EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007–2013 2010. aasta seirearuanne

SISUKORDSisukord...........................................................................................................................................2Lühendid..........................................................................................................................................4Lühikokkuvõte.................................................................................................................................51. Üldtingimuste muudatused......................................................................................................81.1 Ülevaade muudatustest MAKi rakendamisel ........................................................................81.2 Ülevaade muudatustest Eesti majandusruumis 2010. a.......................................................141.2.1. Rahvastik .....................................................................................................................141.2.2 Ülevaade majandusarengust .........................................................................................181.2.3 Põllumajandus ..............................................................................................................212. MAKi rakendamine ...................................................................................................................232.1 MAKi 1. telje meetmete rakendamine.................................................................................232.1.1 Meede 1.1 Koolitus- ja teavitustegevuste toetus ..........................................................242.1.2 Meede 1.2 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus .........................282.1.3 Meede 1.3 Nõuandesüsteemi ja –teenuste toetus .........................................................302.1.3.1 Alameede 1.3.1 Põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenusevõimaldamine ....................................................................................................................312.1.3.2 Alameede 1.3.3 Nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse heakättesaadavuse tagamiseks ................................................................................................342.1.4 Meede 1.4 Põllumajandusettevõtete ajakohastamise toetus;........................................362.1.4.1 Alameede 1.4.1 Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks.....362.1.4.2 Alameede 1.4.2 Investeeringud loomakasvatusehitistesse....................................392.1.4.3 Alameede 1.4.3 Investeeringud bioenergia tootmisesse.......................................422.1.5 Meede 1.5 Metsade majandusliku väärtuse parandamise ja metsandussaadustelelisandväärtuse andmise toetus ...............................................................................................442.1.5.1 Alameede 1.5.1 Metsa majandusliku väärtuse parandamine.................................442.1.5.2 Alameede 1.5.2 Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (arendusprojektielluviimine)........................................................................................................................462.1.5.3 Alameede 1.5.3 Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine.....492.1.6 Meede 1.6 Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuseandmise investeeringutoetus..................................................................................................512.1.6.1 Alameede 1.6.1 Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaadustetöötlemise toetus................................................................................................................512.1.6.2 Alameede 1.6.2 Piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumineuute väljakutsetega ............................................................................................................532.1.7 Meede 1.7 Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete,töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine .......................................................................542.1.7.1 Alameede 1.7.1 Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uutetoodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö...............................542.1.7.2 Alameede 1.7.3 Toidukvaliteedikavade raames toodetud toodete alaneteavitamis- ja edendamistegevus .......................................................................................552.1.8 Meede 1.8 Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetus ........................................562.1.9 Meede 1.9 Tootjarühmade loomine ja arendamine ......................................................592.1.10 Elatuspõllumajandusettevõtete toetamine ..................................................................622.2 MAKi 2. telje meetmete rakendamine.................................................................................642.2.1 Meede 2.1 Ebasoodsamate piirkondade toetus.............................................................652.2.2 Meede 2.2 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale....................................................672.2.3 Meede 2.3 Põllumajanduslik keskkonnatoetus.............................................................682.2.3.1 Alameede 2.3.1 Keskkonnasõbraliku majandamise toetus ...................................682.2.3.2 Alameede 2.3.2 Mahepõllumajandusliku tootmise toetus.....................................732

LÜHENDIDBLV – brutolisandväärtusCMEF – Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud ühine seire- ja hindamisraamistik (CommonMonitoring and Evaluation Framework)EAFRD - Maaelu Arengu Euroopa PõllumajandusfondEAGF - Euroopa Põllumajanduse TagatisfondEL - Euroopa LiitEMÜ – Eesti MaaülikoolEPKK – Eesti Põllumajandus-KaubanduskodaESA – ebsoodsamad aladEÜ - Euroopa ÜhendusFADN – põllumajanduslik raamatupidamise andmebaas (Farm Accountancy Data Network)FIE – füüsilisest isikust ettevõtjaHPK – head põllumajandus- ja keskkonnatingimusedKOV – kohalik omavalitsusKTG – kohalik tegevusgrupp (kasutatakse Leader-meetme raames)LKK – Riiklik LooduskaitsekeskusMAK - Eesti maaelu arengukava 2007–2013MAK 2004–2006 - Eesti maaelu arengukava 2004–2006MAS – maaelu arengu strateegia 2007–2013MEH - metsakultuuri hooldamise toetusMES - Maaelu Edendamise SihtasutusMET - metsakultuuri täiendamise toetusMMIK - Maamajanduse InfokeskusMTA – Maksu- ja TolliametMTÜ – mittetulundusühingOÜ - osaühingPKT - põllumajanduslik keskkonnatoetusPLK - poollooduslike koosluste hooldamise toetusPM - PõllumajandusministeeriumPMK - Põllumajandusuuringute KeskusPRIA - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni AmetPVT - parim võimalik tehnikaRAK - Eesti Riiklik Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtneprogrammdokument 2004–2006RM – RahandusministeeriumSA – sihtasutusSA EMK – Sihtasutus ErametsakeskusSeirearuanne – Eesti maaelu arengukava 2007–2013 2010. aasta seirearuanneSKP - sisemajanduse koguproduktTTI - Taimetoodangu InspektsioonÜPP - Ühine Põllumajanduspoliitika4

LÜHIKOKKUVÕTEEesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) sätestab maaelu arengusuunad ja meetmednende rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2007 kuni 2013. a lõpuni. MAKi meetmeterakendamise üldeesmärk on toetada Euroopa Liidu (edaspidi ELi) ühisepõllumajanduspoliitikaga (edaspidi ÜPPga) kaasnevate maaelu arengu meetmete kaudumaapiirkonna tasakaalustatud arengut.Perioodil 2007–2013 rahastatakse ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduseturukorraldusabinõusid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi EAGF) ningpõllumajanduse ja maaelu arengu meetmeid Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist(edaspidi EAFRD) ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. Eestil on võimalik MAKiraames kasutada umbes 935 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaeluarengu toetamiseks (koos majanduse elavdamise paketist lisanduvate vahenditega).Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1698/2005 EAFRD-st antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELTL 277, 21.10.2005, lk 1–40) sätestatakse maaelu arengu toetuste ühine õigusraamistik, midakohaldatakse kogu ELis. Kõigi MAKi meetmete korraldusasutuseks onPõllumajandusministeerium (edaspidi PM) ja makseagentuuriks Põllumajanduse Registrite jaInformatsiooni Amet (edaspidi PRIA).Käesolev aruanne kajastab MAKi meetmete elluviimist 2010. a. Aruanne kajastabinformatsiooni nii MAKi eelarvevahendite kasutamise kui ka meetmete rakendamise seisu jaseniste tulemuste kohta.Lisaks tavapärasele aruandlusele, milleks on Euroopa Komisjonile (edaspidi EK) iga-aastaseltesitatav seirearuanne möödunud aasta kohta, koostati ja esitati 2010. a EKle ka Maaelu arengustrateegia (edaspidi MAS 2007-2013) strateegiaseirearuanne 1. oktoobril ja MAK 2007-2013vahehindamise aruanne 31. detsembril 2010. a.MAKi raames planeeritakse rakendada kokku 20 meedet, mis jagunevad 4 telje vahel järgmiselt:I telg – Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine• Meede 1.1 – Koolitus- ja teavitustegevused;• Meede 1.2 – Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine;• Meede 1.3 – Nõuandesüsteemi ja nõuandeteenuste toetamine:- Alameede 1.3.1 – Põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenusevõimaldamine;- Alameede 1.3.2 – Nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse alasenõuandeteenuse võimaldamine;- Alameede 1.3.3 – Nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse heakättesaadavuse tagamiseks;• Meede 1.4 – Põllumajandusettevõtete ajakohastamine:- Alameede 1.4.1 – Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks;- Alameede 1.4.2 – Investeeringud loomakasvatusehitistesse;- Alameede 1.4.3 – Investeeringud bioenergia tootmisesse;• Meede 1.5 – Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustelelisandväärtuse andmine:- Alameede 1.5.1 – Metsa majandusliku väärtuse parandamine;- Alameede 1.5.2 – Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (arendusprojektielluviimine);5

- Alameede 1.5.3 – Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine;• Meede 1.6 – Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele saadustele lisandväärtuseandmine:- Alameede 1.6.1 – Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine;- Alameede 1.6.2 – Piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumineuute väljakutsetega;- Alameede 1.6.3 – Põllumajandustoodete ühisturustamise edendamine;• Meede 1.7 – Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete,töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine:- Alameede 1.7.1 - Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uutetoodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö;- Alameede 1.7.2 – Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedi kavas;- Alameede 1.7.3 – Toidukvaliteedikavade raames toodetud toodete alane teavitamis- jaedendamistegevus.• Meede 1.8 – Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur;• Meede 1.9 – Tootjarühmade loomine ja arendamine;II telg – Keskkonna ja paikkonna säilitamine• Meede 2.1 – Ebasoodsamate piirkondade toetus;• Meede 2.2 – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale;• Meede 2.3 – Põllumajanduslik keskkonnatoetus:- Alameede 2.3.1 – Keskkonnasõbralik majandamine;- Alameede 2.3.2 – Mahepõllumajandusliku tootmise toetus;- Alameede 2.3.3 – Ohustatud tõugu looma pidamise toetus;- Alameede 2.3.4 – Kohaliku sorti taimede kasvatamise toetus;- Alameede 2.3.5 – Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus;• Meede 2.4 – Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus• Meede 2.5 – Vähetootlikud investeeringud:- Alameede 2.5.1 – Kiviaia rajamise ja taastamise toetus;- Alameede 2.5.2 – Mitmeliigilise põõsasriba rajamise toetus;• Meede 2.6 – Kaitsemetsa rajamise toetus põllumajandusmaale;• Meede 2.7 – Natura 2000 toetus erametsamaale.III telg – Maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine• Meede 3.1 – Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas:- Alameede 3.1.1 – Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas;- Alameede 3.1.2 – Mikroettevõtete arendamise toetus;• Meede 3.2 – Külade uuendamine ja arendamine:- Alameede 3.2.1 – Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused;- Alameede 3.2.2 – Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine;- Alameede 3.2.3 – Külade uuendamine ja arendamine;- Alameede 3.2.4 – Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteediparandamine.IV telg – Leader• Meede 4 – Leader-meede, sh:- Leader tegevusgruppide toetus;- Leader projektitoetus.MAK tehnilise abi meede6

2010. a toimus taotluste vastuvõtt kaheksateistkümne meetme raames: meede 1.1, meede 1.2,meede 1.3 (kaks alameedet), meede 1.4 (kolm alameedet), meede 1.5 (kolm alameedet), meede1.6 (kaks alameedet), meede 1.7 (kaks alameedet), meede 1.8, meede 1.9, meede 2.1, meede 2.2,meede 2.3 (viis alameedet), meede 2.4, meede 2.5 (üks alameede), meede 2.7, meede 3.1(suurprojektid), Leader-meede (nii tegevusgruppide kui ka projektitoetuste raames) ja MAKitehnilise abi meede.Lisaks teostati MAKi 1. telje vahenditest väljamakseid ka MAK 2004–2006 meetmele 1.10 –elatustalu kohanemise toetus.2011. a planeeritakse veel seni rakendamata meetmetest avada taotluste vastuvõtt alameetme1.3.2, alameetme 1.6.3 ja alameetme 3.2.2 raames.7

meetmete 2.3.1 “Keskkonnasõbralik majandamine”, 2.3.2 “Mahepõllumajanduslikutootmise toetus” ja 2.4 “Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus” tingimustemuutmine. Kõigis nimetatud meetmetes muudeti toetuse saamise nõudeid, kehtestatiuued toetuse määrad ning täiendati meetmelehti kohustuste asendamist, üleandmist ja-võtmist ning suurendamist ja vähendamist käsitlevate sätetega. Meetme 2.3.1olulisim muudatus seisnes meetme raames toetatavate tegevuste jagamisespõhitegevuseks ning põhi- ja lisategevuseks, meetme 2.3.2 olulisim muudatus seisnesselles, et lisaks hektaripõhisele toetusmaksele nähti ette võimalus saada täiendavalttoetust ka mahepõllumajanduslikult peetavate karjatatavate loomade kohta ning toodiära vastavad toetuse määrad ja loomade loomühikutesse arvutamise koefitsiendid; mitmetes meetmetes ettemakse saamise ja osaliselt tasutud kuludokumentide aluseltoetuse väljamaksmise võimaluse lisamine; meetme 1.3 tõhustamiseks, silmas pidades eeskätt uue toetatava tegevuse lisandumist,meetmele ettenähtud eelarve suurendamine 1,66 mln euro ulatuses, seda teiste 1. teljemeetmete arvelt. Vastav muudatus tehti MAKi peatükis 7 (MAKi finantstabel). Pärast MAKi 2. muudatustepaketi heakskiitmist oli EK-le võimalik esitada ning EK-lmenetlema hakata ka MAKi 4. muudatustepaketti. MAKi 4. muudatustepaketiväljatöötamine oli alanud 2009. a (MAKi seirekomisjoni heakskiit sellele saadiseirekomisjoni 2009. a 25. novembri istungil), EK-le esitati see 2010. a 15. juulil ningKomisjoni heakskiit saadi 2010. a 26. oktoobril. Olulisemateks 4. muudatustepaketimuudatusteks olid: meetme 1.6.1 “Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine”sihtgrupi ja toetatavate investeeringuobjektide nimekirja laiendamine ja maksimaalsetoetussumma muutmine ning meetme täiendamine uue alameetmega 1.6.3“Põllumajandustoodete ühisturustamise edendamine”; toetatavate tegevuste vähendamine meetmetes 1.4.3 “Investeeringud bioenergiatootmisesse” ja 2.5.1 “Kiviaia rajamise ja taastamise toetus”; teatavate meetmete rakendamist hõlbustavate kasutatud tehnika soetamiseabikõlblikkust käsitlevad sätete lisamine; metsa-ala tähistamist käsitlevate nõuete leevendamine meetmes 2.7 “Natura 2000toetus erametsamaale”; meetme 1.9 “Tootjarühmade loomine ja arendamine”, riigiabi tabeli ning headepõllumajandus- ja keskkonnatingimuste ja ebasoodsates piirkondades asuvate valdadeloetelude ajakohastamine.2010. a algas juba ka järjekorras viiendate MAKi muudatuste väljatöötamine, MAKiseirekomisjoni heakskiit nendele saadi seirekomisjoni 2010. a 26. novembri istungil. 5.muudatustepaketi muudatustest on olulisemad järgmised: meetmes 1.4.3 “Investeeringud bioenergia tootmisesse” ühele taotlejaleprogrammiperioodi kohta antava maksimaalse toetussumma suurendamine 300 000eurolt 512 000 euroni, samuti meetme raames toetatavate tegevuste loetelutäiendamine;9

Põllumajandusministri 5. mai 2010. a määrus nr 51 “Toidukvaliteedikava raamestoodetud toote teavitamis- ja edendamistoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise jataotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.7.3 rakendusmäärus); Põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määrus nr 85 “Põllumajandustoodetele jamittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetusesaamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme1.6.2 rakendamiseks, meetme 1.6 rakendusmäärus).Kuna alates 2010. a 1. jaanuarist hakkas kehtima uus “Euroopa Liidu ühisepõllumajanduspoliitika rakendamise seadus”, siis tuli 2010. a kõigi MAKi meetmeterakendusmääruste muutmisel kehtestada määrused uute tervikversioonidena. Meetmete uuteksrakendusmäärusteks said seega järgmised määrused: Põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrus nr 27 “Koolitus- ja teavitustegevusetoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”(meetme 1.1 “Koolitus- ja teavitustegevused” rakendusmäärus); Põllumajandusministri 8. juuni 2010. a määrus nr 68 “Põllumajandusliku tegevusegaalustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotlusemenetlemise täpsem kord” (meetme 1.2 rakendusmäärus); Põllumajandusministri 5. aprilli 2010. a määrus nr 41 “Nõuandetoetuse janõuandesüsteemi toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemisetäpsem kord” (meetme 1.3 rakendusmäärus); Põllumajandusministri 8. septembri 2010. a määrus nr 89“Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded,toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.4.1“Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks” rakendusmäärus); Põllumajandusministri 23. augusti 2010. a määrus nr 87 “Loomakasvatusehitiseinvesteeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemisetäpsem kord” (meetme 1.4.2 “Investeeringud loomakasvatusehitistesse”rakendusmäärus); Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määrus nr 80 “Bioenergia tootmiseinvesteeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemisetäpsem kord” (meetme 1.4.3 rakendusmäärus); Põllumajandusministri 20. mai 2010. a määrus nr 62 “Metsa majandusliku väärtuseparandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotlusemenetlemise täpsem kord” (meetme 1.5 “Metsade majandusliku väärtuseparandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” raames toetatavategevuse “Metsa majandusliku väärtuse parandamine” rakendusmäärus); Põllumajandusministri 12. aprilli 2010. a määrus nr 45 “Metsandussaadustelelisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise jataotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.5 raames toetatava tegevuse“Investeeringud ettevõtte üldist tulemuslikkust parandavatesse töötlemisviisidesse jatehnoloogiatesse (arendusprojekti elluviimine)” rakendusmäärus);11

Põllumajandusministri 20. mai 2010. a määrus nr 61 “Kahjustatud metsa taastamise jametsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemiseja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.5 raames toetatava tegevuse“Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine” rakendusmäärus); Põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määrus nr 85 “Põllumajandustoodetele jamittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetusesaamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme1.6 rakendusmäärus); Põllumajandusministri 27. mai 2010. a määrus nr 65 “Põllu- ja metsamajanduseinfrastruktuuri investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotlusemenetlemise täpsem kord” (meetme 1.8 rakendusmäärus); Põllumajandusministri 5. aprilli 2010. a määrus nr 42 “Ebasoodsamate piirkondadeviieaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsemkord aastateks 2007–2013” (meetme 2.1 “Ebasoodsamate piirkondade toetus” üksrakendusmäärustest); Põllumajandusministri 6. aprilli 2010. a määrus nr 43 “Ebasoodsamate piirkondadeüheaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsemkord” (meetme 2.1 üks rakendusmäärustest). Põllumajandusministri 17. märtsi 2010. a määrus nr 32 “Natura 2000 alal asuvapõllumajandusmaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise jataotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 2.2 “Natura 2000 toetuspõllumajandusmaale” rakendusmäärus); Põllumajandusministri 21. aprilli 2010. a määrus nr 46 “Keskkonnasõbralikumajandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemisetäpsem kord” (meetme 2.3.1 rakendusmäärus); Põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määrus nr 44 “Mahepõllumajanduslikutootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsemkord” (meetme 2.3.2 rakendusmäärus); Põllumajandusministri 18. märtsi 2010. a määrus nr 33 “Ohustatud tõugu loomapidamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsemkord” (meetme 2.3.3 “Ohustatud tõugu looma pidamise toetus” rakendusmäärus); Põllumajandusministri 15. märtsi 2010. a määrus nr 28 “Kohalikku sorti taimedekasvatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemisetäpsem kord” (meetme 2.3.4 “Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus”rakendusmäärus); Põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määrus nr 19 “Poolloodusliku kooslusehooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemisetäpsem kord aastateks 2007–2013” (meetme 2.3.5 “Poolloodusliku kooslusehooldamise toetus” rakendusmäärus);12

Põllumajandusministri 23. aprilli 2010. a määrus nr 47 “Loomade karjatamise toetusesaamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme2.4 rakendusmäärus); Põllumajandusministri 31. mai 2010. a määrus nr 66 “Kiviaia taastamise toetusesaamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme2.5.1 “Kiviaia taastamise toetus” rakendusmäärus); Põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrus nr 26 “Natura 2000 alal asuvaerametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotlusemenetlemise täpsem kord” (meetme 2.7 rakendusmäärus); Põllumajandusministri 22. detsembri 2010. a määrus nr 119 “Maapiirkonnasmajandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetusetaotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 3.1 “Majandustegevusemitmekesistamine maapiirkonnas” rakendusmäärus); Põllumajandusministri 22. detsembri 2010. a määrus nr 120 “Külade uuendamise jaarendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotlusemenetlemise täpsem kord” (meetme 3.2 “Külade uuendamine ja arendamine”rakendusmäärus); Põllumajandusministri 27. septembri 2010. a määrus nr 92 “Leader-meetme raamesantava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetusetaotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 4 “Leader-meede”rakendusmäärus).Horisontaalse õigusloome osas kehtestati 2010. a uue terviktekstina head põllumajandus- jakeskkonnatingimused ja püsirohumaa säilitamise kord (põllumajandusministri 17. veebruari2010. a määrusega nr 11 “Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindalasäilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuseüleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamisetäpsem kord”), MAKi toetustest teavitamise, avalikustamise, tähistamise ja viitamise kord(põllumajandusministri 12. novembri 2010. a määrusega nr 109 “Maaelu arengu toetuseandmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetatud objektide tähistamise jaMaaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) osalusele viitamise kord”) ning tehniliseabi toetus (põllumajandusministri 16. juuni 2010. a määrusega nr 71 ““Eesti maaelu arengukava2007–2013” raames antava tehnilise abi toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotlusemenetlemise kord”), samuti kehtestati 2010. a antavate maaelu arengu toetuste liigid jatoetatavad tegevused ning 2010. a maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jaotus(vastavalt põllumajandusministri 29. märtsi 2010. a määrusega nr 40 “2010. aastal “Eesti maaeluarengukava 2004–2006” ja “Eesti maaelu arengukava 2007–2013” alusel antavad Euroopa Liiduühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused” ja põllumajandusministri 6.aprilli 2010. a käskkirjaga nr 65 “Perioodidel 2004–2006 ja 2007–2013 Euroopa Liidu ühisepõllumajanduspoliitikaga kaasnevateks maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jaotus2010. aastal”).13

Päris uutest horisontaalsete iseloomuga määrustest kehtestati 2010. a tootjarühmadetunnustamise kord (põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrusega nr 25 “Tootjarühmatunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”) ning toidukvaliteedikavatunnustamise kord (põllumajandusministri 12. juuli 2010. a määrusega nr 77“Toidukvaliteedikava ja selle eeskirja täpsemad nõuded, toidukvaliteedikava tunnustamisetaotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning taotluse vorm”).1.2 ÜLEVAADE MUUDATUSTEST EESTI MAJANDUSRUUMIS 2010. A1.2.1. RAHVASTIKRahvaarv on Eestis taasiseseisvumise järel kiiresti kahanenud, esimestel taasiseseisvuse aastateleelkõige väljarände, seejärel negatiivse iibe tõttu.Eesti rahvaarvu vähenemine on viimastel aastatel pidurdunud. 2001. a 1. jaanuari seisuga oliEestis 1 367 tuhat elanikku, 2009. a alguses aga 1 340,4 tuhat (vähenemine aastas keskmiselt0,2%) (vt Tabel 1). Naiste osatähtsus rahvastikus on Eestis 54%, valdades 51,7%.Tabel 1. Rahvastik, 1. jaanuari seisuga aastatel 2005-2010 (tuhat elanikku)2005 2006 2007 2008 2009 2010Kogu Eesti 1347,5 1344,7 1342,4 1340,9 1340,4 1340,1Vallad 449,3 477,7 476,0 474,6 473,9 473,3Linnad 898,1 866,9 866,4 866,3 866,5 866,8Maaelanikkonnaosatähtsus, %Allikas: Eesti Statistikaamet33,3 35,5 35,5 35,4 35,4 35,3Eesti rahvastikku iseloomustab taastoote tasandist madalam sündivus koos suhteliselt kõrgesuremusega, mis on olulisim põhjus, miks Eesti rahvastik on Euroopas enamiku teisterahvastikega võrreldes ebasoodsamas seisundis.Maaelanikkonna osatähtsus on aastatel 2001-2005 stabiliseerunud – 2001. ja 2002. a 32,6% jaaastatel 2003–2005 33,3–33,4% kogu elanikkonnast. Eesti Statistikaameti andmetel elas 2006. aalguses maapiirkonnas 477 700 inimest ja 2010. a alguses 473 300 (vastavalt 35,5% ja 35,4%kogu elanikkonnast). Viimase viie aasta maapiirkondade jaoks positiivne rahvastikudünaamikatuleneb otseselt Tallinna ja Tartu elanike siirdumisest linnalähialadele, kusjuures säilivad tihedadsidemed (töö, kool, teenindus) linnaga. Võrreldes 2005. a algusega on vallaelanike arv 2010. aalguseks suurem 5,3% võrra.2005.–2007. a olid kiire hõive kasvuga aastad, mis tõid kaasa töötute arvu ning tööpuudusemäära olulise vähenemise. 2008. a negatiivne majanduskasv (-3,6%) ei avaldanud veel mõjutööhõivele, küll aga avaldas töötuse kasvule otsustavat mõju 2009. a järgnenud suuremmajanduslangus (-14,1%).14

2005.–2008. a oli keskmine tööhõive vastavalt 607 400, 646 300, 655 300 ja 656 500 inimest,mis oli 2004. a võrreldes vastavalt 11 900, 50 800, 59 800 ja 61 000 inimest rohkem. 2009. avähenes hõivatute arv 60 700 inimese võrra ja jõudis 595 800-ni, mis on eelnenud aastagavõrreldes 9,2% madalam. Hõivatute arvu vähenemine jätkus ka 2010. a ja jõudis 570 900-ni, mison 24 900 võrra ehk 4,2% vähem kui aasta varem.Pikemas perspektiivis on Eesti tööjõuturu arengusuunad oluliselt mõjutatud demograafilistestprotsessidest. Iibe kõrval tööturgu otsesemalt puudutav rahvastiku vanuseline struktuur onprobleem, mille aktuaalsus lähiaastatel suureneb järsult. Eesti rahvastiku kiirenev vananeminelaste ja noorte arvukuse vähenemise tõttu tähendab lisaks tervishoiu- ja pensionisüsteemikasvavale koormale tööealiste inimeste arvu langust.Olukorda tööjõuturul saab hinnata tööturusurve indeksi abil. Demograafiline tööturusurve indekssaadakse rahvastiku vanuses 5-14 jagamisel rahvastikuga vanuses 55-64.Tabel 2. Demograafilise tööturusurve indeksi dünaamika, 2003-20102003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010Kogu Eesti 1,09 1,03 0,96 0,91 0,88 0,85 0,81 0,79Vallad 1,25 1,18 1,11 1,05 1,00 0,96 0,88 0,83Linnad 1,00 0,95 0,89 0,84 0,82 0,79 0,77 0,75Allikas: Eesti StatiskaametDemograafiline tööturusurve indeks näitab, et Eesti rahvastik vananeb pidevalt ja üsna kiiresti.2000. a võrreldes on indeks langenud 1,19-lt kuni 0,79-ni 2010. a (-33,6%). Maapiirkonnaanaloogne näitaja vähenes 1,34-lt kuni 0,83-ni (-38,1%). Keerulisem on olukord linnades, kusdemograafiline tööturusurve indeks on vähenenud 0,75-ni, langedes 27,9% (vt Tabel 2).Tööturule saabujate vähenemine on järgnevate aastate jooksul veelgi kiirenemas, kuna avaldumahakkab üheksakümnendatel järsult vähenenud sündivuse mõju.Eelnenud aastatega võrreldes on maapiirkonnas kuni 2008. a tööjõus osalemise määr ja tööhõivemäär kasvanud. 15-74-aastaste tööjõus osalemise määr kasvas 61,5%-st 2006. a 62,6%-ni 2008.a. Kuid seoses majanduslangusega 2009. ja 2010. a on tööjõus osalemise määr vähenenudvastavalt 61,4% ja 62%-ni.15-74-aastaste tööhõive määr oli 2006. a 57,7%, mis kasvas 2008. a 59%-ni ning seejärel 2009.ja 2010. a seoses töötute arvu suurenemisega vähenes vastavalt kuni 53,6% ja 52,4%-ni. 15–74-aastaste maaelanike viimase üheksa aasta kõige madalam tööhõive määr oli 2004. a (52,2%).15

Joonis 1. Tööhõive arengud 1998–2010707006065050600405503020109,812,2 13,6 12,610,3 10 9,6 7,95,9 4,7 5,513,816,950045040001998 2000 2002 2004 2006 2008 2010Hõivatute arv (parem sk, tuhat inimest) Töötuse määr Hõive määr350Allikas: Eesti StatiskaametAastate 2004–2008 jooksul on Eestis hõivatute arv kasvanud 595,5-st kuni 656,5 tuhandeni(kasv 10,2%), samal ajal aga on primaarsektoris hõive vähenenud 34,7-st kuni 25,3 tuhandehõivatuni (-27,1%), sekundaarsektoris hõivatute arv suurenes 24,1 tuhande ehk 11,6% võrra jatertsiaarsektoris 46,4 tuhande hõivatu (13,2%) võrra.2010. a on tööga hõivatute arv alanenud 570 900-ni, mis on võrreldav 2000. a tasemega. Hõivelangust mõjutas nõudluse vähenemisest tingitud töömahtude kahanemine ning ettevõtjatepoolnekulude optimeerimine.2011. a oodatakse 3,6%-list sisemajanduse koguprodukti suurenemist ja 0,8%-list hõive kasvuning töötuse määra vähenemist 15,4%-ni.Tööjõuturu positiivsete arengute tulemusel on töötuse määr alates 2005. a alanenud. 2005. a olitöötuse määr 7,9%, mis edaspidi alanes 2006. ja 2007. a vastavalt 5,9% ja 4,7%-ni.Majandussituatsiooni halvenedes aga kasvas 2008. a töötuse määr 5,5%-ni ning edaspidi töötusemäär suurenes ka 2009. ja 2010. a vastavalt 13,8% ja 16,9%-ni (vt Joonis 1).Joonis 2. Töötud elukoha järgi aastatel 2005-2010, (tuhat)14012010080604020052,240,539,312,928,611,93295,1115,985,970,438,422 27,124,710 11,32005 2006 2007 2008 2009 201030,1Kokku Linnaline asula Maa-asulaAllikas: Eesti Statiskaamet16

Maapiirkonna töötuse määr oli 2007. a 5,1%, mis 2008. aa suurenes 5,7%-ni. 2009. ja 2010. ahalvenes tööturu olukord maal veelgi ning töötuse määraks kujunes vastavalt 12,8% ja 15,5%.Kui 2008. a oli maa-asulates 11 300 töötut, siis 2010. a juba 30 100 ehk 2,7 korda rohkem (vtJoonis 2).2008. a oli Eestis 15-74-aastaseid majanduslikult aktiivseid elanikke 694 900 (tööjõud). Neist olitööga hõivatud 656 500 ja töötuid 38 400. Eesti tööturgu mõjutasid tugevasti maailmamajandusejahenemise ja sisemaise nõudluse vähenemise tagajärjed 2009. ja 2010. a, mistõttu töögahõivatute arv 2008. a võrreldes vähenes 13% võrra ning töötute arv kasvas 38 400-st kuni115 900-ni (kolm korda).Eesti tööjõu-uuringu 2003. a andmetel oli maapiirkonnas 167 900 hõivatut, s.o 28,3% kõigistEesti tööga hõivatutest. 2005. a andmetel oli maapiirkonnas hõivatuid 172 800 ning 2008. a 185500 inimest (28,2% riigi kõigist hõivatutest). 2010. a vähenes hõivatute arv maal kuni 164 100-ni, mis moodustas 28,7% kõigist hõivatutest.2010. a on primaarsektori (põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus) osatähtsusmaapiirkonna tööhõives 1989. a võrreldes vähenenud 4,7 korda (55,9%-st kuni 11,8%-ni),tertsiaarsektori (teenindus) osakaal on kasvanud 1,4 ning sekundaarsektori (töötlev tööstus,mäetööstus, ehitus, energeetika, gaasi- ja veevarustus) osatähtsus 1,2 korda. Kokku on nimetatudajavahemikul primaarsektori hõive vähenenud 118 tuhande hõivatu võrra, samal ajal kui hõivesuurenemine sekundaarsektoris 40 500-st kuni 51 000-ni (+ 10 500) ja tertsiaarsektoris 61 300-stkuni 93 700-ni (+ 32 400 inimest) suutis kompenseerida sellest ainult 36,4%.Joonis 3 annab ülevaate majandussektorite hõive osatähtsusest maal aastatel 2005–2010.Joonis 3. Hõivatud maaelanikkond majandussektorite kaupa aastatel 2005–2010,(protsentides)70605040302010053,354,5 58 57,151,5 52,231,234,3 34,834,631,231,115,5 14,2 1310,9 10,8 11,82005 2006 2007 2008 2009 2010Primaarsektor Sekundaarsektor TertsiaarsektorAllikas: Eesti Statiskaameti tööjõu-uuringudAastate 2005–2009 jooksul oli maapiirkonnas täheldatav primaarsektori hõive osatähtsuse jätkuvvähenemine (ca 1% aastas). Hõivatute arv primaarsektoris vähenes 2010. a aeglasemas tempos,kui ülejäänud sektorites mistõttu selle sektori hõivatute osatähtsus suurenes ühe protsendi võrra.Sekundaarsektori osatähtsus kasvas aastatel 2005–2008 kokku 3,4% (u 0,9% aastas) ja jõudis34,6%-ni, mis 2010. a vähenes 31,1%-ni, ehk 2005. a tasemeni. Tertsiaarsektori osatähtsus oli17

2005–2007. a stabiilselt 51–53% juures, mis suurenes 2008. ja 2009. a vastavalt 54,5% ja 58%-ni, vähenedes 2010. a 57,1%-ni.Hoolimata sellest, et majanduse uude kasvufaasi sisenemine toob kaasa tööpuuduse alanemise,jääb suuresti kinnisvara- ja ehitusbuumile toetunud hõive kõrgtase mõneks ajaks kättesaamatuks.Majanduse edasise arengu suhtes on oluline, kuidas toimub tööjõu ümberpaigutumine. Kunaehitusturg lähiajal buumiaegsete mahtudeni ei jõua, on enamus vabanenud tööjõust leidnudrakendust mujal sh ka välisriikides.1.2.2 ÜLEVAADE MAJANDUSARENGUST2005. ja 2006. a iseloomustas kiire majanduskasv. Eesti majanduskasv ulatus 2006. a 11,4%-ni,mis on ajaloo kiireim kasv. Kiire kasv jätkus 2006. a töötlevas tööstuses, veonduses, sides,jaekaubanduses ja finantsvahenduses. Kiire kasvu püsimist toetas kõige enam tugev sisenõudlus.Sisemajanduse nõudluse kasvu põhjustasid eelkõige kiire eratarbimiskulutuste ninginvesteeringute, eriti ettevõtete sektori investeeringute kasv. Eesti majanduskasv oli 2006. a Lätijärel Euroopa Liidus teisel kohal. Samas juba 2006. a teises pooles kasvutempo aeglustus ning2007. a oli 7,1%. Suurem aeglustumine toimus hotellide ja restoranide, hulgi- ja jaekaubandusening kinnisvara, rentimise ja äritegevuse tegevusalal. Lisandväärtus kasvas kiiremini kui 2006. akalapüügi, mäetööstuse ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal.Eesti sisemajanduse koguprodukt on aastate 2000 kuni 2007 jooksul kasvanud keskmiselt 2,1korda. Sisemajanduse koguprodukti kasvu mõjutasid kõige enam töötlev tööstus, kinnisvara,rentimine ja äritegevus, veondus, laondus ja side ning hulgi- ja jaekaubandus. 2007. a kasvasettevõtete sektori lisandväärtus 6,2%.2008. a oli majanduslangus 3,6%, SKP jooksevhindades ulatus 16,1 mld euroni. Sisenõudlusevähenemist mõjutasid investeeringute ja varude kiire kahanemine ning eratarbimise langus. Sisenõudluseosakaal vähenes 2007. a võrreldes 16,3 protsendipunkti võrra 99,9%-nijooksevhindades arvutatud SKP-st. Kaupade ja teenuste eksport vähenes 2008. a marginaalselt(1,1%). Nõrk sisenõudlus tõi kaasa impordi languse, mille tagajärjel netoekspordi panusmajanduskasvu osutus positiivseks. Sisemajanduse nõudluse ja ekspordi vähenemine põhjustasomakorda ettevõtete sektori lisandväärtuse vähenemise 4,6%.Enamiku tegevusalade lisandväärtus 2008. a vähenes. Lisandväärtuse vähenemisele avaldastugevat mõju nelja suure osatähtsusega tegevusala (kokku andsid nad 47%kogulisandväärtusest), töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse,laonduse ja side, lisandväärtuse vähenemine. Tegevusalade osatähtsus, mille lisandväärtuskasvas, moodustas kogu majanduse lisandväärtusest ligikaudu 21%. Suurim mõju oli siin avalikuhalduse ja riigikaitse tegevusala lisandväärtuse kasvul.Üleüldise majanduskriisi süvenemise ja sisemaise nõudluse järsu vähenemise tõttu kujunes 2009.a majanduslanguseks püsivhindades 13,9%. 2009. a vähenes SKP jooksevhindades 13,9 mldeuroni.18

Sisemajanduse nõudlus langes 2009. a ligi 24%, sealhulgas kodumajapidamistelõpptarbimiskulutused 19% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 35%. Kiiresti vähenesid kaettevõtete varud. Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-st oli 95%. Esmakordselt viimase15 aasta jooksul oli aastaarvestuses sisemajanduse nõudlus SKP-st väiksem ehk vaatamatakiirele vähenemisele oli SKP suurem lõpptarbimiskulutuste, investeeringute ja varudekogusummast. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste vähenemist mõjutasid kõige enamkulutuste vähenemine transpordile, vabale ajale ja kultuurile, väljas söömisele ja hotellidele ningmuudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenustele, isikuhooldusele jms). Kapitalikogumahutuse vähenemist mõjutasid enim investeeringute vähenemine masinatesse jaseadmetesse ettevõtete sektoris.2009. a vähenes enamiku tegevusalade lisandväärtus. See kasvas vaid metsamajanduses,kalapüügis ning avalikus halduses ja riigikaitses, kuid nende kolme tegevusala osatähtsusmajanduse kogulisandväärtuses oli väike. Kõige rohkem vähenes lisandväärtus ehituses,finantsvahenduses ja töötlevas tööstuses, kuid suurim mõju SKP-le oli töötleva tööstuse ninghulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse vähenemisel. Hulgi- ja jaekaubandust mõjutas nõrksisemajanduse nõudlus. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kiirele langusele aitasid kaasa nii nõrksisemajanduse nõudlus ning kodumaiste tellimuste vähenemine kui ka halvenenud välisnõudlus.Halvenenud välisnõudlusest tulenevalt vähenes järsult töötleva tööstuse toodangu eksport.Statistikaameti andmetel oli 2010. a SKP jooksevhindades 14,5 mld eurot. 2010. a iseloomustabSKP kasvu järk-järguline taastumine. Kui SKP kasvas aasta jooksul 3,1%, siis valdava osa ehk2,6 protsendipunkti moodustas sellest töötleva tööstuse kiire kasv. Töötleva tööstuselisandväärtus suurenes peamiselt tugeva ekspordi toel. Suurema mõjuga SKP kasvule olid veelenergeetika ja finantsvahenduse tegevusala lisandväärtuse kasv.Töötleva tööstuse ekspordi pöördumine kiirele kasvule 2010. a alguses tõstis Eesti majandusemadalseisust välja. Sellele aitas kaasa eelkõige arenevate turgude tugev nõudlus, mis omakordatoetas meie ekspordipartnerite majandusi. Nii Rootsi, Soome, Läti kui Saksamaamajandusarengud ületasid eelmise aasta teises pooles varasemaid ootusi. Lisaks välisnõudlusekasvule tugevdas Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet keerulise majandusolukorra poolt pealesurutud kulude vähendamine, mis on kasvatanud tootlikkust ning parandanud ettevõtetekasumlikkust. Oluliseks teguriks osutus Eesti elektroonikatööstuse potentsiaali efektiivne jajõuline kasutamine Rootsi kaudu liikuvas ekspordiahelas.2011. a prognoositakse majanduskasvu taastumist (3,6%), mis baseerub eelkõige ekspordil.Peamine Eesti majandust mõjutav kasvutegur on ekspordi kasvu suurenemine ning välisnõudluseoodatust kiirem taastumine majanduskriisist. Suurenev ekspordinõudlus avaldab omakordapositiivset mõju siseturule tulenevalt ettevõtjate ja tarbijate kindlustunde paranemisest.Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta oli 1996. a kolm korda väiksem EL-27 tasemega võrreldes.2000. a tõusis tootlikkus 46,9%-ni, 2005 ja 2006. a vastavalt 60,5% ja 61,4%-ni ning 2007. ajõudis 68,1%-ni. 2008. a vähenes tootlikkus 63,8%-ni. SKP elaniku kohta on aastatel 2005-2009seejuures muutunud sünkroonselt tööjõu tootlikkusega, edestades viimast 1...2 protsendipunktivõrra.19

2010. a paranes SKP loomise efektiivsus, tootlikkus hõivatu kohta suurenes 8,3%. SKP kasvas2010. a vaatamata hõivatute ning töötatud tundide arvu vähenemisele. Sellega suurenes tööjõutunnitootlikkus võrreldes varasema aastaga ligi 6%. Samal ajal näitab paindlikkuse suurenemistsee, et tootlikkus töötunni kohta EL võrdluses tõusis 2007. a 50,7%-lt kuni 51,2%-ni. Järgnevatelaastatel võib SKP kasvu toel oodata mõlema tootlikkuse näitajate järk-järgulist paranemist.Väljapääsuks oleks kõrgema lisandväärtusega tootmise juurde suundumine, mis nõuab aga suuriinvesteeringuid ja ka kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu, mis omakorda peab olema hästitasustatud.Tabel 3 näitab, et põllumajanduse ja jahinduse sektori langus on aastate 2007–2008 jooksulpeatunud, kuid 2009. a on toodang vähenenud 10% võrra ning on võrreldav 2005. a tasemega.Põllumajanduse areng jääb oluliselt maha rahvamajanduse kui terviku arengust ningpõllumajanduse ja jahinduse osatähtsus on langenud 2003. a 2,4%-lt SKP-st 1,7%-ni 2010. a.Tabel 3. Põllumajandussektori osa sisemajanduse koguproduktis 2000. a püsivhindadesaastatel 2004–2010, (mln eurot)2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010Põllumajandus jajahindus 161,9 161,3 159,1 188,6 183,9 165,1 152,1Sisemajandusekoguprodukt kokku 8213,1 9073,5 10107,4 10635,3 10255,0 8 718,1 8 988,9Põllumajanduse jajahinduse osa 2,0 1,8 1,6 1,8 1,8 1,9 1,7SKPs, %Allikas: Eesti StatiskaametSoodsate ekspordivõimaluste toel jätkas Eesti kaubaeksport kasvu kuni 2008. a. 2008. aeksporditi Eestist kaupu 8,5 mld euro väärtuses ja imporditi Eestisse 10,9 mld euro eest.Võrreldes 2007. a kasvas kaupade eksport 0,4 mld euro võrra ja import vähenes 0,45 mld eurovõrra. Kaubavahetuse puudujääk oli 2008. a 2,4 mld eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes0,9 mld eurot ehk 27% väiksem.2009. a eksporditi Eestist kaupu 6,5 mld euro väärtuses ja imporditi Eestisse 7,3 mld euro eest.Võrreldes 2008. a vähenes eksport 2 mld euro ja import 3,6 mld euro võrra. Kaubavahetusepuudujääk oli 0,9 mld eurot, mis oli kolm korda väiksem kui aasta varem.2009. a eksporditi enim masinaid ja seadmeid (viiendik Eesti koguekspordist). Nendele järgnesidmineraalsed tooted (17%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (10%). Oluliselt vähenesnii masinate ja seadmete (0,6 mld euro võrra) kui ka metallide ja metalltoodete (0,5 mld eurovõrra) eksport. Suurenes vaid mineraalsete toodete (sh naftasaadused) väljavedu (0,1 mld eurovõrra).2009. a imporditi enim mineraalseid tooteid (viiendik Eesti koguimpordist). Nendele järgnesidmasinad ja seadmed (19%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (13%). Kõikide20

kaubajaotiste importkäibed vähenesid, nendest suurim langus oli masinate ja seadmete (0,9 mldeuro võrra) ning transpordivahendite (0,7 mld euro võrra) impordis.2009. a Eesti väliskaubanduse tasakaal paranes. Netoekspordi suhe SKP-sse oli 5,4%, mis onaastaarvestuses viimase 15 aasta parim näitaja.2010. a eksporditi Eestist kaupu 8,8 mld euro väärtuses ja imporditi Eestisse 9,2 mld euro eest.Kaubavahetuse puudujääk oli 0,5 mld eurot, mis oli 1,6 korda väiksem kui aasta varem.Kui vaadata põllumajandustoodete osakaalu ekspordis-impordis, siis on näha, etpõllumajandustoodete import ületas aastatel 2003-2010 eksporti (vt Tabel 4).Tabel 4. Põllumajandustoodete osakaal väliskaubanduses aastatel 2003–2010 (%)2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010Eksport 10,8 7,5 7,2 7,0 8,5 9,1 10,0 9,5Import 11,5 9,1 8,6 7,3 9,3 10,7 12,7 10,4Allikas: Eesti StatiskaametVäliskaubandusstatistikat koostatakse jooksevhindades, st ei arvestata kaupade kallinemist.Aastaid 2008–2010 iseloomustas suur inflatsioon ja hinnatõus mitmes väliskaubanduse jaoksolulises tooterühmas sealhulgas ka põllumajandussaadused ja toidukaubad. Seetõttu oli mõnestooterühmas ekspordi ja impordi kasv kauba koguse järgi väiksem kui rahalises väärtuses.1.2.3 PÕLLUMAJANDUSMaakasutusEesti üldpindala on 45 227 km 2 , millest maismaapindala on 43 200 km 2 . Maismaast üle poolemoodustab metsamaa, 1/3 on põllumajandusmaa, 2/5 on kaetud soode ja rabadega.Metsamaana käsitletakse metsaga kaetud metsamaad ja metsata metsamaad (lageala). Metsatametsamaa on uuendamata raiesmikud, lagendikud, harvikud, põlendikud, hukkunud puistud,liitumata kultuurid ja taimlad, samuti metsaga seotud rajatiste (metsateed, palgilaod jms) all olevmaa.Põllumajandusmaa on kasutatav põllumajandusmaa, st kasvatatavate-koristatavate kultuuride allolev maa (põllu- ja katmikkultuurid, viljapuud ja marjakultuurid, puukoolid, looduslik rohumaa,puu- ja köögiviljaaiad ning kesa).2010. a põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on põllumajanduslike majapidamiste arveelmise, 2001. a loendusega võrreldes vähenenud ligi kolm korda, samal ajal kui kasutatavapõllumajandusmaa pind on suurenenud 8%.Põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemine on toimunud põhiliselt väiksemate, alla 10-hektarilise põllumajandusmaaga majapidamiste arvel. Vähenenud on ka 10 kuni 100-hektariliste21

majapidamiste arv. Samas kui suurte, üle 100 ha põllumajandusmaaga majapidamiste arv onsuurenenud ligi kaks korda (vt Tabel 5).Tabel 5. Põllumajanduslike majapidamiste arv ja nende kasutuses olev põllumajandusmaajaotus suurusgrupiti, 2010. ja 2001 . aAasta Kokku 0–

