12.07.2015 Views

KODUKANT HARJUMAA INFOKIRI

KODUKANT HARJUMAA INFOKIRI

KODUKANT HARJUMAA INFOKIRI

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

<strong>KODUKANT</strong> <strong>HARJUMAA</strong> <strong>INFOKIRI</strong>SEPTEMBER-OKTOOBER 2010, NR 9Tähtsate valikute eesAlanud on uus õppeaasta. Paljudele on see esimene – ees ootab põnev teekond uueskoolimajas, uued kogemused, sõbrad ja suhted. Paljudele on see aasta aga viimane omaarmsas koolimajas. Tulevane kevad toob tuhandetesse peredesse põhikooli võigümnaasiumilõpetaja, kelle edasistest valikutest sõltub väga palju.Eriline on kooliaasta kõigile - neile kes alustavad ja neile, kes teevad järgmisel kevadellõpueksameid. Juba nüüd tuleb mõelda valikutele kas minna gümnaasiumisse võikutseõppeasutusse, ülikooli või püüda tööd leida. Et valimine ja otsustamine ei tule sagelilihtsalt, pole tulevikule mõtlema hakata kunagi liiga vara.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 lõige 1 järgi on igal inimesel õigus vabalt valida tegevusala,elukutset ja töökohta. Valikuvabaduse juurde aga kuulub ka vastutuse võtmine selle eest,mida valik kaasa toob. See teebki valimise nõnda keeruliseks. Kas meie noortel on olemasvajalikud teadmised ja oskused, et valida tee, mis neile rahuldust pakuks?Maakondlikud noorte teabe- ja nõustamiskeskused, sealhulgas Ida – Harju Karjäärikohvik ontegutsemas selle nimel, et valikud saaksid olema teadlikumad.Ida – Harju Karjäärikohvik asukohaga Anija mõisas Anija vallas pakub Haridus- jaTeadusministeeriumi ning Euroopa Sotsiaalfondi toel järgmisi tasuta karjääriteenuseid:ÕPILASTELE: karjääriõpitoad – grupinõustamine+karjääriinfo (arutelud, rühmatööd, töölehed,testid), individuaalne nõustamine; Testid – BET/GATB võimete test ja Hollandi kutseeelistustetest.ÕPETAJATELE: seminarid – karjääritöö läbiviimine koolis, kogemuste vahetamine.Koostöö õpetajatega – materjalide ja info vahendamine, abi karjääriteemaliste üritustekorraldamisel, teemasid klassijuhataja tunniks.LAPSEVANEMALE: Karjääriteemalised loengud ja õpitoad ning nõustamine.NOORTEJUHILE: Koostööseminarid, info vahendamine, Abi karjäärialaste üritusteorganiseerimisel.Karjäärikohvikus ootavad karjäärispetsialistid nii noori, lapsevanemaid kui õpetajaid!Ida-Harju Karjäärikohvik teenindab järgmisi koole: Aegviidu Põhikool, Alavere Põhikool, ArduPõhikool, Aruküla Põhikool, Aruküla Vaba Waldorfkool, Harmi Põhikool, Jüri Gümnaasium,Kallavere Keskkool, Kehra Gümnaasium, Kiili Gümnaasium, Kose Gümnaasium, KolgaKeskkool, Kosejõe Kool, Kostivere Põhikool, Kuusalu Keskkool, Lagedi Põhikool, Loksa IKeskkool, Loksa Vene Gümnaasium, Loo Keskkool, Maardu Gümnaasium, Maardu Põhikool,Oru Põhikool, Pikavere Põhikool, Prangli Põhikool, Püünsi Põhikool, Raasiku, Vaida Põhikool,Viimsi Keskkool.Meie kodulehelt kkohvik.koostyykoda.ee leiab infot, nõu ja abi nii õpetaja, noor kuilapsevanem. Oodatud ka telefonikõned ja kirjad küsimustega kontaktidel: tel 6084325 ja58041270, meiliaadressil: noored@koostyykoda.ee.TULEVIK ON ENDA TEHA! Sihikindel tegutsemine muudab mõtted selgemaks ja lisabenesekindlust. Head algavat õppeaastat!Ida-Harju Karjäärikohviku meeskondKui oled valinud selle koha elamiseks, on sinu võimuses muuta see parimaks paigaks kogu maailmas


