benseen põhjustab vähkkasvajaid(leukeemia) ning on kõige ohtlikumaine bensiinis ja heitgaasides. Seekoguneb kontsentreerituna kõigiselusorganismides. Et vähendadatavabensiini kahjulikku mõju inimesteleja keskkonnale, on sõidukiteskasutusel mitmesugused lahendused,näiteks katalüsaatorid ja muud fi ltersüsteemid,mis on mõeldud ohtlikeainete kinnipüüdmiseks või nendeneutraliseerimiseks. Teie väiketehnikal,nagu muruniidukid, saed, trimmerid,lumepuhurid, pumbad, ATVd, paadid,mootorrattad jne, neid süsteeme eikasutata, mistõttu sisaldavad nendeheitgaasid kahjulikke aineid kordadesrohkem kui uute sõidukite heitgaasid.Näiteks eraldab üks moodne mootorsaag,mis töötab tavalise pliivababensiiniga 95E, oma heitgaasideskeskkonda sama koguse benseenikui 57 moodsat sõiduautot. Seegaon selge, et töötades aias või metsasväiketehnikaga, olete nende heitgaasideleväga lähedal ja paratamatulthingate neid kopsudesse, kahjustadessellega oma tervist. Samuti ladestuvadneed ained teie aias ja metsas.Mida te aga ei pruugi teada, on see,et on olemas spetsiaalne väikemootoritelemõeldud alkülaatbensiin –eriti puhas bensiin, mida toodetakseaugust 2013tänapäevase tehnoloogia abil, pidadessilmas mõju tervisele ja looduskeskkonnale.Kõik kahjulikud ained, nagubenseen, aromaatsed süsivesikud,väävel ja olefi inid, mis sisalduvadtavabensiinis, on alkülaatbensiinistpõhimõtteliselt eemaldatud. Alkülaatbensiinison ainult mõni protsentkõigist nendest kahjulikest ainetest,mida sisaldab tavaline bensiin. Kui tavakütusekoostises on erinevaid aineidüle saja, siis Aspeni alkülaatbensiinisumbes kümme. Asendades mootorsaestavakütuse Aspeni kütusega, ontulemuseks heitgaasides sisalduvabenseeni hulga oluline vähenemine.Kasutades Aspeni kütust, on kahemootorsae heitgaasides sisalduvbenseeni hulk sama kui ühe moodsasõiduki keskkonda paisatava benseenikogus.Alkülaatbensiini kasutamisel võiterahuliku südamega lõigata muruoma aias ka põõsaste lähedusesja juurviljaaias ega pea seejuureskartma, et hiljem koristatavad marjadja köögiviljad sisaldavad terviselekahjulike aineid. Samuti tasub teada,et asendades masinates tavabensiiniAspeni kütusega, aitab see hoidamootori kolvid ja küünlad puhtana, tagabparema jõudluse ning tehnika korrashoiukskulub vähem raha. Sügisel,kui viimased tööd tehtud, jätke Aspenikütus rahuliku südamega seadmepaaki. Siis võite olla kindel, et pärasttalvist hoiustamist on kevadel seadmekäivitamine taas lihtne. Aspen 2T ja 4Tsäilitavad oma omadused 3–5 aastat,tavabensiin ainult 3–5 kuud.Üle maailma on Aspeni alkülaatbensiiniväikemootorites kasutanud jubarohkem kui 20 aastat. Rootsis onpaljud omavalitsused teinud alkülaatkütusekasutamise kohustuslikukskõikide sisepõlemismootorigaseadmete ja masinate puhul, millelpuudub katalüsaator. See näitabnende teadlikkust ja hoolivust inimestetervise ja elu keskkonna suhtes. Nüüdon Aspeni alkülaatbensiin saadavalka Eestis ning kutsumegi teid üleskasutama oma väiketehnikas puhta-mat kütust. Aspeni alkülaatbensiinimüüakse väiketarbijatele viieliitristesloodussõbralikes kanistrites, mis ontaaskäideldavad, põlemisjääkidekson süsihappegaas ja vesi. Valikus onkahetaktilistele mootoritele mõeldudkütusesegu, mis sisaldab vahekorras1 : 50 sünteetilist biolagunevat kahetaktiõli(punane kanister), ja puhaskütus oktaanarvuga 95 neljataktilistelemootoritele (sinine kanister). Aspenikütused on müügil bensiinijaamades,hooldustöökodades ja ehituskaupadeaiaosakondades. Kasutades Aspenialkülaatbensiini, olete teinud õige valikunii enda kui ka oma tehnika jaoks.See on kütus, mis säästab tervist jakeskkonda.www.flexoil.ee39

AKTSIADMunad peavad olema erinevateskorvides ja sõitma erinevateskaubikutes. Riskide hajutamineVITALI ANTIPOVDanske Banki säästmis- jainvesteerimisvaldkonna juhtÜkskõik kui hea äriideeja selle realisatsioon eioleks, on ta piiratud teatudelutsükliga ja kannab hulgariske.Ilmekas äririskide hajutamisenäide on autotööstus.Ei meenu mulle enam ühtegisuurt autotootjat, kel polekskonkurendi aktsiaid.Volkswageni käes on suurosa Porsche aktsiaportfellist(ja vastupidi), Fordil on kolmandikMazda aktsiatest jakümnendik KIA Motorsi aktsiatest.General Motorsil onSuzuki ja Mitsubishi aktsiaid.Renault ja Nissan omavadvastastikult üksteise aktsiapakettejne. Miks ei piirduneed firmad koostöölepingutegateatud autokomponentidetarne kohta, vaid soovivadomada just aktsiapakette?Ilmselgelt on tegemist riskidehajutamise ja ärivõimaluste(piirkondade, sihtgruppide)laiendamisega. Kusjuures,ostetakse mitte ainult omatööstusharu konkurentideaktsiaid, vaid ka teiste sektoriteomi, mis ei ole üldse seotudfirma põhitegevusega.Eesti ettevõtetepeamine praktikaon aga endiselt “kõikmunad ühes kaubikus”vaatamatasellele, et hästi regileeritudaktsiaturgon avatud kõigile,sõltumata äriühingusuurusest.Riskide osav hajutamine.Ettevõtte äri ja varade hajutamiselon üks oluline komponentnendevaheline korrelatsioon.Ei ole mõtet panna muneerinevatesse korvidesse,kui need korvid sõidutaksesama kaubikuga. Kaubik satubavariisse ning kõik munadon katki.Hea oleks leida sektor, regioonvõi klientide sihtrühm,mis käitub väga erinevaltehk mille käitumise korrelatsioonfirma põhitegevusegaon null või väga minimaalne,ning seejärel laiendada omaäri sinna. Sõltuvalt eesmärkidestvõib otsida isegi põhitegevuselenegatiivse korrelatsioonigaäri.Eesti ettevõtete peaminepraktika on aga endiselt“kõik munad ühes kaubikus”vaatamata sellele, et hästi regileeritudaktsiaturg on avatudkõigile, sõltumata äriühingusuurusest. Kusjuureskorrelatsiooninumbrid varaklasside,sektorite ja regioonidevahel on samuti ilusastikalkuleeritud ja kättesaadavad.Kui ettevõtte ees seisabäri laiendamise küsimus, siisüks alternatiive peab kindlastiolema väärtpaberiportfellbörsidel noteeritud aktsiatest.Sellisel äri hajutamiselon kindlasti nii plusse kuika miinuseid, kuid kaalumistväärib see igal juhul.Aktsiad väärt alternatiiv.Suurimaks väärtpaberiportfellimiinuseks võib muidugipidada selles olevate ettevõtetesjuhtimises mitteosalemistning inside-info puudumist.Samas on aga olemas kahulk plusse – hea likviidsus(võrreldes mittenoteeritudfirmades osalemisega), nõrkkorrelatsioon firma põhitegevusega,mis võimaldab pehmendadasituatsiooni, kuipõhiäri peaks tabama tagasilöögid,paindlikkus jne.Et aga vältida pettumustväärtpaberiinvesteeringus,peab sinna suunama n-ö õigedvahendid. Käibevahendidvõi muud kõrget likviidsustvajavad vahendid sel-Pane täheleMõistujutt riskidehajutamisest- Isa, mida tähendab varadehajutamine?- See on väga lihtne, poeg.Oletame, et ma annan sulletuhat eurot, sina ostad selleraha eest sada kana. Teedkanafarmi. Ja äkki tuleb veeuputusning kõik kanad saavadsurma. Said aru, mida varadehajutamine tähendab?- Ikka ei saanud.- Poole raha eest oleks pidanudostma parte, kes ujudaoskavad.ALLIKAS: VITALI ANTIPOVleks ei sobi. Kui ettevõte tegelebhooajalise tegevusega,siis järgmist ärihooaegaootav raha ei ole samuti õige“kaup” investeerimiseks.Väärtpaberi portfell on väärtuslikalternatiiv ainult sel juhul,kui tegemist on firmaäritegevust laienevate vahenditega.Siiani oleme aga kahjuksnäinud ettevõtete praktikasjust likviidsust vajavatevahenditega “mängimist”ja sellest tulenevaid kurbi tagajärgi.Konkreetsete positsioonidevalimine ning ettevõttelesobiva väärtpaberiportfellikokkupanek võiks olla firmafinantsjuhi ning panga spetsialistikoostöö vili, kus üheltpoolt on kaardistatud firmaolukord ja vajadused ning teiseltpoolt aga analüüsitudaktsiaturg ja koostatud erinevadvõimalikud variandidportfellidest. Selle koostöötulemusena võib tekkida ettevõttejuhatuse lauale väärtuslikja tugev äri laienemisevõimalus.40 Tööstus

REKLAAMPakume:• objektide regulaarsethooldamist järgmiseks20 aastaks• 24-tunnistvalmisolekut riketekiireks kõrvaldamiseksPakume:• kvaliteetsetTORUARMATUURIFirmadelt:WWW.NAPAL.EEAS NAPAL, Nõmme tee 95,Tallinn, tel 627 4700august 201341