2. MAKI RAKENDAMINE2010. a oli neljas MAK 2007–2013 rakendamise aasta. Kui 2007. a toimus peamiselt toetusteandmise tingimuste väljatöötamine ja 2008. a sai algust teha toetuste määramiste javäljamaksmistega taotlejatele, siis sarnaselt 2009. a toimus ka 2010. a pea kõigi 20 MAKimeetme rakendamine – nii taotlusvoorud, määramised kui ka väljamaksmised.Kuna seireandmeid toetuste rakendamise kohta on vägagi palju, siis on osa andmeid kajastatudkäesoleva aruande Lisades 1–7. Võrreldes varasemate aruannete, kus Lisades kajastati andmeidnii kroonides kui ka eurodes, siis alates käeosolevast aruandest kajastatakse andmeid üksneseurodes nii tekstis kui ka Lisades 1 .2.1 MAKI 1. TELJE MEETMETE RAKENDAMINEMAK 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime japõllumajandusvaldkonna inimpotentsiaali arendamisele. Selleks toetatakse jätkuvalt koolitus- jateavitustegevusi (meede 1.1), noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist (meede 1.2),nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamist (meede 1.3), põllumajandusettevõtete ajakohastamist(meede 1.4), metsade majandusliku väärtuse parandamist ja metsandussaadustele lisandväärtuseandmist (meede 1.5), põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuseandmist (meede 1.6), põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete,töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamist (meede 1.7) ning põllu- ja metsamajanduseinfrastruktuuri (meede 1.8).2010. a rakendusid esmakordselt meetmed 1.6.2 – piimandussektori jamahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega, 1.7.1 – põllumajandus- jatoidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamisealane koostöö, 1.7.3 – toidukvaliteedikavade raames toodetud toodete alane teavitamis- jaedendamistegevus, 1.9 – tootjarühmade loomine ja arendamine.Käesoleva aruandeperioodi lõpuks (31.12.2010) on rakendatud 1. telje raames kõikpõhimeetmed. Rakendada ei jõutud meetme 1.3 alameedet 1.3.2 – nõuetele vastavuse ningtöötervishoiu ja tööohutuse alase nõuandeteenuse võimaldamine, meetme 1.6 alameedet 1.6.2 –piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega, meetme 1.7alameedet 1.7.2 – põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedi kavas ja meetme 3.2alameedet 3.2.2 – Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine.Alameetmed 1.3.2 ja 1.6.3 planeeritakse rakendada esmakordselt juba 2011. a.Aruandeaastal võeti 1. telje raames vastu kokku 3 101 taotlust kogusummas 90 477 819 eurot(vt Lisa 1 tabel 1). Enim taotlusi (749 tk) esitati meetme 1.3.1 – nõuandetoetus raames. Kõigevähem taotlusi (1 tk) laekus meetme 1.6.2 – piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise1 Andmeid kajastatakse üksnes eurodes ka käesolevas 2010. a kohta esitatavas aruandes, kuigi Eesti liitus euroalaga1. jaanuaril 2011. a.23

kohandumine uute väljakutsetega ning meetme 1.7.3 – toidukvaliteedikavade raames toodetudtoodete alane teavitamis- ja edendamistegevus raames. Kõige rohkem toetust taotlesid meetme1.4.2 – investeeringud loomakasvatusehitistesse taotlejad, kokku 23 258 859 eurot.2010. a määrati 1. telje raames toetusi kokku 39 094 786 eurot. Maksti välja 37 009 723 eurottoetust, sellest 27 735 021 eraldas EL ja 9 244 983 Eesti riik.Kokku laekus 2007-2010 1. telje raames 11 097 taotlust kogusummas 330 893 590 eurot (vt Lisa1 tabel 2).Kokku on toetust määratud nelja aasta jooksul 195 848 297 eurot.Perioodil 2007–2010 on välja makstud 125 570 999 eurot toetust, millest 94 178 261 eraldas ELja 31 392 738 Eesti riik.2.1.1 MEEDE 1.1 KOOLITUS- JA TEAVITUSTEGEVUSTE TOETUSMeetme eesmärkMeetme üldeesmärk on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõimeparandamine läbi vastavate sektorite inimpotentsiaali arendamise. Meetmespetsiifilisedeesmärgid on toetada nimetatud sektorites hõivatud isikute täiend- ja ümberõpet, tõstes nendekonkurentsivõimet tööturul ja arendada ettevõtlikkust ning toetada teadmiste levikut läbiteadusinfo, teadussaavutuste ja uudsete tavade levitamise nimetatud sektorites.Meetme rakendamineMeedet rakendatakse alates 2008. a. Rakendamise aluseks on põllumajandusministri 11. märtsi2010. a määrus nr 27 “Koolitus- ja teavitustegevuse toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemiseja taotluse menetlemise täpsem kord“.Meetme raames võib toetust taotleda täiskasvanute koolitusasutus „Täiskasvanute koolituseseaduse“ tähenduses. Toetatavad tegevused peavad olema suunatud põllumajandustoodetetootmise, toidu tootmise, töötlemise ning metsa majandamisega tegelevale füüsilisele võieraõiguslikule juriidilisele isikule ja tema töötajale. Toetust makstakse kuni 100% abikõlblikestkuludest. Koolitus- ja teavitustegevused jagunevad üleriigilisteks ja maakondlikeks.2010. a toimus meetme raames üks taotlusvoor, 19.–27. aprill.Üleriigilised tegevusedÜleriigiliste koolitus- ja teavitustegevuste toetamiseks esitati 2010. a kokku 92 taotlustkogusummas 903 229 eurot (vt Lisa 1 tabel 3). Enim taotluseid laekus riigiasutustelt (sh avalikõiguslikudasutused) ja MTÜ-delt (vt Tabel 6).Tabel 6. Meede 1.1 (üleriigilised tegevused) taotlejate ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvorm Esitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summaFüüsilisest isikust ettevõtja 1 2 978,28 2 978,2824

Mittetulundusühing 24 217 847,06 217 847,06Osaühing 7 195 240,51 195 240,51Riigiasutus 53 389 928,14 389 928,14Sihtasutus 6 72 041,11 72 041,11Tulundusühistu 1 25 193,97 25 193,97Kokku 92 903 229,07 903 229,07Toetus määrati kokku 44 taotlusele kogusummas 342 209 eurot (vt Lisa 1 tabel 3) taotlusteparemusjärjestuse alusel. Mitteabikõlblikuks tunnistati 4 taotlust, kuna need ei vastanudmääruses kehtestatud nõuetele ning 44 taotlust jäeti rahuldamata, kuna eelarvevahendid lõppesid.Väljamakseid teostati 2010. a üleriigilistele tegevustele kogusummas 168 998 eurot (vt Lisa 1tabel 3).Maakondlikud tegevusedMaakondlike koolitus- ja teavitustegevuste toetamiseks esitati kokku 210 taotlust kogusummas330 227 eurot (vt Lisa 1 tabel 6). Ettevõtlusvormide lõikes enim taotlusi esitasid MTÜ-d (vtTabel 7).Tabel 7. Meede 1.1 (maakondlikud tegevused) taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvorm Esitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summaMittetulundusühing 158 213 793,90 210 118,98Osaühing 8 18 192,44 18 192,44Riigiasutus 40 90 581,71 90 218,67Sihtasutus 1 10 386,67 10 386,67Tulundusühistu 3 1 310,20 1 310,20Kokku 210 334 264,92 330 226,96Toetus määrati 163 taotlusele kogusummas 246 440 eurot (vt Lisa 1 tabel 6) maakondlikeparemusjärjestuste alusel. Rahuldamata jäeti kokku 47 taotlust, millest kaks ei vastanud nõuetelening 45 jäeti rahuldamata, kuna eelarvevahendid lõppesid. Väljamakseid teostati 2010. amaakondlikele tegevustele kogusummas 147 577 eurot (vt Lisa 1 tabel 6).Aruandeaastal korraldati üleriigilistele tegevustele 32 ning maakondlikele 66 kohapealsetkontrolli (vt Tabel 50). Kuuel korral rakendati väljamakstava toetuse summa vähendamist, millepõhjustas piirmäärade ületamine, tõendamata kulud, mitteabikõlblikud kulud ningväljamaksetaotlusele märgitud summa oli suurem, kui arve summa.Üleriigiliste ja maakondlike tegevuste osas esitati järelepärimisi aruandeaastal kokku 123taotlusele (vt Tabel 49). Kõige enam tuli täpsustada toetuse summat piirmäära ületamise tõttu,investeeringu elluviimise aega, samuti küsiti täiendavaid selgitusi taotlusvormi osalise täitmatajätmise kohta.Meetme 1.1 sisuline progressAlates meetme rakendamisest 2008. a on toimunud kolm taotlusvooru, mille raames on esitatudkokku 238 üleriigilise tegevuse taotlust, millest toetus on määratud 106 taotlusele. Maakondliketegevuste taotlusi on kokku esitatud 500, millest toetus on määratud 396 taotlusele. Kokku on25

toetust määratud 1 802 706 eurot, millest välja on makstud 473 309 eurot, mis moodustab 26,2%määratud toetusest (vt Tabel 8).Tabel 8. Meetme 1.1 toetuse määramine ja väljamaksmine seisuga 31.12.2010Üleriigiline Maakondlik Kokkutegevus tegevusHeakskiidetud taotluste arv 106 396 502Määratud toetuse summa, eurot 1 125 873 676 832 1 802 706Väljamakstud toetusega taotluste arv (sh osaliselt30 131 161makstud)Väljamakstud tegevuste summa, eurot 210 068 263 241 473 309Väljamakstud toetuse osatähtsus määramisest, % 18,6 38,9 26,3Perioodil 2008–2009 heakskiidetud taotlustele436 129 430 393 866 522määratud toetuse summa, eurotPerioodil 2008–2009 välja makstud tegevuste summa,104 801 261 137 365 939eurotVälja makstud tegevuste summa osatähtsus perioodil2008–2009 määratud toetusest, %24,0 60,7 42,2Tegevuste lõikes on kõige enam toetust perioodi jooksul saadud infopäevade korraldamiseks,mille tarbeks on toetuse saajad planeerinud kasutada kokku 561 284 eurot. Varasemateleküsitlusandmetele tuginedes võib öelda, et põllumajandusettevõtjatele on kõige sobivamadühepäevased õppepäevad, mis toimuvad maakonna- või vallakeskuses, mis selgitab infopäevadeedukust. Kõige vähem on toetust määratud juhendaja teenuse ostmiseks ning trükistesoetamiseks.Kuigi planeeritud tegevuste elluviimisest on perioodil 2008–2010 loobunud ainult kolm taotlejat,jäi 2008–2010 kokku välja maksmata 40 191 eurot (vt Lisa 6 tabel 5), mille peamistekspõhjusteks on planeeritud tegevuste odavnemine, mitteabikõlblikud kulud ja loobumised.Arvestades üksnes väljamakstud üleriigilisi ja maakondlikke tegevusi, siis toimus perioodil2008–2010 seitsmesse (7) tegevuse valdkonda jäävaid tegevusi, kokku 152 erinevat tegevust.Kõige enam toimus valdkonda „muu“ (61) jäävaid tegevusi, millele järgnesid „uuedtehnoloogilised protsessid“ (33) ja „juhtimine ning haldamine“ (24) seotud tegevused. Nimetatudvaldkondades on olnud ka kõige rohkem tegevusest osavõtjaid (vt Tabel 9).Kõikidel koolitus- ja teavitustegevustel kokku on 31.12.2010 seisuga osalenud 7155 isikut (vtTabel 9). Osalenute hulka kuulub igas vanuses isikuid ja soolist ebavõrdsust ei tuvastatud, kuna7155-st tegevustel osalenutest olid 3340 naised ja 3815 mehed (vastavalt 47% ja 53%). 73%tegevustel osalejatest on olnud 40-aastased ja vanemad.Tabel 9. Osalenute erialane, sooline ja vanuseline jaotus tegevuse valdkondade lõikesTegevuseulatusmaakondlikudtegevused kokkuTegevuse valdkondToote kvaliteetOsaleja erialameesSugunainekuni39 aVanus40 a javanemKokkuPõllumajandus 124 145 103 166 269Toiduainetetööstus 42 171 85 128 213Info- ja sidetehnoloogia Põllumajandus 2 37 13 26 3926

MuuJuhtimis-, haldamis- jaturustamisoskusedUued nõudedMaastiku säilitamine japarandamineUued tehnoloogilisedprotsessid ja masinadKOKKUPõllumajandus 1746 1677 1001 2422 3423Metsandus 80 28 28 80 108Toiduainetetööstus 92 149 102 139 241Põllumajandus 408 433 182 659 841Metsandus 5 4 2 7 9Toiduainetetööstus 2 5 2 5 7Põllumajandus 269 182 82 369 451Metsandus 65 13 40 38 78Toiduainetetööstus 9 18 14 13 27Põllumajandus 299 216 102 413 515Metsandus 2 0 0 2 2Toiduainetetööstus 6 6 4 8 12Põllumajandus 582 224 179 627 806Metsandus 74 26 13 87 100Toiduainetetööstus 8 6 5 9 14Põllumajandus 3430 2914 1662 4682 6344Metsandus 226 71 83 214 297Toiduainetetööstus 159 355 212 302 514KOKKU 3815 3340 1957 5198 7155Nimetatud osalejatest oli 4 598 üksikosalejat (ühe inimese korduvosalemised on välja arvatud)(vt Tabel 10), keda loetakse ka tegevuse edukalt lõpetanuteks. Üksikosalejatest 87% olidhõivatud põllumajandus-, 9% toidu- ja 4% metsandussektoris. Vanuselise jaotuse puhul olid 71%osalejatest 40-aastased ja vanemad ning 29% kuni 39aastased.Tabel 10. Üksikosalejatest tegevustel osalenute sooline, vanuseline ja erialaline jaotumineErialaSugu Vanus kokku Vanusmehedmees naine kuni 40 a ja kuni 40 a ja39 a vanem 39 vanemakuni39aVanusnaised40 a javanemKokkuHõivatud(2010)*Põllumajandus 2167 1842 1131 2878 628 1539 503 1339 4009 17 200Metsamajandus 140 47 55 132 41 99 14 33 187 5 900Toiduainetetööstus 128 274 170 232 62 66 108 166 402 11 300KOKKU 2435 2163 1356 3242 731 1704 625 1538 4598 34 400Osatähtsus, % 53 47 29 71 30 70 29 71 100 xAllikas: Eesti StatiskaametAastatel 2008–2010 kestsid erinevad tegevused kokku 224 päeva, mis moodustab sihttasemest45%, aastaks 2013 on eesmärgiks seatud 500 koolitus- ja teabepäeva (MAK väljundnäitaja).Meetme eesmärgiks on seatud 20 000 tegevustel osalejat, millest aastaks 2010 oli täidetud 36%.Kolmandaks eesmärgiks on seatud 8 000 õppe edukalt läbinut, millest aastaks 2010 oli täidetud57%.27

2.1.2 MEEDE 1.2 NOORTE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE TEGEVUSE ALUSTAMISETOETUSMeetme eesmärkMeede on suunatud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamisele japõlvkondade vahetusele kaasaaitamisele. Noorte tootjate toetuse meetme mõju on oluline kanoorte põllumajandustootjate teadmiste ja töökogemuste suurendamisel ning nende kaasamiselmaapiirkonna kogukonna arendamisse. Seega meetme mõju I telje eesmärke arvestades onmärgatavalt laiem ja ei piirdu üksnes konkurentsivõime ja tehnoloogilise taseme tõstmisega.Meetmele omased eesmärgid on järgmised: noorte põllumajandustootjate abistamine põllumajandusliku majapidamisesisseseadmisel, sh tootmise ülevõtmisel vanematelt; noorte põllumajandustootjate ettevõtete edaspidine struktuuriline kohandamine; noorte tootjate teadmiste ja töökogemuste suurendamine ning tööhõivevõimalustelaiendamine; noorte kaasamine maakogukonna arendamisse.Meetme rakendamineAruandeaastal võeti meetme 1.2 taotlusi vastu 17. augustist 30. augustini.Kokku laekus 177 projekti kogusummas 6 682 891 eurot (vt Lisa 1 tabel 9). Neljandataotlusvooru eelarve oli 2 236 908 eurot.Ettevõtlusvormi lõikes enim taotlusi esitati OÜde poolt (vt Tabel 11).Tabel 11. Meede 1.2 taotlejate ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvormEsitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summaFüüsilisest isikust ettevõtja 55 2 360 720,77 1 941 481,04Osaühing 122 5 970 858,42 4 741 410,33Kokku 177 8 331 579,19 6 682 891,37Aruandeaastal toimus toetuse määramine nii 2009, kui ka 2010. a esitatud taotlustele. Lisakstehti üks täiendav määramine teise taotlusvooru projektile seoses Tartu Halduskohtu otsusegataotleja kasuks. Kokku kiideti aruandeaastal heaks 106 taotlust kogusummas 3 994 532 eurot,mis taotlejatele ka välja maksti (vt Lisa 1 tabel 9).Mittemääramise otsuse said 292 projekt. Valdav osa taotlejatest jäi toetusest ilma väiksemahindepunktide summa tõttu (vt Tabel 12).Tabel 12. Meede 1.2 taotluse rahuldamata jätmise põhjusedTaotluse rahuldamata jätmise põhjusTaotluste arvMittemääramine eelarve piiri ületamise tõttu. 288Taotleja ei vasta meetme määruses sätestatud nõuetele 4Kokku 29228

Investeeringu elluviimist tõendavad aruanded on kas osaliselt või lõplikult esitatud kokku 112taotlejal. Esimese taotlusvooru 95-st heakskiidetud projektist on aruanded esitatud 74 projektiraames, teise taotlusvooru 93-st heakskiidetud projektist on aruanded esitatud 37 projekti raames,kolmandas taotlusvoorus ühel taotlejal 46-st.Teostati 54 kohapealset kontrolli (vt Tabel 50). Kontrollide käigus meetme nõuetelemittevastavust ei tuvastatud.Järelepärimisi tehti kõige enam seoses äriplaani puuduliku vormistamisega ning seetõttu tulitäpsustada müügitulu suurust, küsida haridust või töökogemust tõendavaid dokumente. Teostatudjärelepärimiste arvust annab ülevaate Tabel 49.Vaideotsuste arv (13) ja vaiete põhjustest annab ülevaate Tabel 51. 11 juhul vaidlustatihindepunktide andmist. Vaietest on rahuldatud kaks (15%).Meetme sisuline progressMeetme üldeesmärk on noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine. Meetmeväljatöötamisel on lähtutud noorte põllumajandustootjate iga-aastase osatähtsuse 2–3%-lisestsuurendamise vajadusest.Meetme 1.2 sisulisest progressist annab ülevaate Tabel 13, mis kajastab nelja esimesetaotlusvooru andmeid.Tabel 13. Meetme 1.2 sisuline progress (kumulatiivselt 2008-2010)IndikaatoritüüpIndikaatorMõõt-ühikMAKisihtmäärSaavutustaserahuldatudprojekteTegeliksaavutustaseväljamakstudtaotlustealuselTegeliksaavutustase(väljamakstudtaotlustealusel) MAKsihtmäärast (%)VäljundnäitajaToetatud projekte Arv 300 293 293 97,7Tehtavate mln eurot 11,8 11,2 11,2 94,4investeeringutemahtKokku toetati perioodil 2008–2010 põllumajandusega alustavaid noori ettevõtjaid 11 152 637euroga (vt Lisa 1 tabel 10), millest 8 364 477 eraldas EL ja 2 788 159 Eesti riik.Meetme nõudeks ja hindamiskriteeriumiteks on, et füüsilisest isikust ettevõtjal või osaühingukõigil osanikel ja juhatuse liikmetel peavad olema ametialased oskused ja pädevus.Heakskiidetud taotlejate hulgast olid 80% erialase ettevalmistusega (põllumajanduslikkõrgharidus, keskeri- või kutseharidus või kutsekvalifikatsiooni kolmas kutseaste). Toetusesaajatest 20% on kohustus omandada põllumajanduslik haridus või kutsekvalifikatsioon 36 kuu29

jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Varasem töökogemuspõllumajanduses oli olemas 72% taotlejatest.Meetme 1.2 sisuline progressKokkuvõtvalt saab meetme rakendamist hinnata heaks, kuna taotluste arv konkurentsilpõhinevate taotluste paremusjärjestuste tegemiseks on olnud suur. Tulemusena on näha, ettoetuse saajate hulgas on kõrge osakaaluga erialase ettevalmistusega ettevõtjaid ja üle poolenendest on kõrgharidusega.Vahehindamise käigus 2010. a läbiviidud intervjuudel ja fookusgruppides osalenud ekspertidehinnangul täidab antud meede MAKis seatud eesmärke ning meede on rakendunud edukalt.Toetuse saajad tunnetavad toetuse mõju oma ettevõtlusele positiivsena ja läbiviidud küsitlusetulemusel 89% vastanutest on nõus väitega, et toetus on aidanud parandada ettevõttemajandustulemusi, on tõstnud ettevõtte tootlikkust (97%), võimaldanud laiendada ettevõttetegutsemissuundi (73%) ja on aidanud parandada ettevõtte konkurentsivõimet (88%).Toetus annab positiivse impulsi kõrge kvalifikatsiooniga põllumajandusettevõtjate tekkele.Toetuse saajad vastavad põllumajandusettevõtjatele ja omanikele esitatavatele nõuetele, kuidesineb ka riskitegureid ning seega alustavad ettevõtjad vajavad piisavat järelevalvet ning tuge.2.1.3 MEEDE 1.3 NÕUANDESÜSTEEMI JA –TEENUSTE TOETUSMeetme eesmärkMeetme üldeesmärk on toetada põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele ettenähtudnõuandeteenuse kättesaadavust.Meede 1.3 jaguneb kolmeks alameetmeks: alameede 1.3.1: Põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenusevõimaldamine (rakendatakse alates 2008. a); alameede 1.3.2: Nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse alasenõuandeteenuse võimaldamine (rakendatakse eraldi alameetmena alates 1. jaanuarist2011 ega kajastata käesolevas aruandes); alameede 1.3.3: Nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse hea kättesaadavusetagamiseks (rakendatakse alates 2007. a).Meetme rakendamine2010. a juulis kiitis EK heaks MAKi muudatusettepanekud, mis hõlmas ka uue tegevuse lisamistmeetmesse 1.3 “Nõuandesüsteemi ja –teenuste toetamine”. Muudatuse tulemusena tuuaksemeetmes 1.3 eraldi toetatava tegevusena välja “Nõuetele vastavuse ning töötervishoiu jatööohutuse alase nõuandeteenuse võimaldamine”.Meetme rakendamise aluseks olevat õigusakti, põllumajandusministri 5. aprilli 2010. a määrustnr 41 „Nõuandetoetuse ja nõuandesüsteemi toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja30

taotluse menetlemise täpsem kord” muudeti põllumajandusministri 7. detsembri 2010. amäärusega nr 112.2.1.3.1 ALAMEEDE 1.3.1 PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE JA ERAMETSA VALDAJATELENÕUANDETEENUSE VÕIMALDAMINEAlameetme spetsiifilised eesmärgid on järgmised: nõuande pakkumise soodustamine ettevõtete tegevuse vastavusse viimiseks nõukogu määruse (EU) nr 1782/2003 artiklis 4 ja III lisas sätestatud kohustuslikemajandamisnõuete ning artiklis 5 ja IV lisas sätestatud heade põllumajandus- jakeskkonnatingimustega; ELi õigusaktidel põhinevate tööohutusnõuetega; nõuande pakkumise soodustamine ettevõtte või selle tegevuste paremaksmajandamiseks majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte arvestades.Meetme rakendamineNõuandetoetust võis taotleda küla, alevi või aleviku territooriumil põllumajandusega tegelevfüüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikulalusel vähemalt 0,3 ha maatulundusmaad, ning metsamajandamisega tegelev füüsiline isik võieraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3ha metsamaad ”Metsaseaduse” tähenduses.2009. a maksti toetust kuni 75% abikõlblikest kuludest, nõuetele vastavuse nõuete järgimiseks jamittemeditsiinilises töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas osutatud nõuandeteenuse puhul kuni80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 1279 eurot ühe taotleja kohta kalendriaastas.Alameetme 1.3.1 taotluste vastuvõtt kestis 2. jaanuarist 30. novembrini.2010. a meetme raames esitatud taotluste arv jäi väiksemaks, kui kahel eelneval aastal. Ühekspõhjuseks võis olla see, et meetmega 1.3.1 tihedalt seotud meetme 1.4.1 taotlusvoor avanespärast nõuandetoetuse taotluste vastuvõttu. Reeglina pärast taotluste esitamist 1.4.1 meetmeraames taotletakse ka nõuandetoetust.Kokku laekus meetme raames 749 toetuse taotlust 679-lt taotlejalt kogusummas 437 881 eurot(vt Lisa 1 tabel 12), mis moodustas 62% taotlusvooru eelarvest. See tähendab, et toetus määratikõigile abikõlblikele taotlustele. Enim taotlusi esitati Tartumaal ja Raplamaal, vastavalt 85 ja 73taotlust (vt Lisa 1 tabel 12).Aruandeaastal taotlesid nõuandetoetust kõige enam FIE-d – 55% esitatud taotluste koguarvust(vt Tabel 14).Tabel 14. Alameetme 1.3.1 taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvormEsitatud taotlustearvInvesteeringumaksumusToetuse summa31

Aktsiaselts 14 11 308,54 7 994,06Füüsilisest isikust ettevõtja 411 261 875,59 197 179,41Mittetulundusühing 1 460,16 345,12Osaühing 310 297 993,80 222 659,24Tulundusühistu 13 12 893,52 9 703,39Kokku 749 584 531,61 437 881,22Kõige enam taotleti finantsmajanduse alast nõuannet – 7 499 tundi nõuandeteenust, milleletaotleti toetust 245 705 eurot (vt Lisa 1 tabel 14). Kaks nõuandetoetuse taotlust esitatiaruandeaastal töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, kogusummas 2 556 eurot.Tabel 15 annab ülevaate nõuandeteenuse toetamisest tegevuste lõikes 2010. a.Tabel 15. Alameetme 1.3.1 raames nõuandeteenuse toetamine tegevuste lõikes 2010. aNõuande liikTundidearvInvesteeringu maht(EUR)Taotletud toetussumma(EUR)Loomakasvatusalane 1 129 43 647,84 32 705,39Taimekasvatusalane 2 472 100 997,63 75 185,19Finantsmajanduse alane 7 499 330 791,17 245 705,02Ettevõtte majandamisealane 719 29 414,06 21 958,24Mahepõllumajandusealane 230 9 782,28 7 336,71Metsamajandamise alane 180 7 669,40 5 752,04Mesindusalane 150 7 590,92 5 686,85Põllumajandussaadustekäitlemise alane nõuanne 15 575,20 431,40Nõuetele vastavusenõuete alane nõuanne 1 292 49 134,26 39 263,97Keskkonna, shpõllumajandus-keskkonnaalane 44 1 733,27 1 299,95Tööohutuse alanenõuanne 50 3 195,58 2 556,46Kokku 13 779 584 531,61 437 881,22Aruandeaastal kiideti heaks nii 2009. a kui ka 2010. a esitatud taotlused. Kokku määrati toetust513 925 eurot 911-le taotlusele (vt Lisa 1 tabel 12).Väljamakseid teostati 2010. a heakskiidetud taotlustele kokku 512 647 eurot, sealjuuresinvesteeringu kogumaksumus oli 683 722 eurot. Nõuandetoetuse suurimad summad maksti Tartumaakonda – 94 802 eurot, Saare maakonda – 40 657 eurot ning Põlva maakonda – 40 353 eurot(vt Lisa 1 tabel 12).2010. a jäeti rahuldamata neli taotlust, mille põhjusteks olid kuludokumendi väljastamineväljapool abikõlblikkuse perioodi, taotleja maksuvõlg ning taotleja mitte vastamine määrusessätestatud nõuetele.32

Taotletud nõuandetoetuse kohta maakondade ja nõuandekeskuste lõikes saab ülevaate Tabel 16.Tabel 16. Nõuandetoetuse taotluste võrdlus taotlejate maakondade ja nõuandekeskustelõikesMaakondEsitatudtaotluste arv,maakonnasregistreeritudtaotlejate järgiTaotletudnõuandetoetusesummaMaakonnastunnustatudnõuandekeskusEsitatudtaotluste arv,nõuandeteenuseosutajate järgiTaotletudnõuandetoetusesummaHarju 19 12 311,34 Harju Taluliit 23 7 644,07Hiiu 12MTÜ Hiiumaa10 934,24 Nõuandekeskus 5 3 490,97Ida-Viru 30Ida-Virumaa Talupidajate17 090,14 Liit 33 18 341,99Jõgeva 44 28 069,54 Jõgeva Tootjate Liit 43 31 174,09Järva 64 24 092,76 MTÜ Abiks Põllumehele 129 50 163,72MTÜ LäänemaaLääne 50 23 772,56 Nõuandekeskus 56 26 636,58Lääne-Viru 64 28 393,35 Virumaa Põllumeeste Liit 19 12 748,30Põlvamaa PõllumeestePõlva 54 39 624,89 Liit 32 18 295,04Pärnu 64Pärnumaa Talupidajate30 637,07 Nõuandekeskus OÜ 34 14 858,33Rapla 73Rapla Nõuandjate30 550,03 Ühendus 65 24 572,05Saare 59MTÜ Saare48 304,99 Nõuandekeskus 68 55 075,28Tartu 85Tartumaa Põllumeeste76 402,45 Liit 126 119 854,29Valga 24Valgamaa Põllumeeste16 616,75 Liit 21 13 263,18Viljandi 68Viljandi Põllumajanduse32 673,52 Nõuandeühing 71 35 946Võru 39Võrumaa Talupidajate18 407,59 Liit 24 5 817,75KOKKU 749 437 881,22 KOKKU 749 437 881,22Aruandeaastal viidi läbi 7 kohapealset kontrolli. Järelpärimisi tehti 2010. a kokku 103 korral,kõige sagedamini tuli täpsustada maatulundusmaa kasutamist ning kas taotlejal on kehtivmaksuvõlg.Aruandeaastal esitati üks vaie, mis oli seotud taotluse esitamise ühepäevase hilinemisega. Vaierahuldati taotleja seletuskirja alusel.2010. a alameetme rakendamisega seotud probleeme ei esinenud.33

Aastatel 2008–2010 oli nõuandeteenuse toetuse saajaid kokku 1 533, kes said toetust 2 392taotlusele ja 2 500 tegevusele. Määratud toetuse summa kokku oli 1 292 086 eurot, millest 2010.a lõpu seisuga on välja makstud 1 290 808 eurot, mis moodustab 43% meetmeprogrammperioodi eelarvest.Aastaks 2013 on meetme eesmärgiks seatud 2500 nõuandetoetust saanud põllumajandustootjat ja100 erametsa valdajat. Aastatel 2008–2010 on toetust saanud põllumajandustootjate arv 1 511 jaerametsavaldajate arv 22, seega on 2010. a lõpuks eesmärgist täidetud vastavalt 60% ja 22%.Erametsavaldajate nõuandeteenuse vähene kasutamine tunnustatud nõuandekeskusest võibtuleneda sellest, et metsamajandamise nõuannet pakutakse peamiselt metsaühistutes tegutsevatekonsulentide kaudu, mille tegevust koordineerib ja toetab SA EMK.2.1.3.2 ALAMEEDE 1.3.3 NÕUANDESÜSTEEMI ARENDAMINE NÕUANDETEENUSE HEAKÄTTESAADAVUSE TAGAMISEKSAlameetme spetsiifilised eesmärgid on: nõuandesüsteemi tugevdamine kompetentse info ja teadmiste pareminikättesaadavaks muutmisel põllumajandus- ja metsandusettevõtetele.Nõuandesüsteemi toetust võivad taotleda maakondades asuvad tunnustatud nõuandekeskused jakoordineeriv keskus, kelle ülesandeid täidab alates 1. jaanuarist 2010. a Maaelu EdendamiseSihtasutus (MES). Nõuandesüsteemi toetuse eelarve jagunemisest koordineerivale keskusele janõuandekeskustele aastate lõikes annab ülevaate Tabel 17.Toetust makstakse kuni 100% abikõlblike kulude kohta ning toetuse summa väheneb järk-järgultviie aasta jooksul alates abikõlblike tegevustega alustamisest (vastavalt nõukogu määruse (EÜ)nr 1698/2005 artiklile 25).Tabel 17. Alameetme 1.3.3 eelarve jagunemineTaotlemise aastaKoordineerivkeskus(EUR)Nõuandekeskus(EUR)Esimene aasta 119 515 25 565Teine aasta 54 964 12 782Kolmas aasta 27 926 6 391Neljas aasta 11 951 3 196Viies aasta 5 944 1 598Nõuandesüsteemi arendamiseks võis toetust taotleda keskuse töö korraldamise ja ruumideparendamise, nõuandetoote väljatöötamisega seotud kulude, konsulentide väliskoolituse ja -praktika ning konsulentide töövahendite kulude katteks, sealjuures praktika korraldamiseks janõuandetoote arendamiseks saab toetust taotleda vaid koordineeriv keskus.34

Meetme rakendamineAlameede 1.3.3 taotluste vastuvõtt toimus 2010. a ajavahemikul 10.–18. juuni.Nõuandesüsteemi toetuse eesmärgiks perioodil 2007–2013 on toetada 16 nõuandekeskuseümberkorraldamist. 2010. a saavutati 94% püstitatud eesmärgist. Taotluse esitasid 14nõuandekeskust ning koordineeriv keskus kogusummas 82 446 eurot. Tabel 18 annab ülevaatenõuandesüsteemi toetuse taotlemisest taotlejate lõikes 2010. a.Tabel 18. Meetme 1.3.3 raames toetuse taotlemine taotlejate lõikes 2010. aNõuandekeskusedTaotlustearvInvesteeringumaht(EUR)Taotletudtoetussumma(EUR)MTÜ Harju Taluliit 1 6 391,16 6 391,16MTÜ Hiiumaa Nõuandekeskus 1 3 195,59 3 195,59MTÜ Ida-Virumaa Taluliit 1 3 195,59 3 195,59MTÜ Jõgeva Tootjate Liit 1 3 195,59 3 195,59MTÜ Abiks Põllumehele (Järvamaa) 0 0 0MTÜ Läänemaa Nõuandekeskus 1 3 195,59 3 195,59MTÜ Virumaa Põllumeeste Liit (Lääne-Virumaa) 1 6 391,16 6 391,16MTÜ Põlvamaa Põllumeeste Liit 1 3 195,59 3 195,59OÜ Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus 1 3 195,59 3 195,59MTÜ Rapla Nõuandjate Ühendus 1 6 391,16 6 391,16MTÜ Saarte Nõuandekeskus 1 6 391,16 6 391,16MTÜ Tartumaa Põllumeeste Liit 1 3 195,59 3 195,59MTÜ Valgamaa Põllumeeste Liit 1 3 195,59 3 195,59MTÜ Viljandi Põllumajanduse Nõuandeühing 1 3 195,59 3 195,59MTÜ Võrumaa Talupidajate Liit 1 3 195,59 3 195,59Maaelu Edendamise Sihtasutus (koordineeriv keskus) 1 24 925,53 24 925,53Kokku 15 82 446,07 82 446,07Tegevuste lõikes taotlesid nõuandekeskused kõige suuremaid summasid palgakuludeks, kokku42 854 eurot ning konsulentidele koolitusega seotud kuludeks, kokku 5 113 eurot. Koordineerivkeskus taotles kõige rohkem toetust konsulentide koolitusega seotud kuludeks, kokku 8 948eurot, nõuandetoodete väljatöötamise või uuendamisega seotud kuludeks 6 391 eurot ningpalgakuludeks 6 391 eurot. Kokku taotleti toetust 27 tegevusele (vt Lisa 1 tabel 18).2010. a määrati toetus 15. taotlusele kogusummas 82 446 eurot. Toetuse mittemääramiseotsuseid ei tehtud, küll aga jättis üks nõuandekeskus taotluse esitamata. Väljamakseid teostati2010. aastal kokku 59 erinevale tegevusele 240 003 eurot, mille abil tehti investeeringuid240 115 euro ulatuses (vt Lisa 1 tabel 18).Aruandeaastal teostati meetme raames 24 kohapealset kontrolli. Kontrollide käigus tuvastatikolm juhtumit, mille puhul oli tegemist alusetult makstud toetusega. Meetme rakendamisemääruse kohaselt on abikõlblikud ainult konsulentide väliskoolitustega seotud kulud. Kõigi35

kolme juhtumi puhul toimus koolitus Eestis ning sellest tulenevalt nõuti alusetult makstud toetustagasi summas 970 eurot, mis on PRIA-le ka laekunud (vt Lisa 6 tabel 3).Järelpärimisi taotlejatele tehti viiel korral, mil tuli taotlejatelt küsida vähese tähtsusega abi teatisevormi. Vaideid 2010. a ei esitatud.Aruandeaastal alameetme rakendamisega seotud probleeme ei esinenud.Kokku on perioodil 2007–2010 meetme raames vastu võetud 56 taotlust kogusummas 868 634eurot. Väljamakseid on nelja aasta jooksul tehtud summas 689 517 eurot (vt Lisa 1 tabel 17), mismoodustab 72% meetme eelarvest.Aastatel 2007–2010 on väljamakstavaid summasid vähendatud 3 286 euro võrra. Toetuse summavähendamise peamiseks põhjuseks on olnud planeeritud tegevuste odavnemine.2.1.4 MEEDE 1.4 PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE AJAKOHASTAMISE TOETUS;2.1.4.1 ALAMEEDE 1.4.1 INVESTEERINGUD MIKROPÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETEARENDAMISEKSAlameetme spetsiifilised eesmärgid: Tehnoloogia taseme tõstmine, põllumajandussektori ajakohastamine ja toodangukvaliteedi parandamine; Keskkonna ja loomade heaolu parandamisele ning vastavate nõuete täitmiselekaasaaitamine; Tööhõive säilitamine ja töökohtade loomise stimuleerimine põllumajanduses; Traditsioonilise kultuurmaastiku säilitamine läbi keskkonnasõbralikumatemaaviljelusmeetodite; Omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisele ja seeläbi põllumajandusettevõtjatetoodetud lisandväärtuse suurendamisele kaasaaitamine.Alameetme rakendamineNeljanda taotlusvooru taotluste vastuvõtt toimus ajavahemikul 9. detsembrist kuni 22.detsembrini. Kokku võeti 2010. a vastu 537 taotlust kogusummas 18 732 739 eurot (vt Lisa 1tabel 19), mis moodustab 202% taotlusvooru eelarvest. Võrreldes eelmiste taotlusvoorudegakasvas jõudsalt koostööprojektide arv – esimeses taotlusvoorus oli neid 13, teises 25, kolmandas32 ja neljandas juba 58.Üle 60% taotlustest oli esitatud FIEde poolt, kes on selle meetme peamine taotlejate sihtgrupp(vt Tabel 19).Tabel 19. Meede 1.4.1 taotlejate ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvormEsitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summa36

Aktsiaselts 4 593 394,11 313 057,14Füüsilisest isikust ettevõtja 342 19 837 078,81 9 123 658,81Osaühing 190 19 071 011,16 9 267 982,04Tulundusühistu 1 62 313,86 28 041,24Kokku 537 39 563 797,94 18 732 739,23Aruandeaastal toimus 2009. a esitatud taotluste analüüs ja toetuse määramine. Seoses eelarvevahendite nappusega määrati toetus hindepunktide põhjal koostatud paremusjärjestuse alusel.Toetuse määramise piir jooksis 45 hindepunkti peal, sellest väiksemat hindepunktide summasaanud taotlused jäeti rahuldamata.Arvuliselt suurim hulk taotlusi esitati Pärnumaalt (64 taotlust),Võrumaalt (48 taotlust) ningPõlvamaalt (44 taotlust) moodustades kokku 29% kogu taotlejate arvust.Kolmas taotlusvoor toimus 2009. a 16. novembrist 30. novembrini. Taotlusvoorus määrati toetus308 projektile kogusummas 7 789 204 eurot.Maakondlikus võrdluses suurim summa eraldati Võru maakonda – 954 524 eurot, järgnesidTartu ja Pärnu maakond vastavalt 891 266 ja 856 522 euroga.Tegevuste lõikes taotleti suurimat toetussummat masinate või seadmete soetamiseks japaigaldamiseks – kokku 10 015 807 eurot ning traktorite soetamiseks taotleti 5 115 206 eurot (vtLisa 1 tabel 21).Aktiivsemad maakonnad heakskiidetud taotluste lõikes olid Pärnumaa (12%), Tartumaa (9%) jaViljandimaa (9%). Üle poole toetuse saajatest (53%) asusid LFA alal.Heakskiidetud 308 taotluse hulgas on 27 koostööprojekti, millele määrati toetust summas 1 598760 eurot. Koostööprojektide investeeringu kogumaht oli 3 183 449 eurot.Valdkondade lõikes investeeriti kõige enam taimekasvatuse arendamiseks.Taimekasvatusvaldkonna investeeringute maht oli kokku 9 167 215 eurot, millest toetusmoodustab 4 455 952 eurot. Teine suur valdkond, kuhu meetme 1.4.1 abil investeeriti, olisegatootmine. Segatootmisesse kavandati investeeringuid kogumaksumusega 2 676 026 eurotning toetust taotleti kokku 1 261 698 eurot. Mõlema valdkonna puhul oli enamus investeeringuidseotud masinate soetamisega.Piimatootmise investeeringute kogumaht oli 2 004 262 eurot, millest 948 777 kaeti toetusearvelt. Piimatootmise väike osakaal 1.4.1 investeeringutes tuleneb sellest, et enamuspiimatootmise ning ka muude loomakasvatusehitiste alaseid investeeringuid toetatakse meetme1.4.2 raames. Meetme raames tervikuna määrati III voorus toetust 100 traktori ostmiseks.Traktorite maksumus kokku oli 4 730 825 eurot, millest toetust määrati 2 134 300 eurot.II voorus määrati toetust 231 FIE-le (76%) ning 77 äriühingule. FIE-dest oli meestaotlejatest(81%) oluline osa vanemad kui 40 aastat (61%).37