<strong>KODUKANT</strong> <strong>HARJUMAA</strong> <strong>INFOKIRI</strong>SEPTEMBER-OKTOOBER 2010, NR 9Toetab: Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise FondMTÜ Kodukant Harjumaa viib kuni 31.05.2011 ellu projekti “Lõimumise võlud ja valud”.Projektitoetus koosneb 75% ulatuses EIF vahenditest ja 25% ulatuses Kultuuriministeeriumivahenditest.Projektitegevustega alustati septembris. Seni on projektijuht pidanud töökoosolekuidprojektipartneriga Ida-Virumaalt, kelleks on MTÜ “Esto-Rada”. Täpsustatud on tegevusplaan javäljavalitud need, kellega koos projekt ellu viia.Projekti raames toimub vähemalt 3 infopäeva muukeelsele elanikkonnale MTÜ-de loomisevõimalikkusest ja tegevustest. Üks infopäev on Harjumaal, 2 infopäeva Ida-Virumaal(arvatavasti Jõhvis ja Sillamäel). Arvatavasti teeme Harjumaal siiski mitu infopäeva, sestpiirkond on suur ja väga erinev.Koostamisel on ka kakskeelne infoleht, mis valmib novembris. Levitamine on digitaalselt javähesel määral infopäevadel ka trükituna. See on hea võimalus tasuta reklaamida nüüdühendustel oma tegevusi või teenused. Kel selleks huvi, palun võtke kiiresti ühendust e-kirjaga info@kkharju.eeKokku ilmub infolehti projekti jooksul vähemalt kolmel korral.Projekti suurimaks ürituseks on 3-päevane õppesõit Ida-Virumaal ja Ida-Harjumaal. Sinna oneelkõige oodatud nende MTÜ-de esindajad, kes teevad või kes tahaksid hakata tegemakoostööd muukeelse elanikkonnaga.Harjumaa esimene infopäev toimub Kehras, 12. novembril kell 17.30 Anija VallaKultuurikeskses.Marianne RosefeldProjektijuhtKui oled valinud selle koha elamiseks, on sinu võimuses muuta see parimaks paigaks kogu maailmas


<strong>KODUKANT</strong> <strong>HARJUMAA</strong> <strong>INFOKIRI</strong>SEPTEMBER-OKTOOBER 2010, NR 9PRESSITEADE22. oktoober 2010Lilleoru MTÜArhitekt Vilen Künnapu installatsioon "Gooti kell" saabus Londonist Eestimaale,Lilleorgu.Rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekti Vilen Künnapu kogu suve Londoni linna ilmestanudinstallatsioon jõudis tagasi Eestimaale. Sümboolne kunstiteos seatakse üles Lilleoru Elulilleparki, kus toimub 2. novembril, hingedepäeval, “Gooti kella” avatseremoonia.Vilen Künnapu installatsioon lõi suvisel Londoni arhitektuurifestivalil laineid. Seal “Jõe kella”nime kandnud ja üheks huvitavamaks vaatamisväärsuseks nimetatud ekspositsioon paiknesThamesi kaldal Southwarki katedraali ees ja sai esimesed õnnistused anglikaani kirikupeaenda poolt.Vilen Künnapu on loonud templitest ja stuupadest lähtuvaid geomeetrilisi mudeleid, esinenudnendega arvukatel näitustel ja Veneetsia biennaalil, ning koos partneri Ain Padrikuga ehitanudmitmeid tornehitisi Tallinna ja Tartusse. Samuti on Künnapu põhjalikult uurinud Euroopapealinnade kirikute arhitektuuri, templeid ja püramiide Egiptuses ning stuupasid Nepaalis, Taisja Jaapanis.See oli arhitekti enda soov, et gooti katedraalide ja budistlike stuupade arhitektuuristinspireeritud skulptuur leiaks oma koha just Lilleoru Elulille pargis. “Eri kultuuride vaimsetpärandit ühendav puhta vormiga kell-stuupa harmoneerub Lilleoruga suurepäraselt. “Gootikell” sümboliseerib universaalset tarkust, mille hulka kuuluvad ka iidsed inimese olemustpuudutavad teadmised,” ütleb Vilen Künnapu partner arhitekt Ain Padrik.Lilleoru on inimese terviklikku arengut toetav looduslähedane õppe- ja elukeskkond Aruvallakülas Rae vallas Harjumaal. Lilleorus asetseva kogu maailmas ainulaadse Elulille pargi ideeautor arhitekt Ain Padrik selgitab: “Elulill on loomise baasmustrist lähtuv geomeetriline kujund.See iidne sümbol on väljaspool religioone ning kuulub kogu inimkonnale. See on rakutasandiltoimuvate elu seaduspäraste algprotsesside suurendatud geomeetriline kujund.” Pargirajamist on toetanud EAS.Installatsiooni paika seadmise avatseremoonia toimub hingedepäeval, teisipäeval 2. novembril2010 kell 12.00-13.30. Tseremooniat austavad kohalviibimise ja sõnavõtuga “Gooti kella” loojaarhitekt Vilen Künnapu ja Elulille pargi idee autor arhitekt Ain Padrik isiklikult. „Gooti kella“pühitseb sisse Mihkli koguduse õpetaja Tauno Kibur.Lisainfo:Ave OitLilleoru MTÜ esinaineTel 5649 9199, e-post: ave.oit@lilleoru.eeAin PadrikLilleoru Elulille pargi idee autorTel 5656 7121, e-post: ain@kassiopeia.eewww.lilleoru.eeKui oled valinud selle koha elamiseks, on sinu võimuses muuta see parimaks paigaks kogu maailmas