KINNISVARATÄNASSILMA tehnopark õnnestus arendajal buumi laineharjal viimse krundini välja müüa. FOTO: ANDRAS KRALLATööstuspargidmajanduskasvu ootelValdav osa majandusbuumiharjal arendama hakatudtööstusparkidest on täna veeldetailplaneeringu tasemelning ootab vaikselt Euroopamajanduse elavnemist.ANNE OJAASi Arco Vara analüütikOsas tööstusparkides on ostetud vaid üksikuidmaatükke. Sellistele pargialadele onpüstitatud ka üksikuid hooeid, kuid need eimoodusta kaugeltki veel tööstusparki.Äri elavnedes tekib ettevõtetel esmalt vajadustootmismahtu suurendada ning Eestikaudu veetava kauba maht kasvab, seejärel onoodata ka huvi kasvu tööstusparkide kinnistutevastu ning nende aktiivset müüki kinnisvaraportaalides.Tööstusparkide puhul on majanduskasvning hind pooleaastases kuni aastases nihkes.Tööstusparkidepuhul on majanduskasvning hindpooleaastases kuniaastases nihkes.42 Tööstus

REKLAAMTooraine,väiketarvikudja seadmedtoiduainetööstuseleLeipurin Estonia ASBetooni 6, Tallinn 11415Tel 6201 485www.leipurin.eeProbleemidkahjuritega?Rentokil aitab!Tel 651 54 54www.rentokil.eeaugust 201343

KINNISVARA5euroni ruutmeetri eest küünivadTallinna naabrusesasuvate lao- ja tootmispindaderendihinnad.JÜRI tehnopark on oma heale asukohaleTallinna ringtee liiklussõlmenaabruses ligi meelitanud mitmeidmeie tööstuse lipulaevu. FOTO: AS KODUGRUPPPärnus näiteks pigem aastases nihkes, räägibArco Vara Pärnu piirkonna juht Maido Sein.Huvi ja nõudluse kasvades müüvad tööstusparkidearendajad esmalt maha nn laojäägid,seejärel hakkab hind tõusma.Ehkki kinnisvara hind sõltub paljuski piirkonnast,ei saa tööstuskinnisvara hinna kujunemiselvaid piirkonna järgi ühtset reeglitvälja tuua. Lõpliku hinna määrab siiski pigemäriettevõtte vajadus spetsiifilise transpordiliigi,elektrienergia, vee, stabiilse sisekliima jamuu sarnase järele.Vakantsed vanad tootmishooned. Kui tootmisettevõtevajab hoones eritingimusi, nagunäiteks elektroonikatööstus, on rendihind tavapärasestsamuti kõrgem. Hoone omanikuleon erilahendusi ning lisainvesteeringuidvajav tootja suurem risk, kuna tema lahkudesei pruugi majja sama tüüpi tootjat üldse leidaning tuleb teha ümberehitusi või seisavadkonkreetsele tööstusharule kohandatud ruumidvahepeal isegi kuni paar aastat tühjad.Arco Vara äripindade osakonna juhi Priit-Martti Ojari sõnul on praegu pakkuda pärispalju nõukogude ajal ehitatud ja suurte kommunaalkuludegakinnisvara, kuid täna tööstuspinduotsivatel ettevõtetel on hoopis teistsugusedvajadused. Uued üürilepingud onkallimad eelkõige ehitushinna tõusu tõttu.Lao- ja tootmishoonete ehitushind onMis on misAktiivses müügis tööstuspargikrundidhind €/m 2 (hinnad on ümardatud euro täpsusega), 14.08 seisugaTALLINN JA HARJUMAABetooni tööstuspark, hoonestusõiguse müük 5Suur-Sõjamäe tööstuspark, hoonestusõiguse müük 5Angerja tööstuspark 50TARTU JA TARTUMAAVahi tööstuspark 13–19Ravila tööstuspark 31–38Jaagumetsa, 7 km Tartust 1PÄRNU ÜMBRUSNurme tehnoküla 19Audru tööstuspark 3ALLIKAS: KV.EEenam-vähem sama, või on tootmishooned kasutajatespetsiifiliste nõudmiste tõttu universaalsetestlaopindadest kallimad. Tootmispinnadon investorile suurema riskiga ja seetõttuehitavad tootmisettevõtted neid enamastienda tarbeks ise.Ojari sõnul on uutel laopindadel kliendid90% ulatuses enamasti juba enne ehitamisealgust olemas. Ülejäänud osa pinda jõuab vabaleüüriturule.44 Tööstus

REKLAAMUsalda 18aastast kogemust!Oleme osa Baltikumi ühest suurimast professionaalseidhügieeni-, koristus- ja keemiatooteid, kehakaitsevahendeidning koristusmasinaid pakkuvast grupist.Meilt saate kvaliteetsed tooted, süsteemid japrofessionaalsed lahendused toiduainetööstustele ningsuurköökidele, nõustame ja koolitame.Pireka Eesti OÜ I Telefon 679 9235 I www.pireka.ee10.00 Eestimaine köögivilja-, toidu- jakäsitööturg Küüslaugusortide näituskultuurikeskuses. Perepargiskoduloomad, ponisõidud, punupatsidetelk, pannkoogikohvik, küüslaugujäätis,põhupakkidest mängutuba10.20 Mr Küüslauk ja Avinurme Puhkpilliorkester11.00 Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing11.30 Mr Küüslauk11.45 Küüslauguleivategu - Luule Väin12.00 Väikeste Lõõtspillide Ühing12.30 Mr Küüslauk13.00 Kauneim küüslaugukübar 2013Vahepalad Jõgeva JJ-Street tantsutrupilt13.30 Väikeste Lõõtspillide Ühing14.00 Loeng „Küüslaugukasvatuse raskem pool”Priit Põldma, Eesti Maaülikool,kultuurikeskuses14.00 Mr Küüslauk - küüslaugutoodetetutvustus, meeleolu loob AvinurmePuhkpilliorkester15.00 Väikeste Lõõtspillide Ühing15.30 Küüslauguleivategu15.45 Avinurme Puhkpilliorkester16.00 Küüslaugu Tenniseturniiri võitjateautasustamine16.10 Heidy Tamme kontsert17.30 Eesti suurim küüslauk 2013 jaKauneim kaupleja 201318.00 Festivali i lõpetamineaugust 201324. 08. Jõgevalwww.küüslaugufestival.eePEREPARK: „Koduloomaaed”, kus saabkohata kassipoegi, koerakutsikaid,seapõrsaid, lambatallesid, jäneseid,hanesid, kanu, kukke, kalkunit ja ühtevahvat eeslipoissi!Pannkoogikohvik, küüslaugušokolaad,ponisõidud kaarikuga, batuudid, skyjump,rodeohärg, näomaalingud, õhupallid,põhupakkidest mängutuba...11.00 Punupatsi õpituba (Facebook - Ailipunupatsid ja soengud)11.30 ja15.00 Koeratõugude tutvustus –Kennel Ribessita12.00 –15.00 Lõvi Leo, politseiauto,hobupatrull ja mootorratasKoduloomad palume koju jätta!Festivali käepael 5 €Kuni 12. a lapsed tasuta!Küüslauk – vürtside kuningas!KUUS ERINEVAT MUDELITVõimsusega 26–75 hjRATASLAADURIDwww.taure.eeÕige aeg valmistuda sügiseks!Tehnika 8, 72213 Türi,tel 384 6671, faks 384 6670MÜÜK: Toomas Jürgen,tel 504 8564MÜÜK: Janek Rannama,tel 5302 4858MÜÜK: Kristo Glase,tel 5306 9657KOPPHARJADKH 200, KH 240, KH 260KINNITUB LAADURILEVÕIMALIK LISADAKASTMISSEADEP 126P 260P 330P 510P 600TP 750TTartu mnt 56, Ülenurme,tel 736 7720, faks 735 2222MÜÜK: Andres Kontse,tel 515 4355MÜÜK: Urmas Sarja,tel 514 3163MÜÜK: Tarmo Toover,tel 5333 517045

KINNISVARATellija ootab valmis tootmishoonet, missoodsas asukohas ja taristuga varustatudERKO NÄRSKAArco Vara lao- ja tootmispindade maaklerTäna valitseb Tallinna laojatootmispindade turul korralike100–400ruutmeetristeja kompaktsemate laoruumidepuudus. See annabvanemate hoonete omanikelevõimaluse üürihindu tõsta.Hinnatõus tekitab aga üürnikesnõutust, kuna hinna jakvaliteedi suhe ei vasta seetõttusoovitule.Köetavate vanemate hooneteeest küsitakse täna umbes2,5–4 €/m 2 ning nõudluson sildkraanaga ruumide järele,mille valik meil on suhteliseltkesine.Samas on valmimas mõneduued lao- ja tootmishooned,kuigi nende võimalikudüüritavad ruumid algavad samutiumbes 1000 ruutmeetristja ruumi kõrgused umbes8–10 meetrist. Uute lao- jatootmisruumide hinnad jäävadtäna umbes 4,5–5 €/m²vahele.On palju ka selliseid arendajaid,kes ootavad potentsiaalseidüürnike ja on valmisvastavalt nende soovile hooneehitama. Selliste hoonetesuurus algab enamasti umbes2000 ruutmeetrist.Samas saavad need arendajadpraegu kindlasti eelise,kes on valmis hoone reaalsetellijata valmis ehitama. Kuihinnatase ning tingimusedjäävad mõistlikuks, leitaksereeglina vähemalt suuremaleosale ruumidele üürnikud jubahoone valmimise ajaks.Müügitehingutest poleärikinnisvaras viimasel ajalsamuti puudust olnud. Ostjadon leidnud endale nii suuremadkaubanduskeskused,büroohooned kui ka lao,tootmis- ja logistikahooned.Uuemad lao- ja tootmispinnadon suhteliselt stabiilse50eurot ruutmeeterollakse valmismaksma Harjumaalsoodsas asukohaspaikneva, kuid elektri,vee jm taristutatootmismaa krundieest.NÕUDLUS sildkraanaga pindaderentimise järele on suur,pakkuda on aga selliseidtootmisruume napilt. FOTO:ARNO MIKKORrahavoo tekitajatena head investeeringuobjektid.Maa hind. Kommunikatsioonidegakinnistute hinnad algavadTallinna piirkonnas58–120 €/m 2 ning lisaks tulebmaksta ainult liitumistasud.On ka kallimaid kinnistuid.Harju maakonnas algavadkommunikatsioonidetakinnistute hinnad 25–50€/m 2 . Sellisel kinnistul peabostja kõik ise välja arendama.Odavama hinnaga kinnistudasuvad Tallinnast kaugemalja reeglina on seal bussiliiklusegaprobleeme. Kindlastimüüakse kuskil kinnistuidka hinnaga 15 €/m 2 , kuid seeon pigem erand.Üürihinnad. Suvi on ärikinnisvaraüüriturul vaiksemaeg, kus on tegevad peamiseltrahavoo objekte otsivadinvestorid. Mis teevad hinnadaasta teisel poolel, selgub allesseptembris-oktoobris.46 Tööstus