Alameetme 1.4.1 sisuline progressMeetme 1.4.1 mõjunäitajate (netolisandväärtuse kasv ja brutolisandväärtuse muutus tööjõuühikukohta) ülevaate esitamine ei ole hetkel otstarbekohane, kuna antud näitajate sihttasemed onmääratletud programmperioodi lõpuks.Arengukavas on antud meetme raames seatud sihtmääradeks toetada perioodi lõpuks kokku 2100taotlejat. 2010. aasta lõpuks oli toetust määratud kokku 1697 projektidel, mis moodustab 81%vastava väljundnäitaja saavutustasemest. Teiseks väljundnäitajaks oli arengukavas nimetatud”tehtud investeeringute maht”. Programmperioodi lõpuks oli kavandatud investeeringutekogumahuks 211 538 461 eurot. 2010. a lõpuks oli meetme 1.4.1 abil investeeritud 140 856 897eurot, mis moodustab 66% perioodi sihttasemest. Indikaatori saavutustase näitab, etkavandadatud projektid projektide mahud vastavad meetme eesmärkidele.Kokku kiideti heaks 308 taotlust kogusummas 7 789 204 eurot (vt Lisa 1 tabel 19). Rahuldamatajäi 163 taotlust.Toetuse mittemääramise põhjustest annab ülevaate Tabel 20.Tabel 20. Meede 1.4.1 rahuldamata jätmise otsuse põhjusedTaotluse rahuldamata jätmise põhjusTaotluste arvMitteabikõlblik investeering 3Mittemääramine eelarve vahendite ületamise tõttu 118Taotleja ei vasta meetme määruses sätestatud nõuetele 38Taotlejal on maksuvõlg 2Taotlus puudulikult vormistatud 2Kokku 1632010. a maksti välja 11 470 203 eurot toetust, mille abil teostati investeeringuid 24 210 764 euroulatuses (vt Lisa 1 tabel 19).Kokku maksti perioodil 2007–2010 nimetatud meetme raames välja 55 110 352 eurot toetust (vtLisa 1 tabel 20), millest 41 332 764 eraldas EL ja 13 777 588 Eesti riik.Toetuse kasutamise protsent (makstud ja maksmata jäetud summa suhe määratud summasse)taotlusvoorude lõikes on järgmine – esimeses taotlusvoorus 99%, teises taotlusvoorus 78% ningkolmandas taotlusvoorus 62%.Lõplikult on väljamakstud 1 306 taotlust. 31.12.2010 seisuga on viis taotlejat loobunudinvesteeringu teostamisest täies ulatuses.Kokku jäeti perioodil 2007–2010 välja maksmata 1 441 607 eurot (vt Lisa 6 tabel 5). Peamisekspõhjuseks oli seejuures investeeringust osaliselt või kaudselt loobumine.38

Teostati 539 kohapealset kontrolli (vt Tabel 50). Kohapealsete investeeringu ja järelkontrollidekäigus tuvastati neljal korral investeeringuobjektide ning saadud toetuseraha mittesihipäranekasutamine. Tehti neli toetuse tagasinõudmise otsust kogusummas 108 132 eurot. Toetusetagasinõudmise põhjuseks oli taotleja suutmatus tagada investeeringuobjektide sihipäranekasutamine kogu järelevalve perioodi jooksul (objektid on üle läinud liisingufirma omandisse)ning hinnapakkumises näidatud tööde teostamata jätmine.Järelepärimiste põhjusteks olid puudulikult vormistatud taotlused, lohakalt täidetud äriplaanidvõi hinnapakkumised ei olnud piisavalt detailsed. Teostatud järelepärimiste arvust annabülevaate Tabel 49.Vaideotsuste arvu ja vaiete põhjuseid kajastab Tabel 51.2.1.4.2 ALAMEEDE 1.4.2 INVESTEERINGUD LOOMAKASVATUSEHITISTESSEAlameetme spetsiifilised eesmärgid: Konkurentsivõime suurendamine, sh uute tehnoloogiate ja innovatsioonikasutuselevõtmise soodustamine; Keskkonna- ja tööohutuse ning loomade heaolu parandamisega kaasnevate nõuetetäitmisele kaasaaitamine.Alameetme rakendamineAlameetme 1.4.2 IV taotlusevoor algas 27. oktoobril ja lõppes 15. novembril 2010. a.Kokku esitati PRIA-le 121 taotlust kogusummas 23 258 859 eurot (vt Lisa 1 tabel 22), mismoodustas 187% taotlusvooru eelarvest. Toetuse taotlejate poolt planeeritav investeeringutemaksumus oli 51 941 449 eurot.Kõige rohkem sooviti toetuse abil investeerida veistele mõeldud loomakasvatushoonetesse(taotletud toetust 14,8 mln eurot, investeeringu maksumus 32,42 mln eurot); sigalatesse(taotletud toetust 4,19 mln eurot, investeeringu maksumus 9,11 mln eurot); lindlatesse (taotletudtoetust 0,24 mln eurot, investeeringu maksumus 0,61 mln eurot); lammaste ja kitsede lautadesse(taotletud toetus 0,21 mln eurot, investeeringu maksumus 0,39 mln eurot); sõnniku-, silo- võisöödahoidla ehitamiseks või rekonstrueerimiseks (taotletud toetust 3,59 mln eurot, investeeringumaksumus 7,94 mln eurot).Maakondade lõikes oli 2010. a kõige intensiivsem taotlemine Saaremaal (24 taotlust) ja Lääne-Virumaal (14 taotlust). Väikseim oli taotluste arv oli Hiiumaal (1 taotlus) (vt Lisa 1 tabel 21).Ettevõtlusvormide lõikes esitati enim taotlusi OÜ-de (60,4% taotlejatest) ning FIE-de poolt(31,4% taotlejatest) (vt Tabel 21).Taotletud toetussummast (51,9 mln eurot) moodustasid OÜd 73,9%, FIE-d 15,1%, AS-id 3,9%ning tulundusühistud 7,9%.39

Võrreldes 2009. a on 2010. a OÜde arv kogu taotlejate arvus suurenenud 9,9 protsendipunktivõrra ja nende poolt taotletud toetussumma on suurenenud 6,4 protsendipunkti võrra.Tabel 21. Meede 1.4.2 taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvormEsitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summaAktsiaselts 4 2 021 467,86 825 942,96Füüsilisest isikust ettevõtja 38 7 848 210,48 3 520 488,43Osaühing 73 38 373 071,81 17 411 633,68Tulundusühistu 6 3 698 699,09 1 500 793,94Kokku 121 51 941 449,24 23 258 859,01Aruandeaastal toimus esitatud taotluste analüüs ning 2009. a esitatud taotluste alusel toetusemääramine. Lisaks tehti 2010. a üks täiendav määramine seoses Tartu Ringkonnakohtu otsusegataotleja kasuks.Seoses eelarve vahendite nappusega toimus toetuse määramine hindepunktide põhjal koostatudparemusjärjestuse alusel. Kokku kiideti aruandeaastal heaks 84 taotlust kogusummas 12 770 873eurot (vt Lisa 1 tabel 22) . Rahuldamata jäeti 22 taotlust.2010. a toimus toetuse määramine kolmanda taotlusvooru taotlustele. Kokku kiideti heaks 84taotlust summas 12,77 mln eurot, mille abil plaanitakse teha investeeringuid 29,73 mln euroulatuses. Suurim summa eraldati Lääne-Virumaale (2,33 mln eurot), järgnesid Jõgevamaa 1,69mln euro ja Viljandimaa 1,27 mln euroga. Keskmine määratud toetuse summa ühe taotleja kohtamoodustas 152 034 eurot.Kõige enam määrati 2010. a toetusi veiste pidamiseks mõeldud lautade ehitamiseks jarekonstrueerimiseks ning veiste pidamiseks mõeldud lautade statsionaarsetessetehnoloogilistesse seadmetesse investeerimiseks – 5,92 mln eurot (46% kogu määratud toetusteüldsummast); sigalatesse ja sigalate tehnoloogiliste seadmetesse investeerimiseks – 3,15 mlneurot (25% kogu määratud toetuste üldsummast); lambalautade ja nende tehnoloogilistesseseadmetesse 0,46 mln eurot (4% kogu määratud toetuste üldsummast) lindlatesse ja lindlatestatsionaarsetesse tehnoloogilistesse seadmetesse investeerimiseks – 0,33 mln eurot (3% kogumääratud toetuste üldsummast); loomakasvatusehitise juurde kuuluva sõnniku-, silo- võisöödahoidlasse ning loomakasvatusehitise juurde kuuluva sõnniku-, silo- või söödahoidlatestatsionaarsetesse tehnoloogilistesse seadmetesse investeerimiseks – 2,47 mln eurot (19% kogumääratud toetuse üldsummast).Tulenevalt arengukavast peab meetme 1.4.2 raames tehtav investeering keskkonnakompleksloakohustusega ettevõtetel vastama parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT) nõuetele.2010. a IV taotlusvoorus taotlesid keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõtted toetusiinvesteeringutele, mis on vastavuses PVT nõuetega 9,8 mln eurot, millega sooviti tehainvesteeringuid 23,6 mln euro ulatuses.40

2010. a määrati keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõttele PVT nõuetega vastavusseviimiseks toetusi 4,7 mln eurot, mille abil soovitakse teostada investeeringud 11,75 mln euroulatuses.Aruandeaastal maksti välja toetust 7,6 mln euro ulatuses (vt Lisa 1 tabelid 21 ja 22). Seisuga31.12.2010 on toetuse saajatele kogu määratud toetussummast välja makstud 42% ehk 25,6 mlneurot 171, mille abil on teostatud abikõlblikke investeeringuid 63,1 mln euro ulatuses.Alameetme 1.4.2 sisuline progressToetuse taotlemise esimeses voorus (17.12.2007–20.02.2008) taotles toetust 138, teises voorus(24.11.–15.12.2008) 100 ja kolmandas (12.–26.12.2009) 106 ettevõtjat. Toetuse määrati esimesevoorus 128, teises voorus 89 ja kolmandas voorus 83 toetuse taotlejale (kokku 300 toetusesaajat), sh on 42 ettevõtjat, kellele määrati toetus kahes või kolmes voorus. Toetuse saajatest38% (113 toetuse saajat) on FIE-d, ülejäänud toetuse saajad (187 ettevõtjat) on äriühingud.Määratud toetuse summa kokku oli 61 012 130 eurot (esimese voorus 27 520 954 eurot, teises20 730 164 eurot ja kolmandas voorus 12 761 012 eurot).Toetuse saajate keskmine toetatava investeeringu summa oli 540 856 eurot ning kõikide toetusesaajate (300 toetuse saajat) keskmine määratud toetuse summa on 203 374 eurot toetuse saajakohta.Kokku on 2007–2010 jäetud välja maksmata 1 441 607 eurot (vt Lisa 6 tabel 5). Peamisekspõhjuseks on olnud investeeringust osaliselt või täielikult loobumine.Arengukavas on antud meetme raames planeeritud toetada perioodi lõpuks kokku 600 taotlejat.2010. a lõpuks oli toetust määratud kokku 300 projekti kohta, mis moodustab 50% vastavaväljundnäitaja saavutustasemest. Teiseks väljundnäitajaks oli arengukavas nimetatud ”tehtudinvesteeringute maht”. Programmperioodi lõpuks oli kavandatud investeeringute kogumahuks134 mln eurot. 2010. a lõpuks oli meetme 1.4.2 abil teostatud investeeringuid 63 mln euroulatuses, mis moodustab 47% perioodi sihttasemest. Indikaatori saavutustase näitab, etkavandatud projektid on prognoositust olulisemalt suuremahulisemad.Meetme 1.4.2 püsihindaja poolt esitatud andmete kohaselt on aastatel 2008–2010 seosesmeetme 1.4.2 investeeringutega kasutusele võetud 51 juhul uus tehnoloogia ja 7 korral on looduduus toode. Kõige aktiivsemad tootmise uuendajad on piimatootjad, kes on 18 juhul võtnudkasutusele uue tehnoloogia. Toetust saanud segatootjatest 15 on juurutanud uue tehnoloogia ja 5on hakanud tootma uut toodet.Toetuste taotluse menetlemisega seotud asjaolud ja küsimusedÜlevaate toetuse mittemääramise põhjustest annab Tabel 22.Tabel 22. Meede 1.4.2 rahuldamata jätmise põhjusedTaotluse rahuldamata jätmise põhjusTaotluste arvMittemääramine eelarve vahendite ületamise tõttu 1041

Programmperioodi piirmäära ületamine 2Taotleja ei vasta meetme nõuetele 8Taotlus on puudulikult vormistatud 2Kokku 222010. a teostati 101 kohapealset kontrolli (vt Tabel 50). Kontrollide tulemusena toetusevähendamist ning toetuse tagasinõudmist ei rakendatud.2010. a teostati meetme rakendamisel taotlejate suhtes 62 järelepärimist (vt Tabel 49).Järelepärimiste põhjusteks olid puudulikult vormistatud taotlused ja äriplaanid ning liiga üldisedhinnapakkumised. 2010. a menetleti 5 toetuse taotleja poolt esitatud vaideotsust, milles 3 jäetirahuldamata (vt Tabel 51).2.1.4.3 ALAMEEDE 1.4.3 INVESTEERINGUD BIOENERGIA TOOTMISESSEAlameetme spetsiifilised eesmärgid: Uus turg põllumajandusettevõtjatele; Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine; Põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime (sh sissetulekute) suurenemine; Keskkonnahoid; Maastikuhooldus; Energiatoorme tarnekindlus; Energiakandjate mitmekesisus; Energiatootmise hajutatus.Bioenergia investeeringutoetuse alusel toetatavad tegevused on energiavõsa kasvatamiseks,bioenergia tootmiseks ja biomassi töötlemiseks vajalike masinate ja seadmete ostmine ninghoonete ja rajatiste ehitamine. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud elektri- jasoojusenergiat ning transportkütust.Meetme rakendamise kahel esimesel aastal oli toetuskõlbulik ka energiavõsa istikute ja pistoksteostmine. Alates 2010. a otsustati see võimalus kaotada, kuna puidupõhise biomassi tootmine jakasutamine on Eestis niigi hoogustunud ja muutunud kasumlikuks ning selle täiendav toetamineei ole enam vajalik. Selle asemel on otstarbekas fookus suunata valdkondadele, mis veelvõrreldaval määral käivitunud ei ole, näiteks rohtse biomassi kasutamine energia tootmiseks võibiogaasi tootmine.Alameetme rakendamineTaotlusi võeti vastu 12. septembrist 30. septembrini 2010. a. Erinevalt 2009. a taotlusvoorust(esitati 10 taotlust) oli taotlejate huvi 2010. a oli palju suurem. Esitati 38 taotlust kogusummas4 049 805 eurot (vt Lisa 1 tabel 25), millega ületati eelarvet 2kordselt.Taotlejatest ettevõtlusvormide lõikes annab ülevaate Tabel 23.42

Tabel 23. Meede 1.4.3 taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvorm Esitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summaFüüsilisest isikust ettevõtja 17 2 306 390,68 1 147 019,36Osaühing 21 5 890 684,37 2 902 785,81Kokku 38 8 197 075,05 4 049 805,17Kuna taotlusi laekus alameetme aruandeaasta eelarvest oluliselt rohkem, siis viidi läbi taotlustehindamine, millega koostatud paremusjärjestuse põhjal määrati 2011. a veebruaris toetused.Kokku määrati toetust 1 917 349 eurot, mis koos toetuse saajate omaosalusega moodustabalameetme alusel abikõlbulikeks investeeringuteks kokku 3 664 984 eurot.Alameetme kolmandas voorus toetust määrati toetust 11-le investeeringuobjektile, millest 3 asubJõgevamaal ja 3 Pärnumaal ning ülejäänud kõik erinevates maakondades.Nimetatud investeeringud kavatsetakse teha eeskätt biomassi töötlemise ja laadimiseseadmetesse, biomassi hoidlatesse ning biomassi kasutavatesse kateldesse. Reeglina on teguterviklahendustega, mis hõlmavad nii biomassi töötlemist kui ka soojusenergia tootmist.Aruandeaastal tehti üks täiendav määramine ühele teise taotlusvooru taotlusele seoses TartuHalduskohtu otsusega taotleja kasuks. Taotlejale määrati 210 563 eurot toetust (vt Lisa 1 tabel25).2010. a maksti välja 800 021 eurot toetust, mille abil teostati investeeringuid 1 484 981 euroulatuses (vt Lisa 1 tabel 25).Kokku maksti perioodil 2007–2010 välja 1 349 050 eurot toetust (vt Lisa 1 tabel 26), millest1 011 787 eraldas EL ja 337 262 Eesti riik.Lõplikult on välja makstud 16 taotlust. Toetuse kasutamise protsent (makstud ja maksmatajäetud summade suhe määratud summadesse) esimesel taotlusvoorul on 69% ja teiseltaotlusvoorul 34%.31.12.2010 seisuga on investeeringu teostamisest loobunud kaks taotlejat. Kokku on perioodil2007–2010 jäetud välja maksmata 473 968 eurot (vt Lisa 6 tabel 5) .Teostati 11 kohapealset kontrolli (vt Tabel 50). Kontrollide käigus meetmete nõuetelemittevastavust ei tuvastatud.Järelepärimiste teel enim tuli täpsustada kas taotleja kuulub kontserni koosseisu või mitte.Teostatud järelepärimiste arvust annab ülevaate Tabel 49.Aruandeaastal vaideotsuseid ei tehtud.43

Meetme 1.4.3 sisuline progressInvesteeringutoetuse eelarve oli algselt 25,3 mln eurot, kuid 2010. a otsustati seda taotlusteplaneeritust madalama laekumise tõttu vähendada ligi 9,6 mln euro võrra, mille järel uuekseelarveks sai 15,7 mln eurot.Meetme rakendamine jäi kolmel esimesel aastal, eriti 2009. a, tunduvalt alla soovitud määra.Kolme aastaga on toetusteks määratud 5 074 640 eurot, mis moodustab 32% meetme uuestvähendatud eelarvest. Toetuse saajaid on seni kokku 48, mis moodustab perioodi pealesihttasemeks seatud 180-st 27%. Toetust on välja makstud veidi alla 1,5 mln euro, mismoodustab umbes 10% alameetme eelarvest.Positiivseks märgiks oli 2010. a taotlusvoor, milles laekus taotlusi võrreldes varasemaga oluliseltenam. Sellest tulenevalt on plaanis edaspidi suurendada edasiste taotlusvoorude eelarvet ningtõsta toetuse maksimaalne summa seniselt 300 000-lt eurolt 512 000 euroni.Meetme rakendamisel ilmnenud probleemid: Investeeringute abikõlblikkus;2.1.5 MEEDE 1.5 METSADE MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE PARANDAMISE JAMETSANDUSSAADUSTELE LISANDVÄÄRTUSE ANDMISE TOETUSMeede 1.5 jaguneb kolmeks alategevuseks: metsa majandusliku väärtuse parandamine (edaspidialameede 1.5.1), metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (arendusprojekti elluviimine)(edaspidi alameede 1.5.2) ning kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine(edaspidi alameede 1.5.3). Alameetmete 1.5.1 ja 1.5.3 puhul võtab taotlused vastu, menetleb,teeb taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või mitterahuldamise otsused, lahendab vaided jateeb ettepanekud toetuse väljamaksmise kohta PRIAle SA EMK. Toetuse väljamaksed teebPRIA.2.1.5.1 ALAMEEDE 1.5.1 METSA MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE PARANDAMINEAlameetme spetsiifilised eesmärgid: metsa tootmispotentsiaali tõstmine metsa liigilise koosseisu parandamiseks võiökoloogiliste väärtuste säilitamiseks ning kasvamajäävate puude väärtusesuurendamiseks; metsa majandamise keskmise tulususe tõstmine; metsaressursi mitmekülgne ja jätkusuutlik majandamine; ulukikahjustuste ning taimehaiguste ja -kahjustuste ennetamine.Alameetme rakendamine2010. a toimus kolmas taotlusvoor. Taotluste vastuvõtt toimus 15. novembrist 5. detsembrini SAEMK poolt. Kokku võeti vastu 615 taotlust (vt Lisa 1 tabel 28). Taotlusvoorus taotleti toetustkokku 5 749 771 eurot, mille abil plaaniti teostada investeeringuid 10 493 977 euro ulatuses.44

Võrdlusena saab tuua, et 2009. a esitati 550 taotlust, taotledes toetust 3,45 mln euro ulatuses.Taotluste arvu kasv näitab, et majanduses valitsenud keerulisemad ajad on möödumas ningmetsaomanikud leiavad taas enim ressursse ja võimalusi oma metsa majandusliku väärtuseparandamiseks investeerida.Enim esitati 2010. a taotluseid Põlvamaa metsaomanikelt (73) ja kõige vähem Läänemaametsaomanikelt (8). Aktiivsed olid ka Tartumaa (69 taotlust) ja Pärnumaa (62 taotlust)metsaomanikud. Vähemaktiivsed piirkonnad toetuse taotlemisel olid Lääne-Eesti maakondade(Saare-, Hiiu- ja Läänemaa) ja Virumaa metsaomanikud. Statistikaameti andmetel oli Lääne-Eesti maakondades 2009. a raiedokumentide alusel erametsamaal tehtavate raiete pindala jaraiemaht Eesti väikseim. Märkida tuleb, et Põlvamaalt esitati küll enim taotluseid, kuid taotletudtoetuse summa oli aga keskmisest väiksem.Taotlejatest 61% olid füüsilised isikud, samas nende poolt taotletud toetuse summa moodustasvaid 11% kõigist taotlustest. 131-st toetust taotlenud juriidilisest isikust olid 22 metsaühistud.Järgnevas tabelis on toodud kokkuvõte toetuse taotlemisest ettevõtlusvormide lõikes (vt Tabel24).Tabel 24. Meede 1.5.1 taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvormEsitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summaFüüsiline isik 374 950 530,34 630 560,36Füüsilisest isikust ettevõtja 110 1 854 504,64 1 505 710,21Juriidiline isik 131 7 688 942,14 3 613 500,42Kokku 615 10 493 977,12 5 749 770,99Allikas: SA EMK andmed esitatud PRIAle 08.03.2011Tegevuste lõikes suurim summa taotleti 70 traktori ostmiseks – 1 007 202 eurot (vt Lisa 1 tabel30). Tegevuste arvult taotleti enim kordi toetust hooldusraiete tegemiseks ja bensiinimootorigatöötava käsisae ning võsalõikuri ostmiseks. Esitatud taotluste analüüs ja toetuse määraminetoimub 2011. a aprilli lõpuks.Aruandeaastal toimus toetuse määramine 2009. a laekunud taotlustele. Kokku kiideti heaks 384projekti kogusummas 2 287 377 eurot. Tegevuste lõikes suurimad summad määrati hooldusraietetegemiseks - kokku 823 768 eurot, ning metsatehnika soetuse raames 28 traktori ostmiseks –453 336 eurot. Tegevuste lõikes määrati enim toetust samuti hooldusraiete tegemiseks (342projekti). Maakondade lõikes said kõige rohkem toetust Pärnumaa metsaomanikud (327 846,37eurot). Pärnumaale järgnesid Jõgevamaa ja Harjumaa; mõlema nimetatud maakonnametsaomanikele määrati toetust üle 200 000 euro.2010. a maksti metsaomanikele 2 169 124 eurot, mille abil teostati investeeringuid 4 337 892euro ulatuses. Enim viidi ellu investeeringuid Tartumaal (565 000 eurot), mis moodustab üleveerandi kõigist 2010. a tehtud investeeringutest.45

Kokku on perioodil 2007–2010 tehtud makseid 3 179 627 euro ulatuses, millest 2 384 720eraldas EL ning 794 907 Eesti riik.Enimesinevaks probleemiks meetme 1.5.1 rakendamisel oli jätkuvalt asjaolu, et hooldusraiekstaotleti toetust puistusse, mille vanus on üle 30 aasta.2010. a esitati alameetme raames viis vaiet, millest kolm jäeti rahuldamata, üks vaie rahuldatitervikuna ja üks vaie rahuldati osaliselt (vt Tabel 51).Alameetme 1.5.1 sisuline progressJärgnevalt on võrreldud arengukavas alameetmele 1.5.1 seatud sihtmäärasid tegelikesaavutustasemetega. Alameede 1.5.1 rakendus alates 2008. a, mil toimus esimene taotlusvoor.Esimesed taotluste rahuldamise otsused tehti 2009. a kevadel. 2010. a viidi ellu nii esimeses kuika teises taotlusvoorus esitatud taotluste alusel tehtud investeeringuid. 2010. a 31. detsembriseisuga on esimese taotlusvooru 202-st rahuldatud taotlusest väljamakseid tehtud 165 taotlusealusel, ehk 82%-le taotlustest. Teise taotlusvooru rahuldatud taotlustest (380 taotlust) onväljamakseid tehtud 76 taotluse raames, ehk 20%-le taotlustest. Määratud toetuse summast onesimese taotlusvooru vahenditest kasutatud 68% ja teise taotlusvooru vahenditest 15%.Eeltoodust saab järeldada, et mõlema taotlusvooru planeeritud investeeringutest on 2010. a lõpuseisuga märkimisväärne osa veel teostamata. Esimese taotlusvooru investeeringute tegemiselõpptähtaeg on märtsis 2011. a.Metsa tootmispotentsiaali tõstmise ja väärtuse suurendamise tulemusnäitajaprogrammiperioodiks on 30 000 ha. 2009. ja 2010. a määratud toetuse abil saab teha nimetatudinvesteeringuid kokku 9115 ha-l, mis moodustab 30% programmiperioodi sihttasemest.Programmiperioodil on planeeritud teha toetuse raames investeeringuid kokku 20 451 728 euroulatuses; investeeringute kogusumma (6 358 898 eurot) moodustab 31% 2013. a kavandatudsihttasemest. Vaadates investeeringute kogusummat ja toetuse raames hõlmatud metsamaapindala, võib järeldada, et planeeritud sihttasemete saavutamine programmiperioodi lõpuks onreaalne.Tulenevalt alameetme rakendumise staadiumist (esimesed taotluse rahuldamise otsused tehti2009. a) ja keerulisest majandusolukorrast ei ole käesoleval ajal veel alameetmel olulist mõjuarengukavas mõjunäitajana seatud sihtide saavutamisele.2.1.5.2 ALAMEEDE 1.5.2 METSANDUSSAADUSTELE LISANDVÄÄRTUSE ANDMINE(ARENDUSPROJEKTI ELLUVIIMINE)Alameetme spetsiifilised eesmärgid: metsandussaadusi töötleva tööstuse (v.a mittepuidulisi metsasaadusi töötlev tööstus)mikroettevõtete üldise tulemuslikkuse, konkurentsivõime ja ekspordipotentsiaaliparandamine; uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate kasutuselevõtmine; metsaressursi täiuslikum/täielikum ärakasutamine;46

metsandustoodete lisandväärtuse suurendamine.Alameetme rakendamine2010. a toimus kolmas taotlusvoor. Taotluste vastuvõtt toimus 16. septembrist 24. septembriniPRIA maakondlikes büroodes. Esitati 42 taotlust kogusummas 2 156 299 eurot (vt Lisa 1 tabel31). 2009. a esitati 22 taotlust 1,59 mln euro toetuse saamiseks. Taotluste arvu suureneminetuleneb tõenäoliselt majandusolukorra paranemisest, mistõttu mikroettevõtted näevad taasvõimalusi investeeringute teostamiseks.Enim taotluseid esitati Tartumaalt (7). Tartumaale järgnesid Viljandimaa ja Harjumaa vastavalt 6ja 5 taotlusega. Positiivne on ka asjaolu, et esmakordselt esitati toetuse saamiseks taotluseidkõigist maakondadest. See näitab, et toetuse taotlemise võimaluste kohta on informatsioon olnudkättesaadav kõikjal ning kõikide piirkondade ettevõtjad tunnetavad vajadust investeerida omamajandustegevuse parendamiseks või hoogustamiseks.OÜ-de poolt esitati 78% taotlustest ja ligemale 98% taotletud toetuse summast.Ettevõtlusvormide lõikes esitatud taotlused on toodud järgnevas tabelis (vt Tabel 25).Tabel 25. Meede 1.5.2 taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvorm Esitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summaFüüsilisest isikust ettevõtja 8 93 076,02 46 537,99Osaühing 33 4 295 713,80 2 105 623,06Tulundusühistu 1 8 274,96 4 137,45Kokku 42 4 397 064,78 2 156 298,5031.12.2010 seisuga oli 2010. a esitatud taotluste analüüs pooleli ning toetuse määramine toimus2011. a.Aruandeaastal toetuse määramise otsuseid ei tehtud.Vaadeldud perioodil jäeti rahuldamata 5 taotlust (vt Tabel 26).Tabel 26. Meede 1.5.2 taotluse rahuldamata jätmise põhjusedTaotluse rahuldamata jätmise põhjusTaotluste arvMitteabikõlblik investeering 1Taotleja ei vasta meetme määruses sätestatud nõuetele 4Kokku 52010. a maksti välja 245 040 eurot toetust, mille abil teostati investeeringuid 536 296 euroulatuses (vt Lisa 1 tabel 31).Kokku on perioodil 2007–2010 välja makstud 450 872 eurot toetust (vt Lisa 1 tabel 32), millest338 154 eraldas EL 112 718 Eesti riik.47

Lõplikult on välja makstud 12 taotlust. Toetuse kasutamise protsent (makstud ja maksmatajäetud summade suhe määratud summasse) taotlusvoorude lõikes on üsna madal – esimesestaotlusvoorus – 33% ja teises taotlusvoorus – 13%, eriti arvestades asjaoluga, et esimesetaotlusvooru määramise otsused tehti juba 2009. a alguses. Pärast augustit ei toimunud 2010. aalameetme 1.5.2 raames ühtegi väljamakset. Samas antud meetme raames ei ole investeeringustloobujaid. Kõik toetuse summa vähendamised – 8 371 eurot (vt Lisa 6 tabel 5) on tehtudinvesteeringu odavnemise ning osaliselt mitteabikõlblikke kulude arvelt. Väheste väljamaksetepõhjuseks on tõenäoliselt majanduses valitsev ebastabiilne olukord. Mikroettevõtjatel on vägaraske leida investeeringute teostamiseks võõrkapitali toetust, sest krediidiasutused on seadnudlaenude väljastamisele karmimad nõuded. Peamiselt on investeeringud teostanud ettevõtted,kellel oli omaosalus võimalik ise tasuda ilma võõrkapitali kasutamata.Investeeringute teostamise elavdamiseks on plaanis võimaldada toetuse saajatele uusinvesteeringu finantseerimise viis, mille alusel on rakendusasutusel võimalik toetusraha ülekanda usaldusväärsele toetuse saajale enne investeeringu täielikku teostamist.Aruandeaastal teostati 24 kohapealset kontrolli (vt Tabel 50). Ühel korral tuvastati, et teostatudinvesteering ei vasta meetme määruses sätestatud nõuetele (elektrigeneraatori ostmine ei oletoetav selle meetme raames). Selle tulemusena vähendati väljamakstavat toetust 1 910 eurovõrra.Järelepärimisi tehti enim seoses äriplaani ja taotluse puuduliku täitmisega. Teostatudjärelepärimiste arvust annab ülevaate Tabel 49.Aruandeaastal vaideotsuseid ei tehtud.Meetme rakendamisel ilmnenud probleemid: Investeeringute abikõlblikkus teatud spetsiifiliste masinate või seadmete puhul.Alameetme 1.5.2 sisuline progressJärgnevalt on võrreldud arengukavas alameetmele 1.5.2 seatud sihtmäärasid tegelikesaavutustasemetega. Alameede 1.5.2 rakendus alates 2008. a, mil toimus esimene taotlusvoor.2010. a viidi ellu esimeses ja teises taotlusvoorus esitatud taotluste alusel tehtud investeeringuid.Esimese taotlusvooru 20 rahuldatud taotlusest on väljamakseid tehtud 10 taotluse alusel ehk 50%ulatuses. Teise taotlusvooru 15 rahuldatud taotlusest on väljamakseid tehtud 7 taotluse alusel ehk47% ulatuses. Esimeses taotlusvoorus määratud 1 150 410 eurost on välja makstud 33%. Teisestaotlusvoorus määratud 584 103 eurost on välja makstud 13%. Esimese taotlusvooruinvesteeringute teostamise lõpptähtaeg on märtsis 2011. a. Eelnevast tulenevalt saab järeldada, etenamik taotlejatest ei ole oma investeeringu teostamisega alustanud või investeeringu teostamineon veel pooleli. Tõenäoliselt on tugevasti pärsinud mikroettevõtete puhul investeeringuteelluviimist võõrkapitali vähesem kättesaadavus tulenevalt mõjudest, mida põhjustas ja ka veelpõhjustab ülemaailmne majandussurutis.Väljundindikaatorina on toodud arengukavas kogu investeerimismaht, mis on 13 549 269 eurot.Alameetme raames on tehtud investeeringute kogumaht 958 011 eurot, mis moodustab vaid 7%48

planeeritud sihttasemest. Nimetatud näitaja on väga madal. Majandussituatsiooni paranedestõenäoliselt paranevad ka puiduliste metsandussaaduste töötlemisega tegelevate mikroettevõteteinvesteerimisvõimalused, misläbi paraneb tõenäoliselt ka planeeritud investeeringute elluviimiseosakaal. Lisaks üritame vähendada mikroettevõtete vajadust investeeringu teostamiselvõõrkapitali kasutamiseks, luues võimaluse rakendusasutusel toetusraha ülekandmiseksusaldusväärsele toetuse saajale enne täielikku investeeringu teostamist.Arengukavas on toodud tulemusnäitajana mikroettevõtete arv, kes võtab kasutusele uusi tooteidvõi tehnoloogiaid. Sihttasemeks on planeeritud 100 ettevõtet. 2010. a 31 detsembri seisuga oliinvesteeringu teostanud 10 toetuse saajat, kelle investeeringu iseloomu ja ettevõtete tegevustarvestades on püsihindaja lugenud ka uute tehnoloogiate või toodete kasutuselevõtjateks.Tulenevalt ülemaailmsest majanduslangusest ja ebakindlusest puiduturul ning alameetmerakendumise algstaadiumist, ei ole praegu veel alameetmel olulist mõju arengukavasmõjunäitajana seatud sihtide saavutamisele.2.1.5.3 ALAMEEDE 1.5.3 KAHJUSTATUD METSA TAASTAMINE JA METSATULEKAHJUENNETAMINEAlameetme spetsiifilised eesmärgid: loodusõnnetuse ja tulekahju poolt kahjustatud metsa tootmispotentsiaali taastamine; metsatulekahjude ennetamine.Alameetme rakendamine2010. a toimus kolmas taotlusvoor. Taotluste vastuvõtt toimus 15. novembrist 5. detsembrini.2010. a taotlusvoorus laekus rohkem taotlusi kui 2008. ja 2009. a kokku.Kokku võeti vastu 68 taotlust kaheteistkümnest maakonnast kogusummas 488 247 eurot (vt Lisa1 tabel 34). Kokku on plaanitud esitatud taotluste alusel investeeringuid teostada 619 291 euroulatuses. Metsatulekahju ennetamiseks saab toetust taotleda vaid kõrgema ja keskmise tuleohugamaakondades (9 maakonda) asuvate metsade korral.Enim taotluseid alameetme raames esitati Lääne-Virumaa metsaomanikelt (29). Lääne-Virumaale järgnesid Pärnu- (10) ja Harjumaa (8) metsaomanikud. Taotluseid ei esitatudLäänemaalt.66% taotlustest esitasid füüsilised isikud. 2009. a oli vastav näitaja 49%. Toetust taotles ka üksmetsaühistu. Toetuse taotlemist ettevõtlusvormide lõikes iseloomustab järgnev tabel (vt Tabel27).Tabel 27. Meede 1.5.3 taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvormEsitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summaFüüsiline isik 45 257 982,75 212 604,89Füüsilisest isikust ettevõtja 8 45 851,94 32 596,1249

Juuriidiline isik 15 315 456,39 243 045,66Kokku 68 619 291,08 488 246,67Allikas: SA EMK andmed esitatud PRIAle 08.03.2011Suurimad toetussummad taotleti uue metsakultuuri rajamiseks ilma metsapuutaimi kaitsvatetarvikuteta – 170 768 eurot, ning tuletõrje veevõtukoha ja sellele juurdepääsuteekorrashoidmiseks – 104 259 eurot (vt Lisa 1 tabel 35). Teistest tegevustest märkimisväärseltenam taotleti toetust ka suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamiseks ja tähistamiseks (101 881eurot). Esitatud taotluste analüüs ja toetuse määramine toimub 2011. a aprilliks.Aruandeaastal kiideti heaks teises taotlusvoorus esitatud 34 taotlust kogusummas 255 647 eurot.Heaks kiidetud taotluste alusel plaanitakse teostada investeeringuid 381 523 euro ulatuses.Tegevuste lõikes suurima summaga toetati suitsetamis- ja lõkketegemiskohtade rajamist jatähistamist – kokku 149 712 eurot.Aruandeaastal maksti välja 91 127 eurot, mille abil teostati investeeringuid 133 875 euroulatuses. Enamik väljamaksetest (87 440 eurot) tehti metsatulekahju ennetavate tegevuste kohta,mille tulemusena rajati või hoiti korras 205 ha-l 2,4 km tuletõkestusriba või –vööndit, hoitikorras seitsmele veevõtukohale viivaid juurdepääsuteid 6,2 km ulatuses, rajati 6 suitsetamis- jalõkketegemiskohta 340 ha-le metsamaale. Kokku rakendati metsatulekahju ennetavaid tegevusirohkem kui 1300 ha-l metsamaal.Esimeses taotlusvoorus määrati toetust 122 674 euro ulatuses, sellest on välja makstud 48 839eurot (40%). Teises taotlusvoorus määrati toetust 255 647 euro ulatuses ja sellest on väljamakstud 87 872 eurot (34%).Kokku maksti perioodil 2007–2010 välja 136 711 eurot, millest 102 533 eraldas EL ning 34 178Eesti riik.Alameetme rakendamisel märkimisväärseid probleeme ei esinenud. 2010. a esitati üks vaie, misjäeti rahuldamata (toetust taotleti metsatulekahju ennetavaks tegevuseks väikese tuleohugamaakonnas asuvale metsamaale).Alameetme 1.5.3 sisuline progress 2008-2010Järgnevalt on võrreldud arengukavas alameetmele 1.5.3 seatud sihtmäärasid tegelikesaavutustasemetega. Alameede 1.5.3 rakendus alates 2008. a, mil toimus esimene taotlusvoor.Esimesed taotluste rahuldamise otsused tehti 2009. a kevadel. 2010. a viidi ellu esimeses ja teisestaotlusvoorus esitatud taotluste alusel tehtud investeeringuid. Esimese taotlusvooru rahuldatudtaotlustest (17) on väljamakseid teostatud 9 taotluse alusel ehk 53% ulatuses. Teise taotlusvoorurahuldatud taotlustest (34) on väljamakseid teostatud 10 taotluse alusel ehk 29% taotlustest.Esimese taotlusvoorus määratud 122 674 eurost on väljamakseid tehtud 40% ulatuses. Teisetaotlusvoorus määratud 255 647 eurost on väljamakseid tehtud 34% ulatuses. Esimesetaotlusvooru investeeringute lõpptähtaeg on 2011. a märtsis.50

Väljundindikaatorina on kajastatud arengukavas sihttasemed tegevuste arvule,investeerimismahule ja loodusõnnetuste ja tulekahjude poolt kahjustatud metsa taastamisepindalale.Toetuse määramise otsused on tehtud kokku 86-le metsatulekahju ennetustegevuse jakahjustatud metsa taastamise projektile, mis moodustab 29% arengukavas toodud sihttasemest(300 projekti). Programmiperioodi investeerimismahu sihttasemest, mis on arengukavas 3 348970 eurot, on ellu viidud investeeringuid 191 924 euro ulatuses (5,7%).Kahjustatud metsa taastamiseks on rahuldatud taotlusi 213,3 ha ulatuses, mis moodustab 6,1%sihttasemest. Aastail 2007–2009 ei olnud suuremaid metsa kahjustavaid loodusõnnetusi(tuulemurrud, metsatulekahjud); seetõttu on nimetatud tegevusteks kasutatud toetussummadtagasihoidlikud. Metsatulekahju ennetamise tegevused oma metsa kaitseks on seevastumetsaomanike jaoks suhteliselt uus probleemidering ning nende tegevuste kavandamine jaselleks omaressursside leidmine on hoogustunud alates 2010. a.Arengukavas toodud mõjunäitajatele alameetmel oluline mõju puudub.2.1.6 MEEDE 1.6 PÕLLUMAJANDUSTOODETELE JA MITTEPUIDULISTELEMETSASAADUSTELE LISANDVÄÄRTUSE ANDMISE INVESTEERINGUTOETUSMeetme üldeesmärkPõllumajandus- ja mittepuidulise metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbipõllumajandustooteid ja mittepuidulisi metsasaadusi töötlevate ettevõtjate üldise tulemuslikkuse(üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordipotentsiaalikasv jms) parandamise ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise.Meede jaguneb kaheks alameetmeks.2.1.6.1 ALAMEEDE 1.6.1 PÕLLUMAJANDUSTOODETE JA MITTEPUIDULISTEMETSASAADUSTE TÖÖTLEMISE TOETUSAlameetme spetsiifilised eesmärgid põllumajandus- ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemise vastavusse viimine turuuuenevate nõudmistega; keskkonna- ja energiasäästlikkuse tagamine; innovatiivsete investeeringute soodustamine; info- ja sidetehnoloogia rakendamise ja levitamise soodustamine; biokütuste tootmise ja bioenergia kasutamise edendamine.Meetme rakendamine2010. a toimus alameetme kolmas taotlusvoor ning taotlusi võeti vastu 15.–29. novembrini PRIAkeskuses. Taotluse esitas 43 ettevõtjat kaheteistkümnest maakonnast, mille abil planeeritiinvesteeringuid 22 182 775 euro ulatuses. Toetust taotleti sellest 10 135 102 eurot, millega51

ületati taotlusvooru eelarvet 1,5 kordselt (vt Lisa 1 tabel 37). Maakondlikus võrdluses esitatienim taotlusi Harju- ja Tartumaal – vastavalt 14 ja 7 taotlust. Tegevuste lõikes taotleti suurimattoetussummat toiduainete ja sööda tootmiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks,paigaldamiseks ja rakendamiseks – 6,2 mln eurot ehk 61% taotluste kogusummast kokku 349-kstegevuseks (vt Joonis 4 ja Lisa 1 tabel 39). Seisuga 31. detsember 2010. a oli taotluste analüüspooleli ning toetuse määramine toimub 2011. a.Joonis 4. 2010. a taotletud toetuse summa ja tegevuste arvmln eurot7,006,005,004,003,002,001,000,006,2Taotletud toetuse summa3,3Toiduainete ja söödaLao- ja tootmishooneLao- ja tootmishoone Tarkvara ning info- jatootmiseks vajaliku rekonstrueerimine või ehitamine sidetehnoloogiliseseadme jatehnoloogia ostmine,paigaldamine jarakendaminerenoveerimineseadme ostmine,paigaldamine jarakendamine0,4Tegevuste arv0,3400350300250200150100500tegevuste arvAruandeaastal kiideti heaks kaks taotlust varasematest taotlusvoorudest (üks 2008. a ja üks 2009.a taotlusvoorust) kogusummas 1 005 059 eurot, mille abil kavandatakse teostada investeeringuid2 251 095 euro ulatuses. Määratud toetussummast 64% (640 000 eurot) planeeritakse lao- jatootmishoone rekonstrueerimiseks või renoveerimiseks ja 36% (365 059 eurot) puu- jaköögivilja- ning marjatööstuses uue laohoone ehitamiseks. Ühe taotluse puhul oli tegemistrahuldatud vaidega ning teise puhul tehti uus määramise otsus.2010. a maksti välja 2 339 110 eurot toetust, mille abi teostati investeeringuid 4 777 249 euroväärtuses (vt Lisa 1 tabel 37). Enim tehti väljamakseid toiduainete ja sööda tootmiseks vajalikuseadme ja tehnoloogia ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks – 76 tegevust summas1 177 159 eurot ehk 50% väljamaksete kogusummast. Lao- ja tootmishoone rekonstrueerimiseksvõi renoveerimiseks tehti väljamakseid 12 tegevuse osas summas 492 324 eurot ehk 21%väljamaksete kogusummast, puu- ja köögivilja- ning marjatööstuses uue laohoone ehitamiseks 3tegevuse osas summas 565 655 eurot ehk 24% väljamaksete kogusummast ning 1 väljamaksetehti tarkvara ning info- ja sidetehnoloogilise seadme ostmiseks, paigaldamiseks jarakendamiseks summas 103 971 eurot ehk 4% väljamaksete kogusummast.Aruandeaastal tehti taotlusvooru kohta seitse järelepärimist, mis olid valdavalt seotudhinnapakkumustega (vt Tabel 49), ning teostati 27 kohapealset kontrolli, millest viisteist tehti Itaotlusvooru, kümme II taotlusvooru ja kaks III taotlusvooru taotleja suhtes (vt Tabel 50).52