<strong>KODUKANT</strong> <strong>HARJUMAA</strong> <strong>INFOKIRI</strong>SEPTEMBER-OKTOOBER 2010, NR 9Tasa sõuad kaugele jõuad!Täpselt nii ütleb meie Eesti rahva vanasõna.Ilmselt see kehtib ka tänapäeval.Prangli saare talurahvamuuseumi selts võttis käesoleva aasta suvel ette Prangli saaretraditsioonilise puust hülgepaadi „ Eistuki-i „ ehituse .Paadiehituse traditsioon on Prangli ja Aksi e. Väike Prangli saarel olnud aastasadu vägalevinud. Ning nende väikesaarte paadid on olnud väga hinnatud Eesti põhjarannikulrannakülades elavate kalurite hulgas. Eriti on hinnatud just Prangli tüüpi paati e. Saarenimega „Eistuk“.Antud paadiga käidi merel kalal, talvel hülgejahil, mandril kauba järgi ning isegi Soomerannikul.Eistuk erineb mujal Eestis , Saaremaal, Viljandis, Läänemaal jne. ehitatavate puupaatidehulgast seetõttu , et Prangli paadil puudub emapuu , mis on küllalt haruldane ka Euroopasvalmistatavate puupaatide hulgas.Kuid viimaste aastakümnete jooksul on puupaadi ehituse traditsioon Prangli saarel jäänudunarusse .Just seda vana traditsioonilist paati oskab saarel valmistada veel vaid 2 meest.Et vana traditsioon ei kaoks unustusse algatas Prangli saare talurahvamuuseumi selts ,Prangli saarel uue projekti :„ Ühises tegutsemises peitub jõud- tööjõud“ , mille eesmärgiks on seatud , läbi traditsioonilistetöövõtete ja erinevate ettevõtluse koolituste taastada Prangli saare iidsed käsitöölised võtted ,omandatakse uued oskused ja teadmised saare üldiseks tööhõive suurendamiseks, saareelanike omavaheliseks sotsialiseerumiseks ja põlvkondade vaheliseks siduvuseks.Projekt esitati Sotsiaalministeeriumile , kus oli avatud projektikonkurss , mille nimeks oli ,„ Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010“Projekt sai ka rahastuse ja nii algatati traditsioonilise puupaadi ehituse koolitustega , koolitusijuhendab Prangli Saarte Selts MTÜ juhataja Vambola Kahro , kes on olnud Prangli põhikooliska poiste käsitöö õpetaja ning on aastaid tagasi ka koolipoistele oma teadmisi paadiehitusevallas edasi püüdnud anda.Projektis on kavandatud ka ettevõtlusalased koolitused , mida juhendab Marianne RosenfeldMTÜ -st Alustame Algusest , kes on väga pikaajalise koolituse kogemusega ettevõtluse alal .Projekti lõppedes on kavandatud luua Mittetulundusühing , mis hakkabki tegelema Pranglitraditsioonilise puupaadi „ Eistuki „ ehituse ja propageerimisega.Carmen OttPrangliKui oled valinud selle koha elamiseks, on sinu võimuses muuta see parimaks paigaks kogu maailmas