Praktilised ja mugavadTÖÖRIIDEDtööstusesREKLAAMVastupidavuspannakse proovileiga päevKadaka tee 46a, avatud E–R 9–18, tel 666 4941, kadaka.kauplus@imagewear.eutel 666 4940, sales@imagewear.eu, www.imagewear.euaugust 2013Image Wear töörõivakauplus47

SÜNDMUSJäätisesõbrad tähistasid onuEskimo 102. sünnipäeva.Igal aastal lisandub üle 30 jäätisesordiAIN ALVELAain.alvela@aripaev.eeJuulikuu alguses tähistatiTartus onu Eskimoks kutsutudEmajõelinna omaaegselegendaarse ärimehe EvaldRooma 102. sünnipäeva. Mõneaasta eest sai onu Eskimojuba aastaid tagasi väljatöötatudbanaanijäätise tootmisõigusedendale AS Balbiino.Eelmise aasta alguses täitisBalbiino Evald Rooma pikaajaliseunistuse ning võttistaas tootmisse onu Eskimo banaaniplombiiri,mis on hõrkkombinatsioon ajaloolisestretseptist ja tänapäevasestkvaliteedist.Tartu Kaubamaja Küüni tänavapoolsel küljel oli tähtpäevapuhul avatud onu Eskimovälikohvik. Evald Rooma auksvalmistas skulptor Tiiu Kirsipuujääskulptuuri, mis kujutaspingviini ja pulgajäätist.Külalisi võõrustas Vanemuisenäitleja Jüri Lumiste, kes kõneleska onu Eskimo teest algajastjäätisemeistrist Eesti jäätiselegendiks.Balbiino jagasjäätisesõpradele üle 400 onuEskimo banaaniplombiiri.“Evald Rooma on Eesti jäätisetööstusealusepanija ningiga tema sünnipäev on ka Balbiinopidupäev,” kinnitas ASiBalbiino turundus- ja kommunikatsioonijuhtEnel Kolk. “Selaastal tähistame Evald Roomasünnipäeva vastavatud onu Eskimovälikohvikus.”Kolgi sõnul jõuab jäätisetootjateltiga hooaja hakulüsna palju uuendusi turule –konkreetselt Balbiino puhulaastas üle 30 uue toote.“Suurt revolutsiooni sellesvallas pole, ent näiteks viimaseaja suurem hitt ongi banaanijäätis,mille tootmist alustasimeaasta eest ja mille tarbijaon vastu võtnud kui hea unustatudvana,” rääkis ta.AS Balbiino põhineb 100%Eesti kapitalil, kuulub NG Investeeringutegruppi ja annabtööd ligi 300 inimesele.AASTATAGUNE foto, kui Evald Rooma (vasakul) ja Balbiino juhatuse liigede kasutamise kohta. FOTOD: PR PARTNER JA MALEV TOOM 20 aastat EestisPärnu mnt. 533, Saku vald, 76401 HarjumaaTel +372 6800 880 | Fax +372 6800875thomeko@thomeko.eewww.thomeko.eeMul on olnud tihedadsidemed jäätisetööstusegaBalbiino,kellele olen andnudEskimo jäätiseretsepte ja jäätisemuuseumilesuureosa firma Eskimoajaloolistest sisseseadetest.Eesti jäätisetootmise rajajaEvald Rooma48 Tööstus

EDETABELToidutööstustootmise liiderMullu 38% kasvanud Eesti toidutööstuse investeeringud ületasidmärkimisväärselt Lätit, Leedut, Poolat ja isegi Saksamaad. Suurimad investeerijadolid leiva- ja pagaritööstused, samuti joogi-, piima- ja lihatööstused.SIRJE POTISEPPEesti Toiduliidu juhataja48miljonit eurot investeerisidEestitoiduainetööstuseettevõtted mullumasinate ja seadmetesoetamise hüvanguks.Vajadus investeerida nii tehnoloogiassekui ka tootearendusse, konkureerimakssuurte maailmakontsernidega, on pidev. Sedanii kõrgema lisandväärtusega toodete turuletoomiseks kui ka ekspordivõimekusesuurendamiseks. Nii olidki Eestis toiduainetööstussetehtud investeeringud üpriski märkimisväärsed.Samas, võrreldes ELi suurimateinvesteerijate, nagu Itaalia, Rootsi ja Taani,jäid Eestis tehtud investeeringusummad pooleväiksemaks. Investeeringuid pidurdas enimprognoosimatu vajadus kõrgema lisandväärtusegatoodete järele, tarbijate piiratud ostujõudja omafinantseeringu 50%-line osakaalvõimalikest toetustest.Samas on hea meel tõdeda, et toidutööstustespole tootearendus seiskunud ja ka eelmiselaastal toodi turule suur hulk uusi tooteid –märksõnadeks lihtsus ja uudsus. Kõrvuti teada-tuntudmaitsekooslusega toodetega tooditurule hulgaliselt uusi ja eksootilisi maitseid.Samuti võis näha esimesi märke tarbijaeelistusekasvu näiteks kõrgema lihasisaldusegaja looduslike lisaainetega toodete puhul– varasemalt oli sarnaste toodete saatus ebapiisavaostuhuvi puudumisel kaupluse sortimendistkahjuks väljajäämine. Tarbijate teadlikkuskasvab ja seepärast on ka tootearenduseteravik suunatud järjest tervislikumate toodetele– lisaainete vähendamine ja looduslikelisaainete kasutamine, liigse soola-, suhkrujarasvasisalduse vähendamine.Ettevõtete kulutused teadus- ja arendustegevusele2012. aastal vähenesid – 4,3%, jäädeskokkuvõttes 1,57 mln euro piiresse. Eelkõigevähenesid just ettevõtetesisesed kulutused.Head meelt teeb aga see, et ettevõtete välisedkulutused teadus- ja arendustegevusele suurenesid.See annab märku, et tööstused peavadaina enam oluliseks koostööd teadlastega,pööramaks tähelepanu toiduainete tervislikkusesuurendamisele.Tunnustust vääriv eksport. Arvestades, etiga riik kaitseb oma turgu ja propageerib eelkõigekohaliku toidu tarbimist, on toidutööstusedoma 15%-lise osakaaluga kogu töötlevatööstuse ekspordist väga edukad olnud.Toiduainetööstus eksportis mullu 8% enamtoodangut kui 2011. aastal. Kogutoodangustmoodustas eksport 33%. Suurimad eksportijadolid piimatööstused ja kalatööstused. Niion jätkuvalt tõusnud näiteks juustu eksport,mis annab tunnistust meie toodangu kõrgestkvaliteedist, õiglasest hinnast ja headest müügioskustest.Samuti kasvas nii õlle kui ka teiste lahjadealkohoolsete jookide müük välisturgudele.Kuna konkurentsisituatsioon on sel turulmaailmas väga tihe, tähendab see tootjatelepidevat tööd nii tootearenduse kui ka efektiivsusega.Kuigi sageli müüakse meie tooteidhoopis teiste kaubamärkide all, on siinkohal50 Tööstus