Kontrollide käigus rikkumisi ei tuvastatud, toetuse summade vähendamist ega tagasinõudmist eirakendatud. Vaideotsuseid 2010. a ei tehtud.Alameetme 1.6.1 sisuline progress2010. a alameetmes uusi toetuse määramisi ei tehtud. Esimeses ja teises taotlusvoorus määratitoetus kokku 54 ettevõtjale. MAK-is on sihttasemeks seatud 70 ettevõtja toetamine, seega onkahe esimese taotlusvooruga see eesmärk täidetud 77% ulatuses. Määratud toetuse summa kokkuon 14 013 167 eurot, mis moodustab 37% alameetme eelarvest. Toetuse abil planeeritudinvesteeringute kogumaht (30,9 mln eurot) moodustab alameetme sihttasemest (89,5 mln eurot)35%.Toetuse saanud 54-st ettevõtjast 33 võtab kasutusele uue tehnoloogia ja 37 juhul lisanduvad uuedtooted. MAKi alameetme eesmärkide kohaselt on uusi tooteid tootvate või uusi tehnoloogiaidrakendavate ettevõtjate planeeritav arv 20, seega sihttase on täidetud 185%.Seisuga 31.12.2010 on välja makstud 43% (6 017 185 eurot) määratud toetusest. Lõplikult onvälja makstud 21 projekti. Kolm taotlejat loobus investeeringu teostamisest täies ulatuses. Kokkujäeti perioodil 2007–2010 investeeringu teostamisest kas täielikult või osaliselt loobumise,investeeringu odavnemise ning mitteabikõlbliku kulu tõttu välja maksmata 760 598 eurot.Toetuse summade kasutamise % on (makstud ja maksmata jäetud summade suhe määratudsummasse) esimeses taotlusvoorus 58% ning teises taotlusvoorus 21%.Perioodil 2007–2010 tehti kolme taotlusvooru kohta kokku 64 järelepärimist: taotlejatel palutitäpsustada äriplaanis esitatud andmeid, esitada puuduolevaid dokumente, hinnapakkumusi,kinnitada kehtiva maksuvõla puudumist. Kohapealseid kontrolle teostati 60, millest 37 tehti Itaotlusvooru, 21 II taotlusvooru ja kaks III taotlusvooru taotleja suhtes.2.1.6.2 ALAMEEDE 1.6.2 PIIMANDUSSEKTORI JA MAHEPÕLLUMAJANDUSTOOTMISEKOHANDUMINE UUTE VÄLJAKUTSETEGAAlameetme spetsiifilised eesmärgid piima- ja mahetoodete töötlemise vastavusse viimine turu uuenevate nõudmistega; piimasektori ja mahepõllumajanduse kohandumine uute väljakutsetega; piima- ja mahetoodete tootmis-töötlemisahela tugevdamine ja piima- ningmahetootjate ühistegevuse edendamine.2010. a toimus alameetme esimene taotlusvoor ning taotlusi võeti vastu 15.–29. novembrini2010. a PRIA keskuses samaaegselt alameetmega 1.6.1. Laekus üks taotlus Järva maakonnastkogusummas 626 715 eurot, mille abil kavandatakse investeeringuid 1 251 430 euro ulatuses (vtLisa 1 tabel 40). Toetuse määramise kohta tehakse otsus 2011. a.Toetust taotleti lao- ja tootmishoone rekonstrueerimiseks (üks tegevus) ning toiduainete ja söödatootmiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks (viistegevust). Taotletud toetussumma moodustab 2% alameetme eelarvest.53

Väljamakseid ega kohapealseid kontrolle 2010. a ei teostatud. Aruandeaastal alameetme kohtajärelepärimisi ega vaideotsuseid ei tehtud.2.1.7 MEEDE 1.7 PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUSEKTORIS NING METSANDUSSEKTORISUUTE TOODETE, TÖÖTLEMISVIISIDE JA TEHNOLOOGIATE ARENDAMINE2.1.7.1 ALAMEEDE 1.7.1 PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUSEKTORIS NINGMETSANDUSSEKTORIS UUTE TOODETE, TÖÖTLEMISVIISIDE JA TEHNOLOOGIATEARENDAMISE ALANE KOOSTÖÖAlameetme üldeesmärkPõllumajandus- ja metsandussektori ning põllumajandus- ja metsasaadusi töötleva tööstusekonkurentsivõime parandamine läbi toormetootjate, töötlejate ja/või kolmandate isikute vahelisekoostöö soodustamise ja seeläbi nimetatud sektoris suurema innovatiivsuse saavutamise.Spetsiifilised eesmärgid innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse soodustamine põllumajandus- jametsandussektori toormetootjate ning põllumajandus- ja metsasaadusi töötlevateettevõtete hulgas; uute kõrge müügi- ja/või ekspordipotentsiaaliga toodete (sh põllumajandus- jametsasaadustest saadud kõrge kvaliteedi ja lisandväärtusega toiduained jamittetoidutooted) ning innovatiivsete protsesside ja tehnoloogiate väljatöötaminesektori ettevõtete tulemuslikkuse tõstmiseks ning keskkonna ja energia säästmisetagamiseks; toiduainete kvaliteedi tõstmine, sh toidukvaliteedikavade ja funktsionaalsetetoiduainete ning erivajadustega tarbijagruppidele mõeldud toodete väljatöötamisesoodustamise kaudu, et tagada tarbijale kvaliteetne toode või tootmisprotsess; tooraine kvaliteedi parandamine.Alameetme rakendamineMeede 1.7.1 rakendus esmakordselt 2010. a ning taotlusi võeti vastu 19. juulist kuni 2. augustiniPRIA keskuses. Kokku esitas taotluse 9 ettevõtjat üheksast maakonnast, mille alusel planeeritiinvesteeringuid kogusummas 2 814 118 eurot. Toetust taotleti sellest 1 977 297 eurot (vt Tabel28), mis moodustas 38% taotlusvooru eelarvest. Teadus- ja arendustegevust eeldavadäriprojektid on pikaajalised ning nende tulusust on väga keeruline prognoosida, mistõttuettevõtjad pole alati piisavalt varmad riske võtma. Arvestades, et tegemist oli alles esimesetaotlusvooruga ja suurel osal antud meetme sihtrühmast puudub varasemalt teadus- jaarendustegevuseks toetuse taotlemise kogemus, võib tulemust pidada siiski ootuspäraseks.Ettevõtlusvormide lõikes esitati kõige enam taotlusi OÜ-de (44%) ning AS-de (33%) poolt (vtTabel 28).Tabel 28. Meede 1.7.1 taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvormEsitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summaAktsiaselts 3 969 811,78 691 360,1754

Füüsilisest isikust ettevõtja 1 143 357,41 114 685,93Osaühing 4 1 581 930,07 1 076 035,90Tulundusühistu 1 119 018,83 95 215,06Kokku 9 2 814 118,09 1 977 297,06Toetust taotleti 13 projekti elluviimiseks, millest 12 olid rakendusuuringud ja ükstootearendusprojekt. Rakendusuuringuteks taotletud toetuse summa moodustas 89% toetustekogusummast.Esimesed taotluste rahuldamise otsused tehti 2010. a lõpus. Aruandeaastal kiideti heaks kahetaimekasvatusega tegeleva ettevõtja taotlused, milles planeeritud investeeringute maksumuseksoli 250 378 eurot. Sellest toetust taotleti kogusummas 200 303 eurot. 2010. a heaks kiidetudprojektides taotleti raha rakendusuuringuteks. Mõlema uurigu eesmärgiks oli uue tootmisviisiväljatöötamine. Aruandeaastal toetuse saajast üks oli mikroettevõtja (toetus 114 609 eurot) ningüks väikeettevõtja (toetus 85 694 eurot).Kuna eelarve vahendeid jätkub kõigile abikõlblikele projektidele, siis toetuse määramine toimubjooksvalt. 31.12.2010 seisuga oli esitatud taotluste analüüs pooleli. Väljamakseid ja kohapealseidkontrolle 2010. a ei teostatud.Rakendusasutuse hinnangul on meetme rakendamisel ilmnenud järgmised probleemid: Võrreldes teiste meetmetega kulus PRIAl meetme rakendamiseks rohkem tööaega,mis oli tingitud toetatavate tegevuste spetsiifikast ja asjaolust, et meedet rakendatiesmakordselt; Pädevate ekspertide vähesus projektide abikõlblikkuse ja sisu hindamiseks.2.1.7.2 ALAMEEDE 1.7.3 TOIDUKVALITEEDIKAVADE RAAMES TOODETUD TOODETEALANE TEAVITAMIS- JA EDENDAMISTEGEVUSAlameetme üldeesmärkPõllumajandussektori konkurentsivõime parandamine läbi kõrgema kvaliteedi ning suurematurujõuga toodete turustamise edendamise.Spetsiifilised eesmärgid Sektori konkurentsivõime parandamine läbi mahepõllumajanduslikult toodetudtoodete turustamise edendamise; Tarbijate teadlikkuse tõstmine; Kõrgema ja stabiilsema kvaliteediga toodete turule toomine.Alameetme rakendamineTaotluste vastuvõtt toimus 8. novembrist 12. novembrini PRIA keskuses. Esitati üks taotlusHarjumaalt kogusummas 21 027 eurot, mille planeeritav investeeringu kogumaksumus oli30 038 eurot. Toetuse määramine toimus 2011 a.55

Aruandeaastal kohapealseid kontrolle ei teostatud.Antud toetust võivad taotleda ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel jakorras tunnustatud tootjarühmad, mis ühendavad nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007(mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse(EMÜ) nr. 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta) alusel rakendatavates kvaliteedikavadesosalevaid isikuid. Kuna Eestis on ainult üks tootjarühm rakendanud nõuetele vastavatkvaliteedikava, siis saabki hetkel meetmest toetust taotleda vaid üks tootjarühm.Meetme rakendamisel ilmnenud probleem:Kuna alameetmest 1.7.3. toetuse saamise eelduseks on tootjarühmale tunnustuse saamine ningnii alameede 1.7.3 kui tootjarühmade tunnustamine avanesid 2010. a esmakordselt, tekkismääruste tõlgendamisel ja rakendamisel lahendamist vajavaid küsimusi, mis pikendas taotlusemenetlemise protsessi.2.1.8 MEEDE 1.8 PÕLLU- JA METSAMAJANDUSE INFRASTRUKTUURI TOETUSMeetme üldeesmärkMeetme üldeesmärk on põllumajandus- ja erametsamaal kuivendussüsteemide toimimisvõimesäilitamine. Meetme spetsiifilised eesmärgid on: ühtlustada põllu- ja erametsamajanduse tootmistingimusi maapiirkonnas, vähendadesebasoodsast veerežiimist tingitud põllumajandusliku tootmise riske ning suurendadeserametsa tootlikkust ja puidu kvaliteeti; parandada juurdepääsu põllumajandus- ja erametsamaale; vähendada paikseid üleujutusi; minimeerida reostuse levikut kuivendatud maal ja suurendada eesvooludeisepuhastusvõimet.Meetme rakendamineMeetme 1.8 IV taotlusvooru taotluste vastuvõtt toimus 06. oktoobrist 18. oktoobrini PRIAmaakondlikes büroodes. Meetme eelarve 2010. a IV taotlusvoorul oli 7 669 398 eurot. 2010. aalaekus kokku 78 taotlust kogusummas 13 930 055 eurot (moodustab 182% taotlusvoorueelarvest). Taotletava toetussumma abil plaanitakse teha investeeringuid 15 893 352 euroulatuses. Taotlusi esitati kõikidest maakondadest. Enim taotlusi laekus Pärnumaalt (15 taotlust),10 vastuvõetud taotlusega järgnesid Viljandimaa, Harjumaa ja Järvamaa. Nimetatudmaakondade, kus paiknevad ka suured kuivendatud alad (va Harjumaal), taotlused moodustasid56% kogu 2010. a esitatud taotluste arvust ja 63% taotletud toetussummast. 2010.a esitati 72%taotlustest MTÜ-de poolt, kelle taotluste rahaline maht moodustas kogu taotletud toetussummast89% (vt Tabel 29) .Tabel 29. Meede 1.8 taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvormEsitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summaAktsiaselts 1 75 942,76 58 150,3356

Füüsilisest isikust ettevõtja 10 721 815,61 527 750,57Mittetulundusühing 56 13 881 565,41 12 415 451,43Osaühing 11 1 214 028,60 928 702,77Kokku 78 15 893 352,38 13 930 055,10Valdkondade lõikes suurimaid summasid taotleti maaparanduslikeks tegevusteks 12 683 044euro ulatuses, so kogu taotletud toetusest 91%. Juurdepääsu tagavad investeeringudmoodustavad 0,3%, tulekahju ennetamise investeeringud 3% ja ettevalmistava töö tegevused5% taotletud toetuse summast.Tegevuste lõikes on enam-vähem muutumatuks jäänud investeeringuobjektide ja tegevustestruktuur võrreldes eelnevate taotlusvoorudega. Enim rahalisi vahendeid taotletikuivendussüsteemi reguleeriva võrgu rekonstrueerimiseks (vt Lisa 1 tabel 51), mis moodustaskogu taotletavast toetusest 49%. Järgnesid maaparandussüsteemi teenindusteede ja teerajatisterekonstrueerimise investeeringud 18% ning eesvoolude rekonstrueerimise investeeringud 14,6%toetuse summast. Suurenenud on võrreldes eelmiste taotlusvoorudega investeeringudkeskkonnakaitse rajatistele, mis moodustasid taotletud toetusest 4% (I taotlusvoorus, 0,5%, IItaotlusvoorus 1%, III taotlusvoorus 3%). IV taotlusvooru heakskiidetud taotlused leiavadkajastust 2011. a seirearuandes.Ülevaate meetme 1.8 rakendamisest taotlusvoorude lõikes seisuga 31.12.2010 annab Lisa 1 tabel50. Kõikides taotlusvoorudes (I– IV) kokku on esitatud 352 taotlust toetussummas 42 382 962eurot ja investeeringute kogumahuga 49 679 625 eurot. Rahuldamisotsuse saanud taotlusi (I– IIItaotlusvoor) on 184, nende investeeringute kogumaht 28 153 347 eurot ja toetust määratisummas 24 179 246 eurot.2010. a toimus III taotlusvooru taotluste analüüs. III taotlusvoorus esitati 67 taotlust ja toetusmäärati 38 nõuetele vastanud taotlustele ehk siis 56,7% taotlustest rahuldati (vt Lisa 1 tabel 50).Kuna kõigi nõuetele vastanud taotluste rahastamise summa ületas toetuse eelarve hinnatinõuetele vastavaid taotlusi hindamiskriteeriumide põhjal. 38 toetuse saajast määrati toetus 37maaparandusühistutele. Kõige rohkem määrati toetust kuivendussüsteemi reguleeriva võrgurekonstrueerimiseks (53% määratud toetuse summast) ning maaparandussüsteemi teenindustee jateerajatise rekonstrueerimiseks (20% määratud toetuse summast). Rahuldamata jäeti 29 taotlust.Mittemääramise põhjustest annab ülevaate Tabel 30.Tabel 30. Meede 1.8 taotluse rahuldamata jätmise põhjusedTaotluse rahuldamata jätmise põhjusTaotluste arvMittemääramine eelarve vahendite ületamise tõttu 28Taotlus on puudulikult vormistatud 1Kokku 292010. a maksti välja toetust 6 085 643 eurot, mille abil teostati investeeringuid 7 119 635 euroulatuses (vt Lisa 1 tabel 49).57

Kokku on perioodil 2007-2010 põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetatud 15 414 034euroga (vt Lisa 1 tabel 50), millest 11 560 545 eraldas EL ja 3 853 489 Eesti riik. Lõplikult onvälja makstud 105 taotlust. Toetuse kasutamise protsent (makstud ja maksmata jäetud summavahe määratud summasse) on järgmine – esimeses taotlusvoorus 97%, teises taotlusvoorus 76%ning kolmandas 18%.Kolm I taotlusvooru taotlejat on loobunud investeeringu tegemisest täies ulatuses. Kokku jäetiperioodil 2007–2010 välja maksmata 56 168 eurot (vt Lisa 6 tabel 5). Peamised põhjused oninvesteeringust loobumine ja planeeritud investeeringu odavnemine.2010. a teostati 236 kohapealset kontrolli (vt Tabel 50). Ühel korral tuvastati toetuserahamittesihipärane kasutamine, mille tulemusena tehti taotlejale toetuse tagasinõudmise otsussummas 229 113 eurot ning jäeti väljamaksmata ka viimane osamakse summas 14 327 eurot.Toetuse tagasinõudmise põhjuseks oli valeandmete esitamine ning tehtud tööde mahtudemittevastamine tegelikkusele. Valeandmete esitamise eest määrati taotlejale täiendav karistus –ta ei saanud taotleda toetusi meetme 1.8 raames nii 2010. kui ka 2011. a. Veel kahel korralrakendati väljamakstava toetuse summa vähendamist.Teostatud järelepärimiste arvu kajastab Tabel 49. Järelepärimisi tehti enim seoses taotlusevormipuuduliku täitmisega, sageli tuli täpsustada hinnapakkumistes näidatud andmeid või kontrollidakas taotlejal on maksuvõlg.2010. a esitati 2 vaiet, mis jäeti rahuldamata. Vaiete põhjusteks olid määratud hindepunktidesumma ja väljamakstava toetuse summa vähendamine.Meetme 1.8 sisuline progress 2007–2010Järgnevalt on esitatud informatsioon meetme 1.8 sisulise progressi kohta seisuga 31.12.2010koos indikaatorite prognoositud ja tegeliku saavutustasemega võrrelduna arengukavas meetme1.8 seatud sihtmääradega (vt Tabel 31). Väljundnäitajate tulemused on ootuspärased.Keskkonnakaitserajatiste ja teede tegelik saavutustase on sihtmäärast pärast III taotlusvooru jubaületatud. Tegelikkuses oli vajadus teid korrastada prognoositust suurem, mis ilmselt mõjutab kakorrastatud pinna sihtmäära saavutamist. Mõjunäitaja, milleks on korrastatud süsteemi pind ontegelikkuses väiksem prognoositust sihtmäärast, kuna maaparanduslike uuendustöid, mis rohkemmaaparandussüsteemi pinda annaksid, on taotletud vähem ja rekonstrueerimistöid rohkem.Maaparandussüsteemid rekonstrueerimine on jällegi kordades kallim töö kuimaaparandussüsteemide uuendamine ja selle pinnad on väikesed, mistõttu nimetatud mõjunäitajasaavutamine võib jääda tagasihoidlikuks.Tabel 31. Meetme 1.8 sisuline progress (kumulatiivselt 2007–2009)Indikaatori tüüp IndikaatorMõõt-ühikMAK-ssihtmäärSaavutustaserahuldatudprojektidetaotlustestoodud infoaluselTegeliksaavutustaseväljamakstudtaotlustealuselTegeliksaavutustase(väljamakstudtaotlustealusel) MAKsihtmäärast(%)58

(prognoos)Toetatut projektid Arv 270 184 157 58,1VäljundnäitajaTehtudmahtinvesteeringutemlneurot47,2 28,2 18,1 38,3TulemusnäitajaEhitatud,rekonstrueeritud jauuendatudkeskkonnakaitserajatisedarv 180 319 266 147,7Ehitatud,rekonstrueerituduuendatud teidjakm 200 538,5 288,7 144,3MõjunäitajaKorrastatudmaaparandussüsteemidepindha 70000 24604 20602 29,4Ülevaade olulisematest probleemidest:Probleemiks on osutunud taotlejate, st maaparandusühistute üldkoosoleku otsuseid jaliikmelisust kajastavate dokumentide vormistamine ning dokumentides kajastatud info täpsus jaselgus.2.1.9 MEEDE 1.9 TOOTJARÜHMADE LOOMINE JA ARENDAMINEMeetme üldeesmärkMeetme üldeesmärk on põllumajandusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine jaturujõu suurendamine läbi ühise majandustegevuse edendamise.Spetsiifilisteks eesmärkideks on: jätkusuutlike tootjarühmade loomine ja arendamine, nende müügitulu ja liikmete arvukasv; põllumajandustoodete ühisturustuse osatähtsuse kasv põllumajandussektorimüügitulus; ühiselt müügiks ettevalmistatud ja töödeldud põllumajandustoodete osatähtsusesuurenemine tootjarühmade müügitulus; tootjarühmadesse kuuluvate tootjate tootmise ja toodangu turunõuetele vastavaksviimine.59

Meetme rakendamineMeedet rakendatakse alates 2010. a, toimunud on üks taotlusvoor. Indikatiivne eelarveperioodiks 2007–2013 on 6 981 619 eurot.Meetme 1.9 toetuse saajateks saavad olla vaid eelnevalt tootjarühmana tunnustatudtulundusühistud, kelle eesmärk on turustada ühiselt oma liikmete toodangut. Tunnustamisenõuded on sätestatud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 peatükis ”Põhilised nõudedtunnustatud tootjarühmale” ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseseaduse 11. peatükis ja selle alusel kehtestatud põllumajandusministri 11. märtsi 2010. amääruses nr 25 “Tootjarühma tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”.Põllumajandussektoris tegutsevaid tulundusühistuid on Eestis ligi 90, siiski ei ole paljud neistühisturustamisele orienteeritud. 2008. a müügitulu suurust arvestades võiks potentsiaalseidtunnustatud tootjarühmi olla umbes 30. Esmakordselt said tulundusühistud tunnustamist taotleda2010. a 15. juunist kuni 27. oktoobrini. Tunnustamist taotles vaid 12 tulundusühistut. Vaatamataväiksele taotluste arvule tuli järelepärimisi teha üheteistkümnele taotlejale, neist kahele tuli tehakaks järelpärimist. Põhjuseks olid puudulikult vormistatud taotlused. Pärast puudustekõrvaldamist tunnustati kõik 12 tulundusühistut (http://www.pria.ee/docs/receivers/969.xls?).2010. a tunnustatud tulundusühistud olid keskmiselt tegutsenud juba 11 aastat. Kõige noorem olitegutsenud 5 aastat.Meetme 1.9 taotluste vastuvõtt toimus 2010. a 30. augustist 13. septembrini. Kõik selleks ajakstunnustatud tulundusühistud (11) esitasid taotluse toetuse saamiseks meetmest 1.9. Taotletavtoetuse kogusumma oli 622 229 eurot (vt Lisa 1 tabel 55), mis moodustas 37,5% esimesekstaotlusvooruks planeeritud eelarvest. 2010. a eelarve oli 1,6 mln eurot, sellest 0,5 mln eurot oliettenähtud nii teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede turustamise valdkonna kui kalehmapiima ja –piimatoodete turustamise valdkonna tootjarühmadele ning 0,3 mln eurotvastavalt nii loomakasvatustoodete (va lehmapiim ja –piimatooted) turustamise valdkonna kui kamuude põllumajandustoodete turustamise valdkonna tootjarühmadele. Kuna nii kogutaotlusvooru eelarve kui ka kõigi valdkondade lõikes olid taotletud toetussummad väiksemad kuiplaneeritud eelarved, siis paremusjärjestust ei moodustatud ja rahuldati kõik taotlused. Määratudtoetussumma oli võrdne taotletud toetussummaga.Üheteistkümnest kasusaajast 7 olid tegevad lehmapiima- ja piimatoodete turustamisevaldkonnas, 2 liigitusid loomakasvatustoodete (va lehmapiim ja –piimatooted) turustamisevaldkonda (tegutsesid seakasvatussektoris) ning 2 muude põllumajandustoodete turustamisevaldkonda (üks oli tegev kartulikasvatussektoris ning üks tegeles erinevate mahetoodete,peamiselt juur- ja puuviljade, turustamisega). Et lehmapiima- ja piimatoodete turustamisevaldkond on teistest enam koondunud ja ühistööle orienteeritud kinnitasid ka taotlejatemüügitulud ja taotletud toetussummad (vt Joonis 5). Maksimaalset võimalikku toetussummat, so80 tuhat eurot, taotles koguni 5 lehmapiima- ja piimatoodete turustamise valdkonnatulundusühistut. Taotleja müügitulu liikmete toodetud põllumajandustoodete ja nende töötlemiselsaadud toodete müügist 2009. a (selle alusel arvutati ka iga taotleja võimalik maksimaalnetoetussumma) oli lehmapiima- ja piimatoodete turustamise valdkonnas keskmiselt 9,2 mln eurottaotleja kohta. Loomakasvatustoodete (v.a lehmapiim ja –piimatooted) turustamise valdkonna60

puhul oli vastav näitaja üle kuue korra väiksem – 1,4 mln eurot ning muudepõllumajandustoodete turustamise valdkonna puhul koguni viisteist korda väiksem - vaid 0,6mln eurot.Joonis 5. Määratud toetussummad ja taotlejate arv 2010. aTaotlejate arv10864200,467Määratud toetusKeskmine määratud toetus taotleja kohtaTaotlejate arv220,07 0,110,050,06 0,03Lehmapiima ja –piimatooted Loomakasvatustooted Muud põllumajandustooted0,50,40,30,20,10,0Toetus (mln eurot)Eksportis oma liikmete toodangut 4 toetuse taotlejat, kõrgema lisandväärtusega toodetekstöötlesid oma liikmete toodangut aga vaid 2 taotlejat.Kuna tulundusühistutel on reeglina liikmeid mitmest maakonnast, siis on toetuse jaotumistmaakondade lõikes raske hinnata. Kui vaadata tulundusühistu postiaadressi, siis olid esindatud 6maakonda - 4 taotleja kontor asus Tartumaal, 2 taotlejal Jõgevamaa ja Harjumaal, ühe taotlejagaolid esindatud Pärnumaa, Viljandimaa ja Lääne-Virumaa. Tartumaa osatähtsus oli suurim kamääratud toetussummas - 33%, teisele kohale jäi Jõgevamaa 26%-ga.Meede 1.9 on ette nähtud tootjarühma loomise ja arendamise toetamiseks, seega on põhirõhkpeamiselt administratiivsete kulude kompenseerimisel. Juhatuse liikme töötasu moodustas 54%määratud toetussummast, 29% moodustaid muud administratiivsed kulutused naguraamatupidamiskulud, kulud kontoriseadmetele, ruumile, elektrienergiale, transpordile, kütusele,koolitusele jne. Vaatamata sellele, et meetme 1.9 maksimaalsed toetussummad on liiga väikesedtõsisemate põhivarainvesteeringute teostamiseks, näitasid taotlejad siiski üles ka soovi panustadaühisesse tootmisesse, töötlemisse ja turundusse, need kulud moodustasid taotletavast toetusest18%.Meetme 1.9 kogu programmiperioodi eesmärgiks on toetada kokku 45-te tootjarühma 7 mln euroulatuses ja suurendada nende lisandväärtust. Esimese taotlusvooruga toetati vaid 11 tootjarühma0,6 mln euro ulatuses. Seatud eesmärgi saavutamine eeldab seega uute tootjarühmade teket jaolemasolevate tulundusühistute suuremat ühisturustamisele orienteerumist. Esimene meetme 1.9rakendusaasta näitas tulundusühistute suurt huvi toetuse taotlemise vastu, siiski ei suutnud neistpaljud kohe tootjarühma tunnustamise nõudeid täita ning seetõttu ei saanud ka toetuse taotlustesitada. Täpsem meetme mõju selgub peale uuringu läbiviimist 2011. aastal, kuid esimestesektorist saabunud signaalide põhjal võib siiski loota, et meetme avamine ergutas niiümberkorraldusi olemasolevates tulundusühistutes kui ka uute tulundusühistute teket. Seda, ettootjarühmade loomise ja arendamise toetusel on positiivne mõju põllumajandustootjate61

ühistegevuse aktiviseerimisele, kinnitab asjaolu, et aastatel 2009–2010 registreeriti äriregistriskokku 10 uut põllumajandustootjate tulundusühistut. Kuna enamus Eestis tegutsevatesttulundusühistutest on registreeritud aastatel 1996–1998 (so kolhooside ja sovhooside lagunemisetulemusena) ja vahepealsetel aastatel on tulundusühistute loomine olnud väga tagasihoidlik, siison tegemist suure edasiminekuga.Aruandeaastal teostati ka esimesed väljamaksed summas 302 229 eurot, millest 226 672 eraldasEL ja 75 557 Eesti riik (vt Lisa 1 tabel 55).Teostati üks kohapealne kontroll (vt Tabel 50) mille käigus nõuetele mittevastavust ei tuvastatud.Meetme rakendamisel probleeme ei esinenud.2.1.10 ELATUSPÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE TOETAMINEElatustalude kohanemise toetus on MAK 2004–2006 meede, mille jätkuvaid kohustusirahastatakse 75% ulatuses EAFRD-st ning 25% ulatuses Eesti riigieelarvest.Elatustalude kohanemise toetust sai taotleda aastatel 2004–2006. Alates 2007. a uusi kohustusivõtta ei saa, 2010. a sai toetust taotleda ainult 2006. a võetud kohustuste jätkamiseks.2010. a taotluste vastuvõtt toimus 8. oktoobrist kuni 5. novembrini 2010. Kokku esitati 294elatustalude kohanemise toetuse taotlust ning toetust taotleti kokku 294 000 euro eest. 2010. aoli enim kohustuse jätkajaid Lõuna-Eestist, näiteks Võrumaalt 37, Põlvamaalt 32 ja Tartumaalt30. Harumaalt oli taotlejaid seevastu vaid 6.Toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsused 2010. a taotlustele tehakse 2011. akevadel.2010. a tehti toetuse määramise otsused 2009. a vastuvõetud taotluste kohta. Toetust määrati785-le taotlejale summas 785 024 eurot, mis maksti ka täies ulatuses välja.2009. a elatustalu kohanemise toetuse määramisest ja maksmisest maakondade lõikes annabülevaate tabel 24. Ka 2009. a toimus aktiivseim taotlemine Lõuna-Eestis, kuid maakondadest olienim taotlejaid Pärnumaalt – 82. Kõige vähem taotlejaid oli ka 2009. a Harjumaalt (16) jaHiiumaalt (23).2009. a taotlusvoorus oli peamiseks nõude rikkumiseks maksuvõlg (43 taotlejal), samuti see, ettaotlejad ei olnud FIE-d.2009. a novembris lõppes kohustuseperiood 2005. a kohustuse võtnud taotlejatel, keda oli 1389.Taotleja avalduse alusel lõpetati veel 140 taotleja kohustus ning 41 taotlejal lõpetati kohustusnõude rikkumise (peamiselt maksuvõlg) tõttu.Otsuste kohta esitati 56 vaiet, millest 50 puhul vaie rahuldati. Näiteks selgus mitme maksuvõlavaide esitaja kohta, et neil siiski ei olnud 31.12.2009 seisuga maksuvõlga, kuigi MTA esialgselt62

PRIA-le edastatud andmetes oli vastupidiselt kirjas. Samuti tõestasid mitmed taotlejad, et nad eiolnud MTA eksimuse tõttu teadlikud oma maksuvõla olemasolust, võlast teada saades tasuti seekoheselt.2010. a taotlejatel avastati administratiivkontrollis 19 rikkumist, millest ca pooled olid seotudettevõtlustulu suurenemise nõude rikkumisega. Kohapeal kontrolliti 54 taotlejat ja puudusiavastati kolmel juhul. 06.11.2010 lõppeb kohustusperiood 429 taotlejal, 72 taotlejal lõpetataksekohustus esitatud avalduse alusel.63

2.2 MAKI 2. TELJE MEETMETE RAKENDAMINE2010. a võeti MAK 2. telje raames vastu kokku 21 042 taotlust millest enamikule tehakse toetuserahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 2011. a jooksul.Arvuliselt kõige enam, 8 350 taotlust, esitati ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlusi, needmoodustasid toetuste koguarvust pea 40%. Kõige vähem, 22 taotlust, võeti vastu kohalikku sortitaimede kasvatamise toetuse taotlusi, mis moodustasid kogu taotluste arvust 0,1%.MAK 2. telje raames (välja arvatud meetmed 2.5.1 ja 2.6) võeti 2010. a toetuste taotlusi vastuperioodil 3. maist kuni 21. maini, hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 22. maist kuni 15.juunini.2010. a toimusid toetuste määramised 2009. ja 2010. a vastuvõetud taotluste põhjal. KoosEAFRD-st rahastatavate MAK 2004–2006 meetmetega maksti aruandeaastal MAK 2. teljeraames kokku 55 228 718 eurot toetust. Vaatlusalusel aastal viidi toetuse taotlejate kohapealnekontroll läbi seitsme meetme osas.Võetud kohustuse lõpetasid 2010. a 2141 taotlejat (vt Tabel 32). Peamiseks põhjusekskohustuseperioodi lõppemise kõrval on olnud kohustuse täielik üleandmine teisele taotlejale jakohustuse täielik asendamine.Tabel 32. Kohustuste lõpetajate arv 2010. a ja lõpetamise põhjusedEbasoodsamatepiirkondade toetusKeskkonnasõbralikumajandamise toetus64Loomade karjatamisetoetusMahepõllumajanduslikutootmise toetusOhustatud tõugu loomapidamise toetusPoolloodusliku kooslusehooldamise toetusPõllumajandusmaametsastamise toetusKohustuse lõppemise põhjusKohustuse täielik asendamine 0 45 38 0 0 0 0 83Kohustuseperioodi lõppemine 1229 0 0 85 44 0 301 1659Tuvastatud puuduste tõttu 0 0 40 0 16 0 2 58Kohustuse jätkamise kinnitamatajätmine/esitatud taotlus ei vastanudtoetuse saamise tingimusteleKohustuse üleandmise/asendamisejärgselt alles jäänud kohustuse jääkon alla 1 haKohustuse üleandmise/asendamisejärgselt alles jäänud kohustuse jääkon alla 30% algselt võetudkohustusega võrreldesKokku26 5 0 16 31 0 0 785 9 0 3 0 0 0 171 21 0 11 0 9 0 42Looma surm haiguse tagajärjel 0 0 1 0 8 0 0 9Metsakultuuri hävimine või olulinekahjustus0 0 0 0 0 0 21 21Põllumajanduslikutegevuselõpetamine6 1 0 3 0 3 0 13Pikaajaline töövõimetus 4 2 11 2 2 2 0 23Taotleja surm 3 0 8 1 2 7 6 27

Taotleja avaldus 0 0 8 0 0 1 0 9Kohustuse täielik üle andmine 32 15 34 10 11 0 0 102Kokku 1306 98 140 131 114 22 330 21412.2.1 MEEDE 2.1 EBASOODSAMATE PIIRKONDADE TOETUSMeetme eesmärkon säilitada põllumajandusmaa jätkuva kasutuse kaudu paikkonda ning alal hoida ja edendadasäästva põllumajandusliku tootmise süsteeme, toetades keskkonna ja paikkonna parandamist läbimaade hooldamise.Meetme rakendamineAlates 2009. a on ebasoodsamate piirkondade toetus seotud uutele üheaastase kohustusega ehkkohustuseks ei ole enam 5 aasta jooksul samal pinnal nõudeid täita. Kohustus on vaid tegeledapõllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas (edaspidi ESA) vähemalt 5 aasta jooksul pärastesimest toetuse väljamakset. Aastatel 2006, 2007 ja 2008 MAK 2004–2006 raames võetud ESA5-aastased kohustused jätkuvad kuni kohustuseperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui taotlejaläheb üle MAK 2007–2013 üheaastasele skeemile. Perioodil 2006–2008 ebasoodsamatepiirkondade kohustuse võtnud taotlejad võisid asendada kohustuse üheaastase ESA toetusega.Kokku esitati 2010. a 8350 ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlust 357 858 ha-le. 31.detsembri 2010. a seisuga ei olnud toetuse taotluste menetlemine veel lõppenud ning seegapuuduvad andmed heakskiidetud taotluste kohta. 2010. a taotlustele tehakse toetuse määramiseotsused 2011. a.Taotletud pind suurusgruppide kaupa oli kõige suurem üle 100 ha-lises ettevõtetes 238 011 ha-leja taotlejate arv 758. Sellest nähtub, et ettevõtted lähevad üle suurematele pindadele.Ülevaate füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes taotlemisest saab Lisa 2 tabelist 1.2010. a maksti välja toetus 2009. a toetuse taotlejatele, kokku maksti toetust 8 002 495 eurot,siinjuures määratud summa oli 8 002 495 eurot ja heaks kiidetud taotluste arv 7089 ning heakskiidetud pind 320 680 ha.Lisaks määrati ja maksti 2010. a lõpus ühele 2010. a taotlejale 9,44 ha eest toetust 236 eurot.Ülejäänud 2010. a taotlejatele tehti väljamaksed 2011. a alguses.Toetuse määr on 25 eurot/ha kohta aastas.Taotluse esitamisega hilinesid 361 taotlejat. Keskmiselt hilineti 4,3 tööpäeva, kõige rohkemhilineti 17 tööpäeva.Ebasoodsamate piirkondade toetuse 5aastane kehtiv kohustus on 2010. a määramiste järgseseisuga 350 taotlejal.65

MAK 2007–2013 kohaselt olid ESA meetme eesmärgid: toetuse saajate arv 9000 ja toetatudpõllumajandusmaa pindala 350 000 ha.Kui võrrelda aastaga 2004, mil ESA meede sisse viidi, on toetust saava ala pind tõusnud 297 452ha-lt 362 765 ha-ni 2010. a, ehk 65 313 ha võrra. PRIA registris olevate ESA toetusõiguslike jatoetust taotlenud maade vahe on alates 2008. a pidevalt vähenenud (vahepeal ilmseltpõllumajanduslikust tootmisest väljas olnud alad võetakse uuesti kasutusele). Kui 2008. a olitoetusõiguslikku pinda 9802 ha rohkem kui taotletud pinda, siis 2010. a oli see vahe kahanenud5206 ha-ni. Aastast 2007 kuni 2010 on ESA toetusõiguslikku pinda juurde tulnud 21 168 ha,samas on ESA taotletav pind kasvanud 24 764 ha võrra.Lisaks ESA toetusaluste pindade muutusele on vaadeldud aastatel muutunud ka taotlejate arv.Aastal 2004 oli ESA toetuse saajaid 8272 ja aastaks 2007 oli see number tõusnud 9407-ni.Samas järgnevatel aastatel toimus oluline taotlejate arvu langus – eriti 2009. a, mil taotlejaid oli8458. Siiski toimus 2010. a taotlejate arvus uus tõus - 2009. a võrreldes tuli juurde 202 uuttaotlejat.Probleemid meetme menetlemisel: 40 taotlejat taotles toetust põllu kohta, mis ei asunud ebasoodsamas piirkonnas. Ligikaudu 100 taotlejat eksis taotlusel ESA taotlemisega, st toetuse taotlemise märgetehti nn vale ESA kohustuse tüübi kohta. Näiteks taotles 2009. aastal ESA üheaastasetoetuse kohustuse võtja 2010. a pindalatoetuste taotlusel toetust ESA 2004-2006perioodi kohta. Ligikaudu 80 taotlejat, kes olid endale võtnud ESA üheaastase toetuse kohustuse eiolnud 2010. aastal esitanud pindalatoetuste taotlust. Nende taotlejatega võeti ühendustning paluti kinnitust selle kohta, et ESA alas tegeletakse põllumajandustegevusega.Ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlejaid kontrolliti kohapealses kontrollis 1. juulist 15.oktoobrini 2010. aastal. PRIA teenistujad kontrollisid 510 taotlejat.87 taotlejat oli taotlenud toetust põllu või selle osa eest, mille kasutamiseks tal puudub õiguslikalus. Kohapealses kontrollis leiti 46 taotlejal leiti põlde, mille kindlakstehtud pindala on alla 0,30ha. 13 taotlejal ei olnud põld 2010. a põllumajanduslikus kasutuses või ei kasutatud põlduüldtunnustatud põllumajandustavade kohaselt.5 taotlejat ei esitanud kõiki andmeid tema kasutuses oleva põllumajandusmaa kohta, mida tal onõigus kasutada, kuid mille kohta ei taotleta toetust. 2 taotleja toetus jäeti tervikuna rahuldamata,kuna nad ei võimaldanud kohapealse kontrolli läbiviimist. Ühel kohapealses kontrollis olevaltaotlejal oli rohumaa õigeaegselt niitmata või karjatamata.MAK 2004–2006 raames ebasoodsamate piirkondade toetust taotlenutele maksti 2010. a MAK2007–2013 vahenditest kokku 884 398 eurot. Ülevaade MAK 2004–2006 kohustusegataotlejatest 2010. a on Lisa 2 tabelis 2, andmed toetuse maksmisest on Lisa 2 tabelis 4.66

2.2.2 MEEDE 2.2 NATURA 2000 TOETUS PÕLLUMAJANDUSMAALEMeetme eesmärkMeetme eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku aladel looduskaitsenõuete täitmine, säilitadanendes piirkondades põllumajanduslik tegevus ning aidata seal toime tulla ebasoodsateasjaoludega, mis tulenevad nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta)ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku jataimestiku kaitse kohta) rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusalemajandamisele.Meetme rakendamineNatura 2000 toetust põllumajandusmaale võib taotleda vähemalt 0,3 ha suurusele põllule võipõlluosale, mis asub tervikuna Natura 2000 võrgustiku alal. Kokku esitati 2010. a Natura toetusesaamiseks 1431 taotlust, mille esitas 668 füüsilist isikut ja 763 juriidilist isikut kokku 22 863 hale.2010. a toetuse määramise otsused tehakse 2011. a mais.Toetuse määr on 32 eurot/ha kohta aastas.Ülevaate füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes taotlemisest saab Lisa 2 tabel 5.Natura 2000 põllumajandusmaa toetuse saajate arv on aastatel 2007–2010 varieerunudvahemikus 1 375-1 435 – kord tõustes, kord langedes. Toetusalune pind on aga iga aastaga veidikasvanud: 21 402 ha-lt 2007. a 22 702 ha-le 2010. a. Kuna Natura 2000 alad (põllud) on reeglinaväikesed, siis taotlejate suurusgruppide lõikes on suurem osa (73%) taotlejatest alla 100 ha-listelaladel.2010. a jooksul maksti Natura põllumajandusmaa toetust välja 2009. a taotlejatele, makstudtoetussumma oli kokku 697 744 eurot. Siinjuures oli heakskiidetud taotluste arv 1358,heakskiidetud pind 21 788,12 ha ning määratud summa 697 744,82 eurot.Taotluse esitamisega hilinesid 2010. a 49 taotlejat. Keskmiselt hilineti 5 päeva, kõige rohkemhilineti 17 päeva.Natura 2000 põllumajandusmaa toetuse osas ei ole olnud vajadust teha ühtegi järelepärimist.Kohapealset kontrolli teostab Keskkonnaamet, kes kontrollib kaitseala, hoiuala või püsielupaigakaitsekorrast tulenevate nõuete täitmist. 2010 a. ei leidnud Keskkonnaamet ühtegi nõueterikkumist. PRIA teenistujad, kes teostavad toetusõiguslikkuse kontrolle, leidsid 3-l taotlejal, etpõld tervikuna ei asu Natura alas.MAK 2007–2013 seab Natura 2000 põllumajandusmaa toetuse eesmärgiks 1500 toetuse saajatning toetusaluseks pinnaks 38 000 ha. Tabelis 42 on välja toodud nende eesmärkide saavutamineaastatel 2007–2010. Selgub, et kui toetuse saajate osas on eesmärk peaaegu täidetud (kõigilaastatel saavutati seatud eesmärgist rohkem kui 90%), siis toetusaluse pinna osas on kõigilaastatel seatud eesmärkidest täidetud vähem kui 60%. See viitab sellele, et Natura 200067

põllumajandusmaa asub väikeste aladena paljude tootjate maadel ja selliseid tootjaid, kellemaadel asuvad suuremad Natura 2000 alad, on vähe.2.2.3 MEEDE 2.3 PÕLLUMAJANDUSLIK KESKKONNATOETUSMeetme eesmärkPõllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralikemajandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, säilitada jasuurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, aidata keskkonnale tulutoovalttegutsevatel põllumajandustootjatel saada kohast tulu ning suurendada põllumajandustootjatekeskkonnateadlikkust.Meedet rakendatakse järgmiste alameetmete kaudu: Alameede 2.3.1 – keskkonnasõbraliku majandamise toetus; Alameede 2.3.2 – mahepõllumajandusliku tootmise toetus; Alameede 2.3.3 – ohustatud tõugu looma pidamise toetus; Alameede 2.3.4 – kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus; Alameede 2.3.5 – poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.Kuigi kõiki PKT meetmeid nimetatakse toetusteks, on tegelikult tegemist õigusaktidegavõrreldes täiendavate keskkonnanõuete täitmise ehk ühiskonnale nn tavatootmisega kaasnevakeskkonnaseisundiga võrreldes parema keskkonna tagamise eest hüvitise maksmisega.Toetusega hüvitatakse täiendavate keskkonnanõuete täitmisega kaasnev saamata jäänud tulu jalisakulu. Millist põllumajanduskeskkonda (maastike ilme, mulla- ja veekaitse, elurikkus jne)ühiskond ootab, lepitakse kokku erinevates strateegiates ja arengukavades määratletudeesmärkide kaudu.PKT puhul võtab põllumajandustootja endale 5-aastase nõuete täitmise kohustuse.2.2.3.1 ALAMEEDE 2.3.1 KESKKONNASÕBRALIKU MAJANDAMISE TOETUSMeetme eesmärk soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvatkasutamist põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulistmitmekesisust ning kaitsta mulla- ja veeseisundit; laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses; tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.MAKis püstitatud eesmärgiks programmiperioodil 2007–2013 on hõlmata toetusega 5 000toetusesaajat ning 400 000 ha toetusalust maad.68

Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetust on võimalik taotleda põhitegevuse või põhi- jalisategevuse eest. Põhi- ja lisategevuse kohustuse võivad võtta taotlejad, kes on nõus võtmaendale põhitegevusega võrreldes täiendavate nõuete täitmise kohustuse.Toetuse määr ühe ha toetusõigusliku maa kohta põhitegevuse nõuete järgimise eest on 35,15eurot aastas ning põhi- ja lisategevuse nõuete järgimise eest 57,72 eurot aastas.Peamisteks nõueteks, mille eest põhitegevuse puhul toetust makstakse, on väetusplaanikoostamine ja järgimine, kultuuride järgnevuse nõuete järgimine (teravilja ei tohi kasvatadasamal põllul kauem kui kolmel järjestikusel aastal ning sama liiki põllu-, rühvel- võiköögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal), talvise taimkatte nõue, sertifitseeritudseemnega külvamise nõue, mulla- ja sõnnikuproovide võtmine, avalikult kasutatava teegapiirneval maal rohumaariba või muu maastiku joonelemendi jätmine, koolitusel käimine ningpärandkultuuriobjektide säilitamine.Põhi- ja lisategevuse puhul tuleb lisaks eelpool loetletutele kasvatada veel liblikõielisi kultuure.Samuti on piiratud glüfosaatide ning taimekasvuregulaatorite kasutamine ning maad ei olelubatud hoida mustkesas.Meetme rakendamineEsmakordselt võisid põllumajandustootjad KSMi 5-aastase kohustusega liituda 2009. a. Perioodilõpuks seatud eesmärk saavutati toetust saavate alade kogupindala osas juba esimese aastaga,planeeritud 400 000 ha asemel taotleti toetust 470 021 ha-le. 2010. aastal maksti 2009. a toetusetaotlejatele 24 156 714 euro ulatuses toetus välja (1 967 taotleja 453 192 ha kohta).2010. a said KSM kohustust alustada vaid isikud, kel lõppes MAK 2004–2006keskkonnasõbraliku tootmise või mahepõllumajandusliku tootmise kohustus või isikud, kesläksid 2006. a alustatud mahetoetuselt üle uue perioodi mahetoetusele ning võtsid ühtlasi kaKSMi põhitegevuse kohustuse. Kohustusega alustas 2010. a 27 isikut.2010. a võeti toetuse taotlusi vastu 3. maist 21. maini, hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli22. maist 15. juunini. Taotlejaid oli 2010. a oli 1 968, neist 510 taotlejat soovis järgida 68 334hektaril põhitegevuse nõudeid ja 1 458 taotlejat 385 637 hektaril põhi- ja lisategevuse nõudeid.Seega 85% taotlusalusest pinnast sooviti toetust KSM põhi- ja lisategevuse eest ning ainult 15%taotlejatest piirdus KSM põhitegevusega. Taotletud KSMi pind oli 2010. a kokku 453 971hektarit. Enim on pindalaliselt toetust taotletud Jõgeva-, Järva, Lääne-Viru, Tartu- jaViljandimaal. Taotletud pind kokku neis maakondades moodustas 49% kogu Eesti taotlusalusestmaast. Kuna nimetatud maakondades paiknevad Eesti viljakaimad mullad, on suur osaintensiivsest põllumajandusest koondunud just sinna. Seega on põllumajandusega seotudkeskkonnahoiu seisukohalt oluline, et selle piirkonna tootjad on võtnud endale kohustusikeskkonna säästmiseks.Oluline on siinjuures märkida, et 2009. a kohustuse võtnud isikud said toetust 2010. a taotledaüksnes kehtiva kohustuse ulatuses, kohustusealust pindala meetme eesmärkide saavutamise tõttu1. rakendamise aastal edaspidi suurendada ei saanud.69

2010. a vähenes 2009. a võrreldes mõnevõrra KSMi taotletud kogupindala, ulatudes eelmiseaasta 470 021 asemel 454 771 ha-ni. KSM kohustuse lõpetas 2010. a 98 taotlejat. Nii pindalavähenemise kui ka kohustuse lõpetamise peamiseks põhjuseks oli taotlejate soov asendada KSMikohustus mahetoetuse kohustusega.2010. a toetuse määramiste järgse seisuga oli kehtiv KSM kohustus 1 953 taotlejal, shpõhitegevuse nõuete järgimise eest 501 taotlejal ja põhi- ja lisategevuse nõuete järgimisekohustus on 1 452 taotlejal.2010. a taotles 944 taotlejat KSM toetust suuremale pinnale kui oli KSM kohustusealune pind.Kõik taotlejad ei olnud teadlikud, et KSMi pindala kohustuseperioodi jooksul suurendada ei saa.Samuti on nii mõnegi taotleja jaoks endiselt ebaselge, millisel maal KSM nõudeid täitma peab.Reeglina arvatakse, et KSM nõudeid tuleb täita ainult taotletud maal, kuigi nõudeid tuleb täitakogu toetusõiguslikul maal.Nagu 2009. a, nii tuvastati ka 2010. a enim rikkumisi viljavahelduse nõude järgimise osas.Kokku leiti administratiivses kontrollis viljavahelduse nõude rikkumisi 393. Oluline onsiinjuures märkida, et ligikaudu 76 taotlejal oli 2010. a tegemist juba korduva rikkumisega.270 taotleja osas leiti, et toetust on taotletud viienda aasta rohumaale (rohumaal peab 5. akasvatama muud põllumajanduskultuuri). 46 taotleja toetust vähendati põhjusel, et 1. novembrist31. märtsini ei ole vähemalt 30% kogu ettevõtte toetusõiguslikust maast jäetud toitaineteleostumise vältimiseks põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte alla. 40 taotlejat jättiskäimata kohustuslikul KSM algkoolitusel.KSM osas saadeti 2010. a kõige rohkem järelepärimisi (399) taotlejatele, kellel oli üks või mitujärgnevatest KSM puudustest: talvise taimkatte ja/või liblikõieliste kultuuride kasvatamise nõueoli taotlusel olevate andmete alusel täitmata ja/või moodustasid kuni 4-aastased rohumaadtaotlusel olevatest andmetest lähtuvalt kogu põllumajandusmaast üle 50%. Taotlejale saadetikõigi kolme puuduse esinemisel üks järelepärimine.Administratiivselt oli 2010. a kõige töömahukam ja keerulisem ribade nõude kontrollimine.Kohapealses kontrollis kontrolliti taotlejaid 1. juulist 15. oktoobrini, kontrolli valimis oli 217taotlejat. KSM nõuete kontrolle teostavad PRIA piirkondlikud inspektorid. Enim probleeme ningpuudusi leiti viljavahelduse nõuete osas. 28 taotlejal tuvastati, et samal põllul on teraviljakasvatatud kauem kui kolmel järjestikusel aastal ning 13 taotlejal leiti, et samal põllul onkasvatatud sama liiki põllu-, rühvel- või köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal.24-l taotlejal ei olnud põllumajanduskultuuri külvipinnast vähemalt 15% külvatud sertifitseeritudseemnega. Põlluraamat puudus 15-l taotlejal. 16 juhul leiti, et taotleja ei ole 1. novembrist 31.märtsini vähemalt 30% kogu ettevõtte toetusõiguslikust maast jätnud toitainete leostumisevältimiseks põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte alla.70

11 taotlejal leiti, et nad pole koostanud või uuendanud 15. juuniks kogu põllumajandusmaa kohtaviljavaheldus- või külvikorraplaani. 10 taotlejat ei ole koostanud 15. juuniks kogu ettevõttepõllumajandusmaa kohta vormikohast väetusplaani. 7-l taotlejal tuvastati, et kogutoetusõiguslikul maal ei kasvatata vähemalt 15% puhaskülvina liblikõielistpõllumajanduskultuuri või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. 11-l taotlejal leiti, et koguettevõtte põllumajandusmaal ei ole kasvatatud põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, mahapandud või istutatud 15. juuniks või ei ole põllumajandusmaad alates 15. juunist hoitudmustkesas. 2-l taotlejal oli KSM toetusõigusliku maa rohumaa riba laius kokku alla 2 meetri jaühel taotlejal oli rohumaa riba alla 0,5 meetri.2 taotlejat oli hoidnud ettevõtte toetusõiguslikku maad mustkesas. Taotlus jäetakse tervikunarahuldamata 7 taotlejal, kelle ettevõttes moodustasid kuni 4-aastased rohumaad moodustavadkogu ettevõtte põllumajandusmaast üle 50%.Ühe taotleja puhul tuvastati, et taimekaitsevahendi kasutaja ei ole läbinud taimekaitsekoolitustning puudub taimekaitsetunnistus. 3 taotlejal leiti kasutuses olev taimekaitseseades mis ei oleläbinud korralist tehnilist kontrolli iga kolme aasta järel. Toetust vähendati ühel taotlejal, kes eiolnud 1. novembriks osalenud vähemalt 6 akadeemilist tundi keskkonnasõbraliku majandamisekohustuslikul koolitusel.24 taotlejat olid taotlenud toetust põllu või selle osa kohta, mille kasutamiseks tal puudusõiguslik alus. 6-l taotlejal ei olnud põld 2010. a põllumajanduslikus kasutuses või ei kasutatudpõldu üldtunnustatud põllumajandustavade kohaselt. Kohapealse kontrolli käigus leiti 25-ltaotlejal põld, millel kasvas kultuur mis ei ole keskkonnasõbraliku majandamise toetusesaamiseks toetusõiguslik. 25-l taotlejal leiti kontrolli käigus KSM mittetoetusõiguslik, 5-aastaserohumaaga põld. 7-l taotlejal leiti kohapealses kontrollis põld, mille suurus on alla 0,3 ha.Üldiselt täitsid kehtestatud nõuded oma eesmärki. Kui toetusega algselt hõlmata kavandatud maaon olulisel määral ületatud, siis toetust saavate põllumajandusettevõtete arv on kavandatugavõrreldes oluliselt väiksem. Kui eesmärgiks on katta toetustega võimalikult suurem pind, siis onseatud eemärk täidetud. Kui aga soovitakse kaasata rohkem tootjaid, tuleb kehtestada piirangettevõtte suurusele.Mõjunäitajate uuringutest selgus järgmist: Nitraaditundlikul alal analüüsiti taimekaitsevahendite (sealhulgas ka glüfosaatide)jääke 13-s veeproovis. Üheski proovis ei ületanud määratud taimekaitsevahenditejääkide sisaldus keskkonnanorme (kõikide määratud jääkide puhul 0,01 µg/l). Väetiste kasutamine PMK seireettevõtete KST (+KSM) ettevõtetes vähenesajavahemikus 2006–2009 peamiselt üldise majanduslanguse ja väetiste ningdiiselkütuse jätkuva hinnatõusu tulemusel. Suurimaks probleemiks PMK seireettevõtete KST (+KSM) tasakaalustatud tootmisetagamisel on pidevalt vähenev P ja K sisend, mis ei kata tegelikku P ja K vajadust. Liblikõieliste suuremal pinnal kasvatamine võimaldab osaliselt kompenseerida Nvajadust, ja tasakaalustada N bilanssi, samuti vähendada N mineraalväetiste71

kasutamist Seetõttu on KSM toetuse taotlemise tingimustes fikseeritud kohustuslikuliblikõieliste kasvatamise 15% nõue igati põhjendatud. N, P, K kogubilansi tulemusi võib keskkonna keemilise koormuse vähenemise ja veekvaliteedi paranemise seisukohalt hinnata heaks, mulla viljakuse osas aganegatiivseks. Ühelt poolt võib väita, et on vähenenud veereostuse risk toiteelementideväljaleostumise osas, samas aga ilmneb aasta aastalt süvenev muldade väljakurnamiseoht. Mullaviljakuse uuringu esialgsed tulemused ei viita veel muldade vaesestumiseletaimetoiteelementidest, kuid kuna kajastatud on vaid ca ¼ kogu viljakuse uuringuproovide arvust, siis seega on tulemused esialgsed ning võivad muutuda. Aastatel 2006–2009 pestitsiide kasutamine KST (+KSM) ettevõtetes vähenes.Vähenes pestitsiididega pritsitud pind, samuti kasutatud pestitsiidide toimeaine koguspritsitud pinna ja põllumajandusmaa hektari kohta. Pestitsiidide kasutamisearvatavaks vähenemise põhjuseks võib pidada keerulist majandusolukorda, hindadetõusu, integreeritud taimekaitsesüsteemide juurutamist ja miks mitte ka tootjateteadlikkuse kasvu keskkonnasõbralikuma tootmise osas. Kokkuvõttes võib KST(+KSM) põllumajandusettevõtetes pestitsiidide kasutamise tulemusi keskkonnakeemilise koormuse vähenemise, vee kvaliteedi paranemise ja selle kaudu kabioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise seisukohalt hinnata heaks. Ettevõtetele tootmistüübi ja suurusklasside järgi välja makstud KST (+KSM) toetustearvestuses suuri muudatusi 2008. ja 2009. a vahel ei esinenud. 2. telje toetuste ja muude toetuste osakaal KST (+KSM) tootjate sissetulekutestpõllumajandusmaa ha kohta moodustas aastatel 2007–2009 23-26% . 2009. a vähenesid KST (+KSM) tootjate sissetulekud 2008. a sissetulekutegavõrreldes drastiliselt. Vähenes ettevõtete jätkusuutlikkus ja kasumlikkus. Nitraatiooni kontsentratsioon dreenivees ületas 18-23% kogutud veeproovidestpiirnormi (50 mg/l) vaatamata sellele, et lämmastikväetisi kasutati optimaalseteskogustes. 2010. aastal jäi enamikel seirepõldudest fosfori- ja kaaliumibilanss muldade viljakusesäilitamiseks ebapiisavalt positiivseks või isegi negatiivseks. Kuigi fosfori piirnormi väärtuse - 0,08 mg/l ületasid dreenivees kõikide põldude aastakeskmised, oli fosfori leostumine madal, jäädes loodusliku ärakande piiridesse (0,1-0,3 kg/ha). Erinevused toetustüüpide vahel jäid statistiliselt ebausutavaks. 2010. a jätkus trend toitainete leostumise vähenemisele võrreldes 2007/2008. aandmetega ja seda eriti lämmastiku leostumise osas KSM põldudelt. Lämmastikkuleostus KSM põldudelt keskmisena 14,5 kg/ha aastas, mis moodustas 16% väetistegaantud lämmastiku kogusest.Bioloogilise mitmekesisuse uuringud näitasid enamike indikaatorliikide puhul taseme säilimistvõrreldes eelmise perioodiga, üksikutel juhtudel teatud piirkondades ka bioloogilisemitmekesisuse suurenemist KSM meetme rakendusalal.72

2.2.3.2 ALAMEEDE 2.3.2 MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE TOETUSMeetme eesmärkToetuse eesmärgiks on bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse ning mullaviljakuse javeekvaliteedi säilitamine ja parandamine ning mahepõllumajanduse arengu toetamine. Toetuspeab aitama kaasa mahetoodangu mahu ja mahepõllumajanduse konkurentsivõimesuurendamisele.Meetme rakendamineToetust oli võimalik taotleda lisaks põllumajanduslikus kasutuses olevale maale ka karjatatavateloomade ja mahepõllumajanduslikult peetavate kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperedeeest.2010. a oli mahepõllumajanduse registrisse kantud 1356 mahetootjat, kelle kasutuses oli 121 815ha-d mahepõllumajanduslikult majandatavat maad.Kokku oli 2010. a MAK 2007–2013 raames mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejaid1180. Taotletud pind kokku oli 99 828 ha-d. Mahepõllumajandusliku tootmise toetusetaotlemisest ja taotletud pindadest maakondade lõikes annab ülevaate Lisa 2 tabel 9.Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegeleb ligi kaks kolmandikku tootjatest.Kasvatatakse eelkõige lambaid ja veiseid, vähemal määral hobuseid ja kitsi.Mahepõllumajanduslikult peetavate karjatatavate loomade toetuse taotlejaid oli kokku 735 (vt.Lisa 2 tabel 10).2010. a võis toetust taotleda ka 2009. a ettevõttes mahepõllumajanduslikult peetud kodulindude,sigade, küülikute ja mesilasperede keskmise arvu kohta.Mahepõllumajanduslikult peetavate kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede toetusetaotlejaid oli kokku 66, 2009. a määrati toetus 29 taotlejale.2010. a määramiste järgse seisuga on kehtiv mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustus1161 taotlejal. 2010. a lõpetas mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse 131 taotlejat.Peamiseks kohustuse lõpetamise põhjuseks on kohustusperioodi lõppemine.Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse esitamisega hilinesid 15 taotlejat, keskmiselthilineti 2,7 päeva.Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse toetusõiguslikkuse nõudeid ja baasnõudeid kontrollibPRIA valimi alusel. PRIA teenistujad kontrollisid 106 mahepõllumajandusliku tootmise taotlejat,sh taotles nendest 60 ka karjatatavate loomade toetust ja 6 taotles mahepõllumajanduslikultpeetavate kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede toetust. Levinumad rikkumised, miskohapealse kontrolli käigus tuvastati, olid külvamise või istutamise (8 taotlejal) ning niitmise (2473

taotlejal) tähtaegadest mitte kinnipidamine. 24 taotlejal leiti kohapealses kontrollis alla 0,3 hasuurune põld. 19 taotlejat olid taotlenud toetust põllu või selle osa kohta, mille kasutamiseks talpuudus õiguslik alus.PMA kontrollib kohapeal kõigi taotlejatel mahepõllumajanduse seaduse nõuete täitmist. 27taotlejal tuvastati mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja/või loomakasvatuse nõuderikkumine.Taotletud toetuse vähendamise põhjustena võib 2010. a välja tuua rohumaa puhul loomkoormusenõude mittetäitmise, kohustuslikku mahepõllumajandusliku tootmise koolituse läbimata jätmiseja toetuse taotlemise põllu kohta, millel ei tegeleta mahepõllumajandusliku taimekasvatusega.MAK 2007–2013 alameede 2.3.2 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetus“ rakendus täiesmahus 2009. a. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse alune pind on igal aastal järjepidevaltsuurenenud, jõudes 2010. a 99 828 ha-ni, mis on lähedal MAK 2007–2013 seatud eesmärgile,milleks on 100 000 ha. Mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate ettevõtete keskminetoetusalune pind on suurenenud ligi 90 ha-ni, mis peaks parandama ettevõtete elujõulisust.Suurenenud on ka toetust saavate ettevõtjate arv, 2010. a taotles toetust 1180 ettevõtjat.Mahetootjate üldarv ei pruugi siiski oluliselt suureneda, kuna igal aastal arvataksemahepõllumajanduse registrist välja oluline osa maheettevõtteid, 2010. a oli neid 83. Kuijuurdetulevate mahetootjate üldarv ei suurene märgatavalt ja registrist väljaarvatute osakaal jääbmärkimisväärseks, siis ei pruugi mahetootjate arv jõuda sihttasemeni (1800) 2013. a.Alates 2009. a, mil hakati toetust maksma karjatatavatele loomadele, kodulindudele, sigadele,küülikutele ja mesilasperedele suurenes mahepõllumajanduslikult peetavate loomade arvmärgatavalt. Seega on toetuse maksmine loomadele, kodulindudele ja mesilasperedele omaeesmärgi täitnud.Põllumajandusuuringute Keskuse uuringute tulemused kinnitavad, et meede soodustabmahepõllumajanduse terviklikku arengut ning keskkonna üldine seisund peaks säilima võiparanema mitmete näitajate osas. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata mullaviljakuse säilitamisele,kuna taimetoiteelementide bilanss maheettevõtete põllumuldades on tihti negatiivne, sest paljudmahetootjad ei väeta oma põlde orgaaniliste või loodusliku päritolu mineraalseid P ja Ksisaldavate väetiste vähesuse või puudumise tõttu. Liblikõieliste või kõrreliste heintaimede suurosakaal toetusalusel maal võimaldab säilitada ja parandada mulla orgaanilise aine sisaldust,mullastruktuuri ja elurikkust ning oluliselt takistada mullaerosiooni. Aeglustub kakasvuhoonegaaside emissioon, kuna nende alusel pinnal mulda ei harita.2.2.3.3 ALAMEEDE 2.3.3 OHUSTATUD TÕUGU LOOMA PIDAMISE TOETUSMeetme eesmärkToetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulistekohalike ohustatud tõugude säilimine. Toetatakse Eesti ohustatud tõugude nimekirja kantud eestihobuse, tori hobuse, eesti raskeveohobuse ja eesti maatõugu veise pidamist.74

Toetuse määr eesti hobuse ja tori hobuse pidamise kohta on 186,62 eurot aastas ja eestiraskeveohobusel 199,08 eurot hobuse kohta aastas. Eesti maatõugu veise pidamise toetus veisekohta aastas on 196,21 eurot.Meetme rakendamineKokku esitati 2010. a kohalikku ohustatud tõugu looma pidamise toetuse saamiseks 652 taotlust2785 looma pidamiseks. 2010. a 31. detsembri seisuga ei olnud toetuse taotluste menetlemineveel lõppenud ning seega puuduvad andmed heakskiidetud taotluste kohta.2010. a jätkusid ka MAK 2004–2006 raames võetud kohustused ja jätkuvalt võis varasemakohustuse asendada MAK 2007–2013 kohustusega. MAK 2004–2006 raames taotlesidkohalikku ohustatud tõugu looma pidamise toetust 54 taotlejat 224 looma pidamise eest.Ülevaate MAK 2004–2006 raames toetuse taotlejatest annavad Lisa 2 tabelid 21-29.Ülevaade taotlemistest tõugude kaupa:Eesti tõugu hobuste pidamise toetus2010. a esitati 317 taotlust 1375 Eesti tõugu hobuse pidamise eest toetuse saamiseks. 2010. atoetuse määramise otsused tehti 2011. a alguses.2009. a esitati 279 taotlust 1060 Eesti tõugu hobuse pidamise eest toetuse saamiseks. 2009. atoetuse määramise otsused tehti 2010. a alguses. Heakskiidetud taotluste arv oli 266 jaheakskiidetud loomade arv 1046. Eesti tõugu hobuste pidamise toetust maksti 2010. a välja194 342 eurot.Eesti maakarja tõugu veiste pidamise toetus2010. a oli 161 Eesti maakarja tõugu veiste pidamise toetuse taotlejat. Toetust taotleti 730 Eestimaakarja tõugu veise pidamiseks. 2010. a toetuse määramise otsused tehti 2011. a alguses.2009. a oli 145 Eesti maakarja tõugu veiste pidamise toetuse taotlejat. Toetust taotleti 710 Eestimaakarja tõugu veise pidamiseks. 2009. a toetuse määramise otsused tehti 2010. a alguses.Heakskiidetud taotluste arv oli 128 ja heakskiidetud loomade arv 660. 2009. a Eesti maakarjatõugu veiste pidamise toetuse eest maksti 2010. a 128 taotlejale välja 128 633 eurot. Lisaksmaksti neljale taotlejale makseid eelmiste toetusaastate eest, kokku maksti juurde 4137 eurot.Eesti raskeveo tõugu hobuste pidamise toetus2010. a oli Eesti raskeveo tõugu hobuste pidamise toetuse taotlejaid 59. Toetust taotleti 196raskeveo tõugu hobuse pidamiseks. 2010. a toetuse määramise otsused tehti 2011. a alguses.2009. a oli Eesti raskeveo tõugu hobuste pidamise toetuse taotlejaid 46. Toetust taotleti 152raskeveo tõugu hobuse pidamiseks. 2009. a toetuse määramise otsused tehti 2010. a alguses.Heakskiidetud taotluste arv oli 46 ja heakskiidetud loomade arv 146. 2009. a taotletud Eestiraskeveo tõugu hobuste pidamise toetust maksti 2010. a välja 46 taotlejale kogusummas 28 942eurot.75

Tori tõugu hobuste pidamise toetus2010. a oli Tori tõugu hobuste pidamise toetuse taotlejaid 225. Toetust taotleti 484 Tori tõuguhobuse pidamiseks. 2010. a toetuse määramise otsused tehti 2011. a alguses.2009. a oli Tori tõugu hobuste pidamise toetuse taotlejaid 169. Toetust taotleti 371 Tori tõuguhobuse pidamiseks. 2009. a toetuse määramise otsused tehti 2010. a alguses. Heakskiidetudtaotluste arv oli 156 ja heakskiidetud loomade arv 351. 2009. a taotletud Tori tõugu hobustepidamise toetust maksti 2010. a välja 65 017 eurot.Ülevaade kontrollide läbiviimisestHilinenult on kohalikku ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotlus esitatud 52 korral.Keskmiselt hilineti taotluse esitamisega 6,8 tööpäeva, kõige rohkem hilineti 17 tööpäeva.Maatõugu veiste puhul kontrollitakse looma olemasolu registris. Hobuste puhul tehakse kontrolletõuraamatute alusel, aga kuna kõik tõuraamatus olevad hobused peaks olema ka PRIA registris,siis eraldi kontrolle otse registriga ei tehta.Maatõugu veiste andmete kontrollimisel tuvastati, et taotlemise ajal ei olnud registris 4 looma.Kohustusaasta lõpuni polnud registris ja ei olnud asendatud 4 looma. Kohapealse kontrollipäeval registris vigu ei leitud.Toetusõiguslike loomade arvust annab ülevaate Tabel 33.Tabel 33. Toetusõiguslike ja puudustega loomade arv 2010. aTõug Toetusõiguslikud PuudusegaEesti tõugu hobune 1457 39Eesti raskeveo tõugu hobune 189 13Tori tõugu hobune 502 30Eesti maatõugu veis 730 58Kokku 2878 140Kohapealses kontrollis tuvastas VTA, et kolme maatõugu veise kohta puudus rendileping, kolmelooma polnud olemas ja üks loom ei olnud nõuetekohaselt identifitseeritud.MAK 2007–2013 raames on aasta-aastalt taotlejate ja toetatud loomade arv kõikide tõugudepuhul suurenenud.Kokku on MAK 2004–2006 ja MAK 2007–2013 raames taotlustel märgitud Eesti maakarjatõugu veiste arv vähenemas kuna paljudel lõpeb eelmisel MAKi perioodil võetud kohustus ninguueks perioodiks ei soovita enam kohustust võtta. Põhjuseks võivad olla uuel MAKi perioodilkehtestatud nõuded (head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, kohustuslikudmajandamisnõuded, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded). Samuti onmaa-elanikkond vananemas ja see võib olla samuti põhjuseks, miks ei soovita uueks 5-aastaseksperioodiks toetust taotleda. Ka kogu üldine majanduslik seis võib olla põhjuseks. Üldinepiimaveiste arv väheneb (kõik veised), sh maakarja tõugu veiste arv. Samas ei ole eesti maakarjatõugu veiste ja ülejäänud veiste suhe muutunud, maakarja tõugu veised moodustavad 10%kõikidest veistest.76

MAK 2004–2006 ja 2007–2013 raames kokku on taotlustel märgitud ja toetatud eesti raskeveohobuste ja eesti tõugu hobuste arv alates 2007. a pidevalt suurenenud. Tori tõugu hobuste arv,kelle kohta on toetust taotletud, suurenes 2007. a kuni 2009. a, kuid 2010. a on veidi vähenenud.Tõuraamatusse kantud ohustatud tõugu loomade arvukusest annab ülevaate Tabel 34.Tabel 34. Ohustatud tõugu loomade arvud seisugaTõud/aasta 2007 2008 2009 2010Eesti hobune 1600 1788 1850 2055Tori hobune 1300 1365 1371 1382(sh TA osas) - 751 755 747Eesti raskeveo hobune 210 223 251 283Eesti maatõugu veis (üldarv) 2173 1920 1838 1515(sh tõuraamatus registreeritud veiseid) 638 421 2 688 667Allikas: VTA, 03.02.2011 seisugaHobuste puhul määrab tõunime aretusühing põlvnemise alusel, kõik antud tõugu loomad onregistreeritud tõuraamatus. Veiste puhul on looma tõu määramise õigus loomapidajal loomaandmeid PRIA registrisse registreerides, kuid kõik need veised ei ole kantud tõuraamatusse,kuna nad ei vasta põlvnemiselt tõuraamatusse registreerimise nõuetele. Tõuraamatusse kantudveiste andmed erinevad varasematest selle poolest, et varem kanti tõuraamatusse kõik loomad,nüüd aga ainult sugulises aretuses kasutatavad loomad. Seega on maatõugu veiste kohta toodudkaks erinevat arvu - üldarv ja tõuraamatus registreeritud veiste arv. Tori tõugu hobuste puhul ontoodud lisaks tori tõugu hobuste üldarvule eraldi välja universaalsuuna populatsiooni (TA)kuuluvate hobuste arv alates 2008. a, kui tõuraamat kaheks osaks jagati. 2008. a saab toetustainult tori universaalsuuna populatsioonile.2.2.3.4 ALAMEEDE 2.3.4 KOHALIKKU SORTI TAIMEDE KASVATAMISE TOETUSAlameetme eesmärkToetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulisekohaliku taimesordi, rukkisordi “Sangaste” säilimine.Taotlusi võeti vastu 3. maist 21. maini 2010, hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 22. maist15. juunini 2010. a. Ainus toetusalune kohalik sort Eesti oludes on “Sangaste“ rukis.Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuseks esitati taotlusi 11 maakonnas, kokku oli 22taotlejat (tabel 53). Taotluse esitamisel hilinejaid ei olnud. Taotletud pind kohalikku sortitaimede kasvatamiseks kokku oli 654 ha, kusjuures enamus (20) taotlejatest olid väiksemassuurusgrupis kui 100 ha.Kohalikku sorti taime kasvatamise toetust saanute arv on kahte aastat omavahel võrreldessuurenenud seitsmelt taotlejalt 22. taotlejani. Pind, millele kohalikku sorti taime kasvatamisetoetust on makstud, on kahekordistunud, olles 2009. a 304,0 ha-d ning 2010. a 654,26 ha-d2 Siin on toodud ainult jõudluskontrolli all olevad veised.77

2009. a taotletud kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust maksti 2010. a välja 9785 eurot.2010. a toetus makstakse välja 2011. a.Toetuse määr on 32,28 eurot/ha kohta aastas.Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse 2010. a. kiideti heaks 2009 a. 7-le 303,16 ha-le ningmaksti 9784,60 eurot.Toetuse osas tehti järelepärimine viiele taotlejale põhjusel, et ei esitatud toetuse saamiseksvajalikke vorme või külvatud sertifitseeritud „Sangaste“ rukki seemnekoguse kohta etikette.Külvatud seemne müügipakendi etikettide esitamata jätmise eest ei määratud toetust kaheletaotlejale. Ühel taotlejal vähendati toetust, kuna „Sangaste“ rukist oli hektari kohta külvatudvähem kui 140 kg. Ühel taotlejal vähendati toetust nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise eestKohapealse kontrollis oli 2 kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse taotlejat, kellest kummalginõuete rikkumisi ei tuvastatud.MAKis 2007–2013 on toodud sihttasemeks perioodi jooksul 10 000 ha-l kasvatada ”Sangaste”rukist.2.2.3.5 ALAMEEDE 2.3.5 POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE HOOLDAMISE TOETUSMeetme eesmärkPoolloodusliku koosluse toetuse (edaspidi PLK) eesmärk on tagada Natura 2000 aladel asuvatepoollooduslike koosluste soodne seisund. Elupaiga ja liigi soodne seisund on määratletudLooduskaitseseaduses. Selle järgi loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui sellelooduslik levila ja elupaiga alad levila piires on muutumatu suurusega või laienemas ja sellepikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselttoimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund onsoodus.Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemastulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigilooduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu jatõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.Poolloodusliku koosluse puhul makstakse toetust puisniidu, puiskarjamaa, rannaniidu,lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, loopealse, kadastiku, nõmme ja aruniidu hooldamiseeest. Toetuse määr ühe hektari puisniidu kohta on 238,07 eurot aastas ja muu poollooduslikukoosluse ühe hektari kohta 185,98 eurot aastas.78

Meetme rakendamineToetuse taotlusi on vastu võetud 2007. a alates. 2010. a võeti taotlusi võeti vastu 3. maist 21.maini, hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 22. maist 15. juunini 2010.Perioodi lõpuks on seatud eesmärk, et meetmega on liitunud 1500 taotlejat. 2010. a määramistejärgse seisuga on kehtiv PLK kohustus 879 taotlejal. Kokku esitati 2010. a 885 poollooduslikukoosluse hooldamise toetuse taotlust 23 500 ha kohta. 2010. a taotluste alusel tehakse määramiseotsused ja väljamaksed 2011. a. 2009. a PLK toetust maksti 2010. a välja 3 821 361 eurot, 2010.aasta toetus makstakse välja 2011. a.Perioodi lõpuks on seatud eesmärk katta toetusega 35 000 ha. Toetavate poollooduslikekoosluste pind on tõusnud 2007. a 15 501 ha-lt 2010. a 22 336 ha-ni. Tüüpide kaupa jagunespindala 2010. a vastavalt 732 ha puisniitu ja 21 604 ha muid kooslusi, millega saavutati perioodilõpu eesmärkidest 24% puisniidu toetamise osas ning 66% muude koosluste osas.27 taotlejat ei olnud läbinud kohustuslikku poolloodusliku koosluse hooldamise koolitust. 24taotlejat esitas avalduse PLK toetusest loobumise kohta, kuna liigniiskusest tulenevalt ei olnudvõimalik nõudeid täita.2010. a lõpetas PLK kohustuse 22 taotlejat. Kohustuse lõpetamise peamiseks põhjuseks olikohustuse üleandmise või asendamise järel kohustuse jäägi jäämine alla 30% algselt võetudkohustusest.Kohapealse kontrolli läbiviimise periood oli 1. juulist 15. novembrini, valimis oli 80 taotlejat.Kohapealset kontrolli teostab delegeerimise alusel Keskkonnaamet, kes kontrollib määrusestning looduskaitseseadusest tulenevate nõuete täitmist.Põhilised kohapealses kontrollis tuvastatud nõuete rikkumised on järgmised: poollooduslikkooslus on tähtajaks hooldamata, niide on hekseldatud ilma Keskkonnaameti nõusolekuta,põlluraamat on esitamata, eelmise aasta niide on ära vedamata. Rikkumiste põhjustena võib väljatuua keerulised ilmastikutingimused; suured pinnad, millel ei suudeta nõudeid täita; taotlejateteadmatus mõnede nõuete osas. Ühel taotlejal oli rohumaa ülekarjatatud ja üks taotleja ei olnudlooma kaitsnud halbade ilmastikutingimuste eest.Kokkuvõttes võib öelda, et meede aitab kaasa Natura 2000 alade soodsa seisundi tagamisele,meetmega toetatud ja seega ka hooldatud pind on perioodi algusest pidevalt suurenenud.Meede aitab säilitada ja suurendada elurikkust ning maastikulist mitmekesisust ja mõningalmääral ka vähendada maade mahajätmist, kuna aitab tagada alade jätkuvat majandamist. Meedesäilitab mingil määral ka kultuuripärandit - PLK hooldamine kui traditsiooniline maahooldusviisaitab tagada traditsioonilist maastiku ilmet, samas ei ole nõuet just traditsiooniliste töövõteterakendamisest (käsitsi niitmine, heina kuivatamine vaaludes jne).Elurikkuse juures tuleb silmas pidada, et ainuüksi üldiste nõuetega majandamine ei saa tagadaliikide kadumise protsessi pöördumist ning antud toetus toetab parema keskkonnaseisundi79

saavutamist, kuid täpsemad liigikaitselised majandamisnõuded peaks olema tagatudkaitsekorralduskava või liigi tegevuskavaga. Lisaks tuleb arvestada, et alati ei ole liikidekahanemise põhjuseks elupaiga kvaliteedi langus. Olulisemaid tulemusi on võimalik saavutadasiiski sihipärase looduskaitselise tegevuse (täpsed liigikaitseliseks tegevuseks vajalikudmajandamisvõtted) ja ekstensiivse põllumajanduse koostöös. Ehkki juba praegu koostabkeskkonnaamet soovitused majandamiseks igale alale eraldi, peaks lähenema igale alale veelgipõhjalikemate soovitustega, kui võimalik. Tähelepanu tuleks pöörata nii hooldatud aladekvantiteedile kui ka hooldamise kvaliteedile.Niitmise ja karjatamise puhul tuleks jälgida, et suured alad ei oleks ainult niidetud või ainultkarjatatud, kuna hooldustüüpide võrdlemisel selgus, et on maakondi, kus üks hooldustüüp onäärmiselt valdav (kuni 99,9%). Niitmise ja karjatamise vaheldamine vastavalt ala vajadusteleaitab luua mitmekesisust.Kuna uute alade lisandumine PLK hooldamise toetusskeemi sõltub tihti ka sellest, kui paljualasid suudetakse eelnevalt vastavasse konditsooni viia, siis peaks tagama piisavataastamisvõimsuse.2.2.4 MEEDE 2.4 LOOMADE KARJATAMISE TOETUSMeetme eesmärkMeetme eesmärk on parandada loomade heaolu, säilitada ja suurendada bioloogilist ningmaastikulist mitmekesisust ja toetada loomade heaoluga ning keskkonnahoiuga arvestavatloomakasvatust.Toetuse määr karjatatava veise ja hobuse kohta on 51,13 eurot aastas, kitse ja lamba kohta 9,20eurot aastas.Meetme rakendamineKokku esitati 2010. a 2496 loomade karjatamise toetuse taotlust 104 465 ühiku (125 752 looma)kohta. Toetust taotleti 96 621 veise, 917 kitse, 25 043 lamba ja 3171 hobuse kohta. 2010. ataotluste kohta tehakse toetuse määramise otsused ja väljamaksed 2011. a.2009. a esitati 2325 loomade karjatamise toetuse taotlust 103 268 ühiku kohta. Toetust taotleti96 714 veise, 2536 hobuse, 488 kitse ja 21 795 lamba kohta. 2009. a taotluste kohta tehtitoetuse määramise otsused ja väljamaksed 2010. a. Loomade karjatamise toetust 2009. ataotlejatele maksti 2010. a välja 5 101 476 eurot. Heakskiidetud taotluste arv oli 2232 jaheakskiidetud ühikute arv oli 100 544.Taotluse esitamisega hilines 84 taotlejat. Keskmiselt hilineti 4,8 päeva, kõige rohkem hilineti 17päeva.Loomade karjatamise toetuse osas tehti kõige rohkem järelepärimisi seoses hobustega, keda eileitud registrist. Toetuse kohapealse kontrolli valimis oli 269 taotlejat. 2010 a. kontrollisidloomade karjatamise nõuded PRIA piirkondlikud inspektorid.80

Toetuse vähendamise ja mittemääramise põhjusteks olid: taotletud ja kindlaksmääratud loomadearvu erinevus, taotletud ja kindlaksmääratud loomade ühikute arv jäi alla 2 ühiku, loomkoormusoli suurem kui 1,4 ühikut rohumaa hektari kohta, taotlus esitati hilinenult, taotletud loomagruppoli mahetunnustatud, rikuti nõuetele vastavuse nõudeid baas- või täiendavaid nõudeid (loomi eikarjatanud taotlusel märgitud arvul 1. juunist 31. augustini, ei peetud karjatamispäevikut,karjamaal puudus piirdeaed, looduslikku rohumaad või poollooduslikku kooslust oli haritud võiväetatud või kasutanud keelatud taimekaitsevahendit).2010. a lõpetas LKT kohustuse 140 taotlejat. Kohustuse lõpetamise peamisteks põhjusteks olidlõpetamine tuvastatud puuduste tõttu ja kohustuse täielik asendamine.Taotlejate arvu suurenemine 2010. a kinnitab loomapidajate järjest suuremat valmisolekutparandada loomade heaolu. Sarnaselt 2009. a küsiti ka 2010. a kõige rohkem toetust veistele.Veiste osakaal oli ca 70% kõigist loomadest, kelle kohta toetust taotleti.Võrreldes registrites olevate loomade arvu karjatamistoetust saanud loomade arvuga (vt Tabel35), selgub, et LKT raames karjatatavate veiste osa võrreldes 2009. a suurenes 1%. Registrisolevatest lammastest karjatatakse nimetatud toetuse raames 81%, hobuseid 49% ja kitsi 44%.Tabel 35. Põllumajandusloomade ja loomade karjatamistoetust saanud loomade arv Eestis2009. a ja 2010. aRegister 2009 ja 2010PRIA loomade register (kõikloomad)Põllumajandusametimaheregistri maheloomadPotentsiaalsed loomad, kesvõivad saada LKT toetust(PRIA loomaderegistrikõikidest loomadest mahaarvatud PMA maheregistrimaheloomad)Loomade arv, kellele ontaotletud LKT toetustLKT toetust saavate(karjatatavate) loomade osa(võrreldesLKTpotentsiaaliga)Veised Lambad Kitsed Hobused2009 2010 2009 2010 2009 2010 2009 2010234 075 234 871 71 258 73 921 2 479 2 958 872721 074 25 997 39 274 42 948 709 885 2 303213 001 208 874 31 884 30 973 1 770 2 073 6 42496 684 96 621 21 795 25 043 488 917 3 17145% 46% 68% 81% 28% 44% 49%Allikas: PRIA loomade registri 31.12.2010 seis; päring 02.03.2011. a hobuste arv PRIA loomaderegistris; PMA maheregistri 31.12.2010 seisSee ei tähenda, et ülejäänud loomi ei karjatata. Kõikidele karjatatavatele loomadele antud toetustei taotleta. Selleks võivad olla erinevad põhjused: ollakse harjutud nagunii loomi karjatama,puudub vajadus täiendavateks kulutusteks seoses karjatamistoetuse nõuetega, ei soovita sidudaend viie aastase kohustusperioodiga, toetuse nõudeid peetakse liiga rangeks, rohumaid napib(ülekarjatamise oht) või on rendimaad jne.Analüüsides loomade arvu 2010. a loomade karjatamise toetuse taotlejate lõikes ( taotlejateloomade arv kokku PRIA loomade registris), selgub, et nimetatud tootjate veistest on LKT81

aames karjatatavad umbes pooled. Kitsedest (93%) ja lammastest peaaegu kõik (95%).Hobuseid ei ole arvesse võetud, kuna loomade registri päringus ei kajastu hobuste arv klientidelõikes.Eestis kasutatavad loomade registrid ei sisalda käesoleval hetkel informatsiooni loomadekarjatamise kohta. Loomapidajad on seotud loomadega, loomapidamishoonega ja karjatamisekskasutatavate rohumaadega. Loomade ja karjatamiseks kasutatavate rohumaade vahel aga seospuudub. Toetuse taotleja märgib taotlusele küll loomade arvu ja põldude loetelu vormile temakasutuses olevad rohumaad, kuid missugustel rohumaadel karjatamine reaalselt toimub ja millisekarjatamiskoormusega, seda infot valdab ainult loomakasvataja, kellel on kohustus pidadakarjatamispäevikut.Vaadeldes 2010. a karjatamiseks kasutatava rohumaa pinna jagunemist valdade lõikes selgub, etsuuremad loomühikute määramised on koondunud sarnaselt eelmise aastaga Kesk-Eestivaldadesse ja Saaremaale (vt Joonis 6). Kogu valla rohumaade pind on arvutatud võttes aluseksrohumaade paiknemist põllumassiividel. Karjatamiseks kasutatava rohumaa pinna osatähtsuse(s.o. karjatamiseks kasutatav rohumaade pind valla kõikidest rohumaadest) arvutamisel koguvalla rohumaadest, on aluseks võetud kliendiregistrist tulevad tegevusvallad ja seetõttu võibosatähtsus olla pisut erinev tegelikust kohapealsest olukorrast.Joonis 6. LKT määratud loomühikute ja karjatamiseks kasutatava rohumaa pinnaosatähtsus kõikidest rohumaadest valla tasandil 2010. aAllikas: PRIA, 22.02.2011. a andmetel82