<strong>KODUKANT</strong> <strong>HARJUMAA</strong> <strong>INFOKIRI</strong>SEPTEMBER-OKTOOBER 2010, NR 9Rummu Järve NoortelaagerAugustikuu viimasel nädalavahetusel (28-29 august) toimus Vasalemma Vallas Rummukarjääri ääres kahepäevane noorteüritus „Rummu Järve Noortelaager 2010“. Üritusekorraldajaks oli MTÜ Rummu Karjäär, rahastamisel saadi abi Leader meetme raamesjagatavast toetusest.Laager oli mõeldud piirkonna noortele ja lastele ning ka nende vanematele, kogu üritus olihuvilistele tasuta. Registreerumine algas juba poolteist kuud varem ning meie rõõmuks oliinimeste huvi suur. Kokku registreerisime ligi 200 inimest, kellest enamus tulid ka kohale,Kuna ööbimine oli planeeritud telklaagris, siis oli suurimaks mureks võimalik vihmasadu.Õnneks aga olid ilmad neil kahel päeval suurepärased - küllaltki soojad ningpäikesepaistelised.Laagris oli võimalik tegeleda mitmete huvitavate spordialade ja tegevustega. Ühekssuurimaks tõmbenumbriks oli kahtlemata võimalus kahe päeva vältel sukelduda Rummukarjääris. Sukelduda oli võimalik nii suurematel kui ka pisematel laagrilistel. Kõik julged, kesvee all ära käisid, jäid kogemusega väga rahule. Teiseks põnevaks ja populaarsekstegevuseks oli ratsutamine maastikul. Kõigil laagrilistel oli võimalik viieste gruppidena teharatsutades tutvust Rummu karjääri ümbrusega. Päris pisikesed said proovida ponisõitu.Veel oli laagris võimalik sõita kanuudega, proovida kätt vibulaskmises, kalastamises jaerinevatse võistlusmängudes ning panna viktoriinis proovile ka oma kalapüügialasedteadmised.Esimese õhtu lõpetuseks esinesid laagrilistele ansamblid „Kodanik“ ja „Börte“. Õhtul süüdatikaldal ka suur laagrilõke, mille ümber unetumad laagrilised veetsid toredasti aega kuni lõkkekustumiseni ja öörahu saabumiseni.Teise päeva hommikul algasid kõik tegevused uue hooga. Õhtupoolikul kuulutati avatukskalapüügivõistlus, mis kestis kaks tundi. Võistluse lõppedes kaaluti ja mõõdeti saagid üle ningparimatele anti üle auhinnad. Sellele järgnes laagri ametlik lõpetamine.Kokkuvõtteks võib öelda, et laager õnnestus ning nii korraldajad, koostööpartnerid kui kalaagrilised jäid rahule. Kuigi tegevused laagris olid küllaltki ekstreemsed ja aktiivsed, eivajanud kaks päeva kohal olnud medõe teenuseid õnneks mitte ükski laagriline. Probleeme eitekkinud ei parkimiskohtade ega ka sobivate telkimiskohtade leidmisega. Väga positiivne oli kasee, et laagri käigus oli märgata osalejate aktiivset omavahelist suhtlust, koostööd ja uutetutvuste tekkimist.Kui oled valinud selle koha elamiseks, on sinu võimuses muuta see parimaks paigaks kogu maailmas


<strong>KODUKANT</strong> <strong>HARJUMAA</strong> <strong>INFOKIRI</strong>SEPTEMBER-OKTOOBER 2010, NR 9Soovime tänada kõiki abilisi ja koostööpartnereid, kes aitasid meil laagrit korraldada; kõikitoredaid osalejaid ning kohalikku Leader tegevusgruppi, tänu kellele laagri korraldaminevõimalikuks sai. Loodame teid kõiku kohata ka meie tulevastel üritustel.MTÜ Rummu KarjäärReisilaev Vesta Prangli laevaliinil1. septembrist alustas graafikujärgsete reisidega Kelnase-Leppneeme laevaliinil reisilaevVesta. Reisilaev Vesta mahutab 47 reisijat, laeval on kaks reisijate sisesalongi koos väikesekohvikunurgaga ning välitekk. Ülesõit mandrilt Pranglile kestab sõltuvalt ilmastikuoludest 45-50 minutit.Piletite eelmüük laevale toimub AS Kihnu Veeteed veebikeskkonnas www.veeteed.com , kuspiletite eest võimalik tasuda SEB, Swedbanki, Nordea ja Sampo panga kaudu.Eelmüügis on 40 reisija piletit ning pileteid on võimalik osta kuni 30 päeva enne reisitoimumist.Piletite eelmüük suletakse 2 tundi enne laeva väljumist.Laevalt on võimalik pileteid osta vaid järgnevale väljumisele.Laeval algab piletimüük ~30 minutit enne väljumist ning piletite eest on võimalik tasudasularahas või kaardimaksega.Sõiduplaanide ja piletihindade ja soodustuste kohta saab täpsemalt lugeda Liinid> Kelnase-Leppneeme. Laevade täitumist saab jälgida Piletite eelmüük> Kelnase-Leppneeme.Kui oled valinud selle koha elamiseks, on sinu võimuses muuta see parimaks paigaks kogu maailmas