EDETABELStatistikaToiduainetööstusarvudesEESTIMAALANE saab tarbida ka vaid kodumaal valminud kraami. FOTO: RAUL MEEekspordis private label hea võimalus, sest omakaubamärgi ülestöötamiseks puuduvad ettevõtetelrahalised võimalused.Olulisim ekspordipartner on muidugi EuroopaLiidu koguturg – Soome, Läti, Leedu,Rootsi. Tõusid Saksamaa ja Taani osakaalud.Samas väga oluline partner on endiselt Venemaa.Kuigi ettevõtetel on tänu Venemaa WTOgaliitumisele suured ootused selle turu suhtes– meie tooted on Venemaal endiselt kõrgelthinnatud – on tegemist kaubanduspartneriga,kus ettearvamatud ja äkilised otsusedvõivad kaubavood hetkega seisata. Sel juhul eiloe ka head koostöösuhted ning toodetele kiireltuute turgude leidmine pole tänases ülitihedaskonkurentsis võimalik. Seetõttu püüavadettevõtted riske hajutades leida ekspordipartnereiderinevatest sihtriikidest. Olulisesuunana tasub välja tuua kiiresti arenevad turud,kus tarbijate hulk suur ja sellest väiksegituruosa saavutamine tähendab Eesti ettevõttelemärkimisväärset mahtu. Tunnustamistväärib ettevõtete suutlikkus kasvatada eksportika ELi sise turule, mis asukohalt meile lähedalja kus on maksujõulist ning teadlikkuja sarnaseid maitseid eelistavat tarbijaskondapiisavalt. Kuna aga sisetarbimine on muutunudoluliselt haavatavamaks juhul, kui eksportpeaks langema, tähendaks ekspordi väheneminevõi seiskumine ettevõtetele tõsiseidraskusi – suureneks töötus, väheneksid sissetulekudning tarbijate ostujõud ja -võime vähenekstaas. Kuigi sööma peab, tähendaks seetagasilööke tarbimise näol ka toiduainetööstustele.august 2013Konkureerivad importtooted. Tihti osutubimporttoodete puhul ostuargumendiksvaid hind ja piiratud sissetulekute juures peameära unustama tarbijatena harjumuspärasemaitse, värskuse, usaldusväärsuse ja tervislikkuse,mis on kodumaistele toiduainetele iseloomulikudomadused. Toiduaineid imporditakseEestisse ligi 40 riigist. Suurimad importtoodetemüüjad Eestisse on Läti, Soome,Leedu, Holland, Saksamaa ja Poola. Konkureeridaimporttoodetega riikidest, kus toetusedpõllumajandustootjatele on kordi suuremad(näiteks Saksamaaga 2,6 korda, Soomega 6korda), ei ole Eesti tootjatel kerge ja siin saabkiloota vaid teadlikule kohaliku toidueelistusele– kohapeal valminud toiduaine on alativärskem kui sissetoodu.Hinnatõus ei pidurdunud. Kuigi toorainehinnatõus maailmaturul aeglustus, kallinesidjätkuvalt muud toiduainete tootmiseksvajalikud kuluartiklid, eelkõige kütus (toornaftahind tõusis maailmaturul kolmandataastat järjest), soojusenergia (14,4%) ja elekter(10,7%). See kõik survestas toiduainete kallinemist,kuigi samas oli aastase hinnakasvutempo oluliselt aeglasem (3,9%). Samutiavaldas tarbijahindadele mõju jaanuaris kallinenudalkoholi ja tubakaaktsiisi tõus, milletagajärjel on suurenenud salakauba osakaalning joogitootjaid on tabanud tagasilöögidmüügis.2011. aastal andsid 80% toidukaupade jaemüügikäibestviis kaupluseketti: ETK grupp,Maxima, Selver ja Prisma.EESTI toiduainetööstusetootmismahu kasv oli2012. aastal ELi liikmesriikidesuurim. Esialgsetelandmetel oli toiduainetööstusemahuindeks Eestis119,8%, kasvades 2011.aastaga 0,3 protsendipunkti.TOIDUAINETÖÖSTUS annabca 2% SKTst, sektoristöötab 14% (13 435 inimest)töötlevas tööstuseshõivatutest.TOIDUAINETÖÖSTUSES tegutses453 ettevõtet, mismoodustas 7,5% töötlevatööstuse ettevõtete arvust.Samas kasvas jubamitmendat aastat ettevõtetearv – võrreldes 2011.aastaga 10% (loodi 42 ettevõtet).Peamiselt ontegu mikroettevõtetega,mistõttu jäi üldine mõjusektori töötajate arvule jamüügikäibele väga väikeseks.Töötajate arv vähenes461 inimese võrra.2012. AASTA keskminepalk oli toiduainetööstuses791 eurot, mis on 8,7%enam aasta varasemast,kuid jääb endiselt töötlevatööstuse sektori keskmisestpalgast (846 eurot)madalamaks.TOIDUAINETÖÖSTUSE toodangukogumaht kasvas5% võrra 1,1 mld euroniesialgsetel andmetel. Suurimaosa moodustab endiseltpiimatööstus (30%),liha- (21%) ja joogitööstus(17%).ALLIKAS: STATISTIKAAMET,EUROSTAT51

EDETABELEdukad toiduainetootjad 2012koht firma nimi tegevjuht põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)1. LEIBUR AS Asso Lankots Vaasan OY 55%, Svenska Lantmännen EK.FÖR 45%2. SAAREK AS 1 Raul Kets Toivo Alt 38%, Reio Invest OÜ 24%, Agris Kaužens 19%3. VALIO EESTI AS Maido Solovjov Valio Baltic AS 100%4. Eesti Kalapüügiühistu TÜH Mart Undrest 5 ettevõtet5. OG Elektra Tootmine AS Tarmo Terav Oleg Gross 100%6. Eesti Traalpüügi Ühistu TÜH Aivar Linholm7. Maag Piimatööstus AS Valdis Noppel Maag Grupp AS 100%8. Kalev AS Kaido Kaare Felix ABBA OY AB 100%9. Krapesk AS 2 Ilona Jakovenko Soulfresh Invest OÜ 50%, Arantel Invest OÜ 50%10. Spratfil AS Peeter Loim Seafood Holding OÜ 100%11. Salutaguse Pärmitehas AS 1 Tiina Valk Lallemand B.V. 100%12. Estover Piimatööstus OÜ Ago Teder United Estover Group OÜ 90%, Ago Enok 10%13. Nõo Lihatööstus AS Toomas Kruustük Toomas Kruustük 33,22%, Peeter Kõrv 24,27%, Karukoobas OÜ 23,66%14. Arke Lihatööstus AS Andres Trumm Andres Trumm 60%, Mare Kurm 40%15. Tarplani Kaubanduse OÜ Tarmo Plank Tarmo Plank 33,30%, Jevgeni Tserepovski 33,30%, Vladimir Morozov 33,30%16. Põltsamaa Felix AS Kaido Kaare Procordia Food AB 100%17. Kikas OÜ Eero Lass Rein Hünerson 25%, Avedana OÜ 25%, Melanell OÜ 25%, Eero Lass 25%18. Lunden Food OÜ 1 Ülo Rekkaro Oy Lunden Foods Ab 100%19. Maseko AS Viktor Getman Masekonord AS 46,30%, Mihhail Maslennikov 40,61%, Irina Stupakova 10,63%20. Tere AS 2 Oliver Kruuda Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 100%21. Hallik AS Pirgit Grinkin Masa Capital Partners OÜ 100%22. Pihlaka AS Arvo Saul Arvo Saul 100%23. Tartu Mill AS 2 Uuno Lausing Saalemühle Alsleben GmbH 50%, Tiigi Keskus AS 50%24. Kajax Fishexport AS Oleg Omeltšenko Nazin Invest OÜ 50,01%, Tipperary OÜ 49,99%25. Pärnu Laht AS Ott Sool Ott Sool 31,35%, Peeter Kuusk 24,48%, Viktor Sära 10,81%26. Chef Foods OÜ 2 Priit Noorhani A. Votkin 24%, A. Votkin 24%, 4 eraisikut27. Vändra Ökopagar OÜ Tiina Paltser Krista Assi 97,22%, Tiina Paltser 2,78%28. Sigwar OÜ Kaido Jäger Kaido Jäger 60,53%, Margo Jäger 39,47%29. M.V.Wool AS Mati Vetevool Mati Vetevool 36,59%, Moonika Vetevool 31,71%, Meelis Vetevool 31,71%30. Sangaste Linnas AS Pille Pokk Koski Team OY 49,80%, Jussi Tapani Koski 35,66%, Pille Pokk 6,84%31. Linpet AS Magnus Rüütel Tarmo Küla 65%, Põhja-India Kohvi Kompanii OÜ 25%, Magnus Rüütel 15%32. Lihakarn OÜ Tarmo Terav Oleg Gross 100%33. Maadlex OÜ Igor Košmerinski Igor Košmerinski 60%, Liliya Zakharchenko 20%, Julia Košmerinskaja 20%34. Rakvere Lihakombinaat AS 2 Teet Soorm HKSCAN OYJ 100%35. Piimandusühistu E-Piim TÜH 2 Jaanus Murakas ühistu liikmed36. Santa Maria AS Rainer Tammet Santa Maria AB 100%37. Balti Veski AS Ergo Neeme Helsingin Mylly OY 99%38. EBM Grupp AS Viktor Sbrodov SVARO AS 50%, Trademaker OÜ 47%39. Uvic AS Ivan Zakotei Laferon OÜ 100%40. Saaremaa Piimatööstus AS 2 Andi Saagpakk Saaremaa Piimaühistu TÜH 100%41. Convi Food Sweets OÜ Anu Zinovjev Anu Zinovjev 100%42. Oskar LT AS Aldo Parik Tristafan OÜ 50,53%, Aldo Parik 49,47%43. Läätsa Kalatööstus AS Toomas Aul Tipperary OÜ 100%44. Salvest AS 2 Tamara Gubenko Veljo Ipits 100%45. Europagar OÜ Tõnu Laursoo Tõnu Laursoo 100%46. Saue Production OÜ Veiko Soome Lihel Oy 100%47. Maag Lihatööstus AS Margit Talts Maag Grupp AS 100%48. Maris Gilden AS Veikko Tromp Sergei Jetskalo 31,8%, Sergei Gorjunov 31,7%, Veikko Tromp 31,7%52 Tööstus