2.2.5 MEEDE 2.5 VÄHETOOTLIKE INVESTEERINGUTE TOETUS2.2.5.1 ALAMEEDE 2.5.1 KIVIAIA RAJAMISE JA TAASTAMISE TOETUSAlameetme eesmärkKiviaedade rajamise ja taastamise toetuse eesmärk on aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuuriliseja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilimisele. Kiviaedaderajamise ja taastamise kaudu säilitatakse ja suurendatakse maastike esteetilist väärtust, luuakseelupaiku ning suurendatakse bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust.Toetust kiviaia taastamiseks võib taotleda kiviaedadele, mis asuvad või piirnevad vähemalt 80%ulatuses kasutuses oleva põllumajandusmaaga ja on looduses visuaalselt jälgitavad, st säilinudpeab olema vähemalt alumine kivirida. Kiviaiad, millele toetust taotletakse, peavad asumapiirkonnas, kus need on ajalooliselt levinud ning taastamisel tuleb järgida piirkondlikkukiviaedade eripära. Toetuse saamisega kaasneb tootjale 5-aastane kiviaia säilitamise kohustus.Esimeses taotlusvoorus (2008–2009) oli toetuse määr ühe meetri 60–90 cm kõrguse kiviaiataastamise eest 26,20 eurot ja ühe meetri üle 90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 36,75 eurot.Teises taotlusvoorus (2010) olid toetusmäärad vastavalt ühe meetri 60–90 cm kõrguse kiviaiataastamise eest 15,97 eurot ja ühe meetri üle 90 cm kiviaia taastamise eest 24,99 eurot.Meetme rakendamineEsimene toetuse taotlusvoor toimus perioodil 22.12.2008–21.01.2009 ning teine 2.08.2010–16.08.2010.Esimesse taotlusvooru laekus kokku 695 taotlust. Kokku taotleti toetust 6,8 mln euro ulatuses,sellest kiviaedade rajamiseks 1,8 mln eurot. Kuna taotlemiste kogumaht ületas mitmekordseltplaneeritud eelarve (1,28 mln eurot), siis loobuti kiviaia rajamise toetamisest ja toetust määrativaid kiviaedade taastamiseks. Teises taotlusvoorus oli võimalik taotleda ainult kiviaia taastamisetoetust. Kokku esitati teises taotlusvoorus 298 taotlust kogusummas 1 828 828 eurot, mis ületastaotlusvooru eelarve ligi kahekordselt. Kõige aktiivsemad olid Saaremaa taotlejad, kes seekordesitasid 65% taotluste koguarvust. Kokku taotleti toetust 87 266 m kiviaia taastamise eest,Saaremaal 55 638 m eest. Peamiselt olid taotlejateks füüsilised isikud (76 690 m kiviaia eest).Kahe taotlusvooru peale kokku taotleti toetust 993 taotleja poolt 306 545 m kiviaia hooldamisekohta kogusummas 8 650 954 eurot.Toetus määrati mõlemas taotlusvoorus hindepunktide põhjal koostatud paremusjärjestuse alusel.Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistati väiksema toetuse summaga taotlusi. Kokku kiideti2010. a heaks 246 taotlust kogusummas 1 278 233 eurot.Erinevalt esimesest taotlusvoorust toetati seekord enim üle 90 cm kiviaia taastamist, sellekseraldati kokku 859 710 eurot. 60–90 cm kõrge kiviaia taastamiseks määrati 506 735 eurot.Rahuldamata jäeti 47 taotlust, peamiselt eelarve piiri ületamise tõttu (42 taotleja puhul).Ülejäänud taotlused jäeti rahuldamata seetõttu, et kiviaed ei piirnenud vähemalt 80% ulatuses83

nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaaga või kiviaia taastamise asemel oli tegemist kiviaiarajamisega.Järelepärimisi esitati PRIA poolt 2010. a 191, neist korduvaid oli 48 ehk 25%. Järelepärimistekäigus tuli enim täpsustada kiviaia asukohta, kivide päritolu, tuli juurde küsida puuduvaiddokumente.Kohapealseid kontrolle teostavad Muinsuskaitseamet (eelkontrollid) ja PRIA (investeeringu ningjärelkontrollid). Vajadusel teostab PRIA ka täiendavaid kontrolle.Kokku teostas PRIA 2010. a 74 kohapealset kontrolli esimeses taotlusvoorus heakskiidetudtaotlustele. Kontrollide käigus tuvastatud puudustest esines enim taastatud kiviaia mõõtudemittevastavus taotluses näidatule (taastatud oli vähem kui plaanitud), lisaks taastamisel kasutatudkivid ei vastanud määruse § 4 nõuetele. Kaheksal korral rakendati väljamakstava toetuse summavähendamist.Aruandeaastal maksti välja 494 tuhat eurot toetust. Kokku on 31.12.2010 seisuga välja makstud634 559 eurot toetust, mille abil on taastatud 21 648,7 meetrit kiviaeda. Lõplikult on väljamakstud 62 esimese taotlusvooru taotlust 150-st. Esimese taotlusvooru abikõlblikkuse periood(plaanitud tegevuste elluviimist tõendavate dokumentide esitamise ajavahemik) lõppeb 2011aasta juulis ning 31.12.2010 seisuga määratud toetuse summast on välja makstud ca 50%. Seegaon olemas oht, et taotlejad ei jõua ära kasutada neile määratud toetust täies ulatuses.Kiviaia taastamisest täies mahus on loobunud kolm taotlejat. Kokku on perioodil 2007–2010meetme 2.5.1 raames jäetud välja maksmata 20 053 eurot.Meetme eesmärgid on valdavas osas täidetud. Maastike ajaloolist, kultuurilist ja esteetilistväärtust on säilitatud ja on loodud elupaiku 103,8 km ulatuses ning suurendatud maastikulistmitmekesisust. Tuleb nentida, et mõju elusloodusele on väga raske otseselt hinnata, kunakiviaedade bioloogiline väärtus kasvab eelkõige ajas ning 5-aastane kohustuseperiood ontegelike mõjude hindamise jaoks seetõttu lühike. Siiski võib eeldada kiviaedade kaudsetpositiivset mõju elusloodusele ning, et meetme mõju bioloogilisele mitmekesisusele jaelupaikade loomisele ning säilitamisele on positiivne. Seega, arvestades positiivset mõjuelurikkusele ja maastiku ajaloolise, kultuuriloolise ning esteetilise väärtuse säilitamise osas,võiks vastav toetus tulevikus kindlasti jätkuda.2.2.6 MEEDE 2.6 KAITSEMETSA RAJAMISE TOETUS PÕLLUMAJANDUSMAALEMeetme 2.6 raames menetletakse põllumajandusmaa metsastamise toetust. See on MAK 2004–2006 meede, mida kaasrahastatakse EAFRD-st.Taotluste vastuvõtt toimus 14. märtsist kuni 31. märtsini 2010. a. Sel perioodil võeti vastutaotlusi rajatud metsakultuuri hooldamiseks ja juba varem toetuse abil rajatud metsakultuuriühekordse täiendamise toetuse saamiseks. Toetuse täieliku või osalise määramise või taotluserahuldamata jätmise otsused tehti metsakultuuri täiendamise toetusel (edaspidi MET) hiljemalt84

15.08.2010 ja metsakultuuri hooldamise toetusel (edaspidi MEH) hiljemalt 02.01.2011 ningmaksti välja vastavalt hiljemalt 10.10.2010 ja 02.02.2011.Metsakultuuri hooldamise toetus (MEH)2010. a esitati 267 metsakultuuri hooldamise taotlust 809 hektari kohta. Ülevaate füüsiliste jajuriidiliste isikute lõikes annab Lisa 2 tabel 40. Enim taotlejaid oli Viljandi- ja Lääne-Virumaal(vastavalt 39 ja 35). Suurim taotletud pind oli lisaks eelpool nimetatud maakondadele kaJõgevamaal.Metsakultuuri hooldamise toetust määrati 2010. aastal täies ulatuses 245 taotlejale, osaliselt 18taotlejale ning mittemääramise otsus koostati 11 juhul. 2010. aasta märtsis esitatud metsakultuurihooldamise toetuse taotluste alusel maksti 2010. aastal taotlejatele välja 58 831 eurot.Metsakultuuri täiendamise toetus (MET)2010. a esitati 92 metsakultuuri täiendamise toetuse taotlust 258 hektari kohta. Ülevaatefüüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes annab Lisa 2 tabel 41. Enim taotlejaid oli Viljandi- jaJõgevamaal (vastavalt 14 ja 13). Neis maakondades taotleti toetust ka suurimale pinnale.Metsakultuuri täiendamise toetust taotles 2010. a 92 taotlejat. Heakskiidu said nendest 74taotlust 205 ha kohta. 2010. a määrati toetust täies ulatuses 63 taotlejale, osaliselt 11 taotlejalening mittemääramise otsus koostati 19 juhul.Kokku määrati toetust 26 188 eurot, mis maksti kõik 2010. a ka välja.MET 2010 taotlusvoorus esinenud puudused: MET toetuse raames pole esitatud soetusdokumente (12 taotlejat); Antud põllu kohta täiendamistoetust ei määrata, kuna kohapealse kontrolli käigus onkindlaks tehtud, et metsapuutaimede arv on üle 20% väiksem rajamistoetuse taotluselnäidatud või rajamistoetuse kohapealses kontrollis kindlaks tehtud metsapuude arvustvõi üle 20% väiksem 2000 metsapuutaimest hektari kohta (5 taotlejat); Täiendamistoetust ei määrata, kuna nõuetekohases metsapuutaimede soetamisttõendavas dokumendis kajastuv metsapuutaimede arv on üle 20% väiksemmetsakultuuri täiendamistoetuse taotlusel näidatud hukkunud või eelkontrolliskindlaks tehtud hukkunud metsapuutaimede arvust (4 taotlejat); Antud põllu kohta täiendamistoetust ei määrata, kuna hukkunud metsapuutaimi onalla 25% metsakultuuri rajamise toetuse taotlusel esitatud metsapuutaimede arvust võimetsakultuuri rajamise aastal kohapealses kontrollis kindlakstehtud metsapuutaimedearvust (1 taotleja); Täiendamistoetust on vähendatud 10%, kuna nõuetekohases metsapuutaimedesoetamist tõendavas dokumendis kajastuv metsapuutaimede arv on 10-20% väiksemmetsakultuuri täiendamistoetuse taotlusel näidatud hukkunud või eelkontrolliskindlaks tehtud hukkunud metsapuutaimede arvust (2 taotlejat); MET toetuse osas tehti järelepärimine 18 taotlejale seoses soetusdokumentidega (13taotlejal ebatäpsed ja 5 taotlejal tähtajaks esitamata);85

Metsastamistoetuse kohapealsete kontrollide valimites oli kokku 56 taotlejat,kontrolli läbiviimise periood oli 30. aprillist 1. novembrini; MET toetusgrupi kohapealses kontrollis kontrollitakse kahte põhielementi -metsastatud ala pinda ning metsapuutaimede arvu.MEH 2010 taotlusvoorus esinenud puudused: Põllule on MEH toetust juba 4 korda makstud (8 taotlejat); Antud põllu kohta hooldustoetust ei määrata, kuna hooldus ei ole teostatud kogu põlluulatuses (5 taotlejat); Hooldustoetust vähendatakse taotletud pindala ja kindlakstehtud pindala kahekordsevahe väärtuse võrra, kuna taotletud ja kindlakstehtud pindala erinevus on üle kahehektari või 3%, kuid mitte üle 20% kindlakstehtud pindalast (4 taotlejat); Toetust ei maksta, sest vähendamised on viinud toetussumma nullini (3 taotlejat).2010. a tehtud otsuste peale laekus kokku 3 vaiet: Vaidlustati toetuse rahuldamatajätmine. Rahuldamata jäeti põhjusel, et taimedesoetusdokumentides kajastuv metsapuutaimede arv on üle 20 % väiksem kontrolliskindlaks tehtust. Vaidlustati toetuse tagasinõudmise otsus. Tagasi nõuti, sest peale kohustusperioodilõppu on kindlaks tehtud, et metsakultuuri kogupindala on vähenenud üle 20 %. Vaidlustati toetuse tagasinõudmise otsus. Tagasi nõuti, sest peale kohustusperioodilõppu tehti kindlaks, et metsapuutaimede arv on vähenenud alla 1600 metsapuutaimeha kohta.Kõik 3 vaiet jäid rahuldamata.Kohapealsetes kontrollides tuvastatud põhilised nõuete rikkumised: hooldustoetus – hooldus eiole teostatud kogu põllu ulatuses; täiendamistoetus – hukkunud metsapuutaimi pole asendatuduutega, hukkunud metsapuutaimi alla nõutud määra.2010. a kontrolliti esmakordselt taotlejaid, kelle kohustusperiood oli vahetult lõppenud –kohustus võetud 2005. a. Kontrollide käigus tuvastati taotlejaid, kelle metsastatud alad eivastanud määruses kehtestatud nõuetele: Rajatud metsakultuuri kogupindala on vähenenudrohkem kui 20% - 1 taotleja; kohapealses kontrollis kogu puude arv põllul 1 ha kohta on alla1600 puu – 1 taotleja.2.2.7 MEEDE 2.7 NATURA 2000 TOETUS ERAMETSAMAALEMeetme eesmärkToetusega aidatakse kaasa Natura 2000 erametsamaa säästvale kasutusele, kompenseerideserametsaomanikele Natura 2000 metsaalade majandamisel saamatajäänud tulu.86

Natura 2000 erametsamaa toetusel (edaspidi NAM) on kaks erineva toetusmääraga gruppi: Sihtkaitsevööndis asuv metsaala – 109,93 eurot hektar; Natura 2000 piiranguvöönd või hoiuala – 60,08 eurot hektar.Natura 2000 alad2010. a lõpust alates kuulub Natura 2000 võrgustikku Eestis 66 linnuala kogupindalaga 1 259200 ha ja 542 loodusala kogupindalaga 1 149 000 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvadosaliselt või täielikult, on Natura 2000 alade pindala kokku 1 475 200 ha, millest ligi pool jääbmerealale. Natura 2000 alale jäävaid erametsamaid oli 2010. aastal 90 001 hektarit.Toetusõiguslikust metsamaast jääb 70 617 ha piiranguvööndisse või hoiualadele ja 19 384 hasihtkaitsevööndisse.Kaitsealused liigid NAM toetusõiguslikel aladelKõige sagedamini esineb kaitsealuseid liike Hiiu (601 liiki 788 hektaril) ja Põlva (128 liiki 257hektaril) maakonna 2009. a NAM määratud aladel. Esinemissageduselt järgnevad Harju-, Võru-,Saare- ja Läänemaa, toetust saanud erametsa pindala jääb neis maakondades 2324 kuni 5246hektarini. Kõige harvem esineb kaitsealuseid liike Ida-Virumaal ja Jõgevamaal, kuna seal on kaNAM määratud pind 2009. a vaid 280 ja 318 hektarit, kuigi toetusõiguslikku erametsamaad onneis maakondades ~1000 ha. Kõige sagedamini esines NAM määratud aladel III kaitsekategooriataimeliike (2108 korda). Järgnevad II ja III kaitsekategooria loomaliigid ning II kategooriataimeliigid. Kaitsealuseid samblaid leidub kuue maakonna Natura 2000 erametsamaadel, Ikaitsekategooria samblaid vaid kahel juhul.AnalüüsNatura 2000 toetus erametsamaale on üheaastane ja toetuse taotlus tuleb esitada igal aastal. 2010.a laekus 3 486 NAM taotlust, mis on 1 107 taotlust rohkem võrreldes 2009. a esitatud taotlustearvuga. 2010. aasta taotlejatest 2 204 on taotlenud toetust ka 2009. a. Ülejäänud 1 282 taotlejaston 177 taotlenud toetust 2008. aastal. Seega on 2010. aastal esmakordselt NAM taotlejaid 1 105.Nende 177 taotleja puhul, kes taotlesid toetust aastatel 2008 (251 ha SKV-s; 1 243 ha PV-s) ja2010 (195 ha SKV-s; 1 442 ha PV-s), võis 2009. aastal mittetaotlemise põhjuseks ollaarusaamatus või teadmatus, et toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada igal aastal uuesti.2009. a oli 2 379 taotlejat, kellest 2 356 määrati toetus kogusummas 2 412 442 eurot. 2008. amoodustas määratud hektarite arv 39% eesmärgiks seatust (61 300 ha), 2009. a 57% ja 2010.aasta taotlusandmete alusel juba 75%.87

Joonis 1. 2010. a toetusõiguslik, 2009. a kohta määratud ja 2010. a taotletud erametsamaapind maakonniti (EMK 01.03.2011 ja 11.03.2011 kaardikihi andmetel)Allikas: PMK 2010. a seirearuanneKui omavahel võrrelda 2009. a ja 2010. a taotlusvooru, siis nähtub, et NAM toetuse populaarsustaotlejate seas on kasvava tendentsiga. Oluline roll sellises kasvutendentsis on kindlasti kaPõllumajandusministeeriumi eestvedamisel toimuvatel iga-aastastel maakonnapõhistel MAK2007-2013 II telje pindalatoetuste infopäevadel. Meetme populaarsuse kasv on toimunud niitaotlejate arvu kui ka toetusõigusliku pinna osas. Sellest võib järeldada, et NAM toetuseolemasolu ja selle rahastamine maaelu arengukavast on olnud asjakohane ning meede on omaolemasolu igati õigustanud. Kui 2009.a taotles NAM toetust 2384 taotlejat, siis 2010.a oli see arvkasvanud enam kui 1000 taotleja võrra. Taotlejate arvuga koos suurenes ka taotletudtoetusõiguslik pind. Numbritesse panduna oli kasv järgmine: 2009.a taotleti toetust u 35,718 hale,2010. a esitati taotlusi enam kui 10 000 ha võrra suuremale pinnale. Lisades siia juurdekehtiva MAK 2007–2013 saavutustasemed, mis taotlejate osas on 5000 ja kogupindala osas61 300 ha, näeme, et arengukava perioodi lõpuks on võimalik need saavutustasemed täita võijõuda nende täitmisele väga lähedale.2010. a määrati ja maksti välja toetus 2009. a taotletu osas. Määramisotsused tehti 2356taotlejale, heakskiidetud pinna suurus oli 34 847 hektarit. 2010. aastal kokku välja makstudtoetuse summa on 2 426 123 eurot.Taotluse esitamisega hilinesid 313 taotlejat. Keskmiselt hilineti 5,9 tööpäeva, kõige rohkemhilineti 17 tööpäeva.Natura erametsamaa taotlemise peamised probleemid 2010. aastal ja kohapeale kontroll2010. a peamiselt esinenud probleemid NAM taotlemisel olid järgmised: taotlusdokumendid eiolnud korrektselt täidetud (allkiri või isikukood puudu, taotlus esitatud vanal vormil), osad88

vajalikud dokumendid puudu (kaasomanike nõusolek puudu, pärimisasjad pooleli, taotleja ei olemaa omanik, jm.), kaardiprobleemid (korrektne metsaala kaart puudu, kui kasutati 2009.a. kaarti,siis võisid pinnad olla muutunud, kahel eelneval aastal on olnud ala KKR kaardil, 2010.a.millegipärast enam polnud, taotleja taotles toetust suuremale alale kui lubas KKR kaart) jataotlejad esitasid ühe taotlusperioodi ajal erinevate kanalite kaudu mitu identset taotlust. 2010.aastal esitati NAM osas 10 vaiet, millest 3 said vaide rahuldamise otsuse, 2 osalise rahuldamiseotsuse ja 5 vaide rahuldamata jätmise otsuse.NAM toetuse raames teostab kohapealseid kontrolle SA EMK, kellele on kontrolli funktsioondelegeeritud. Kontrollitakse NAM määrusest tulenevaid nõudeid, samuti metsaseaduse jalooduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid.Natura 2000 erametsamaa toetuse kohapealse kontrolli valimite nimekirjas oli 304 taotlejat.Kontrollide läbiviimiseks planeeriti ajavahemikku 2010. aasta 13. augustist 31. detsembrini,hiljem pikendati lõppkuupäeva 31. jaanuarini 2011.Kontrolli tulemusi pole veel kokku võetud, ülevaate rikkumistest saab Erametsakeskusest pärasttoetuse määramisotsuste tegemist.TeavitustegevusToetuse teemadel on ilmunud selgitavad artiklid SA Erametsakeskuse poolt välja antavaslisalehes „Sinu mets“ ning Maalehe vahel ilmuvas metsalehes. Sarnaselt varasemate aastategakorraldas PRIA koostöös Põllumajandusministeeriumiga ka 2010. a pindalatoetuste taotlusvoorueelselt infopäevi. Infopäevade korraldusse olid kaasatud Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES)ning kohalikud põllumajanduskonsulendid. Pindalatoetuste infopäevad toimusid igas maakonnas.Nende koolituspäevade raames tutvustati põgusalt ka Natura 2000 toetust erametsamaale.Sihtasutus Erametsakeskus korraldas 2010. a NAM taotlejatele lisaks 5 infopäeva ajavahemikul26. – 30. aprill 2010. a. Infopäevad toimusid Pärnu-, Harju-, Lääne-Viru, Võru- ja Tartumaal.2009. a NAM toetust taotlenud metsaomanikele, kelle e-mail oli EMK andmebaasis olemas,saatis EMK meeldetuletava e-maili 2010. a kevadel (Info EMK-st 19.01.2011. a kirjavahetus).Järeldused ja soovitused tulevikuksAlates meetme avanemisest 2008. aastal on Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlejate arv jataotlusaluse metsamaa pind nii sihtkaitsevööndis kui ka piiranguvööndis või hoiualalsuurenenud. Järjest tõhusam teavitustöö ja metsaomanike kasvav huvi majandada oma metsasäästlikult, tagab ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku aladel linnu-, looma- ja taimeliikide ningelupaikade ja kasvukohtade säilimise.Tulevikku silmas pidades on alljärgnevalt ära toodud mõningad olulisenad ettepanekud, mismuudaks NAM toetust lihtsamaks:Vältimaks taotlemisel tehtavaid vigu (kasutatakse varasema aasta vormi või kaarti jt), võiksEMK kaaluda edaspidi sarnaselt PRIA-ga pindalatoetuste taotlemisega saata erametsaomanikelenn. eelinfoga taotlusdokumendid (toetusõigusliku ala suurus, kaart).89

Hindamise tõhusamaks läbiviimiseks on kõikide osapoolte (PMK, SA EMK, PRIA, PM jt) vahelvajalik kokku leppida SA EMK poolt esitatavate andmete sisu ja vorm. Nt PMK-le tabelkujul jakaardil esitatud andmed peaksid olema identsed selles tähenduses, et kaardikihtidelt ei puudukstabelis olevaid objekte. Andmete sisestus andmebaasi (või SA EMK tehtud päringud omaandmebaasist PMK jaoks) peaks olema üheselt kokku lepitud. Siis ei teki olukorda, et taotlejalaadress puudub või on aadressiks nt. Luha 4, mis ei võimalda hindajal kõiki andmeid hindamiselkasutada (nt maakonna alusel). Hindajale esitatavad andmeveerud peavad olema andmeteuuendamisel samad ning sama kuupäeva seisuga esitatud andmed (nt PMK-le ja PRIA-le)peaksid samuti olema ühesugused.Kõikidel taotlejatel peaks olema andmetabelis lisaks taotlusenumbrile ka PRIA ID. Seevõimaldaks andmete ristkasutust PRIA põllumajandusloomade registri ningpõllumajandustoetuste ja põllumassiivide registriga.Teavitus NAM toetusega seoses 2010. a oli piisav nendele metsaomanikele, kellel oli varasemtoetuse taotlemise kogemus või kes omasid infot Natura 2000 aladega seoses. Metsaomanikud,kes on liitunud kohaliku metsandusorganisatsiooniga (metsaselts, -ühistu, -liit vmt.) ja tegelevadaktiivselt metsa majandamisega, on NAM toetusest kindlasti teadlikud. Paljud maa- jametsaomanikud (eakad inimesed; isikud, kes elavad oma metsaomandist eemal jne.) ei oleteadlikud oma maade paiknemisest Natura 2000 aladel. Neid maaomanikke on tõenäoliseltteavitatud aastaid tagasi kui Natura alad kinnitati, kuid nüüd tuleks kõiki maaomanikke taaskordteavitada. Ebapiisav info võib tekitada üldist vastumeelt Natura 2000 alade osas. Inimesed ei olekursis nende aladega seonduvatest piirangutest (looduskaitseseadus, metsaseadus jt.) ega kapakutavatest toetustest, mis kompenseerivad alalt saamata jäänud tulu. 2011. a jaanuaris saatisEMK kõikidele (mitte ainult Natura 2000 metsaomanikele) metsaomanikele teavituskirja EMKpoolt pakutavatest nõu, abi ja toetuste võimalustest. Kirjas olid toodud nii EMK kontaktandmedlisainfo saamiseks kui ka maakondlike tugiisikute kontaktid (e-mail, telefon). Täiendavalt onEMK planeerinud 2011. a aprillis saata veel eraldi teavituskiri Natura 2000 erametsaomanikeleseoses NAM taotlusperioodi lähenemisega. EMK teavitustöö on aastatega aina tõhusamaksmuutunud. Ettepanek veelgi tulemuslikumaks teavitamiseks: KKA peaks saatma kõikideleNatura 2000 aladele jäävatele maaomanikele informeeriva paberkirja või e-aadressi olemasolule-kirja. Kirjas tuleks maaomanikule teada anda tema maade paiknemisest Natura 2000 alal,viited vastavale seadusandlusele, loetleda erinevad toetusvõimalused ja kontaktandmed (KKA,SA EMK), kust saab soovi korral täpsemat infot. 2011. a.2.2.8 NÕUETELE VASTAVUSNõuetele vastavus on kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- jakeskkonnatingimuste, sh püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmine. Nõuetelevastavuse süsteemi eesmärgiks on tagada, et täies mahus toetusi saavad ainult needpõllumajandustootjad, kes järgivad keskkonna-, loomade heaolu-, rahva- ja taimetervise ningpõllumajandusmaa head korras hoidmise nõudeid.Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused (HPK) kehtestab iga riik ise arvestades oma riigieripära ja olukorda. Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 lisa III annab ette teemad: mulla90

erosioon, mulla orgaaniline aine, mulla struktuur, minimaalne hooldustööde tase ning veekaitseja –majandus. HPK nõuded on kinnitatud põllumajandusministri 17.02.2010 a määrusega nr 11„Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustusetäitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ningpüsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord.“ 2010. a lisandus 3 uutnõuet: hekseldamise piirang looduskaitsealusel rohumaal, põllumajandusmaal asuva loodus- võimuinsuskaitse all oleva objekti rikkumise või hävitamise keeld ning nõue omada veeerikasutusluba.2010. a on Eesti oma püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitnud. 2005. a oli Eestipõllumajandusmaa ja püsirohumaa suhtarv 26,62% ehk sellise protsendi moodustas püsirohumaakogu põllumajandusmaast. Alates 2005. aastast on igal aastal püsirohumaa osakaal suurenenudning 2010. a on suhtarvuks 29,88 %.Kohustuslikud majandamisnõuded (KM) tulenevad nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 lisa IIsmääratletud kehtivatest Euroopa Liidu õigusaktidest. Tegemist on juba varemalt õigusaktidegakehtestatud nõuetega. Kehtivate nõuete järgimine ja kontroll nõuetele vastavusega seosesrakendub järk-järgult. 2009. a rakendusid keskkonna (KM 1 – 5) ja loomade identifitseerimisening registreerimise (KM 6 – 8) nõuded ning 2011. a lisanduvad rahva-, looma- ja taimetervise(KM 9 – 12) ning loomahaigustest teatamise (KM 13 – 15) valdkonna nõuded. Kohustuslikudmajandamisnõuded on avaldatud Põllumajandusministeeriumi, PRIA ja kontrolliasutustekodulehekülgedel.Nõuetele vastavus kehtib järgmiste MAK 2007–2013 toetuste taotlemisel: Meede 2.1 – Ebasoodsamate piirkondade toetus Meede 2.2 – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Meede 2.3 – Põllumajandusliku keskkonnatoetuse 5 alameedet: keskkonnasõbralik majandamine mahepõllumajanduslik tootmine ohustatud tõugu looma pidamine kohalikku sorti taimede kasvatamine (Sangaste rukis) poolloodusliku koosluse hooldamine Meede 2.4 – Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus Meede 2.7 – Natura 2000 toetus erametsamaalePõllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlejad peavad lisaks HPK ja KM nõuetele täitma kaväetiste - ja taimekaitsevahendite (VTK) kasutamise miinimumnõudeid. VTK nõuded onavaldatud kodulehtedel ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse määruse lisas.Nõuetele vastavuse süsteemi raames kontrollitakse kohapeal 1% otsetoetuste ja 1% maaeluarengukava 2007–2013 toetuste taotlejatest. 2010. a viisid kontrolle läbi PRIA, KKI, VeterinaarjaVTA ning PMA. Kontrolli aluseks on vastavalt ettenähtud korrale ja riskianalüüsile tehtud91

valim, kuhu 2009. a kuulus 168 ning 2010. a 283 toetuste taotlejat. VTK miinimumnõuetekontrollivalimis, mida kontrollivad KKI ja PMA, oli 2009. a 39 ja 2010. a 40 taotlejat. Vihjetepõhjal võeti kontrolliasutuste peale kokku lisavalimisse 2009. a 27 ja 2010. a 55 taotlejat.Vihjeid laekus peamiselt niitmata alade ja loomade registreerimise ja identifitseerimise kohta.2010. a tuvastati kokku 502 nõuete rikkumist, millest osa leiti valimiväliselt järelevalveasutustetavakontrollide raames tehtud kontrollide käigus. Ülevaate rikkumistest annab Tabel 36.Tabel 36. Nõuete rikkumised 2010. aNõueEnne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vähemalt üks kord enne 31. juulitniidetud või on seal karjatatud loomi. 31. juuliks on niide koristatud või hekseldatud. PLKsh. Kuni 5 meetri laiune rohumaa riba, millele taotletakse KSM-i, peab olema vähemaltüks kord enne 20. augustit niidetud või on seal karjatatud loomi.Loomapidaja edastab PRIAle nõutud vormis andmed oma veiste, lammaste ja kitsedemärgistamise, liikumise, hukkumise, kadumise, tapmise (oma tarbeks lihaks, lihakstapamajas, hädatapp, kontrolltapmine), Eestist väljaviimise või Eestisse sissetoomisekohta EL liikmesriigist või ühendusevälisest riigist 7 päeva jooksul alates eelpool loetletudsündmuse toimumisest.Põllumajandusmaal tehtavad tegevused kantakse «Veeseaduse» § 261 lõike 7 aluselpõlluraamatusse.Põllumajandusmaal kasvatatakse põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandudvõi istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid javältides seejuures umbrohu levikut, või hoitakse põllumajandusmaad alates 15. juunistmustkesas.Loomapidaja peab nõuetekohast arvestus tema poolt peetavate veiste, lammaste, kitsedeja sigade üle ning säilitab arvestusdokumendid kolme aasta jooksul alatespõllumajanduslooma karjast väljaliikumise, hukkumise, kadumise ja tapmise päevast.Looduskaitseseaduse §-de 10 ja 11 alusel kaitse alla võetud loodusobjektil ja looduslikulrohumaal peab rohumaa olema vähemalt üks kord niidetud enne 20. augustit või on sealkarjatatud loomi. Kuni 5 meetri laiune rohumaa riba, mille kohta taotletaksekeskkonnasõbraliku majandamise toetust, peab olema vähemalt üks kord enne 20.augustit niidetud või on seal karjatatud loomi.Lammas ja kits peavad olema identifitseeritavad nõuetele vastavalt ja märgistatakse kuuekuu jooksul alates looma sündimise päevast või enne nimetatud tähtaja möödumist loomaühest karjast teise või tapamajja viimise korral.Taotleja koostab või vajadusel uuendab hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. juunikspõllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaani.Põllumajandusmaal peab järgima «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse»6. peatükis sätestatud tuulekaera tõrjeabinõusid.Veis peab olema identifitseeritav nõuetele vastavate kõrvamärkidega, mis kinnitatakseveise kummassegi kõrva 20 päeva jooksul alates looma sündimise päevast või ennenimetatud tähtaja möödumist looma ühest karjast teise või tapamajja viimise korral.Veise, lamba, kitse kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise korral peabloomapidaja täitma nõutud vormi ja esitama selle PRIA-le kahe päeva jooksul arvateskõrvamärgi kadumisest või loetamatuks muutumisest ja kinnitama põllumajandusloomaleuue kõrvamärgi seitsme päeva jooksul arvates selle Jõudluskontrolli Keskusestväljastamisest.Loomapidaja omab karjas oleval veisel täidetud veisepassi, selle kadumise, loetamatuksmuutumise või selles vigade avastamise korral esitab loomapidaja taotluse uueveisepassi saamiseks PRIA-le seitsme päeva jooksul asjakohase sündmuse toimumisestarvates.Loomapidaja peab PRIA-s registreerima veiste, lammaste, kitsede ja sigade pidamisekskasutatavad loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad.Tegevusvaldkonna või registriandmete muutumisel, loomapidamise lõpetamisel, peabloomapidaja esitama sellekohased andmed kirjalikult PRIA-le seitsme tööpäeva jooksulmuudatustest arvates.Tuvastatudrikkumisi14712441352926141313111110792

Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidlamahutama vähemalt nende 8 kuu sõnniku ja virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahutakaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. 6Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlateleesitatavatele nõuetele.VTK: Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidlamahutama vähemalt nende 8 kuu sõnniku ja virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahutakaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. 6Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlateleesitatavatele nõuetele.Siga peab olema märgistatud nõuetele vastavalt, kui on liikunud väljaloomakasvatushoonest või -rajatisest või loomade pidamiseks piiritletud alalt, kus siga 2sündis.Põllumajandusmaa, millele taotleja toetust ei taotle, peab olema hooldatud, kasutadesselliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut2ning võimaldavad seda maad kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusegategelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil.VTK: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikutsõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud 2kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni.Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas,siis peab tal olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek alljärgnevate tegevustejaoks loa taotlemisel: 1) väikeehitise, sh lautri või paadisilla ehitamiseks 2) ehitusloale,1projekteerimistingimustele 3) uue veekogu, mille veepeegli pindala on suurem kui 5 m2,rajamiseks, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekutväikeehitise ehitamiseks.Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikutsõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud 1kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni.VTK: Kasutada tohib ainult Eestis turule lubatud taimekaitsevahendeid. 1Juba aastaid on rikkumiste edetabeli I kohal olnud põllumajandusmaa niitmata ja hooldamatajätmine. II koha on 2010. a saanud põllumajandusloomade märgistamistest, liikumisest jmstegevustest 7 päeva jooksul PRIAle nõutud vormis teatamata jätmine. Sama nõude rikkumisituvastati palju ka 2009. a. Kuna selle nõude eiramine tuleb kohe välja PRIApõllumajandusloomade registrist, siis taotlejad peaks selle nõude järgimisel olema eriti hoolikad.Viimastel aastatel on loomapidajate teadlikkus selle nõude järgimise vajalikkusest küll kasvanud,kuid võib eeldada, et selle nõude rikkumisi tuvastatakse ka järgmistel aastatel palju. Loomademärgistamise ja liikumise nõuete rikkumised moodustavad ka teistes liikmesriikides kõigekaalukama osa kõikidest nõuete eiramistest.Nõuete rikkumise hindamisel arvestatakse rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust. Esmakordserikkumise korral vähendatakse toetust maksimaalselt 5%. Kui tegemist on korduva rikkumisega,vähendatakse toetust 3–15%. Äärmusliku rikkumise või korduvate tahtlike rikkumiste puhul võibtoetustaotluse täismahus rahuldamata jätta.Esmase vähendamisega taotlejatest 2009. ja 2010. a võrdluses annab ülevaate Tabel 37.Tabel 37. Esmase vähendamisega taotlejate arv vähendamise % kaupa 2009. ja 2010. aAastaEsmaseTaotlejate arv esmase vähendamise % kaupavähendamisegataotlejad kokku 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 9% 12% 14% 15% 25% 28% 100%2010 321 63 2 214 7 33 0 0 1 2 2 2 1 1 12009 275 37 0 178 5 50 1 1 1 0 0 2 1 0 193

Esmaste vähendamiste puhul on taotlejad arvesse võetud ühekordselt, kuid vähendamise %leidmisel kõik taotlejad, kellel on leitud mingi esmane vähendus %. Tulenevalt eelnevast võivadneed arvud erineda. Tabelist on näha, et 2010. a on esmaseid rikkumisi mõnevõrra rohkem kui2009. a, kuid keskmine toetuse vähendusprotsent on vähenenud: rohkem on 1% vähendamisining vähem 5% vähendamisi. See, et 3% toetuse vähendamisi on kõige rohkem, on ootuspäraneja kinnitab, et kontrollisüsteem ning valim on üles ehitatud adekvaatselt.Korduvatest rikkumistest ja tahtlikest rikkumistest annavad ülevaate Tabel 38 ja Tabel 39.Tabel 38. Korduva rikkumisega taotlejate arv vähendamise % kaupa 2009. ja 2010. aTaotlemisaastaVähendamise %Nõude osas on tuvastatud ühekordne korduvrikkumine94Nõude osas ontuvastatud vähemaltkahekordne korduvrikkumine3% 6% 7% 9% 12% 14% 15% 3% 9% 15%2010 7 0 0 15 3 2 11 2 0 42009 1 1 1 5 0 0 4 0 1 0Nõuetele vastavuse süsteemis rikkumiste korduvuse arvestamine on võimalik olnud alates 2009.a. On ilmne, et sama rikkumise korduva rikkumise tuvastamine hakkab aasta-aastalt suurenema.Kui vähendusprotsent on jõudnud 15ni, teavitab PRIA põllumajandustootjat, et sama rikkumiseveelkordsel tuvastamisel käsitletakse rikkumist juba tahtlikuna ning vähendusprotsendid on 15 –100%.Tabel 39. Tahtlikud rikkumised 2009. ja 2010. aAastaTahtlike rikkumiste arv25% 28% 100%2010 1 1 12009 1 0 1Tahtliku rikkumisena on 2009. a käsitletud 2 ja 2010. a 3 juhtu. Mõlemal aastal on 1 taotlejajäänud ilma kogu taotletud toetusest. Tahtlikke rikkumisi ei määrata kergekäeliselt ja tegemist onjuhtudega, kus taotlejatel polnud teadlikult plaanis nõudeid täita.Nõuete rikkumistest toetusliikide kaupa annab ülevaate Tabel 40.Tabel 40. Nõuetele vastavuse nõudeid rikkunud MAK 2007-2013 taotlejate arv toetusliigitiToetusliikNõudeid rikkunud taotlejate arv2010 2009Ebasoodsamate piirkondade toetus 258 174NATURA 2000 toetus põllumajandusmaale 94 64Keskkonnasõbralik majandamine 144 86Mahepõllumajandusliku tootmise toetus 100 42Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 56 29NATURA 2000 toetus erametsamaale 53 22Loomade karjatamise toetus 187 130Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 86 54Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus 1 0Tabel annab toetuste kaupa taotlejate arvu, kui mitmel taotlejat on 2009. ja 2010. a tuvastatudnõuetele vastavuse rikkumisi. Kõige enam rikkumisi on leitud just nende toetuste puhul, kus oli

ka kõige rohkem taotlejaid ning selle tabeli põhjal ei saa järeldada, et nt ebasoodsamatepiirkondade toetuse taotlejad rikuvad nõudeid kõige enam. On näha, et enamuse toetusliikidepuhul on 2010. a tuvastatud rikkumisi poole rohkem kui eelmisel aastal.Nõudeid rikkunud taotlejate arvust ettevõtlusvormi ja kasutatava maa suurusgruppide kaupaannab ülevaate Tabel 41.Tabel 41. Nõudeid rikkunud taotlejate arv ettevõtlusvormi ja kasutatava maa suurusealusel 2010. aFüüsilised Juriidilised Maa suurusgruppisikud isikud alla 10 ha 10-100 ha üle 100 haEsmased rikkumised 92 229 53 181 87ühekordsed korduvadrikkumised15 22 8 13 16kahekordsed korduvadrikkumised0 6 1 1 4Tahtlikud rikkumised 0 3 0 1 2Tabel annab ülevaate nõudeid rikkunud taotlejatest ettevõtlusvormi ja kasutatava maa suurusealusel. Esmaste ja ühekordsete korduvate rikkumiste puhul võib öelda, et rikkumiste jaotumiselkasutatava maa pindala järgi ükski suurusgrupp teistest esile ei tule. 10 – 100 ha taotlejaid on kasuhteliselt kõige rohkem. Silma hakkab see, et kahekordsed korduvad ja tahtlikud rikkumised onmääratud suuremat pinda maad kasutavatele juriidilistele isikutele.95

2.3 MAK 3. TELJE MEETMETE RAKENDAMINEMaapiirkondade elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisesoodustamisele on suunatud MAK 3. telg, selleks toetatakse külade uuendamist ja arendamistning maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamist. 3. telje raames kavandatavate meetmeteabil saavutatakse eesmärgid läbi kogukonna aktiivsuse suurendamise ningmittepõllumajandusliku ettevõtluse arendamise. Maapiirkondades parendatakse ningkaasajastatakse külade infrastruktuuri, kultuuri- ja arhitektuuripärandit, ühishooneid ningmitmekesistatakse sealset ettevõtlust mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.2010. a võeti MAK 3. telje raames vastu 875 taotlust kogusummas 64,1 mln eurot, mille abilplaanitakse teha investeeringuid 109,6 mln euro ulatuses. Kiideti heaks nii 2009. a kui ka 2010. aesitatud projektid. Kokku määrati aruandeaastal 546-le projektile toetusi 26,8 mln euro ulatuses,millest 12,9 mln eurot moodustas meetme 3.1 taotlejatele määratud toetus ning 14 mln eurotmeetme 3.2 taotlejatele määratud toetus. 569-le projektile maksti välja 18,1 mln eurot toetusi,millest 13,5 mln eurot eraldas EL ja 4,5 mln eurot Eesti riik (vt Lisa 3 tabel 1)Kokku laekus perioodil 2007–2010 MAK 3. telje raames 2 607 taotlust toetussummas 169,4 mlneurot. Määrati 77,6 mln eurot toetust 1 519-le projektile (vt Lisa 3 tabel 2). 952-le projektileteostati väljamakseid kogusummas 37,1 mln eurot, sellest 16,8 mln eurot maksti meetme 3.1taotlejatele ja 20,3 mln eurot meetme 3.2 taotlejatele.2.3.1 MEEDE 3.1 MAJANDUSTEGEVUSE MITMEKESISTAMINE MAAPIIRKONNASMeetme eesmärkMeetme üldeesmärk on maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkusesuurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise (eelkõige keskustesteemalejäävates piirkondades) ning sellega uute ja paremate töökohtade loomisele kaasaaitamine.Meetme raames rakendatakse ka suurprojekte, millede eesmärgiks on põllumajandustootmisemitmekesistamine ja maaettevõtluse arendamine läbi bioenergiaalaste ja muude innovaatilisteinvesteeringute, mille kaudu soodustatakse muuhulgas ka keskkonnasõbraliku ettevõtlusearengut ja meetme üldeesmärgist tulenevalt paremate töökohtade loomist.Meede 3.1 koosneb kahest alameetmest 3.1.1 Mitmekesistamine mittepõllumajanduslikutegevuse suunas, kus sihtgrupiks on põllumajandustootjad, kes soovivad oma senist tegevustmitmekesistada mittepõllumajandusliku ettevõtluse suunas ning 3.1.2 Mikroettevõtetearendamine, kus sihtgrupiks on mittepõllumajandusliku tegevusvaldkonnaga seotudmikroettevõtjad, kes soovivad oma senist tegevust edasi arendada ning laiendada võimitmekesistada uue tegevusharuga.Alameetmed jagunevad veel omakorda väike- ja suurprojektideks. Väikeprojektide puhul ontoetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta programmiperioodil 100 000 eurot ningsuurprojektide korral algab toetuse minimaalne suurus 100 000 eurost ja maksimaalne suurusühe taotleja kohta programmiperioodil ulatub 300 000 euroni. Väike- ja suurprojektid erinevad96