<strong>KODUKANT</strong> <strong>HARJUMAA</strong> <strong>INFOKIRI</strong>SEPTEMBER-OKTOOBER 2010, NR 9Prangli rahvamaja saab uue näo!Prangli saare suurimaks kultuuripunktiks võib lugeda täna Prangli rahvamaja.Prangli rahvamaja kuulub alates 2008 aastast MTÜ Viimsi Huvikeskuse alla.Hoone ise on ehitatud kunagise Prangli oma kolhoosi „ Noor Kaardivägi „ ajastul , 1954 a.Ning oma algse eesmärgina oli tollel ajal ehitatud maarahvamaja tüüpi, mis mahutab kuni 300inimest.Pindalalt on hoone oma ajastu teiste piirkondade rahvamajadega võrreldes üllatavaltsuurejooneline.Tänasel päeval hoones on tegevad postkontor, raamatukogu , meditsiinipunkt , rahvamajasaalis toimuvad ka Prangli põhikooli kehalise kasvatuse tunnid ning väikeses toas , laulutunnidja muidugi rahvamaja -kui kultuurikeskus ise , kus tähistatakse erinevaid tähtpäevi,korraldatakse koolitusi, viiakse läbi kohalikele elanikele erinevaid ringe jne. Külas käivaderinevad teatrid , ansamblid , tantsutrupid jm.Kuid kuna on möödunud mitmed ajastud , siis hoone on aastate vältel amortiseerunud , isegifassaadi aknad on ees veel hoone ehituse algaastaist .Siis algatas Viimsi Huvikeskus projekti „ Prangli rahvamaja renoveerimise 1.etapp „ , misesitati EAS-ile , kust saadi ka rahastus ning mille käigus siis renoveeritakse tualettruumid,soojustatakse saal , ning muu hulgas teostatakse suures saalis ka sanitaarremont .Omafinantseeringu antud projektiks eraldas Viimsi vallavalitsus.Ehitustööde lõpp on planeeritud 2010 a. novembri keskpaiku, seega jõulupeo saab Pranglisaare rahvas pidada juba uues vastremonditud rahvamajas.INFOKS!Prangli rahvamaja saab täna ka rentida erinevateks üritusteks :Pulmad, sünnipäevad, firmaüritused, lastelaagrid, spordilaagrid jne. ning erinevatekoosolekute, seminaride ja infopäevade korraldamiseks, sest olemas on kõik vajalik eelnevaltloetletud ürituste läbiviimiseks :Dataprojektor, saalis suur statsionaarne ekraan, lauad, toolid jne.Hinnad eelnevalt loetletud teenuste kohta leiad aadressil :http://www.huvikeskus.ee/?id=2052Kui sinul kallis lugeja tekkis huvi oma üritus korraldada just väga kauni loodusega Pranglisaarel siis võta ühendust ,Prangli ootab sind!Carmen OttPrangli rahvamajaprojektijuhttel: 56944238e-mail: info@prangli.eeKui oled valinud selle koha elamiseks, on sinu võimuses muuta see parimaks paigaks kogu maailmas