EDETABELkäive ärikasum punkti- koht eelmisel2012, tuh € 2012, tuh € summa aastal32 189 3749 82 316 989 1873 83 262 054 3753 96 113 593 741 1048 245 2990 108 214 857 584 11040 492 2442 111 9035 240 2033 130 203 728 464 13324 181 835 136 4318 321 920 146 3924 200 1045 163 4618 882 637 173 597 731 445 176 193 883 695 180 1421 334 1210 181 173 139 291 183 236 776 806 198 47 586 266 202 9480 294 3924 2034 804 466 2063 345 306 207 33139 958 5351 208 13 854 181 208 671 378 359 210 625 413 163 210674 96 215 442 177 166 215 5714 312 722 218 61 137 269 220 513 016 257 220 152 471 256 226 401 421 231 230 36141 400 6537 235 2249 335 803 236 5529 864 875 244 83 338 265 249 2632 258 468 26210 240 1140 264 3423 172 281 265 82638 52 267 307 259 228 267 418 060 183 28212 886 1224 284 182 327 267 284 1632 387 466 285 1316 813 634 287 372 907 42 289 75august 2013MetoodikaVALDKONNA TOP-I PÄÄSEMINEEttevõtte vastava valdkonnategevuse osakaal käibest pidiolema vähemalt 51%. Samutipidi ettevõte olema tegutsenudkahel järjestikusel täismajandusaastal.2011. aasta TOPi koostamiseksvõttis Äripäev justiitsministeeriumiregistrikeskusest eelmiseaasta majandustulemustepõhjal valdkonna müügitulultsuuremate ettevõtete andmed.Osalesid ettevõtted, kellemajandustulemused olidäriregistris andmete kogumiseajaks skaneeritud.PINGEREA KOOSTAMINEEttevõtted seati pingerittakuue näitaja põhjal. Arvutamisealuseks võeti 2011. aastamüügitulu, müügitulu kasvvõrreldes 2010. aastaga, 2011.aasta ärikasum, kasumi kasvvõrreldes 2010. aastaga, rentaablusja varade tootlikkusaastal 2011.Iga näitaja põhjal reastati ettevõttededetabelitesse, igakoht järjestuses andis kohalevastava arvu punkte. Kuue tabelipunktid liideti. Võitis vähimpunkte kogunud ettevõte.KUI ETTEVÕTE PUUDUBKui ettevõtet TOPis pole, siispolnud ettevõttel aktiivsetmajandustegevust kahel täielikulmajandusaastal (2010–2011), ettevõtte viimase aastavõi kahe viimase aasta keskmineomakapital oli negatiivnevõi polnud tema majandusaastaaruannet edetabelikoostamise ajal äriregistris.Loe veebistWWW.TOOSTUSUUDISED.EEÄripäeva tööstusvaldkonnaedetabelidTOP PÕHINEB AVALIKUSTAMATAANDMETEL.1MAJANDUSAASTA ERINEBKALENDRIAASTAST 2 KONSOLIDEERITUDMaailmasuurimrasketehnikaportaal!53

EDETABELkoht firma nimi tegevjuht põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)49. Saidafarm AS Vigita Kallu J. Särgava 38,10%, 4 eraisikut50. Euroleib AS Margus Vilmre Kinnisvara 5+ OÜ 100%51. Marmiton AS Sven Voites Svensky Kaubanduse AS 90%52. Tallegg AS Teet Soorm HKSCAN OYJ 100%53. VRHL OÜ Mihkel Undrest Mihkel Undrest 100%54. Tipperary OÜ Toomas Kõuhkna SubLand OÜ 50%, Hiiu Kalur AS 50%55. Sagro Food AS Ene Pajundi Sagro AS 100%56. Annemeli Lihatooted OÜ Annely Ritson Meelis Ritson 50%, Annely Ritson 50%57. Polven OÜ 2 Sergei Polujanenkov Sergei Polujanenkov 50%, Larissa Polujanenkova 50%58. Saaremaa Lihatööstus OÜ Kristjan Leedo Holostovi Kinnisvarahaldus AS 92,18%, Compakt Kinnisvara OÜ 7,82%59. Pagaripoisid OÜ Meelis Pärn Meelis Pärn60. Fazer Eesti AS Riina Aamisepp Fazer Bakeries Ltd 100%61. Otepää Lihatööstus Edgar OÜ Maie Niit Maie Niit 81,01%, Ants Tiirmaa 13,86%, Urmas Toom 5,13%62. Märjamaa Lihatööstus OÜ Jaan Nõmmik Eesti Mahe TÜH 55,07%63. Bacula AS Vahur Vuks Vahur Vuks 75%, Mihkel Mandel 25%64. A-Vorst OÜ Mart Eluri Mart Eluri 34%, Arkadi Gurevitš 33%, Viktor Tšernjavski 33%65. Balsnack International Holding AS Elmar Rusing E. Rusing 30,08%, 4 eraisikut66. Võru Juust AS Maido Solovjov Valio Baltic AS 100%67. Lõuna Pagarid AS Uno Kaldmäe Remdal OÜ 100%68. Nopri Talumeierei OÜ Tiit Niilo Tiit Niilo 100%69. Vanaema Köök OÜ Juri Shashkin Pavel Ümarik 50%, Juri Shashkin 50%70. Saare Fishexport OÜ 15 Arne Salong Ivar Kiil 50%, Arne Salong 25%, Tiit Sõber 25%71. Atria Eesti AS Olle Horm Atria OYJ 100%72. Raistel OÜ Irina Andronova J. Arutjunova 58%, A. Arutjunov 40,8%, I. Andronova 1,2%73. Saare Leib OÜ Janar Vaima Eevi Vaima 100%74. Premia Foods AS 2 Kuldar Leis ING Luxembourg S.A. 75,25%75. Kõrveküla Kalatööstuse AS Juri Nikitin Ervin Veiman 50%, Juri Nikitin 50%76. Dessert AS Anti Rõžikov E-Piim Tootmine AS 100%77. Voka KT Peeter Kiir RF GRUPP OÜ 50%, ARVENTE OÜ 50%78. Kriskal AS Urmas Kallas Urmas Kallas 37%, Viktor Gricevičius 37%, Alar Kalk 26%79. Estonian Malt OÜ Kristi Vals KPG AS 59,48%, Malt Valduse OÜ 39,76%80. Orti-Pagar OÜ Svetlana Alessenko Orti Keskus OÜ 100%81. Japs M.V.M. AS 2 Marko Paulberg Marvi Paulberg 100%82. Eesti Munatooted AS Juha-Pekka Takku Munakunta 100%83. Karja Pagariäri OÜ Aivo Kanemägi Aivo Kanemägi 66,67%, Malle Kanemägi 33,33%84. Polar Sun Products OÜ Kari Juhani Leimola Trans Meri AS 100%85. HTÜ Tootmine OÜ Agu Kohari Hiiumaa Tarbijate Ühistu TÜH 100%86. Japs AS 2 Arved Soovik Macropodus OÜ 48,75%, Arved Soovik 26,88%, Liidia Soovik 24,38%87. Viru Rand OÜ Igor Solomkin Sadat Azimov 100%88. Rey AS 2 Valentin Kütt Valentin Kütt 64,41%89. Saarioinen Eesti OÜ Märt Vilbaum Saarioinen OY 100%90. Est-Agar AS Jaanus Kiil Saare Kalur AS 100%91. Kihnu Kala AS Sergei Kozlov Sergei Kozlov 100%92. Vigala Piimatööstus OÜ Vallo Asperk Asperk OÜ 100%93. Loiri Pagar OÜ Agu Arus Joachim Karl Günther 50%, Agu Arus 50%94. Eltrum OÜ Ihar Patapovich Irina Novikova 50%, Ihar Patapovich 50%95. Maag Konservitööstus AS Margit Talts Maag Grupp AS 99,68%96. Delibalt Production OÜ Anna Volmer Bravotex OÜ 96,62%, Kuokka Invest OÜ (likvideerimisel) 3,38%97. Nantecom Saaremaa DeliFood OÜ Üllar Taniberg Meltecom OÜ 62,28%, SunNord OÜ 13,03%, 3 ettevõtet98. V.G.A.Kaubandus AS Anna Callas Vladimir Kutšenko 33,33%, Oleg Krivenko 33,33%, Anna Callas 33,33%99. Kalma Kaubandus OÜ Andrei Uluhanjants Andrei Uluhanjants 50%, Sergei Andrejev 50%100. Ösel Fish OÜ Raul Paabu Goldfish OÜ 50%, 3 ettevõtet54 Tööstus

EDETABELkäive ärikasum punkti- koht eelmisel2012, tuh € 2012, tuh € summa aastal646 69 289 352237 140 290 252619 95 291 5348730 2401 292 71392 66 292 718060 181 293 101086 101 293 851570 52 294 275100 238 295 2819118 408 296 294135 85 306 3221619 207 307 841637 52 320 61971 48 327 89937 58 327 492258 45 339 383728 62 340 7837118 714 345 241923 29 348 72739 27 352 761481 10 358 744316 196 362 5830652 -1178 364 681383 29 371 731126 14 378 9186381 64 3822606 30 384 561554 11 395 662451 -23 399928 -3 409 100787 22 412 541443 36 421 704777 -31 432 124362 -88 433 64816 4 440 86720 23 443 311228 -23 446 606167 46 446 421814 11 451 773142 -355 457 698457 -1108 457 63810 -58 481 98828 2 484 79801 -47 485 92745 -6 486 471486 -16 488 451974 -96 502 811245 -22 514 502466 -226 529 881549 -75 530709 -62 550 96852 -360 575august 201328miljonit eurot moodustas2012. aastalkümne suurima käibegatoidutootja ärikasumkokku. Muuseas– käibeliidriteTOP 10st kaheksaettevõtet kuulub kasuurima kasumlikkusegamajandavatefirmade sekka.35,1miljoni euroniküündis 2012. aastalkümne kasumlikumatoidutootja kogukasum,2011. aastamajandusnäitajatejärgi oli see 31,7 miljoniteurot.Loe veebistWWW.TOOSTUSUUDISED.EEÄripäeva tööstusvaldkonnaedetabelidTOP PÕHINEB AVALIKUSTAMATAANDMETEL.1MAJANDUSAASTA ERINEBKALENDRIAASTAST 2 KONSOLIDEERITUDTÕSTUKIKESKUS OÜKÕIGESOODSAMADHINNADEESTISwww.tostukikeskus.eetel 600 6106, 507 2343,faks 601 1260Saku vald, Jälgimäeinfo@tostukikeskus.ee55