üksteisest nii sisu, projektide tegevusvaldkondade kui ka toetuse taotlejale sätestatud nõuetepoolest.Meetme rakendamineTaotlemine31. augustist kuni 13. septembrini 2010. a toimus suurprojektide taotluste vastuvõtt (meetme IVtaotlusvoor), mille raames laekus 152 projekti toetussummas 32,8 mln eurot (326% taotlusvoorueelarvest). Esitatud projektide kaudu planeerivad ettevõtjad maapiirkonnas ellu viiainvesteeringuid koos omapoolse finantseeringuga 72,6 mln euro ulatuses (vt Lisa 3 tabel 4).Enim taotlusi laekus Saaremaalt ja Tartumaalt – vastavalt 22 ja 18 projekti (vt Lisa 3 tabel 3).Kaks kõige populaarsemat tegevust, mille kohta toetust taotleti oli ehitise ehitamine ning masinaja seadme ostmine ja paigaldamine – vastavalt järjekorrale 164 taotletud tegevust toetussummas22 mln eurot ning 149 taotletud tegevust toetussummas 8,2 mln eurot (vt Lisa 3 tabel 5).Meetme peamiseks taotlejate sihtgrupiks ettevõtlusvormi alusel olid osaühingud. Aruandeaastalüle 92% taotlustest esitati OÜ-de poolt. 5% taotlejatest olid FIE-d, esines ka ASe (2%) ning 1tulundusühistu.Toetuse määramineAruandeaastal toimus 2009. a vastuvõetud väikeprojektide (meetme III taotlusvooru) taotlusteanalüüs. Aruandeaastal vastu võetud suurprojektide analüüs ja heakskiit toimub 2011. a.Väikeprojektide raames toimus toetuse määramine hindepunktide põhjal koostatudparemusjärjestuse alusel, kuna toetust taotleti rohkem, kui oli ettenähtud taotlusvooru eelarve.Kokku kiideti heaks 202 väikeprojekti taotlust toetussummas 12,9 mln eurot. Heakskiidetudväikeprojektide kaudu kavandavad ettevõtjad maapiirkonda investeerida 28,8 mln eurot koosomapoolse finantseeringuga (vt Lisa 3 tabel 4). Maakondlikus võrdluses heakskiidetudväikeprojektide arvust lähtuvalt oli esimesel kohal Tartumaa, kus heakskiidu otsuse said 30esitatud projekti toetussummas 1,7 mln eurot. Tartumaale järgnesid Harjumaa ja Saaremaa,vastavalt järjekorrale 25 projekti toetussummas 2,1 mln eurot ning 24 projekti toetussummas 1,7mln eurot (vt Lisa 3 tabel 3). Sarnaselt taotlemisega, oli kaks enim toetatud tegevust ehitiseehitamine (221 toetatud tegevust toetussummas 9,1 mln eurot) ning masinate ja seadmeteostmine ja paigaldamine (200 toetatud tegevust toetussummas 3 mln eurot) (vt Lisa 3 tabel 5).Väikeprojektide analüüsi ja hindamise tulemusena said mittemääramise otsuse 115 taotlust. 50%mittemääramistest olid tingitud taotlusvooruks ettenähtud eelarveliste vahendite piirangust.Taotluste rohkuse tõttu ei jagunud kõikide nõuetele vastavate taotluste heakskiiduks eelarvelisivahendeid, mistõttu toetus määrati hindepunktide põhjal koostatud paremusjärjestuse alusel. 11%mittemääramistest olid seotud mitteabikõlbliku investeeringuga. Ülejäänud mittemääramisedolid seotud meetme raames sätestatud nõuetele mittevastamisega.Toetuse väljamaksmine2010. a maksti 193-le projektile välja toetust 7,7 mln eurot, mille abil on maapiirkonnasteostatud investeeringuid 15,5 mln euro ulatuses (vt Lisa 3 tabel 3). Välja makstudtoetussummast eraldas 5,8 mln eurot EL ja 1,9 mln eurot Eesti riik.97

Kontroll, järelpärimised, vaided, kohtulahendid2010. a teostati 242 kohapealset kontrolli. Kolmel korral rakendati väljamakstava summavähendamist. Kokku on perioodil 2007–2010 teostatud 698 kohapealset kontrolli.Aruandeaastal tehti 134 järelepärimist. Perioodil 2007–2009 on nelja taotlusvooru raames tehtud762 järelpärimist. Järelpärimiste peamised põhjused on olnud äriplaani ja taotlusvormi puuduliktäitmine ning nõutavate dokumentide mitteesitamine.2010. a esitati 50 vaiet, milledest 21 said positiivse otsuse ning 29 jäeti rahuldamata. Kõigesagedamini vaidlustati investeeringu abikõlblikkust (20 korral). Rahuldamata jäeti vaided, misolid seotud hindepunktide summaga (4 vaiet), investeeringu alustamise kuupäevaga (1 vaie),kontserni kohta kehtiva toetuse määraga (1 vaie) ning vale andmete esitamisega (5 vaiet).2010. a tehti meetme 3.1 raames 4 kohtuotsust taotlejate poolt esitatud kaebuste põhjal. 2kohtuotsust, mis olid seotud hindepunktide määramisega (töökogemus, töökohtade loomine),tehti taotleja kasuks. Ülejäänud kaks kohtuotsust, mis olid seotud investeeringuabikõlblikkusega, tehti PRIA kasuks, kuid 1 taotleja kaebas kohtuotsuse edasi.Meetme rakendamisel ilmnenud probleemid Investeeringuobjekti ehituslubadel olev teave on valdade lõikes erinev. Üldjuhul onteave ülevaatlik ja piisava detailsuse astmega, kuid kohati esineb info vajaka jäämist. Hinnapakkumised liialt üldised, puudub vajalik detailsuse aste, mis annaks kontrollimõttes hea ülevaate kavandatavast investeeringust ja selle abikõlblikkusest.Meetme 3.1 sisuline progress aastatel 2007–2010Meetme 3.1 kogueelarve (avalik sektor koos EAFRD vahenditega) aastateks 2007–2013 on 71,4mln eurot. Alates programmiperioodi algusest kuni 2010. a lõpuni on meetme 3.1 raamestoimunud 4 taotlusvooru: 14.–30. aprill 2008. a väikeprojektid, 1.-18. detsember 2008. a.suurprojektid, 31. august – 21. september 2009. a väikeprojektid ning 31. august – 13. september2010. a suurprojektide viimane taotlusvoor.Alates programmiperioodi algusest on kumuleeruvalt nelja taotlusvooru andmete alusel esitatud972 taotlust toetussummas 102,8 mln eurot, so 44% rohkem kui meetme 3.1 koguprogrammiperioodi eelarve. Esitatud taotluste kohaselt planeerivad ettevõtjad investeeridamaapiirkonda 219,6 mln euro ulatuses. Ettevõtjate huvi investeerida maapiirkonna ettevõtlusearengusse on olnud väga suur, seda tõdeb ka asjaolu, et pea iga taotlusvoor on ettenähtud voorueelarve ligi 2-3 korda üle taotletud. Eriti suur on olnud ettevõtjate huvi suurprojektidetaotlusvooru vastu, kus toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta programmiperioodil on300 000 eurot. Võttes arvesse suurt huvi meetme 3.1 suurprojektide taotlusvooru vastu,maapiirkonna ettevõtluse olukorra vajadusi, meetme eesmärke ning sotsiaalpartneriteettepanekuid suurendati 2010. a vastu võetud suurprojektide viimase taotlusvooru esialgseteelarvet 10,1 mln eurot 3,2 mln euro võrra. Vooru eelarve suurendamine võimaldab 2011. arahastada ettenähtust rohkem projekte, luues seeläbi võimalusi suurendada maapiirkonnaettevõtlusaktiivsust ning maapiirkonnas toodetavat lisandväärtust. 31.12.2010. a seisuga on 972-st esitatud toetuse taotlusest heakskiidu otsuse saanud 546 taotlust toetussummas 40,5 mln eurot.98

Heakskiidetud projektide elluviimisel kavandavad ettevõtjad investeerida maapiirkonda koosomapoolse finantseeringuga 84,5 mln eurot.Toetust saanud ettevõtjatest moodustab suurema osa äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjateosakaal on meetme 3.1 raames väike. 84 toetuse saajat kavandasid investeeringu senisepõhitegevusala arendamiseks, milleks planeeritud investeeringud moodustavad 19,1% meetme3.1 abil toetatud investeeringute kogusummast. Ülejäänud toetuse saajad soovivad arendadalisategevusala. Vastavalt sellele on meetmel äärmiselt suur mõju ettevõtluse mitmekesistamisele,kuna valdav enamus ettevõtjatest soovib mitmekesistada oma olemasolevat tegevust uuetegevusharuga. Lisaks varieerub meetme toetuse saajate senine põhitegevusala 118 EMTAKklassifikaatori koodi lõikes, mis näitab väga mitmekesist toetuse saajaskonda. Kõigi toetusesaajate keskmine toetatava investeeringu summa oli 163 060 eurot. Suurprojektide keskminetoetatava investeeringu summa oli 453 946 eurot. Määratud toetuse summa moodustaskeskmiselt 48,5% toetatava investeeringu summast (suurprojektide puhul keskmiselt 46% javäikeprojektide puhul keskmiselt 49%). Keskmine määratud toetuse summa oli alameetme 3.1.1puhul 67 351 eurot ja alameetme 3.1.2 puhul 79 929 eurot. Toetuse saajate keskmine tegutsemiseaeg oli alameetme 3.1.1 puhul 7 aastat ja alameetme 3.1.2 puhul 7,2 aastat. Alla kahe aastategutsenud ettevõtjaid oli 3.1.1 toetuse saajate seas 17,7% ja 3.1.2 toetuse saajate hulgas 12,9%.Toetatud suurprojekti investeeringutest oli hoonete ehitamiseks või parendamiseks planeeritud8,3 mln eurot ehk 48% investeeringutest. Toetatud väikeprojekti investeeringutest moodustasidhoonete ehitamiseks või parendamiseks planeeritud investeeringud 66% (44,1 mln eurot).Toiduainete ja jookide tootmise tegevusalal oli summaarselt kõige enam (73%) toetatud masinaja seadme ostmise ning paigaldamise investeeringuid.Meetme 3.1 heakskiidetud taotlusi oli seisuga 31.12.2010 kokku 546. 40% taotluste puhul olikavandatud investeeringuobjekt seotud majutusega. Kuni kaks aastat tegutsenud ettevõtjatetaotlustelt selgus, et kavandatud kõrvaltegevusalaks oli majutus 48% juhtudest. Vastupidiseltolid puidutöötlemisse investeerijate hulgas ülekaalus pikemat aega tegutsenud ettevõtjad.Kokku maksti perioodil 2007–2010 meetme 3.1 raames välja 16,8 mln eurot (so 41% määratudtoetussummast ja 24% meetme kogueelarvest), millest 12,6 mln eurot eraldas Euroopa Liit ja 4,2mln eurot Eesti riik. 31.12.2010 seisuga on 163 projekti lõplikult välja makstud. 9 taotlejat onloobunud investeeringu teostamisest täies ulatuses. Toetuse kasutamise % (makstud ja maksmatajäetud summa suhe määratud summasse) on 31.12.2010 seisuga järgmine – esimene taotlusvoor(64%), teine taotlusvoor (37%) ja kolmas taotlusvoor (13%). Kokku jäeti perioodil 2007–2010välja maksmata 730 330 eurot. Üle 90% sellest summast moodustavad osalised loobumised –erinevatel põhjusel jätavad taotlejad osa tegevustest tegemata.2.3.2 MEEDE 3.2 KÜLADE UUENDAMISE JA ARENDAMISE TOETUSMeetme eesmärkMeetme üldeesmärgiks on parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteetiläbi kohaliku aktiivsuse suurendamise, lairiba internetiühenduste kättesaadavuse tõstmise jamittetulundussektori arendamise. Meede aitab kaasa maapiirkonna sotsiaalse ja majanduslikumahajäämuse ning rahvaarvu vähenemise negatiivsete arengute pidurdamisele.99

Meede 3.2 jaguneb neljaks alameetmeks: Alameede 3.2.1 – Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused; Alameede 3.2.2 – Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine; Alameede 3.2.3 – Külade uuendamine ja arendamine; Alameede 3.2.4 – Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteediparandamine.2010. a toimus 1 taotlusvoor. Taotluste vastuvõtt toimus ajavahemikul 28.12.2009–25.01.2010.Aruandeaastal laekus 723 taotlust, millele lisandus 2 taotlust, mis esitati 2009. a. Kokku taotletikolmandas taotlusvoorus toetust ligikaudu 31,3 mln eurot (vt Lisa 3 tabel 7). Ettevõtlusvormidelõikes enim taotlusi esitasid MTÜd (vt Tabel 42).Tabel 42. Meede 3.2 taotlejate ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvorm Esitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summaAktsiaselts 2 141 549,60 67 528,09Füüsilisest isikust ettevõtja 7 417 338,49 282 381,73Mittetulundusühing 663 33 771 623,94 29 170 068,96Osaühing 40 2 024 646,98 1 278 484,69Sihtasutus 12 774 339,95 596 228,22Usaldusühing 1 3 106,11 2 174,27Kokku 725 37 132 605,07 31 396 865,96Kokku kiideti heaks 344 taotlust kogusummas 13 969 775 eurot, mille abil plaanitakse tehainvesteeringuid 16 538 988 euro ulatuses (vt Lisa 3 tabel 6).Rahuldamata jäeti 381 taotlust (vt Tabel 43).Tabel 43. Meetme 3.2 taotluste rahuldamata jätmise põhjusedTaotluse rahuldamata jätmise põhjusTaotlustearvMitteabikõlblik investeering 16Mittemääramine eelarve piiri ületamise tõttu 279Mittemääramine, kuna taotlus sai alla 30% nõutavast hindepunktide summast 85Taotleja ei vasta nõuetele 1Kokku 381Kõige enam toetust määrati 2010. a Harjumaale (vt Joonis 7). Toetusega kavandatakseHarjumaal teostada investeeringuid 3,1 mln euro ulatuses (vt Lisa 3 tabel 6). Harjumaalejärgnevad Pärnumaa (kavandatud investeeringud kogusummas 1,3 mln eurot) ning Lääne-Virumaa (investeeringuid vastavalt 1 mln eurot).100

Joonis 7. Toetus heakskiidetud taotlustel maakonniti 2010. a (tuh eurot)300025002473Toetus (tuh. eurot)20001500100013391019 927 905 841 808 805 772 741 699 698 690 676 5775000HARJUMAAPÄRNUMAALÄÄNE-VIRUMAATARTUMAAVILJANDIMAAPÕLVAMAAIDA-VIRUMAARAPLAMAAJÕGEVAMAAVÕRUMAAJÄRVAMAAVALGAMAASAAREMAAHIIUMAALÄÄNEMAAMaakondTegevuste lõikes suurim summa määrati seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali või muu teisteleisikutele avatud uue hoone või hoone osa ehitamine – kokku 1 421 052 eurot (vt Lisa 3 tabel 8).Keskmine toetus eelpool nimetatud tegevuse lõikes oli 41 796 eurot ning investeering 50 932eurot.2010. a maksti välja 10,4 mln eurot toetust, mille abil teostati investeeringuid 12,1 mln euroulatuses (vt Lisa 3 tabel 6).Kokku on perioodil 2007–2010 meetme 3.2 raames välja makstud 20 312 773 eurot toetust (vtLisa 3 tabel 7), millest 15 234 580 eraldas EL ja 5 078 193 eurot Eesti riik.Lõplikult on välja makstud 163 projekti.Toetuse kasutamise protsent (makstud ja maksmata jäetud summa suhe määratud summasse) on31.12.2010 seisuga järgmine – esimeses taotlusvoorus 97%, teises taotlusvoorus 71% jakolmandas 13%.31.12.2010 seisuga on jäetud välja maksmata 364 793 eurot (vt Lisa 6 tabel 5). Ligikaudu 50%sellest summast moodustavad osalised toetusest loobumised, st kus tegelik investeering onmuutunud kavandatust odavamaks, toetuse saaja on jätnud osad kulutused tegemata (loobunudosaliselt kavandatud kulude tegemisest) või muud põhjused. 7 taotlejat loobusid investeeringuteostamisest täies ulatuses.Teostati 480 kohapealset kontrolli (vt Tabel 50). Aruandeaastal tehti 472 järelepärimist (vtTabel 49). Järelepärimiste põhjusteks oli taotlusvormi puudulik täitmine, asjaolu, et101

endilepingute tähtajad ei vasta meetme määruses sätestatud nõuetele ning ebakorrektsedhinnapakkumused.Vaideotsuste arvu ja põhjuseid kajastab Tabel 51.Meetme rakendamisel olulisi probleeme ei esinenud.Meetme 3.2 sisuline progress aastatel 2007–2010Meetme 3.2 raames on käivitunud 3 alameedet neljast: Alameede 3.2.1 “Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused”; Alameede 3.2.3 “Külade uuendamine ja arendamine”; Alameede 3.2.4 “Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteediparandamine”; Alameetme 3.2.2 „Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine“ esimene taotlusvoortoimub aastal 2011. a.Tabel 44. Meetme 3.2 iseloomustavad näitajad alameetmete lõikesAlameedeKokku3.23.2.1 3.2.3 3.2.4Heakskiidetud taotlustearv 6 954 13 973Toetuse saajate arv 5 677 12 694Toetatava investeeringusumma, eurot 264 212,80 43 774 974,36 163 801,89 44 202 989Määratud toetusesumma, eurot 214 143 36 700 739 112 150 37 027 032Enamesinenud taotlejajuriidiline vorm MTÜ MTÜ OÜ MTÜEnamesinenud toetatudtegevusTeistele isikuteleavatud infopunktiolemasoleva hooneehitamineSeltsimaja,kultuurimaja,spordisaali võimuu teisteleisikutele avatudolemas olevahoone võihoone osaehitamineHoonelammutamineSeltsimaja,kultuurimaja,spordisaali võimuu teisteleisikutele avatudolemas olevahoone või hooneosa ehitamineTeenuste paranemisegaseotud inimeste arv 7 224 721 933 2 191 731 348Külade, alevike ja alevitearv, mida tegevuspuudutab 31 5 459 18 5 508Programmi algusest kuni käesoleva aruandlusperioodi lõpuni on kokku heakskiitva otsusesaanud 694 toetuse taotlejat 973 taotlusele. Määratud toetuse summa oli 37 027 031 eurot,millega kavandatakse investeeringuid teha 44 646 064 euro ulatuses. Määratud toetusest on väljamakstud 20 312 773 eurot (46% määratud toetuse summast). Meetme 3.2. raamesprogrammperioodi jooksul planeeritud eelarvest on 31. detsembri 2010. a. seisuga heaks kiidetud69% ning välja makstud 38%. Keskmine toetus heakskiidetud taotluse kohta on 38 055 eurot.102

Tabel 44 näitab, et üle 97% meetme 3.2 tegevustest, taotlustest, toetuse saajatest, toetatavainvesteeringu ja määratud toetuse summast moodustas eelkõige MTÜde toetamine seltsimaja,kultuurimaja vms olemasoleval hoonel või hoone osa ehitamisel. Üksikutel juhtudel saadi toetustka alameetmesse 3.2.1 (peamiselt avatud infopunkti olemasoleva hoone ehitamine) jaalameetmesse 3.2.4 kuuluvatele tegevustele – peamiselt hoonete lammutamiseks. Alameetmeraames kavandatud seirenäitajat „Likvideeritud põllumajanduslike tootmishoonete arv”korrigeeritakse madalamaks.Meetmest kasu saav maarahvastikMeetme raames on seatud eesmärgiks toetusega jõuda 120 000 maaelanikuni. Heakskiidu saanudtaotluste põhjal, milles toetuse saaja kirjeldab võimalikke investeeringuobjekti kasutajaid(kasutajate arv), jõutakse 731 348 maapiirkonna elanikuni. Näitaja on oluliselt suurem, kuivaldade elanike arv kokku. Seetõttu on täiendav analüüs mõju osas jätkuvalt vajalik vältimakssihtgrupi korduvat arvestust. Alameetmes 3.2.3 „Külade uuendamine ja arendamine” onarengukavadega haaratud külade arvuks kavandatud 2000. Tegelik saavutustase 2009. a lõpuseisuga on 5459. Ka siin tuleb tõepärase ülevaate saamiseks edaspidi välistada külade topeltarvestust.Meetme raames on kavandatud lammutada 600 kasutusest väljas olevat ning taaskasutuselevõtmiseks väärtuseta põllumajanduslikku ehitist, et parandada põllumajandusmaastike ilmet.Antud tegevus ei ole oodatud määral käivitanud. Seirenäitajatest ja MAK vahehindajapoolsetestettepanekutest lähtuvalt korrigeerib Põllumajandusministeerium vastavat seirenäitajat 2011.aasta jooksul.Töökohtade loomineMeetme 3.2 kõigi kolme vooru heakskiidetud taotlustes (973 taotlust) on ca 21% (205 taotlust)toetuse saajatest prognoosinud seoses investeeringuobjekti valmimisega uute töökohtade loomist.Enamus tekkivatest töökohtadest prognoositi mittepõllumajanduslikus sektoris.. 206prognoositavat töökohta oli jaotatud soo ja vanuse lõikes nii, et ennekõike tööhõive suurenebnaistel (63% plaanitavatest töökohtadest) ning 25-aastastel ja vanematel elanikel (82%plaanitavatest töökohtadest).103

2.4 LEADER-MEETME RAKENDAMINEMeetme eesmärkLeader-meetme üldeesmärgiks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsandusekonkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamine jamajandustegevuse mitmekesistamine läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste paremakasutamise. Leader on MAKi eesmärke toetav, st mitte eraldiseisvalt rakendatav ja arvestabteiste telgede eesmärke. Aruandeaastal oli esmakordselt programmiperioodi 2007–2013 jooksulkohalikel tegevusgruppidel võimalus muuta 2008. a kinnitatud strateegiaid. Oma kehtivaidstrateegiaid muutis 11 kohalikku tegevusgruppi. Projektitaotluse vastuvõtmine jätkus perioodiks2008–2010 kinnitatud eelarvete alusel (36 236 224 eurot). Aruandeaastal on 4. telje raamestoetust taotletud kokku summas 19 055 907 eurot, heakskiitmise otsuseid on tehtud 16 650 389euro ulatuses ning välja on makstud 9 923 841 eurot toetust (vt Lisa 4 tabel 1).2.4.1 LEADER-MEETME KOHALIKU TEGEVUSGRUPI TOETUSKohaliku arengustrateegia väljatöötamine (meetme kood 341)MAK programmi raames alustas 2008. a oma piirkondliku maaelu arengustrateegia koostamistkaks kohaliku tegevusgruppi: MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu ja MTÜ Ida-Harju Koostöökoda.Strateegia töötati välja 2009. a detsembri lõpuks. Nimetatud kahele kohalikule tegevusgrupilemäärati toetust kokku summas 177 158 eurot, millest 2010. a lõpuks maksis PRIA välja 142 264eurot. Mõlemad kohalikud tegevusgrupid on saanud toetust arengustrateegia väljatöötamisegaseotud tegevustele: koolituste, seminaride ja infopäevade korraldamiseks ning infomaterjalidekoostamiseks, kontori sisustamiseks, üld- ja sõidukuludeks jms. Valdav osa kuludest oli seotud(vt Lisa 4 tabel 4) strateegia väljatöötamiseks uuringu ja sellega kaasneva teenuse tellimiseganing personali palgakuludega (MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu 73% ja MTÜ Ida-HarjuKoostöökoda 63%). 2010. a oli eelnimetatud kahe kohaliku tegevusgrupi poolt läbi viidud 28strateegia edendus- ja teavitustegevust, 13 uuringut ning korraldatud 13 koolitust.Võttes arvesse perioodil (2008–2010) arengustrateegia väljatöötamises osalenud isikute arvu(1705 osalejat) ning MAKis planeeritud osalevate isikute arvu (750 osalejat), siis on kohalikudtegevusgrupid saavutanud sihttaseme täitmise. Osalejate arvu arvestades oli osalejate rikkamtegevus teavitustegevus (716 osalejat).Kohaliku arengustrateegia rakendamine (meetme kood 431)Taotluste vastuvõtt toimus ajavahemikul 20. – 29. oktoober. Iga kohalik tegevusgrupp esitas ühetaotluse perioodi 2011–2013 rahastamiseks koos 2011. a rakenduskavaga. 31.detsembri 2010. aseisuga oli rakenduskavade hindamine pooleli ning nende kinnitamine ja toetuse määraminetoimus 2011. a. Maksti välja 2 413 825 eurot toetust (vt Lisa 4 tabel 2). Kokku on perioodil2007–2010 kohalike tegevusgruppide kulude katteks välja makstud 4 030 836 eurot. Maksed onteostatud 25-le kohalikule tegevusgrupile 26-st.Strateegia rakendamisel määrati toetust arvuliselt kõige enam seminaril, konverentsil, messilvõi õppereisil osalemise kuludele summas 1 136 164 eurot. Arvuliselt järgnesid üld- ja104

personalikulude, koolituse, seminari ja infopäeva korraldamise- ning sõidukulud. Väljamakseidon teostatud 2010 aasta detsembri lõpu seisuga üle 69% seminaril, konverentsil, messil võiõppereisil osalemise kuludele, personalikulude osas 67% ja üldkulude osas 63% määratudtoetusesummast.2009. a lõppenud arengustrateegia koostamisel maksti kõige enam toetust personalikuludeks 1085 707 eurot ja kõige vähem veebilehe loomise, kontori ehitamise ja parendamise kuludeks18 969 eurot (vt Lisa 4 tabel 3). Koolituste, seminaride ja infopäevade korraldamise kulude osason välja makstud 180 379 eurot ja seminaril, konverentsil, messil või õppereisil osalemise kuludeosa on välja makstud 452 632 eurot. Töötajatele toimus 86 koolitust, kus osales 700 inimest.Muid koolitusi toimus 100, kus osales 1 554 inimest.2010. a määrati täiendavalt toetust viiele KTGleülalpidamiskulude katteks kogusummas 247 986eurot (vt Lisa 4 tabel 2). Eelnimetatud kohalike tegevusgruppide eelarveid suurendati nendegaliitunud uute kohalike omavalitsusüksuste võrra. Kohaliku tegevusgrupi toetuse raames olitehtud 2010. a 27 järelepärimist ja teostatud 27 kohapealset kontrolli. Kontrollide käigus leiti 6kohaliku tegevusgrupi poolt tehtud kulude mittevastavust meetme nõuetele. Toetusetagasinõudmise põhjused olid järgmised: EL logo puudumine ning toetust oli saadudkindlustuskulude jt mitteabikõlblike kulude katteks.2.4.2 LEADER-MEETME PROJEKTITOETUSPerioodil 2009–2010 tegevusgruppidele esitati kokku 4604 taotlust (2010. a esitati 2641taotlust), millega taotleti toetust 52,8 mln eurot. Kõige enam esitati taotlusi MTÜ TartumaaArendusseltsile (561) ja MTÜ Arenduskojale (273) ning kõige vähem MTÜ VirumaaKoostöökojale (48). Võrreldes 2009. a on oluliselt suurenenud esitatud taotluste arv MTÜTartumaa Arendusseltsil, MTÜ Valgamaa Partnerluskogul ja MTÜ Hiidlaste Koostöökogul.Tegevusgrupid kinnitasid 3045 taotlust (2010. a 1765 taotlust) toetuse summas 42 mln eurot.Kinnitamata jäeti 1493 taotlust (2010. a 874 taotlust), st 2009–2010 perioodil kinnitamata jäetudtaotlused moodustasid 30% vastuvõetud taotluste üldarvust. Leader-meetme projektitoetusetaotluste kinnitamata jätmise peamised põhjused on seotud KTGde eelarve nappusega, taotlus eivastanud KTG strateegiale või taotlus ei vastanud nõuetele.Kohaliku arengustrateegia rakendamine (meetme kood 41)Kohalike tegevusgruppide poolt heakskiidu saanud ning PRIAle esitatud projektitoetuse taotlustearv perioodil 2008–2010 oli 2866. Aruandeaastal laekus PRIAle 1 780 taotlust kogusummas15 643 169 eurot, mille abil plaanitakse teostada investeeringuid 21 059 196 euro ulatuses (vtLisa 4 tabel 1). Kuude lõikes kõige intensiivsem taotlemine oli perioodil märts kuni mai – kolmekuu jooksul esitati PRIA-le 54% kõikidest 2010. a esitatud projektitoetuse taotlustest.Seisuga 31.12.2010 on PRIA poolt heakskiidu saanud 2 549 taotlust toetusesummas 25 888 986eurot. Aruandeaastal PRIA tegi heakskiitmise otsuseid 1 765-le projektitaotlusele. Toetusesumma kokku moodustas 16 402 403 eurot, mille abil planeeritakse teostada investeeringuid 21922 211 euro ulatuses. Sellest summast maksti 902 taotluse osas välja 7 510 016 eurot toetust.MAKis on eemärgiks seatud kohalike tegevusgruppide poolt rahastatavate projektide arvuks105

3000, millest 2010. a lõpuks oli täidetud 85%. Arvestades 2008–2010 perioodi jooksul toetustsaanud projekti arvu, siis projektide arvu sihttase ületatakse vähemalt 50-60% ulatuses.Maakondade lõikes esitati PRIAle enim projektitaotlusi Harju maakonnast – 258 taotlust,järgnesid Tartumaa ja Lääne-Virumaa vastavalt 205 ja 159 esitatud taotlust (vt Lisa 4 tabel 5).Suurim määratud toetuste summa (2,13 mln eurot) läks Lääne-Virumaale, väikseim (488 tuheurot) Hiiumaale. Arvestades elanike, KOV-de ja ettevõtjate arvu, oli keskmine toetatavainvesteeringu (on arvestatud kõik perioodil 2008–2010 PRIA poolt heakskiidetud projektitoetusetaotlused) ja määratud toetuse summa rakenduspiirkonna alusel keskmisest märgatavalt suuremLääne-Virumaal, Viljandimaal, Hiiumaal, Raplamaal ja Järvamaal. Tulenevalt aktiivsesttaotlemisest on muutused toetuse summa suurenemise osas nii elanike kui KOV-de kohta olnudkuni 4,4 korda.Joonis 8. PRIAle esitatud ja PRIA poolt heakskiidetud projektitoetuse taotluste arvmaakondade lõikes 2010. aEsitatud ja heakskiidetud projektitaotlused maakondade lõikesProjektitaotluste arv30025020015010050Esitatud taotluste arvHeakskiidetud taotluste arv0HARJUMAATARTUMAALÄÄNE-VIRUMAAIDA-VIRUMAAVILJANDIMAAPÄRNUMAAPÕLVAMAAJÄRVAMAAVÕRUMAARAPLAMAAVALGAMAAHIIUMAAJÕGEVAMAALÄÄNEMAASAAREMAATegevusgruppide lõikes esitati aruandeaastal PRIAle enim projektitaotlusi MTÜ TartumaaArendusselts taotlejatelt, kokku 191 projektitaotlust). Järgnesid MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu- 117 projektitaotlust ja MTÜ Arenduskoda - 102 projektitaotlust. Kõige vähem projektitaotlusilaekus MTÜlt Virumaa Koostöökogu 19 projektitaotlust ja MTÜlt Põhja-Harju Koostöökogu 26projektitaotlust (vt Lisa 4 tabel 6). Heakskiidetud projektitoetuse taotluste kogusummategevusgrupiti jäi vahemikku 1 330 395 eurost (MTÜ Saarte Koostöökogu) kuni 117 536 euroni(MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu) (vt Lisa 4 tabel 6).Kõige suurem investeeringu ja ühtlasi toetuse summa kasv võrreldes 2009. a on olnud MTÜlPartnerid (8,9 korda), MTÜl Lääne-Harju Koostöökogu, MTÜl Tartumaa Arendusselts ja MTÜlSaarte Koostöökogu (kasv 4,5 – 5 korda). Keskmine toetatava investeeringu summategevusgrupi pindala ja elanike arvu kohta oli oluliselt suurem MTÜ Lõuna-JärvamaaKoostöökogu, MTÜ Mulgimaa Arenduskoda ja MTÜ Võrtsjärve Ühendus piirkonnas jamadalam MTÜ Raplamaa Partnerluskogu ja MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkonnas.Ettevõtlusvormide lõikes esitati aruandeaastal enim projektitaotlusi MTÜde poolt (68%),järgnesid OÜ-te (15%) ja kohalike omavalitsusüksuste (8%) poolt esitatud projektitaotlused.106

Vähem esitati taotlusi SA-te ja FIE-de poolt (vt Tabel 45). 2008–2010 perioodi lõpuksmoodustasid MTÜ-d, KOV-id, sihtasutused ja seltsingud kogu toetuse saajatest 83%. Uutejuriidiliste vormidena on esindatud 2010. a tulundusühing ja usaldusühing. Ettevõtjate keskminetegutsemise aeg toetuse taotlemise esitamise hetkel oli 6,2 aastat ja MTÜ-de puhul oli see näitajakeskmiselt 5,1 aastat. Ettevõtjate keskmine müügitulu 2010. a oli 178 616 eurot ja töötajate arvühes ettevõttes keskmiselt 3,1.Toetust saanud ettevõtjate arv oli kõige suurem Tartumaal, Pärnumaal ja Lääne-Virumaal.Enamus ettevõtlus sektori taotlejatest tegeles põllumajanduse, majutuse või töötleva tööstusega.Tabel 45. Leader projektitoetuse taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvorm Esitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summaAktsiaselts 5 134 204 67 727Füüsilisest isikust ettevõtja 52 742 352 393 329Mittetulundusühing 1 203 11 389 989 9 661 636Osaühing 269 6 432 126 3 559 878Riigiasutus 144 1 202 336 993 580Seltsing 19 67 120 64 362Sihtasutus 87 1 086 691 900 031Usaldusühing 1 4 378 2 627Kokku 1 780 21 059 196 15 643 169Telgede lõikes taotleti projektitoetust 1. ja 3. telje meetmetele (vt Joonis 8 ja Lisa 4 tabel 7). 3.telje raames esitatud taotlused moodustasid 97% kogu esitatud taotluste hulgast. Rahaliseltmoodustasid 3. telje meetmete raames heakskiidetud taotlused kokku 94% kogu projektitoetustetaotluste rahalisest mahust. 1. telje raames PRIA-le esitati 2010. a kokku 55 taotlust summas 573463 eurot, 3. telje raames esitati 1725 taotlust summas 15 069 706 eurot. 3. telje raames kiitisPRIA heaks kokku 15 551 990 euro ulatuses taotlusi ja 1. telje raames 850 413 euro ulatusestaotlusi (vt Lisa 4 tabel 7).Joonis 9. Leader-meetme raames taotluste arv MAK telgede ja meetmete (EK kood) lõikesning toetatava investeeringu summade jagunemine taotluste lõikes (eurodes)Kõige suurema osatähtsuse 1. teljega seotud taotlustest üldarvust moodustasid meetmete 121 ja123 taotlused (vt Joonis 9). Kokku 1. telje projektide osas on toetus määratud 196 tegevusele,millest 53 tegevust on seotud kas koolitusega, tasuvusuuringuga või omanikujärelevalvega, mille107

abikõlblik maksumus oli summas 91 048 eurot. Ülejäänud tegevused on seotudinvesteeringutega materiaalsesse põhivarasse. Ettevõtjatest on toetust saanud 10 mahetootjat.Toetust on saanud ka üks Leader kohalik tegevusgrupp kutseõppe ja teavitustegevuse meetme(111) ning põllumajandus- ja toidusektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate alasekoostöö koolituse (124) korraldamiseks. Määratud toetuse summa on 29 496 eurot, mismoodustab koolitustega seotud tegevustest 41%. Kokku on väljamakseid tehtud 25 toetusesaajale summas 412 557 eurot.Kõige suurema osakaalu 3. telje meetmekoodide alt (61%) esitatud projektitaotlustestmoodustasid külade uuendamise ja arendamise meetme (kood 322) taotlused (vt Lisa 4 tabel 7).Kokku määras PRIA selle meetmekoodiga projektitoetuse taotlustele toetust 9 491 636 eurot(58% kogusummast). 2008. – 2010. a perioodi lõpuks eristub kolm kõige aktiivsemat alameedet,milleks on mikroettevõtte rajamis- ja arendamistoetus (312), turismi soodustamine (313) jakülade uuendamine ja arendamine (322).Erinevateks investeeringuteks eraldas PRIA kokku 11 505 343 mln euro ulatuses toetust ningmuudeks tegevusteks kokku 4 897 059 euro toetust (vt Lisa 4 tabelid 8 ja 9). Investeeringutesttaotleti enim toetust külade uuendamise ja arendamise raames rekonstrueerimiseks (1,9 mlneuro), tarvikute, masinate ja seadmete ostmiseks (1,9 mln eurot) aga ka ehitamiseks (ca 1,8 mlneurot). Muudest tegevustest taotleti enim toetust külade uuendamise ja arendamise raameskoolitusteks jms (1,3 mln eurot) ning mikroettevõtete rajamis- ja arendamistoetuse raamesmasinate ja seadmete soetamiseks (1 mln eurot).Projektitoetuse raames aruandeaastal jäeti rahuldamata kokku 35 taotlust (vt Tabel 46), sh kolmtaotlust said toetuse mittemääramise otsuse seoses sellega, et varasemalt olid PRIAle esitanudtahtlikult valed andmeid. Kokku perioodil 2007–2010 jäeti Leader projektitoetuse raames väljamaksmata 356 692 eurot. Peamine põhjus on investeeringu teostamisest kas osaliselt võitäielikult loobumine. Teiseks põhjuseks on planeeritud tegevuste odavnemine.Tabel 46. Leader projektitoetuse taotluste rahuldamata jätmise põhjusedTaotluse rahuldamata jätmise põhjus108Taotluste arvMitteabikõlblik investeering 21Põhjendamatult kõrge hinnapakkumine 1Taotleja ei vasta meetme nõuetele 7Taotlus on puudulikult vormistatud 2Valeandmete tahtlik esitamine 4Kokku 35Perioodil 2008–2010 teostas PRIA 920 kohapealset kontrolli, sellest 2010. a teostati 756 (vtTabel 50). Kontrollide käigus tuvastati ühel korral, et taotleja esitas tahtlikult PRIA-levaleandmeid. Selle tulemusena tehti taotlejale toetuse tagasinõudmise otsus summas 2 512 eurot.Lisakaristusena rakendati taotleja suhtes Euroopa Komisjoni määruse (1975/2006) artiklit 31 jataotleja arvati järgneval kahel kalendriaastall taotlejate ringist välja.2010. a tehti järelepärimisi 1305 juhul (vt Tabel 49) mis moodustab 71% kogu 2008–2010perioodi Leader-meetme järelepärimiste hulgast. Enim probleeme tekitavad nõutavatedokumentide mitteesitamine (kasutusluba, ehitusluba, rendileping, vähese tähtsusega abi teatis)

ning ebakorrektsed hinnapakkumised. Vaideid esitati 2010. a kokku 21, millest 9 jäetirahuldamata ning 12 vaide osas tehti taotleja suhtes positiivne otsus.4. telje rakendamisel ilmnenud peamised probleemid:• Hinnapakkumised ja eelarved ei ole piisavalt detailsed, sisaldavad arvutusvigu või eivasta hinnapakkumistele kehtestatud nõuetele;• Kasutatud seadme ostmisel puudub samasuguse uue seadme hinnapakkumine;• Projektijuhtimise abikõlblikkust ei ole piisavalt põhjendatud;• Taotletud toetust kohaliku omavalitsuse ülesannete asendamiseks tehtavatele kuludele;• Puuduvad lepingud (rendilepingud, töölepingud) või muud vajalikud dokumendid(ehitusluba, -projekt).109

3. FINANTSILINE RAKENDAMINEPerioodil 2007–2013 rahastatakse põllumajanduse ja maaelu arengu meetmeid EAFRDst ningkaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. 2007. a 1. jaanuaril alanud ELi uue eelarve- japrogrammiperioodi raames on Eestil võimalik MAKi raames kasutada umbes 935 mln eurotavaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks (koos majanduseelavdamise paketist lisanduvate vahenditega).MAKi telgedepõhist rahastamiskava kajastab Tabel 47. Majanduse elavdamise paketistlisanduvate vahendite jaotumise kohta telgede lõikes annab ülevaate Tabel 48.Tabel 47. Telgedepõhine rahastamiskava (eurodes kogu perioodi kohta)Avalik SektorTelgEAFRDAvalik sektor kokku kaasfinantseerimise määr EAFRD summa(%)1. telg 347 610 068 75 260 707 5512. telg 334 460 344 80 267 568 2753. telg 118 919 233 75 89 189 4254. telg 85 759 063 80 68 607 250Tehniline abi 38 115 139 75 28 586 354Kokku 924 863 847 77,27 714 658 855Tabel 48. Rahastamiskava telgede kaupa määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõike 5akohaste lisavahendite kohta (eurodes kogu perioodi kohta)Avalik sektorEAFRDkaasfinantseerimiseTelg Avalik sektor kokku määr (%) EAFRD summa1. telg 3 695 754 90 3 326 1792. telg 0 0 03. telg 6 390 912 90 5 751 8214. telg 0 0 0Tehniline abi 0 0 0Kokku 10 086 666 90 9 078 000Lisa 6 tabel 1 annab ülevaate MAKi rahalisest teostamisest 2010. a ning samuti koguprogrammperioodi vältel kokku. Vastavalt tabelis toodule, teostati 2010. a väljamakseid rohkemkui 125 mln euro ulatuses, mis moodustab kogu perioodi eelarvest ca 13% 3 . Perioodil 2007–2010 maksti toetusi välja enam ca 296 mln eurot, mis moodustab kogu perioodi eelarvest 32%.2010. a määrati toetusi taotlejatele toetussummas enam kui 145 mln eurot, millest ca 39 mlneurot 1. telje, 56 mln eurot 2. telje, 27 mln 3. telje, 17 mln 4. telje ja 6 mln eurot tehnilise abimeetme raames (vt Lisa 6 tabel 2). Kogu perioodi eelarvest moodustab 2010. a heakskiidetudtaotluste toetussumma ca 16% ja perioodil 2007–2010 heakskiidetud toetussumma 433 mln eurotca 46% kogu perioodi eelarvest.3 Kogu perioodi eelarvesse on sisse arvestatud ka majanduse elavdamise paketist lisanduvad 157,8 mln krooni.110