<strong>KODUKANT</strong> <strong>HARJUMAA</strong> <strong>INFOKIRI</strong>SEPTEMBER-OKTOOBER 2010, NR 9Kool kogukonna südameks24.augustil korraldas Haridus- ja Kultuuriselts Läte üheksa Lääne-Harjumaa kohalikuomavalitsuse esindajatele, lastevanematele ja vabaühendustele teemapäeva „Kool kogukonnasüdameks“. Teemapäev oli osa projektist „Müüdimurdjad“, mida rahastab KodanikuühiskonnaSihtkapital.Kaja Kaur Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist kõneles osalejatele kodanikuühiskonnast, midaseostame eelkõige omaalgatuse, osaluse ja vastutusega, inimeste sooviga tunda end kasulikuja aktiivse ühiskonna liikmena. Just inimeste omaalgatusel loodud MTÜd ja seltsid arendavadühiskonna põhikapitali ülitähtsaid omadusi usaldust, ausust, lojaalsust. Uuendustekäivitamiseks vajab ühiskond kõige enam otsusekindlaid ja visa tahtega inimesi. Kiirelt kasvavvabaühenduste arv Eestis näitab, et üha enam inimesi leiab teostust mittetulundussektoris jaaitab kaasa osalusühiskonna arengule.Mati Valgepea, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendusest (EVWÜ) rääkis, etwaldorfkoolides üle maailma on tähtis sulanduda kogukonda, kus kool tegutseb. Justkogukond - inimesed, kohalik omavalitsus ja teised organisatsioonid- teeb iga kooliomanäoliseks. Mati Valgepea tutvustas ettekandes Eesti waldofkoolides läbiviidud uuringutulemusi, mis on avalikustatud http://waldorfkool.info/Failid/Waldorfkoolide_uuring.pdfAlates 1999.a Põlva vallavanema ametit pidanud Arne Tilk jagas osalejatele teadmisimaakonna unikaalsest looduskeskkonnast, aga ka probleemidest ja viimase 30 aastagatoimunud muudatustest koolivõrgus. Mitmeid maakoole on tulnud kooli elujõulisuse vähenedessulgeda. Põlva vallas on tänaseks jäänud püsima Mammasete Lasteaed-Algkool, vanemateloodud põhiharidust andev Johannese Kool Rosmal (vaba waldorfkool) ja Himmaste Algkool.Kuigi valla eelarve on napp toetab Põlva Vallavalitsus oma waldorfkooli, sest tublide jaõnnelike inimeste kasvatamiseks on vaja kooli, mis kaasab kogukonda. Mida tugevam onkogukond, seda paremad elutingimused inimestel on. Õnnelik on vald, kellel on waldorfkool.Kui oled valinud selle koha elamiseks, on sinu võimuses muuta see parimaks paigaks kogu maailmas


<strong>KODUKANT</strong> <strong>HARJUMAA</strong> <strong>INFOKIRI</strong>SEPTEMBER-OKTOOBER 2010, NR 9Keila abilinnapea Eike Käsi rõõmustas, et Haridus- ja Kultuuriselts Läte on linna kultuuriellutoonud põnevaid koolitusi ja õpitubasid ning loonud Erakooli Läte loomisega lastele uusivõimalusi hariduse omandamisel. Kooli väärtuseks on tihe teineteist toetav koostöö ja soojadavatud suhted õpetaja-pere-lapse vahel. Koolis ei käi mitte lapsed, vaid kooliellu on kaasatudkogu pere.Pille Keller Haridus- ja Kultuuriseltsist Läte kõneles 2007.a rajatud seltsi sünniloost ja jagaskogemusi lastele, õpetajatele ja vanematele arengukeskkonna loomisel. 100%kodanikualgatusena loodud Erakoolis Läte hoolitsevad vanemad üheskoos kooli käekäigueest. Lisaks oma kooliperele hoitakse kogukonda avatud koolituste korraldamisega, etüheskoos tunda - siin on hea elada. Pille Keller tänas kõiki toetajaid, kes Erakooli Lätetegemistele ja arengule kaasa elavad.Aitäh osalejatele!Naised teevad, mehed müüvad e. Olustvere hoidiste mess 2010Seekordsel Olustvere hoidiste messil oli see harjukate laua juures just nõndamoodi, kus endaja oma sõprade kodust kaasa toodud hoidiseid olid teistele maitsmiseks pakkumas Rae vallaSoodevahe külavanem Jaanus Tõnisson ja Patika külavanem Margus Vain.Lääne-Virumaa esinduse juht, Mädapea mõisaprouaMarika Vartla enda marineeritud karulaukumessikülastajatele pakkumas.Soodevahe külavanem Jaanus Tõnisson kiidabparasjagu oma pähklitega meesegu, mille sööminemeestepoolt ei lubavat naistel öösel magada. Samutisaime Jaanuse käest teada vastuse küsimusele "Kustuleb hoida mett?" - vastus "köögi laual, nähtaval kohal."Kui oled valinud selle koha elamiseks, on sinu võimuses muuta see parimaks paigaks kogu maailmas