EDETABELMüügituludesuurenemineaitas kasvuleLEIBURI juht Asso Lankots kinnitab, et koduturul on langusestüle saadud ja müügimaht taas tõusuteel. FOTO: TERJE LEPPVõitjaAS LeiburASUTATUD: 1762ASUKOHT: TallinnOMANIKUD: Vaasan OY–55%, Svenska LantmännenEK.FÖR – 45%TÖÖTAJATE ARV: 3292012. AASTA MAJANDUS-TULEMUSED: käive 32,2(2011 – 25,6) mln eurot, kasum3,75 (2011. aastal 2,9)mln eurot.KETLIN RAUKkaasautorLeiburi juhid usuvad, et edutuli neile peamiselt tänumüügitulude suurenemiseleekspordi tõttu, uutele juhtimismeetoditelening uuteleheadele toodetele.Aktsiaseltsi Leibur tegevdirektoriAsso Lankotsi sõnulon suures pildis Leiburiviimaste aastate kasv tulnudmüügitulude suurenemisearvel. “Koduturuloleme vahepealsest mõõnastüle saanud ning müügid jaturuosa näitavad jällegi kasvu,”tõdeb ta. “Viimaste aastatesuurim müügitulude juurdekasvon tulnud ekspordist.”Leiburist on saanud VaasanGrupi ettevõtetele Soomes, Lätisja Leedus oluline partner.Lankots märgib, et paralleelseltmüügi kasvatamisegaon väga palju rõhku pandudoma tegevuse tõhusamaksmuut misele. Eelmisel aastalalustati n-ö timmitud juhtimismeetodite(lean-juhtimine)rakendamist ja arendamistLeiburis.“Eesti turul on kasv põhinenudjätkuvalt uute toodete turuletoomisel, aga ka aktiivselturundustegevusel üldisemaltja kliendisuhete arendamisel,”kinnitab Lankots. “Head meeltteeb asjaolu, et oleme Eesti parimatoiduaine konkursil saavutanudrohkelt tunnustust.”Sel aastal sai kategoorias EestiParim Pagaritoode 2013 parimatoote tiitli Leiburi MitmeviljaRöst ja kategoorias EestiParim Toit Tervisele 2013 võitisLeiburi Kaerasüda.Lankots märgib, et ühestküljest ootab tarbija jätkuvaltstabiilsust, mis väljendub traditsioonilistepõhitoodete jätkuvaltkõrge osakaaluna müügist,teisalt otsitakse pidevaltvahelduseks uusi maitseelamusi.“See omakorda tähendabseda, et peame suutma vastatatarbijate ootustele “koguperimeetri ulatuses”, ütleb ta,lisades et nad on väga uhkedToidupanga poolt aprillis Leiburileantud Hea Südame auhind2012 üle.“Suurim surve tootmiskuludeletuleb lähiaastatelpalgakulude tõusust,” tõdebLankots. “Julgen siinkohal arvata,kuid ei pretendeeri absoluutseletõele, et tooraine- jaenergiahinnad käituvad ilmseltoluliselt vaoshoitumalt.”KommentaarTugev arendustööTIIA KARUASi Prisma Peremarket ostujuhtPrisma Peremarketi koostööLeiburiga on kestnud jubapea 13 aastat – kohe algusest,kui avati esimesedkauplused Eestis. Selle pikaaja jooksul on muutunudja arenenud kogu ühiskond,ettevõtted ja kliendid. Leivatootmine on samuti läbi teinudsuured muudatused niioma toomises kui ka toodetearengus.Leiburi üks tugev külg onleivatööstuse traditsioonideau sees hoidmine ja tugevarendustöö, mille tulemuselon ka mitmel aastal võidetudparima toidu tiitel. Leiburiedu pant on minu hinnangultarbijate vajaduste ja soovidealusel oma toodete arendamineühelt poolt ja teiseltpoolt kvaliteedi järjepidevus.Nii lihtne see ongi.Saarekil käimas hoogne ja stabiilne kasv2. kohtAS SaarekASUTATUD: 1990ASUKOHT: Tartumaa, Ülenurmevald, ReolaTEGEVUSALA: puu- jaköögi vilja töötlemineOMANIKUD: Toivo Alt –38%, OÜ Reio Invest – 24%,Agris Kaužens – 19%TÖÖTAJATE ARV: 352012. AASTA MAJANDUS-TULEMUSED: käive 17 (2011– 12,2) mln eurot, kasum1,87 (2011 – 1,68 ) mln eurot.AS Saarek on aastate jooksuljõudsalt kasvanud ning plaanibedaspidi oma tegevustveelgi laiendada.Saarek pakub külmutatudmetsamarju ning toodabmarja lisandeid ja -täidiseid,põhiliselt piima-, jäätise- jakondiitritööstuste jaoks.Nii on Saareki marjad jamoosid eestimaalasest tarbijajaoks saadaval näiteks meiepiimatööstustes toodetavatesjogurtites.Saarek ostab metsamarjuja seeni kokku Eestist, Lätist,Rootsist, Valgevenest, Ukrainastja Venemaalt. Peamisedkliendid külmutatud metsamarjadevaldkonnas on Euroopatoiduainetööstused ja-kontsernid ning Aasia farmaatsiatööstus.Marjalisanditepuhul kasutavad nende teenustja toodangut eelkõige piima-ja jäätisetööstused.Ettevõte alustas 1990. aastailtegevust metsamarjade jaseente kokkuostmisega ningseda siis põhiliselt Eestist.1992. aastal laieneti Eestistvälja ning kaks aastat hiljem,1994.aastal ehitati TartumaaleReolasse uus külmhoone.See hoone võimaldas külmutadametsasaadusi tehnoloogiliseltõigesti. Selle uuemarjapuhastusliini soetamisejärel hakkas Saarek tegelemakogu marjade ja seente töötlemisprotsessigaalates puhastamisestja sorteerimisest ninglõpetades nende külmutamiseja pakendamisega.2005. aastal sai valmismoodne külmhoone, mis võetikasutusele lisaks varem valminudkompleksile.Edaspidi on ettevõttel plaanispakkuda toorainet ka pagaritööstustele.56 Tööstus

EDETABELMeeskonna ühised pingutused tõid eduValio Eesti jõudis oma tänaselepositsioonile eelkõigetänu oma meeskonna pidevaleühisele tööle ja jõupingutustele.ASi Valio Eesti tegevdirektoriMaido Solovjovi sõnul onettevõtte põhiline edu võti olnudkogu Valio meeskonnajärjepidev ja pühendunud töö.“Kõik töötajad pingutavadiga päev selle nimel, et meietooted oleksid kvaliteetsedja maitsvad ning tootmis- jatootmist toetavad protsessidoleksid võimalikult tõhusad,”kinnitab ta. “Meie meeskondjälgib pidevalt turul toimuvat,kogub ja analüüsib tarbijatetagasisidet ja mõtteid, ettooted, mida nii koduturulkui ka välisturgudel pakume,vastaksid klientide kasvavateleootustele.”Solovjov kinnitab, et tootearendusesjuhindub Valio Eestikahest peamisest märksõnast,milleks on kvaliteet jahea maitse. “See tähendab, etükski toode ei jõua müügileenne, kui oleme veendunud,et saavutatud on parim maitse,”selgitab ta. “Meie rangekvaliteedikontroll algab jubapiimafarmi valikust ning testimepiima puhtust nii ennepiimaautosse laadimist kui kapidevalt toote valmimise protsessikäigus.” Ta lisab, et tagasisidetarbijatelt näitab, et sellinepõhjalikkus õigustab ennast– paljud kinnitavad, et Almapiim on ainus, mille maitseon stabiilselt puhas ja hea.Edu soodustas Solovjovi sõnulka investeerimise jätkaminerasketel aastatel, tänu millelesuudetakse pidada sam-3. kohtAS Valio EestiASUTATUD: 1992ASUKOHT: Tartumaa, LaevavaldOMANIK: AS Valio Baltic –100%TÖÖTAJATE ARV: 2252012. AASTAMAJANDUSTULEMUSED:käive 62,1 (2011. aastal 55,1)mln eurot, kasum 3,8 (2011.aastal 1,5) mln eurot.WWW.VALIO.EEmu Eesti ja välisturgude kasvavanõudlusega. “Investeeringudei taga küll alati edu, kuidloovad selleks head eeldused,”on Solovjov veendunud.Valio viimaste aastate uu-te värskepiimatoodete kui kajuustude lansseeringud on olnudedukad nii Eestis kui välisturgudel,kinnitab Solovjov.Näidetena toob ta esile2013. aasta Eesti parima piimatootetiitli pälvinud ValioForte Speciale juustu ja Eestiesimese clean label-kontseptsioonilpõhineva Alma Kodusejogurtiseeria turuletuleku.“Venemaal on hästi vastu võetumeie kõrge marja- ja viljasisaldusegajogurtimaiused jaerinevad juustud,” märgib ta.Investeeringutest masinaparkikujunes ettevõtte jaokssuurimaks vadakutootmisekäivitumine Võru Juustutehases.“Tootmise kõrval ei ole meära unustanud inimesi, kes ettevõttehea käekäigu eest vastutavad,”rõhutab Solovjov.august 201357

EDETABELEdukad joogitootjad 2012koht firma nimi tegevjuht põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)1. LINDA NEKTAR AS Kadri Rauba Fermex International OÜ 89,09%, Rododendron OÜ 10,91%2. VÄRSKA VESI AS Urmas Jõgeva Urmas Jõgeva 34,16%, Georg Mahla 34,16%, Endel Kapten 12,38%, Vello Kikamägi3. A. LE COQ AS Tarmo Noop Olvi Oyj 100%4. Liviko AS 2 Janek Kalvi NG Investeeringud OÜ 100%5. Altia Eesti AS Kristel Mets Altia Corporation 100%6. Remedia AS Vladimir Feldman Slavianskaya Group OÜ 100%7. Saku Õlletehase AS Margus Kastein Carlsberg Invest A/S, filial i Finland 90,64%8. Rõngu Mahl AS Anu Annus Pavel Petukhov 50%, Peeter Munitsõn 50%9. Saare Foods OÜ Meelis Lonn Siiri Lonn 50%, Meelis Lonn 50%10. Largo AS Sven Voites Svensky Kaubanduse AS 100%11. Verska Mineraalvee OÜ Toomas Sein Toomas Sein 80%, A. Le Coq AS 20%12. Coca-Cola HBC Eesti AS Vitaliy Novikov CC Beverages Holdings II B.V. 100%13. Karme AS Ivo Kikas A. Le Coq AS 49%, Rimonne Baltic OÜ 25,50%, Konya Haldus OÜ 25,50%14. Viru Õlu AS 1 Ott Licht Danske Bank clients holdings 98,88%15. Astelpajutooted OÜ Pärt Metsar Anu Metsar 50%, Pärt Metsar 50%16. Sillamäe Õlletehas AS Sergei Kulkov Sillamäe Õllekoda OÜ 100%17. Kadarbiku Köögivili OÜ Veiko Pak Ants Pak 25%, Siiri Pak 25%, Ville Pak 25%, Veiko Pak 25%18. Taako OÜ Arvet Väli Arvet Väli 82,5%, Tõnu Hütt 17,5%19. Hea vesi OÜ Aleksei Žigadlo Aleksei Žigadlo 75,38%, Kazimir Žigadlo 8,21%20. Kravond AS Ivan Smolnikov Ivan Smolnikov 74,16%21. Saku Läte OÜ Jaan Põldmaa SIA Venden 100%22. Estonian Spirit OÜ Sven Ivanov Canderos Trade OÜ 25%, Fullgate OÜ 25%, FIDUS Kinnisvara OÜ 25%, EXPAN Invest23. Meriadok OÜ Vjatšeslav Ivanov Andrei Stroev 50%, Elena Stroeva 50%24. Valtu Vein AS Tõnu Teder Tallinna Karastusjoogid AS 100%TOP PÕHINEB AVALIKUSTAMATA ANDMETEL.1MAJANDUSAASTA ERINEB KALENDRIAASTAST, 2 KONSOLIDEERITUDLoe veebistWWW.TOOSTUSUUDISED.EEÄripäeva tööstusvaldkonnaedetabelidTänassilma tee 23, Saku valdwww.hekes.eetel: 603 22 81BELGIA ROOSTEVABA TERASEST PUMBADJOOGI- JA TOIDUAINETETÖÖSTUSELEELEKTRO-POLEERITUD (ELECTROPOLISHED)PUMBAD HÜGIEENI TAGAMISEKSPERISTAATILISED VOOLIKPUMBAD INGLIS-MAALT PATENTEERITUD ÜLIVASTUPIDAVADVOOLIKUD! IDEAALNE “TUNDLIKE” TOODETE(nt. PÄRM) PUMPAMISEKS58 Tööstus

EDETABELkäive ärikasum punkti- koht eelmisel2012, tuh € 2012, tuh € summa aastal3 460 900 27 2.12,38% 6 084 1370 28 12.80 013 13017 33 1.136 490 2873 40 7.30 741 1062 45 6.10 022 155 52 11.67 604 4048 54 3.2 523 271 56 17.1 132 122 57 8.2 201 67 64 16.275 15 72 18.24 429 459 82 5.1 620 -18 83 21.7 988 152 84170 18 88 9.288 28 90 10.1 872 64 90 4.30 0 92 13.267 3 94675 -73 94 23.3 557 -415 100 19.OÜ 25% 611 -929 121 20.117 -28 123 22.610 -70 127 15.MetoodikaVALDKONNA TOP-I PÄÄSEMINEEttevõtte vastava valdkonnategevuse osakaal käibest pidiolema vähemalt 51%. Samutipidi ettevõte olema tegutsenudkahel järjestikusel täismajandusaastal.2011. aasta TOPi koostamiseksvõttis Äripäev justiitsministeeriumiregistrikeskusesteelmise aasta majandustulemustepõhjal valdkonna müügitulultsuuremate ettevõteteandmed.Edetabelis osalesid ettevõtted,kelle majandustulemusedolid äriregistris andmete kogumiseajaks skaneeritud.PINGEREA KOOSTAMINEEttevõtted seati pingerittakuue näitaja põhjal. Arvutamisealuseks võeti 2011. aastamüügitulu, müügitulu kasvvõrreldes 2010. aastaga, 2011.aasta ärikasum, kasumi kasvvõrreldes 2010. aastaga, rentaablusja varade tootlikkusaastal 2011.Iga näitaja põhjal reastati ettevõttededetabelitesse, igakoht järjestuses andis kohalevastava arvu punkte.Kuue tabeli punktid liideti.Võitis vähim punkte kogunudettevõte.KUI ETTEVÕTE PUUDUBKui ettevõtet TOPis pole, siispolnud ettevõttel aktiivsetmajandustegevust kahel täielikulmajandusaastal (2010–2011), ettevõtte viimase aastavõi kahe viimase aasta keskmineomakapital oli negatiivnevõi polnud tema majandusaastaaruannet edetabelikoostamise ajal äriregistris.28,3miljoni euro võrrasuurenes 2012. aastalkümne suurimajoogitootja kogukäive2011. aasta majandustulemustegavõrreldes.august 201359

EDETABELLinda Nektarilkindel turgolemas. Kümmeaastat kodumaajoogitootjate tipusKAIRI OJAkaasautorKümmekond aastat joogitootjatetippu kuulunud ASLinda Nektar hõivas mulluseÄripäeva joogitootjate TOPiteise koha, tänavu ollakseesimesed. Linda Nektari tegevusalaon kääritatud jookidetootmine, mida kasutataksetoorainena joogitööstusteskergete alkohoolsete jookidetootmisel. Ettevõte asub Võrumaal,andes tööd 12 inimesele.Ettevõtte ajalugu ulatub1992. aastasse, mil see asutati“Linda” kolhoosi veinitööstuseerastamise teel. Kuni aastani2003 toodeti valdavalt pakendatudpuuvilja- ja marjaveini,kuni uue omaniku poolt võetivastu strateegiline otsus lõpetadamitteperspektiivne lauaveinidetootmine ning spetsialiseerudasiidrite tootmiseksvajamineva tooraine tootmiselejoogitööstuste tarvis.Teenitud kasum on investeeritudmodernsesse tootmistehnoloogiasse,laiendatud jauuendatud on mahutite parki,rekonstrueeritud osaliseltvana tootmishoone ja ehitatuduus tootmishall. 2014. aastaalul valmib hetkel ehitusesolev kontorihoone,” räägib ettevõttetegevjuht Kadri Rauba.Viimaste aastate kõrge positsioonÄripäeva joogitootjateTOPis on Rauba hinnangulligi kümne aasta jooksultõusude ja mõõnadega tehtudarendustöö tulemus ja annabkinnitust, et vastuvõetud julgedstrateegilised otsused onolnud õiged.JOOGITÖÖSTUSE kitsuke siseturg sunnib Linda Nektari juhiKadri Rauba sõnul tootjaid mahtu suurendama. FOTO: KRISTA MIKKPauline oli minu armastatud vanaema PiritalMerivälja teel. Soojad mälestused lapsepõlvest jaõunalõhnalisest aiast on meeles siiani. Paulinel olialati tagavaraks niiti, nööpi, jahu, moosi ja midagiveel. Tema sahvri andidest valmistatud toidudmaitsesid väga ja seda jagus kõigile. Kõiki oodatudja ootamatuid külalisi võõrustas ta parimal moel!Seda kogetud emotsiooni, enda professionaalseidtoitlustaja kogemusi ja personaalset lähenemistüritan anda igale tellitud üritusele ja peolauale, mistellitud Pauline Catering OÜ-lt.Head, Ülle TiimusPauline Catering OÜ,Käärametsa tee 8, 74008 Viimsi, tel 504 6284, info@pauline.eewww.pauline.ee60 Tööstus