<strong>KODUKANT</strong> <strong>HARJUMAA</strong> <strong>INFOKIRI</strong>SEPTEMBER-OKTOOBER 2010, NR 9Päris ilma naisteta me tegelikult ei saanud. Et minu naine oli seekord lastega koju jäänud,võtsin kaasa oma ämma Sirje Vinni, kes Harjumaa teises servas Nissis külaliikumise vankritveab. Et Sirje oli messil ka varem känud, oli tunda juba ka tema hoidiste nimedest: Toorestomati laks, Rahvusvaheline porgandimoos, Jõulumoos - nimed, mis panid küsima, mis jakuidas on purki pandud. Meeldivat elevust tekitas ka Jaanuse kiiruga moosipurgile kleebitudsilt "Mehe keedetud moos" ja meesegud erinevate pähklite ja kuivatatud lõunamaa viljadega.Tulise mälestuse jätsid messikülastajate suule Rae külast pärit Piret Jõhviku poolt jalopenopiprast valmistatud hoidised: Escabeche ja Tomatillo.Limu külavanema Leppo abikaasa Merle Lindmäe valmistatud õuna-ingveri moos ei olnudkiüleliia vürtsine, ehkki mekkijad esialgu seda kahtlustasid. Nii Linnuoru, kui Kure talu lihtsate jaselgete nimedega moosipurgid söödi kõik tühjaks ja mõnda küsiti veel ka kaasa ostmiseks.Harjukate moosid enne korralikku ritta seadmist.Järgmisel korral oleme targemad nii nimede, kui ka suuremate varude kaasa võtmise kohapealt.Kui esialgu oli plaan messi raames ka moosi mekkimiseks pannkooke küpsetada, siiskohepealne reaalsus ja kiire tempo sundisid piirduma vaid röstsaiade valmistamisga, mida niisoolase kui magusa kõrvale pakuti.Margus oli võtnud messile kaasa ka oma poegade kasvatatud arbuusi ja melonit, mis samutilõid meie laua juures meeldivat elevust. Margusel tuli päris palju seletada, kuidas on võimalikPõhja-Eesti päikselistel põldudel sedasorti lõunamaise päritoluga vilju kasvata.Hoidiste messi kogenumad osalejad Lääne-Virumaalt eesotsas Mädapea mõisaproua MarikaVartlaga tegid soolaste hoidiste kategoorias puhta töö, niisamuti nagu Mulgimaa naisedmagusate hoidiste kategoorias. Auhinnatud hoidistel olid tõesti vägevad nimed: Marineeeritudkarulauk, Täku salat, Tuline musi, Õuna-sokolaadi moos, Kaalikamoos, Kuivatatudkõrvitsalaastud. Kõrvitsalaastude autoriks oli Järvamaa Sõrandu küla esindaja Kaie Altmets.Suur, suur tänu kõigile Harjumaa perenaistele, kes meie osalemist messil toetasid ja kellevalmistatud hoidiseid meil oli võimalik pakkuda teistele maitsmiseks.Järgmisel aastal oleme plastis kindlasti suurema seltskonnaga ja rohkemate hoidistega.Margus Vain, Harjumaa esinduse juht Olustvere Hoidiste messilKui oled valinud selle koha elamiseks, on sinu võimuses muuta see parimaks paigaks kogu maailmas


<strong>KODUKANT</strong> <strong>HARJUMAA</strong> <strong>INFOKIRI</strong>SEPTEMBER-OKTOOBER 2010, NR 9Saidafarm võõrustas 14. oktoobril Harjumaa loomakasvatajaidÜhiselt arutati piima- ja lihatootmise hetkeseisu ja tuleviku väljavaateid.Kuuldavasti on hakanud piima ja liha kokkuostuhinnad tootja jaoks tõusma, mis teebtootja meele veidikene rõõmsamaks ja lubab loota, et ka maainimesed saavad tulevikusoma raske töö eest väärikamat palka, mis lubab rõõmsamalt homsesse vaadata.Tõsiste juttude kõrvale andis Saidafarm välja ka temaatilise humoorika erilehe.Kui oled valinud selle koha elamiseks, on sinu võimuses muuta see parimaks paigaks kogu maailmas

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!