EDETABELVõitjaAS Linda NektarASUTATUD: 1992TEGEVUSALA: puuvilja- jamarjaveinide tootmineTEGEVJUHT: Kadri RaubaOMANIK: Fermex InternationalOÜ – 89,09%, RododendronOÜ – 10,91 %TULEMUSED 2012: käive3,5 miljonit eurot, kasum0,9 miljonit eurotRaubat rõõmustab 2012.aasta hea majandustulemus,arvestades asjaolu, et tootmineon toimunud paralleelseltsuurte ehitustöödega.“Selles on oluline roll kõigilLinda Nektari töötajatel,kes on pidanud pingele vastuja suutnud tagada klientidetellimuste täitmise parimalviisil,” märgib ta. “Kahtlemataon igasugune tunnustusja positiivne tagasiside niiminule kui ette võtte juhile kuika meie ette võttele tervikunainnustav.”Siseturg jookide osas Raubahinnangul oluliselt kasvadaei saa, ka joogitootjatepõhi eesmärk on oma mahtudetõstmiseks kasvatada ekspordikäivet,seda on tehtudõnnestunult, hindab ta.Edukaks tänu kogemusteleja pühendunud töötajaileAIN ALVELAain.alvela@aripaev.eeVärska Vesi peab oma tänaseedu eest olema tänulik ettevõttepikaajalisele kogemuselening töökale kollektiivileja lojaalsetele tarbijatele.ASi Värska Vesi juht UrmasJõgeva ütleb, et tema arvateson ettevõtte pisikese edu alusekseelkõige traditsioonid –tänavu möödus 40 aastat esimesepudeli mineraalvee villimisestVärskas.“Muidugi ka suurepäranetervislik mineraalvesi VärskaOriginaal, mis on sertifitseeritudnii Euroopa Liidus kuika Venemaal,” märgib ta. “Lisakskogemustega, motiveeritudtöökas kollektiiv, Eesti Vabariigiskehtivad mängureeglidning muidugi meie lojaalsedtarbijad.”Viimastel aastatel on VärskaVesi investeerinud nii tootmisessekui ka töötajatesse.Eelmisel aastal paigaldatiklaaspudelitesse villimiseliin ning avati uus ladu, millesuuruseks on 1000 ruutmeetrit.Selle investeeringu suuru-seks on ligikaudu 700 000 eurot,kinnitab Jõgeva, lisades etkõige suuremaks investeeringuksoli aga kolme aasta taguneuus PET-liin koos veetöötlusega,mille investeeringu suuruseksoli ca 3 miljonit eurot.40% sellest investeeringustsaadi Euroopa Liidu tõukefondidestEASi kaasabil ja toel.Jõgeva sõnul eeldavad nadtulevikus hoida saavutatudturuliidri positsiooni koduturul,seda siis mineraal- jajoogivee osas. Samuti on plaanissuurendada tunduvalt eksporti,kuna tootmismaht sedavõimaldab.“Praegu moodustab meieekspordi osakaal kogu müügistumbes 20%,” kinnitab Jõgeva.ASI VärskaVesi juht UrmasJõgeva.FOTO: VEIKOTÕKMAN2. kohtAS Värska VesiASUTATUD: 1993ASUKOHT: Põlvamaa, VärskavaldPÕHITEGEVUSALA: mineraalveetootmineTEGEVJUHT JA JUHATUSEESIMEES: Urmas JõgevaOMANIKUD: Urmas Jõgeva–34,16%, Georg Mahla– 34,16%, Endel Kapten– 12,38%, Vello Kikamägi –12,38%TÖÖTAJATE ARV: 432012. AASTA MAJANDUSTU-LEMUSED: käive 6,1 (2011.aastal 5,8) mln eurot, kasum1,37 (2011. aastal 0,34)mln eurot.Pidev tootearendus ja ekspordikasvatamine sillutas teed eduleKETLIN RAUKkaasautoraugust 2013AS A. Le Coq usub, et nendeedukuse peamisteks võtmesõnadekson ekspordisuunaarendamine, tugev positsioonsiseturul ning pidevtootearendus.ASi A. Le Coq turundusjuhiKatrin Vernikul sõnul onettevõttele viimase paari aastakõige olulisemaks strateegilisekstegevuseks ekspordisuunaarendamine, seda niitoodete, partnerite kui ka tööjõuarendamise ja laiendamiseosas. “Samal ajal oleme jätkuvalthoidnud ja tugevdanudoma positsiooni siseturul,”kinnitab Vernik. “Sealjuuresoleme järjest valitud kõigekonkurentsivõimelisemaks ettevõttekstoiduainetööstuses.”Kõige olulisemateks võtmesõnadekson tema sõnulolnud tootearendus, turundusja kvaliteet, sealjuures onjust tootearendusse suunatudigal aastal täiendavaid investeeringuid,mis võimaldavad3. kohtAS A. Le CoqASUTATUD: 1800ASUKOHT: TartuTEGEVUSALA: õlle ja karastusjookidetootmineOMANIK: Olvi Oyj -– 100%TÖÖTAJAID: 3092012. MAJANDUSTULEMU-SED: käive 80 (2011 – 76,1)mln eurot, kasum 13,01(2011 – 12,9) mln eurot.eristuda teistest tootjatest kapakendilahenduste poolestning pakkuda tarbijale uusikasutusmugavusi.“Turunduse toetus on selgeltsuunatud põhibrändidelening kvaliteedi all mõtlememitte ainult toodete kõrgeimatkvaliteeti, vaid oma tegevuskvaliteeditõstmist kõikidestegevusvaldkondades,” ütlebVernik.Tuleviku arengut ja laienemistnäeb ettevõte eelkõigeeksportturgudel.61

KOLUMNEestimaalaste koduaiad on täis mahedatkraami – osakem seda üles noppidaViimastel aastatel on kõlamajäänud arusaam,et mahekaubanduse kuikeskmisele eestlaseleüle jõu käiva moekaubahiilgeaeg siinsel turul on ümber saamas.Kallivõitu ökotooted sobivad ideaalseltvaid Stockmanni ökokaupade letti,kust selgelt üle keskmise jõukamad inimesedneid siis valimatult valida saavad. Võimalik,et see ongi nii. Võimalik ka, et tundubvaid mulle.Hiljaaegu läbi viidud toidukaupade turu-uuringukohaselt moodustavad mahetootedkogu kodumaisest toiduturust vaid2%, mis on pea olematu suurusjärk.Kohtusin hiljaaegu siinse mahetootjaga,kes teadis ussisõnu – viisi, kuidas tootamahekaupa, mis tõesti müüb. Nii siin kuika piiri taga. OÜ Loodusvägi on leidnudtee, kuidas muuta siin valdavalt nišikaubanatuntud mahetooted tuntuks pea üle koguSkandinaavia.Millest siis selline edu? Vastus on lihtsamastlihtsam – keskendutakse olemisele,mitte näimisele ja aetakse asja, millesse iseusutakse. No ja tööd muidugi tehakse ka.Eestis mahetoit veel nišikraam. On hämmastav,et mujal maailmas on trend meileselgelt vastupidine – mahekaup näikse olevatpeagi koguni viiendik kogu toidukaupadejaeturust – Taanis on see koguni 17% –ning see trend kasvab ajas.Millest siis sedavõrd erinevad trendid,kas meie inimesed siis ei teadvusta ega hindatervislikkust toitumises, haarates ostukorvivalimatult ja mõtlematult kõike, hoolimatakauba päritolust ega tootjast? Vaevalt.Pigem on küsimus selgelt erinevatessissetulekutes, mis paneb siinsed inimesedpingsalt supermarketite sooduspakkumisijälgima. Ökokaubandus on kujunemasjõukate ühiskondade jaoks elementaarseks,meil aga on tegemist endiselt nišikaubaga,sest inimesi, kes igapäevaselt 5–6 eurotmaksvaid mahlu vms osta jaksavad, ontegelikult vähe.Kui olin nii umbes viieaastane, olidmeie koduaias Nõmmel suured põõsaskirsid,aiamaasikad ja herned. Maja asus Tallinnalinnas, kuid iialgi ei kasutanud memingeid kemikaale. Samamoodi on see katäna – suures osas Eestimaa koduaedadeskasvatatakse sisuliselt mahekaupa, ilmaKAIRI OJAvabakutseline ajakirjanikÖkokaubandusonkujunemasjõukate ühiskondadejaoks elementaarseks,meilaga on tegemistendiseltnišikaubaga,sest inimesi,kes igapäevaselt5–6 eurotmaksvaidmahlu vmsosta jaksavad,on tegelikultvähe.et seda endale teadvustataks. Kodu kanadpääsevad tihtipeale igasugu kemikaalidestoma toidus ning seega on paljudel eestimaalastelhommikulauas keedetud mahemunad,päris mahedat piima on aga kaväiketaludest leida juba raskem.Tarbijat peaks hoiatama keemia eest.Seega võib spekuleerida, et tegelikult onmeie mahetarbimise osakaal kogu toidutarbimisestvaieldamatult suurem kui2% ja eestimaalased on sellega harjunudmaast madalast, enne kui ökokauplused jamahetooted üldse välja mõeldi.Loodusväe meeskond on seisukohal, ethoopis mittemahedatel kaupadel peaksolema erimärgistus ning kemikaalidetatoodetud kaubad peaksid olema standardkaup– on ju keemiavaba elustiil inimeseleloomulik olnud tõepoolest sajandeid, hoopiskemikaalid on tekkinud hiljem.Mahetootja usub, et nii eestlaste seaskui ka maailmas tervikuna on looduskesknelähenemine ning mahetoodete väärtustaminekui hea tervise üks alustest selgeltkasvav trend. Tõsi – Skandinaaviaga sarnaseletasemele jõudmiseks võib meil kuludaettevõtte juhtide hinnangul veel kunikümmekond aastat. Või siis – tuleks korrigeeridaoma arusaama mahekaubast –ons see tõesti vaid ametlike ökokaupadelettidelt leitav, mitmeid kontrolle läbinudja sertifitseeritud mahekaup või võime mekõik rõõmustada, et tegelikult on suuremaosa meie inimeste koduaiad täis mahedaidsõstraid, tikreid, herneid ja vaarikaid?Mahe kui ammuunustatud vana. Taasmeenub paralleel lapsepõlvest, mil muoma vanaisa nimelt mustast sõstrast koduveinitegi, suures klaasist anumas, nagusee toona tavaks oli. Tollesama sõstraveinigamöödusid kõik meie pere tähtsamadsündmused ja poeveine tegelikult väga eiostetudki. Toona ei teadnud me veel, et tegelikultoli meie käsutuses tohutu suur potentsiaal– puhas kodumaine loodus ja mahekoduvein!Hinnakem siis seda puhast loodust jaseda potentsiaali, mis meil on. Tundkemteadlikku rõõmu asjaolust, et meil siinMaarjamaal on metsade all koguni poolpindalast, samal ajal kui taanlased saavadmustikaid korjata vaid 5–6% riigi territooriumikatvatest metsadest.62 Tööstus

REKLAAMKontaktid ületegevusalapiiride3.–5.9.2013Helsingi MessikeskusPäevad täis uut teavet, kontakte jauudiseid PacTec, FoodTec, GrafTecja PlasTec 2013 -messidel!Suve jooksul uue ilme saanud Helsingi messikeskustoob ühe katuse alla väärtusahela eri tahud– pakendi ja materjalikäitluse, tootearenduse jajäätmed, trükiseadmed ja turunduse. Neli samalajal toimuvat erialamessi laiendavad kontakte eritegevusalade ja majandusharude vahel.Jätkusuutlik arendustöö, pakendi loomineja pakend meediana on ürituse peateemad.Kavas on konverentsid, seminarid ja teemakohasedesitlused, võistlused.Pakend ja materjalikasutusToiduainetööstuse tehnoloogiaTrükitööstus, trükikommunikatsioon ja turundusPlastitööstusKülastajate registreerimine on avatud!www.pactec.fi | www.foodtechelsinki.fi | www.graftec.fi | www.plastec.fiInfo, kutsed ja messikülastusProfexpo OÜ, Soome Messide esindaja EestisTel 626 1347, info@profexpo.ee, www.profexpo.ee/soomemessidaugust 201363

REKLAAM64 Tööstus