4. PÜSIHINDAMISTEGEVUSTE KOKKUVÕTE4.1 PÜSIHINDAMISSÜSTEEMI OLEMUSNõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestab iga liikmesriikpüsihindamise süsteemi. Püsihindamise süsteemi eesmärgiks on uurida arengukava arengutseoses selle eesmärkidega, kasutades tulemus- ja vajaduse korral mõjunäitajaid; parandadaarengukavade ja nende rakendamise kvaliteeti; läbi vaadata arengukava sisulisedmuudatusettepanekud ning valmistuda vahe- ja järelhindamiseks.Püsihindamine tagab MAKi pideva hindamise kogu programmperioodi jooksul. Alates 2008. atuleb hindamistegevustest teavitada ka seirekomisjoni. Kokkuvõte aastase tegevuse kohtalisatakse iga-aastasele seirearuandele.MAK 2007–2013 kohaselt teostab 2. telje meetmete püsihindamist PMK. PMK onpõllumajandusministri 29. detsembri 1997. a määrusega nr 18 «Taimetoodangu Inspektsiooni jaTaimse Materjali Kontrolli Keskuse moodustamine» moodustatud PMi valitsemisalas tegutsevministeeriumi hallatav riigiasutus. 1., 3. ja 4. telje püsihindajaks on määratud Eesti Maaülikoolimajandus- ja sotsiaalinstituut (edaspidi EMÜ). EMÜ on sõltumatu avalik õiguslik juriidiline isik,kelle tegevuse üle teostavad riiklikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium ning teisedseadusega määratud ametiasutused ja isikud.Kuna püsihindamine on pidev tegevus, siis hiljemalt 2010. a 31. detsembriks tuli korraldadaeraldi MAKi vahehindamine, mille eesmärgiks on ettepanekute tegemine MAKi ja sellerakendamise kvaliteedi parandamiseks. Hiljemalt 2015. a 31. detsembriks tuleb läbi viia MAKijärelhindamine, mille käigus hinnatakse MAKi mõju, vahendite kasutamist, maaelu arengutoetuste tõhusust ja tulemuslikkust ning tehakse järeldused maaelu arengu poliitika rakendamisekohta, sealhulgas panuse kohta ELi ÜPP rakendamisse.MAKi vahehindaja, kes leiti riigihankega, oli Ernst & Young Baltic AS. MAKi vahehindamineviidi läbi perioodil 17. märts kuni 31. detsember 2011. a. Vahehindamisel vaadeldi perioodi01.01.2007–30.04.2010. Hindamine põhines EK ühise seire- ja hindamisraamistiku käsiraamatus(edapidi CMEF) toodud metoodikal. Hindamine tugines suures osas püsihindajate kogutudseirenäitajatele ja tehtud analüüsidele, kes omakorda kogusid andmeid PRIAst, äriregistrist, EestiStatistikaametist ja muudest allikatest. Täiendavalt korraldas vahehindaja kvalitatiivse teabekogumise eesmärgil kaks küsitlust, 70 intervjuud, viis fookusgrupi arutelu ning viispaneeldiskussiooni. Vajadusel täiendati analüüsi teiste sekundaarallikate kaudu.MAKi vahehindamise lõpparuanne esitati EKle 31. detsember 2010. a. Lõpliku aruandega onvõimalik tutvuda PMi veebilehel aadressil: http://www.agri.ee/vahearuanded.111

4.2 MAKI 1., 3. JA 4. TELJE HINDAMINEAlates 12. veebruarist 2009. a teostab MAK 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamist EMÜmajandus- ja sotsiaalinsituut, kuhu on püsihindamise teostamiseks loodud eraldi üksus –maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond. 2010. a tegeles igapäevaseltpüsihindamistegevustega kolm täistööajaga analüütikut ja kaks osalise tööajaga spetsialisti.EMÜ teostab vastavalt PMiga sõlmitud lepingule MAK 2007–2013 püsihindamist kuni aastani2016. a.4.2.1 PÜSIHINDAMISE TAGAMISEKS TEOSTATUD TEGEVUSED2010. a viidi MAK 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise teostamiseks läbi mitmeidrakendusanalüüse, uuringuid ja administratiivseid tegevusi.• Administratiivsed tegevused: Koostöö ja andmete edastamine MAK vahehindajale perioodil märts kuni oktoober2010. a; Äriregistriga lepingu sõlmimine elektroonse andmekanali loomiseks (november 2010.a); SA EMKga lepingu sõlmimine metsamajandusmeetmete kohta andmete saamiseks(detsember 2010. a);• Püsihindamise andmekogu täiendamine: Aastal 2010 teostati PM, PRIA ja püsihindaja vahel kokkulepitud kvantitatiivseteandmete kogumine täies mahus; Koostati ja lepiti kokku 2010. a rakendunud meetmete 1.7 ja 1.9 seireandmetekoondtabelid; Täiendati 2009. a loodud andmebaasi struktuuri Oracle Database 10g ExpressEdition keskkonnas. Loodi uusi andmepäringute struktuure Business Objects Infoviewprogrammis. Perioodil november 2010. a kuni veebruar 2011. a täiendati püsihindamisemetoodikat. Erilist tähelepanu pöörati brutolisandväärtuse (edaspidi BLV) jakonkurentsivõime analüüsis kasutatavate majandusnäitajate mõõtmise täiustamiselening koostati ka andmeid iseloomustavad skeemid.Püsihindamise raames andmebaasi kogutud näitajate alusel on võimalik leida vastus järgmistelevertikaalsetele hindamisküsimustele: Mil määral on abi kaasa aidanud inimpotentsiaali parandamiselepõllumajandussektoris? (112) Mil määral on abi lihtsustanud mõlemast soost noortepõllumajandustootjatepikaajalise tegevuse alustamist? (112)112

Mil määral on abi kaasa aidanud põllumajandussektori konkurentsivõimeparandamisele? (112, 113, 114,121, 123, 124, 125) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud uute tehnoloogiate ja uuendustejuurutamisele? (121, 123) Mil määral on investeeringutoetused edendanud põllumajandusettevõtete turulepääsuja turuosa? (121, 123, vastus on osaline) Mil määral on investeeringutoetused kaasa aidanud põllumajandusettevõtetepikaajalisele ja jätkusuutlikule tegevusele? (121) Mil määral on investeeringutoetused edendanud talumajapidamistegevustmittepõllumajandusliku tegevuse suunas? (311) Mil määral on toetus kaasa aidanud tegevuse mitmekesistamise ja ettevõtluseedendamisele? (312)Ülejäänud hindamisküsimustele vastuste leidmiseks on planeeritud 2011. a mitmeid uuringuid.Täiendavad uuringud 2011. a jooksul on järgmised: Meetme 1.1. küsitlus ja uuring: „Koolitus- ja teavitustegevuste mõju põllumajandus-,toidu-, ja metsandussektoris hõivatute konkurentsivõimele“. Meetme 1.2 majandus-sotsioloogiline uuring. „Kuidas väärtustada maaelu ja mis onettevõtluseks peamised vajadused. Teostatud investeeringud ja nende otsene kasu.“ Meetmest 1.6 toetust saanud ettevõtjate konkurentsivõime ja arenguperspektiivideuuring. Meetmest 1.8 toetust saanud maaparandusühistute analüüs. Uuring "Tootjarühmade toetamine maaelu arengukava raames ja selle mõjupõllumajandussektori konkurentsivõime kasvule". Meetme 1.5 uuring „Metsaühistu ja metsaomaniku vaheline koostöö ninginvesteeringute kasutamise efektiivsus“. Meetme 3.1 küsitlus ja uuring "Turismialased investeeringuobjektid maapiirkonnas".4.2.2 TEOSTATUD HINDAMISTOIMINGUD2010. a teostatud hindamistoimingud põhinesid kokkulepitud aastasel püsihindamisehindamisplaanil.Hindamisplaani alusel kokkulepitud hindamistoimingutest teostati järgmised tööd: Teostati püsihindamise andmebaasi tehniline täiendamine ja hooldus; Koguti seirekoondtabelites kokkulepitud mahus andmeid PRIA andmebaasidest,taotlustoimikutest ja äriregistri andmebaasist; Koostati rakendatud meetmete väljundnäitajate koondaruandeid seisuga 30. aprill, 30.juuni ja 30. september 2010. a ning andmed esitati PMile;113

Perioodil mai kuni september teostatid meetmete 1.2, 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.5.2, 1.6,3.1, 3.2 ja Leader-meetme rakendusanalüüs. Analüüsiti meetmete rakendamisetulemuslikkust eesmärkidest lähtuvalt; Uuringute teostamine: Meetme 3.2 toetuse saajate ja elanikkonna küsitlus ja uuring vastavalt 2009. akoostatud lähteülesandele “Külade uuendamise ja arendamise tulemusedmaapiirkondades"; Leader-meetme küsitlus ja uuring "Leader-programm maapiirkondade edendajana“; Meetme 1.3 toetuse saajate ja konsulentide küsitlus ja uuring "Nõuandeteenuste mõjupõllumajandus- ja metsandussektorile"; Alustati analüüsiga “Meetme 1.8 investeeringutoetuse saamise kriteeriumitesmajanduslike näitajate lisamise vajalikkuse väljaselgitamine ja nimetatudkriteeriumite väljatöötamine"; Alustati analüüsiga „Loomakasvatus ettevõtete (piimatootmise, loomakasvatuse,sea- ja linnukasvatuse tootmistüüpi kuuluvad ettevõtted suurusgrupi põhiselt)põhivaraga varustatus loomühiku põhiselt 2009. a andmete alusel“; Meetmete 3.2, 1.3 ja Leader-meetme uuringute kogutud andmeid kasutati MAKivahehindamise teostamisel. Artiklite kirjutamine: Mati Mõtte – ""MAK 2007–2013” investeeringtoetuste esimene pool läbitud“ ajakiriMaamajandus 2010. a.4.2.3 ANDMEKOGUMINEAndmekogumist teostati 2010. a vastavalt kokkulepitud seire koondtabelitele iga meetme kohta.Võrreldes eelmise perioodiga oli andmekogumine süsteemsem ja efektiivsem. Andmetekogumine on toimunud ajaliselt järgmiselt: Väljundnäitajate saamine PRIAst: 30. aprill – kõikide meetmete andmete uuendamine (vastuvõetud taotluste,määramiste kui ka väljamaksete info); 30. juuni – Leader-meetme projektitaotluste, meetme 3.2 ja 1.1 määramistekohta andmete saamine; 30. september – perioodil august kuni september toimunud taotlustevastuvõtmise andmed; 27. september – põllumajandusloomade registri andmed; 28. oktoober – maakasutuse andmed Põllumajandustoetuste ja põllumassiivideregistrist; 30. november – perioodil oktoober kuni detsember toimunud taotlustevastuvõtmise andmed; Tulemus- ja väljundnäitajate kogumine äriplaanidest:114

Perioodil november kuni detsember 2010. a: meetmete 1.2, 1.8, 1.5.2, 1.6 ja 1.4.1taotluste andmete sisestamine. Tulemus ja mõjunäitajate analüüsimiseks andmete laekumine äriregistristmajandusaasta andmete osas: 10. september 2010 – majandusnäitajate andmete uuendamine 2007., 2008. ja 2009. akohta;4.2.4 SUHTELMINE HINDAMISE PROTSESSISPüsihindaja ja PMi vahel toimus aasta jooksul mitmeid arutelusid püsihindamise tööde, eelkõigeuuringute lähteülesannete kooskõlastamiseks, aga ka andmete täpsustamiseks. Alljärgnevalt ontoodud ülevaade olulisematest sündmustest 2010. a: 12. märts – ülevaate andmine püsihindamistegevustest MAK 2007–2013hindamiskomisjoni II istungil; 31. märts – osalemine vahehindamise avakoosolekul; 21. aprill – MAK 2007–2013 1., 3. ja 4. telje analüüside/ uuringute tutvustamine; 28. aprill – kohtumine Helpdeski esindaja M. Hegartyga PMis; 29. aprill – kohtumine PRIAs 2010. a andmevahetuse teemal; 1. juuni – ülevaate andmine püsihindamisest MAK 2007–2013 seirekomisjoni Xistungil; 19.–20 mai – MAK 2007–2013 seire ja hindamisalaste kogemuste vahetamine Rootsija Läti hindamisekspertidega Rootsis; 26. mai – osalemine vahehindamise II töökoosolekul; 16. juuli – strateegiaseire aruande arutelu PRIAs; August–september – osalemine vahehindaja poolt korraldatud fookusgruppides; 20. oktoober – MAK 2007–2013 hindamiskomisjoni III istung;Andmete töötlemiseks ja metoodikate arutamiseks on jooksvalt suheldud järgmiste asutustega: SA EMK – algandmete küsimine meetme 1.5.1 ja 1.5.3 osas; PMK – suhtlemine telgede tulemuste ja mõjude teemal; MMIK – FADN metoodika. Leader-meetme tulemusnäitajate arutelud Riiklikumaaeluvõrgustikuga;Osalemine komiteedes, seminaridel ja töögruppides Kersti Aro – osales 6. mail 2010. a Brüsselis toimunud neljandal hindamiseekspertkomisjoni istungil „Thematic working group on capturing the impacts ofLeader and measures to improve the Quality of Life“;115

Risto Räisa – osales 26. novembril 2010. a Brüsselis toimunud kuuendal hindamiseekspertkomisjoni istungil „Sixth meeting of the Expert Committee on Evaluation ofRural Development Programmes“.4.2.5 TUVASTATUD RASKUSED JA LISATÖÖ VAJADUS2010. a teostatud hindamistööde alusel võib välja tuua järgmised täiendamist ja arendamistvajavaid aspekte: Kohustuslike tulemusnäitajate lisa 2 tabelite R2 ja R7 täitmise juhend oli CMEFipoolt ebaselgelt kajastatud ning selgitavad materjalid ei jõudnud püsihindajani,mistõttu tabelid on täidetud toetuse saajate kohta. Metoodikas välja töötatudarvestusmeetodid olid koostatud kõigi toetuse saajate kohta ning ei olnud arvestatudinvesteeringujärgse n+2 aastaga. Metoodika muudatus nõudis lisatööd. FIEde andmete järjepidevust on keerukas tagada ja selleks tuleks leida võimalusMTA andmebaasi kasutamiseks. Andmebaasi tasandil planeeritud iga ettevõtja individuaalne andmete ajaloo süsteemon keerukas ning nõuab liiga palju ajaressurssi. Tuleks kaaluda ettevõtja gruppidealusel andmete võrdlemist ning analüüsimist.4.3 MAKI 2. TELJE HINDAMINEMAK 2007–2013 2. telje tegevused on suunatud põllumajanduskeskkonna ja paikkonnaparandamisele ja säilitamiseks. Peamist tähelepanu pööratakse bioloogilise mitmekesisuse ningtraditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamisele, vee kvaliteedi tagamisele ningkliimamuutuste leevendamisele.MAK 2007–2013 püsihindamise raames analüüsitakse meetmete rakendumist ning tegevusteleseatud eesmärkide täitmist. PMK omab seire ja hindamise kogemust PKT meetme osas alates2004. a. Alates 2007. a on PMK kõigi MAK 2007–2013 perioodi 2. telje meetmetepüsihindajaks. 2004–2006 perioodi PKT meetme hindamiseks töötati PMK poolt väljaspetsiaalne seire- ja hindamisesüsteem, mis on suures ulatuses hindamise aluseks ka MAK 2007–2013 perioodil. Meetmete efektiivsuse ja mõju leidmisel arvestatakse tegevustele seatudeesmärke ja hinnatakse, kas läbi kehtestatud nõuete on võimalik eesmärke saavutada. 2. teljemeetmed on eelkõige seotud mullastiku, veekeskkonna, eluslooduse, põllumajandusmaastikesäilitamise ja parandamisega ning maa-elanikkonna jätkusuutlikkuse tõstmisega, seetõttu on kahindamisel keskendutud eeskätt nendega seotud valdkondadele.MAK 2. telje meetmete analüüsil kasutatakse erinevate andmekogujate andmeid ja muid allikaid.Tulenevalt keskkonnameetmete spetsiifilisusest viiakse PMK poolt läbi ka spetsiaalseiduuringuid eelmainitud hindamisvaldkondades ning lisaks neile valdkondadele teostatakse PMKKuusiku Katsekeskuses ka pikaajalist võrdlevat kompleksuuringut mahe- ja tavaviljeluses.116

Alljärgnevalt on valdkondade kaupa äranimetatud peamised 2010. a läbiviidud hindamisalaseduuringud ning ära toodud nende peamised tulemused.Mullastiku hindamisvaldkonnas jätkusid 2010. a mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring jamulla NO 3 sisalduse muutuse ja dünaamika uuring nitraaditundlikul alal. Lisaks jätkatipõllumuldade bioloogilise mitmekesisuse uurimise ja selleks sobiva metoodika väljatöötamiseganing põllumuldade lupjamise mõju selgitamisega mullaomadustele erineva meliorandi jakogusega töötlemisel. Alustati minimiseeritud harimise uuringuga. Uuringute kokkuvõtvadtulemused olid järgnevad:Uuring: Mulla NO 3 (nitraatlämmastiku) ja SO 4 sisalduse muutus ja dünaamika nitraaditundlikuala põllumuldades aastatel 2007-2010 erineva maakasutuse (põllukultuurid, rohumaa) korralning mullas leiduvate taime toiteelementide (P, K, Ca, Mg, Cu, Mn, B, Nüld) happesuse jaorgaanilise aine fooni ja pikaajalisemate muutuste selgitamine. Põllumaade taimekaitsevahenditejääkide sisalduse selgitamine NTA põllumuldades.Kokkuvõte: Aravete uurimisala Nmin sisaldus oli rohumaana kasutamisel suhteliselt väikeilmselgeltei kata sellised lämmastikväetiste kogused taimede vajadusi normaalsekskasvuks ja arenguks. Rohumaa ümberkünnil vabaneb orgaanilise aine lagunemisel märkimisväärne hulkNmin ja koos lisatud mineraalväetisega tõuseb Nmin sisaldus suhteliselt kõrgele ningluuakse soodsad tingimused N leostumiseks. Seega peaks peale rohumaa ümberkündihoolikalt jälgima lämmastikväetiste kasutamist orgaanilise aine lagunemisestvabaneva Nmin foonil. Taimede aktiivse taimekasvuperioodil kulutatakse mullas sisalduv Nmin suhteliseltkiiresti uue orgaanilise aine tootmiseks ja juba 1,5 kuu möödudes on Nmin sisaldusvõrdne ja isegi väiksem väetamiseelsest tasemest. Sügisesel sademeterikkal perioodil Nmin sisaldus mullas pidevalt väheneb peamiseltleostumise tõttu ja muld suudab sellest akumuleerida vaid väikese osa. Väetamisnorm oli otseses seoses mulla Nmin sisaldusega vegetatsiooniperioodil, kuidhilissügisel sarnast seost ei leitud. Nmin fikseerimine mullas on suhteliselt lühiajaline ja suuremate väetiskogustekasutamisel tuleb kindlasti neid kasutada jaotatult. Vastupidiselt seniarvatule võime väita, et suhteliselt madala S sisalduse korral mullason selle elemendi sisalduse muutus väike ehk tegelikult oleks võimalik mulla Ssisaldust siiski ka mullaprooviga kindlaks teha seniarvatust kvaliteetsemalt. Mulla külmumine pinnalt ei lõpeta orgaanilise aine lagunemist mullas ja seetõttu ontavaliselt varakevadel mulla künnikihis toiteelementide sisaldus suurem kuihilissügisel. Vedelsõnnikuga viiakse mulda märkimisväärne hulk kaaliumi.117

Uurimisaladel kasutatavad väetamisnormidega ei tagata taimede piisav varustaminetoitainetega – toitainete sisaldus mullas üldiselt langeb. Suhteliselt palju muutub vegetatsiooniperioodil Cu ja Mn sisaldus mullas, seevastu Bsisaldus on stabiilsem. Mn sisalduse dünaamika statistiline analüüs näitas, etvähemalt selle toiteelemendi enamus muutusi vegetatsiooniperioodil on ka usutavad.Selline suur ja usaldusväärne varieerumine Mn sisalduses vajab siiski täiendavatuurimist. Väga suur on Corg sisalduse kõikumine Kukevere alal, ilmselt on põhjuseks osaliseltproovivõtutrassi paiknemine orgaanilisel mullal. Corg sisalduse muutus aastate lõikeson suurenemise suunas, kuid valdavalt on muutus statistiliselt mitteusutav. Taimekaitsevahendite jääke oleme leidnud enam kui pooltel uuritud põldudel, kuidüldised kogused on suhteliselt väikesed. Enimleitud jääk oli trifluraliin.Uuring: Põllumuldade lupjamise mõju mullaomadustele erineva meliorandi ja kogusegatöötlemisel.Kokkuvõte: Klinkritolmu on optimaalne kasutada normiga 1-1,5 t/ha ja soovituslikult kasutadarapsile eelnevalt. Suhteliselt väikesed lubimaterjalide kogused võimaldavad kasutada toitelementeefektiivsemalt, kuid seetõttu tuleb lubjata tihedamalt. Teatud puutuha liigid sisaldavad liiga palju raskmetalle, mille tõttu nende kasutaminelupjamiseks on vastavalt Põllumajandusministri määrusele nr 23 4 „Nõuded väetisekoostisele väetise liikide kaupa“ keelatud. Lubatust kõrgema sisaldusega osutuspelletigraanuli tuhk. Kindlasti on aga puutuhal perspektiivi meliorandina kasutamiseks, kuid siin on kateatud tehnilised takistused. Enamasti on ettevõtetel puutuhk kui lubiväetisregistreerimata ning seetõttu tekivad ka probleemid selle kasutamisel. Happelised mullad ei soodusta mitmete toitainete, eeskätt fosfori omastamist taimedepoolt, mille tagajärjel halveneb saagi kvaliteet.Uuring: Põllumuldade bioloogilise mitmekesisuse uurimine ja sobiva metoodika välja töötamine(indikaator: Collembolate arvukus, liigiline koosseis).Kokkuvõte: Hindamaks põllumuldade hooghännaliste arvukust ja mitmekesisust, on soovitavvõtta mullaproov vähemalt kahelt sügavuselt, kuni 10 cm sügavuseni ja 2009. auuringu alusel võib veel lisada, et mullaproovi tuleks ekstraheerida soovituslikult 48h(või 32h kui on tegemist rohkearvuliste proovidega).4 https://www.riigiteataja.ee/akt/865861118

Kui on vaja teostada seiret väga paljudel proovialadel, siis võib võtta mullaprooveekstraheerimiseks ka ühelt sügavuselt, 0-10 cm ja vähemalt kümnes korduses. Agasellisel juhul ei ole võimalik analüüsida nt hooghännaliste kolme peamise grupimitmekesisust sõltuvalt sügavuskihist. Erinevate uurimisalade keskkonnategurite ja hooghännaliste liikide omavahelisteseoste analüüsil selgus, et olulist rolli hooghännaliste koosluse iseloomustamiselomavad mullatüüp ja mulla mikroobide biomassi hingamine (SIR). Limiteerivaks teguriks arvukusele ja liikide arvule on kõrge suvine õhutemperatuur jamadal sademete hulk, millest tingituna hakkab koosluses suurenema dominantliigiosakaal ja väheneb teiste liikide osatähtsus. Erineva toetustüübiga (TAVA, MAHE, KSM) põldude analüüsil selgus, et vastavatetoetusmeetmete rakendamine avaldab mõju ka hooghännaliste arvukusele ja liigiliselekoosseisule, aga see tuli pigem välja sarnaste omadustega muldadel. 2010.a tulemused näitavad, et otsekülv vähendab märgatavalt nii collembolatearvukust kui ka mitmekesisust. Põllukultuuridest oli hooghännaliste liigilise mitmekesisuse jaoks soodsaimadpõldhein ja raps ning suuremat arvukust soosis teravili allakülviga. Mullatüübil on suur mõju hoogännaliste arvukusele ja mitmekesisusele. Rähkmulladoma kõrge huumuse ja toitainete sisalduse tõttu on sobilikumad hooghännalistearvukusele, kuid mitte mitmekesisusele. Liigniisked mullad (gleimullad) olid antuduuringu kohaselt ebasoodsad ja vähendasid hooghännaliste arvukust ja mitmekesisust.Uuring: Minimeeritud harimise mõju muldade omadustele ja keskkonnaseisundile.Kokkuvõte: Otsekülvi alade mullad olid happelisemad ning halvema Ca seisundiga-otsekülvikasutamisel leostuvad toitained kergemini sügavamatesse mullakihtidesse ja ei oletaimedele enam kättesaadavad. Liikuva K ja vähemal määral ka P sisaldus väheneb otsekülvi mullas suhteliseltjärsult sügavamal kui 10 cm. Corg sisaldus on suurim pindmises kihis, kuid künniga harimisel jaotub künnikihisühtlasemalt. Kõikidel aladel oli suhteliselt soodne õhurežiim, kuid otsekülvi mullal oli seisundhalvem mulla ülemises 10 cm kihis - tegemist on ilmselt tallamise mõjuga.Aeratsioonipoorsus suureneb sügavamal ka otsekülvi aladel. Otsekülv avaldab negatiivset mõju hooghännaliste kooslusele - suurenebdominantliigi osatähtsus ja väheneb liigiline mitmekesisus. Ilmselt on tegemistnegatiivse reaktsiooniga taimekaitsevahendite kasutamisele.Uuring: Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring.119

Kokkuvõte: Viljakuse uuringu 2010 aasta tulemuste põhjal saame öelda, et üldiselt on PKTrakendamine mõjunud muldade agrokeemilistele omadustele positiivselt. Lõplikuhinnangu saab siiski anda peale kõikide kordusproovide ja analüüside tegemist. Muldade keskmine happesus langes 0,1 ühiku võrra, kuid happeliste muldadeosatähtsus langes 0,2%. Madala P sisaldusega muldade osatähtsus vähenes 2,1% võrra, kuid suurenes liikuvaP keskmine sisaldus muldades Madala K sisaldusega muldade osatähtsus vähenes 2,4%, kuid samuti suurenesliikuva K keskmine sisaldus muldades Toetustüüpide analüüsil selgus, et üldiselt on mullaviljakuse parameetrid paranenud,kuid suurenenud on madala P sisaldisega muldade osatähtsus MAHE tootjatel jahappeliste muldade osatähtsus ÜPT ja KSM tootjate muldadel. Käesolevas aruandes on kajastatud vaid ca ¼ kogu viljakuse uuringu proovide arvustja seega on tulemused esialgsed ning võivad muutuda.Vee hindamisvaldkonnas teostati 2010. a jätku-uuringuid toiteelementide kogubilansi jakasutuse, pestitsiidide kasutuskoormuse, ning taimetoitelementide kontsentratsioon dreeniveeskohta. Lisaks jätkus Räpu jõe valgala pilootuuring. Antud uuringute tulemuste lühikokkuvõte:Uuring: 2010. a. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse veeseire hindamise raamesveekvaliteediga seotud uurimistööd (taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees).Kokkuvõte: Enamikel seirepõldudest jäi nitraatiooni kontsentratsioon allapoole lubatud piirnormi– 50 mg/l. Lubatud piirkontsentratsiooni ületanud veeproovid jäid sügistalvisesse perioodi. Maheseirepõllu dreenivees lubatud piirmäära ei ületatud ning maksimaalnenitraatiooni sisaldus ulatus 20,5 mg/l. Kuna ÜPT seirepõllul lisaväetamistmineraalväetistega ei toimunud jäid nitraatiooni kontsentratsioonid koguseireperioodi jooksul oodatult madalaks. Kuna ÜPT seirepõllul mineraalväetisi ei kasutatud jõudis aasta jooksul dreenivette11,0 kgN/ha, KSM seirepõldudel, kus kasvatati teravilja ning rapsi ulatus lämmastikuaastane leostumine kuni 22,5 kg/ha. Seejuures moodustas leostunud lämmastikukogus 9-16% mineraalväetistega põldudele antust. Fosfori kontsentratsioon ületas enamikes võetud veeproovides kesise kvaliteediklassiväärtuse. Ka maheseirepõllult LA võetud kõikides dreeniveeproovides olifosforisisaldus suurem kui 0,08 mg/l. Vaatamata sellele, et enamikes võetud veeproovides ületas fosfori kontsentratsioonpinnaveekogumite keskmise kvaliteediklassi näitaja, oli fosfori aastane leostumineühtlane ulatudes usaldusväärse andmekogumiga põldudel 0,24-0,29 kg/ha aastas, misjääb fosfori ärakande piiridesse looduslikelt aladelt.120

NTA-l ulatus nitraatiooni piirnormi ületatavate veeproovide osakaal 29% ja fosforioma 7% kogutud proovidest, mis on suuresti tingitud majandusliku surutise periooditüüpilisest väetamisskeemist st ka siin loobuti kallimatest kompleksväetistest ningkasutati vaid lämmastikväetist. Sama tendents avaldus selgesti ka seirepõldude taimetoiteelementide üldbilansis.Kuna saagi suurust mõjutab taimetoitainetest enim lämmastik, siis lämmastikväetistekasutamisega suudeti ära hoida saagi langus, kuid fosfori ja kaaliumi bilanss oliaastatel 2007-2010 langeva trendiga. Taimetoitelementide bilansi võrdlemiseltootmistüübiti on näha, et ainult ÜPT põllul on 2007–2010 aasta keskmisena kõikidetoiteelementide bilanss positiivne. Nii KSM kui MAHE põldudel on fosfori- jakaaliumibilanss negatiivne või kaaliumi puhul KSM-is nõrgalt positiivne.Uuring: 2009. a. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse veeseire hindamise raames Räpu valgalalveekvaliteediga seotud uurimistööd.Kokkuvõte: Ammooniumiooni kontsentratsioon dreenivees jäi kolmes proovis halbakvaliteediklassi, nitraatiooni kontsentratsioon ei ületanud lubatud piirmäära - 50 mg/l,kuid jäi pooltes võetud veeproovides piiridesse 23,3-45,3 mg/l. Mineraalväetiste kasutamine seirepõllul vähenes aastatel 2007–2010. Toiteelementideüldbilanssi parandas sõnniku kasutamine 2010. a. Vaatamata sellele, et fosfori bilanssoli aastatel 2008 ja 2009 nõrgalt positiivne või isegi negatiivne ja sõnniku mõjutoitainete leostumisele madal, jäid 62% kogutud veeproovidest fosfori sisalduseltvastavalt keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määrusele nr 44 halba kvaliteediklassi. Väetiste kasutus kogu valgala piires näitab fosfor- ja kaaliumväetiste osas väikestlangustrendi. Lämmastikväetiste kasutuse suurenemine eriti 2010. aastal on tingitudorgaaniliste väetiste kasutamisest, mis moodustas neljandiku kogu kasutatudlämmastikväetistest. Majandusliku surutise tingimustes loobuti suuresti kallimate kompleksväetistekasutamisest, mis asendati tunduvalt odavamate lihtlämmastikväetistega. Kompleksväetiste kasutamise vähenemine kajastus ka toiteelementide üldbilansis.2009. a jäi nii fosfori kui kaaliumi bilanss negatiivseks.Uuring: Toiteelementide kogubilansi ja kasutuse uuring 2010. a.Kokkuvõte 2009. a kohta: Põllumajandusettevõtete vahel ilmnesid toitelementide bilansi arvestuses suurederinevused, osadel juhtudel toimus majandamine N, P, K toiteelementide osas kasliigsuure ülejäägi või puudujäägiga, mis on kinnituseks väga erinevast majandamisetasemest. ÜPT toetustüübi korral oli keskmine N bilanss 14 kg/ha, P bilanss-2 kg/ha ja Kbilanss -8 kg/ha. 50 % valimis olnud ÜPT tootjate N bilanss oli 13 kg/ha, P bilanss -2121

kg/ha ja K bilanss 0 kg/ha. 50% valimis olnud ÜPT tootjate toitelementidekogubilanss oli sellest kas suurem või väiksem. KSM toetustüübi korral oli keskmine N bilanss -2 kg/ha, P bilanss -8 kg/ha ja Kbilanss -11 kg/ha. 50 % valimis olnud KSM tootjate N bilanss oli 13 kg/ha , Pbilanss -3 kg/ha ja K bilanss -1 kg/ha. 50% valimis olnud ÜPT tootjate toitelementidekogubilanss oli sellest kas suurem või väiksem. Mahe toetustüübi korral oli keskmine N bilanss 5 kg/ha, P bilanss -5 kg/ha ja Kbilanss -2 kg/ha. 50 % valimis olnud MAHE tootjate N bilanss oli 12 kg/ha , P bilanss-1 kg/ha ja K bilanss -3 kg/ha. 50% valimis olnud MAHE tootjate toitelementidekogubilanss oli sellest kas suurem või väiksem. Kõikides toetus- ja tootmistüüpides, samuti mõlemas piirkonnas (Lõuna – Eesti jaKesk – Eesti) majandati P ja K puudujäägiga, mis viitab muldade väljakurnamiseohule. N, P ja K sisend oli oluliselt suurem ÜPT ja KSM tootmises, väiksem MAHEtootmises. Taimekasvatus- ja segatootmistüüpide vahel olulisi erinevusi toiteelementide sisendi,väljundi ja bilansi arvestuses toetustüüpide lõikes ei esinenud. Taimekasvatuse tootmistüübi korral oli toetustüüpide (ÜPT, KSM ja MAHE) ningsuurusgruppide (100 ha) keskmisena N bilanss 8 kg/ha, Pbilanss -4 kg/ha ja K bilanss -14 kg/ha. Segatootmistüübi korral oli toetustüüpide (ÜPT, KSM ja MAHE) ningsuurusgruppide (100 ha) keskmisena N bilanss 1 kg/ha, Pbilanss -7 kg/ha ja K bilanss -1 kg/ha. Suurusgruppide arvestuses majandati intensiivsemalt >100 ha suurustespõllumajandusettevõtetes. Piirkonniti oli toetustüüpide (ÜPT, KSM ja MAHE), tootmistüüpide(Taimekasvatus+Segatootmine) ja suurusgruppide (100 ha)keskmisena Lõuna - Eestis N bilanss 19 kg/ha, P bilansiks -1 kg/ha ja K bilansiks 1kg/ha. Kesk – Eestis N bilanss -5 kg/ha, P bilanss -8 kg/ha ja K bilanss -13 kg/ha. ÜPT ja KSM toetustüübilistes ettevõtetes moodustas suurema osa sisendistmineraalväetistega antav N, P ja K (49-59%). Liblikõieliste poolt seotud lämmastikuosatähtsus kogu sisendist moodustas ÜPT toetustüübi korral 11% ja KSM puhul 29%. Mahe toetustüübis moodustas liblikõieliste poolt seotud lämmastik kogu N sisendist55 %. P ja K sisend oli praktiliselt olematu. N kasutamise efektiivsus oli ÜPT toetustüübis 74%, KSM toetustüübis 104% jaMAHE toetustüübis 84%. P ja K kasutamise efektiivsus oli kõikide toetustüüpidekorral üle 100% ehk et majandati P ja K puudujäägiga. 2009. a oli tootjatele keeruline mitte ainult üldise majanduse madalseisu vaid kakeeruliste ilmastikuolude tõttu. Tootmisesse panustati vähem ja see kajastus ka 2009.aasta toitelementide kogubilansi kasutuse uuringute tulemustes.122

Uuring: Indikaatori „Pestitsiidide kasutuskoormus“ andmete analüüs.Kokkuvõte: 2009. a kasutati pestitsiide seireettevõtete keskmisena 55% põllumajandusmaast.Pestitsiide toimeaine kogus pritsitud pinna kohta oli 0,668 kg/ha japõllumajandusmaa ha kohta 0,366 kg/ha. ÜPT toetustüübi korral pritsiti 21% suuremat pinda võrreldes KSM tootmisega,pestitsiidide toimeaine kogus pritsitud pinna kohta oli 0,636 kg/ha ja kogupõllumajandusmaa kohta 0,444 kg/ha. ÜPT tootjate poolt pritsitud suurem pindtulenes arvatavasti osaliselt sellest, et nendel on suurem pind põllukultuuride all.KSM tootjatel on seoses liblikõieliste kasvatamise kohustusega keskmiselt suurempindala lühiajaliste rohumaade all (enamasti pestitsiide ei kasutata). Suurempestitsiidide kasutuskoormus põllumajandusmaa kohta tulenes arvatavasti osaliseltaasta eripärast. Taimekasvatusega tegelevates ettevõtetes pritsiti 2009. a pestitsiididega 76% jasegatootmistüübilistes 40% põllumajandusmaast. Pestitsiidide toimeaine koguspõllumajandusmaa ha kohta oli 2009. aastal taimekasvatusega tegelevates ettevõtetes0.537 kg/ha ja segatootmistüübilistes 0,256 kg/ha. Pestitsiidide toimeaine koguspritsitud pinna kohta oli taimekasvatusega tegelevates ettevõtetes 0,706 kg/ha jasegatootmistüübilistes ettevõtetes 0,619 kg/ha. Suuremat pinda, aga väiksemat pestitsiidide toimeaine kogust (kg/ha) pritsitud pinnaja põllumajandusmaa kohta kasutati 2009. a 40-100 ja > 100 ha ettevõtetes. Kesk–Eestis kasutati pestitsiide suuremal pinnal, Lõuna-Eestis oli 2009. apestitsiididega pritsitud pind väiksem, suurem oli aga pestitsiidide kasutuskoormuspritsitud pinna ja põllumajandusmaa kohta. Pestitsiidide kasutuskoormus on aastatel 2006–2009 vähenenud järk järgult KST(+KSM 2009) ja ÜPT toetustüübi põllumajandusettevõtetes. 2009. a ilmnes mõningane pestitsiidide kasutuskoormuse tõus võrreldes 2008. a, misoli arvatavasti mitme põhjuse koosmõju tulemus. Üheks põhjuseks võib pidada valimipiirkondade paiknemise muutumist, teiseks 2009. a ilmastiku eripära. Kevadel olikülm ja kuiv, umbrohud arenesid kiiremini kui kultuurtaimed, järgnes kuum ja kuivsuvi. Põuast ja kuumast tingituna nõrgenes taimede vastupanuvõime jakasvuperioodil levis arvukalt keemilist tõrjet vajavaid kahjureid, eelkõige teraviljadelja rapsil. PMK pestitsiidide kasutuskoormuse 2006.–2009. a seiretulemuste põhjal võib väita,et võrreldes teiste ELi liikmesriikidega on Eestis kasutatud pestitsiidide toimeainekogused pritsitud pinna ja põllumajandusmaa (kg/ha) kohta väiksed ja koormuskeskkonnale madal.Uuring: Sõnnikustandardi väljatöötamiseks vajalike lisaproovide kogumine ja analüüs.Ettepanekud:123

Täiendada sõnnikuproovide registreerimislehe andmeid aunastatava sõnniku osasaunastamisperioodi pikkusega. Lisada põllumajandusministri määruse nr 46 lisasse „Väetusplaan” ka erinevatesõnnikute kaaliumisisaldus, et tootjal oleks võimalik jälgida ja arvestada kakaaliumibilanss oma majapidamises. Jätkata andmete kogumist ja analüüsi erinevate looma- ja sõnnikuliikidetaimetoiteelementide sisalduse täpsustamiseks.Elurikkuse hindamisvaldkonnas jätkati 2010. a lindude liigirikkuse, arvukuse jaasustustiheduse ning kimalaste mitmekesisuse ja arvukuse uuringutega. Lisaks alustati 2010.aasta algul elurikkuse ja toitainete bilansi andmete koos analüüsimist (linnustiku/toitainetebilansi, kimalaste/toitainete bilansi, taimede/toitainete bilansi ja vihmausside/toitainete bilansiseosed) 2006., 2007. ja 2008. a seireandmete põhjal.Uuring: Indikaatori „Kimalaste mitmekesisus ja arvukus“ uuring.Kokkuvõte: Kimalaste arvukus, liigirikkus ja Shannoni mitmekesisuse indeks olid 2010. a Lõuna-Eestis oluliselt kõrgemad kui Kesk-Eestis. Sarnane trend ilmes ka aastatel 2006-2009. 2010. a oli Kesk-Eesti seirepiirkonnas MAHE ja KSM ettevõtetes õite tihedusoluliselt kõrgem kui ÜPT ettevõtetes. Ka 2006. ja 2009. a leiti Kesk-Eestis, et õitetihedus oli MAHE ettevõtetes oluliselt kõrgem kui ÜPT ettevõtetes. Lõuna-Eestis eiole selliseid olulisi erinevusi leitud. Nagu eelnevatelgi seireaastatel, ei leitud kimalaste arvukuses sõltuvalt toetustüübistkummaski seirepiirkonnas olulist erinevust ka 2010. a. Kimalaste liigirikkus oli 2010. a Lõuna-Eesti MAHE ettevõtetes oluliselt kõrgem kuiÜPT ettevõtetes. Varasemalt on selline erinevus kimalaste liigirikkuses leitud 2006. aKesk-Eestis, mil antud näitaja oli MAHE ettevõtetes oluliselt kõrgem kui ÜPTettevõtetes. 2010. a Kesk-Eestis sellist erinevust aga ei täheldatud. Kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeks 2010. a eri teotustüübiga ettevõtetesoluliselt ei erinenud. Varemalt on aga paaril korral leitud Kesk- (2009. a) ja Lõuna-Eesti seirepiirkonnas (2006. a), et MAHE ettevõtetes on mitmekesisuse indeksoluliselt kõrgem kui ÜPT ettevõtetes. Pikasuiseliste kimalaste arvukus ja osakaal transektil eri toetustüübiga ettevõtetes2010. a oluliselt ei erinenud. Aastatel 2006-2008 on pikasuiseliste kimalasteosatähtsus olnud kõrgeim eri toetustüübiga ettevõtetes. Seireaastate jooksul on kimalaseseire näitajad enim varieerunud ÜPT ettevõtetes, kuson esinenud ka kõige rohkem kõige madalamaid näitajate väärtusi. Ka keskmisednäitajate väärtused on tihti olnud madalaimad ÜPT ettevõtetes ning eri toetustüübigaettevõtete vaheliste oluliste erinevuste esinemisel on just ÜPT ettevõtete näitajadolnud oluliselt madalamad.124

Uuring: Indikaatori „Lindude liigirikkus, arvukus ja asustustihedus“ uuring.Kokkuvõte: Eri toetustüüpidega ettevõtete võrdlusel analüüsitud linnunäitajate vahel enamastistatistiliselt olulisi erinevusi ei leitud. Üksikutel juhtudel olid siiski MAHE aladstatistiliselt oluliselt kõrgemate linnunäitajatega kui KSM ja ÜPT seirealad. Üldisetrendina olid 2010. a linnuseire tulemuste põhjal linnunäitajad kõige kõrgemadMAHE aladel, keskmised KSM aladel ning madalaimad ÜPT aladel. KSM ja ÜPTalade linnunäitajate vahelised erinevused olid minimaalselt. Sarnased linnuseireandmete analüüsi tulemused saadi Mandri-Eestis ka aastatel 2005–2009. Ehkki toetustüüpide statistilisel võrdlusel tuvastati olulisi erinevusi üksikuteljuhtudel, olid MAHE aladel siiski keskmiselt 30% kõrgemad linnunäitajad kui KSMja ÜPT seirealadel. Analüüsil tulid selgelt välja loomtoiduliste lindude arvu (arvestamata dominantliikipõldlõokest) toetustüüpidevahelised erinevused: mõlemas seirepiirkonnas oli MAHEaladel statistiliselt rohkem loomtoidulisi linde kui KSM ja ÜPT aladel, mis tulenebilmselt vähemintensiivsest tootmisest. Linnuseire andmete analüüsil leiti ka oluline piirkonna mõju: Lõuna-Eesti piirkonnasolid lindude mitmekesisus, pesitsevate paaride arv ja loomtoiduliste lindude arv ilmapõldlõokeseta statistiliselt oluliselt kõrgemad kui Kesk-Eesti piirkonnas. See onilmselt tingitud tootmise intensiivsuse erinevustest kahe piirkonna vahel ningkompensatsioonialade olemasolust. 2010. a erinesid teistest seirealadest oluliselt Lõuna-Eesti piirkonna MAHE alad, kusenamik linnustiku näitajad olid märkimisväärselt kõrgemad kui Lõuna-Eestipiirkonna KSM või ÜPT aladel. Lõuna-Eesti piirkonna MAHE seirealade näitajadolid enamasti oluliselt kõrgemad ka Kesk-Eesti piirkonna seirealade näitajatest(sõltumata toetustüübist). Põllumajanduslike keskkonnatoetuste positiivne mõju põllumajandusmaastikulinnustikule leidis MAHE toetustüübi näol osaliselt kinnitust, sest 2010. a linnuseirekäigus saadi kõige kõrgemad linnunäitajad MAHE aladel (vähemalt 30% kõrgemadkui KSM ja ÜPT aladel), keskmised KSM aladel ning madalaimad ÜPT aladel. Kuigi olulist toetustüübi mõju erinevatele linnunäitajatele ei ole enamasti leitud, onolulise erinevuse esinemisel olnud MAHE ettevõtete näitajad oluliselt kõrgemad kuiÜPT ettevõtetes. Lisaks ilmnesid nö vana BD seirevalimi puhul (2006-2009. a) KeskjaLõuna-Eesti linnustiku näitajates sõltuvalt ettevõtte toetustüübist selged trendid,mis on enamasti omased ka uue BD seirevalimi (alates 2010. a) linnustiku näitajatele.Kesk-Eestis on üldise trendina MAHE ja KST/KSM ettevõtete vahelised erinevusedolnud väikesed, kuigi MAHE ettevõtetes siiski veidi kõrgemad, madalaimad näitajadon saadud aga ÜPT ettevõtetes. Lõuna-Eestis on linnustiku näitajad üldise trendinaolnud kõrgeimaid MAHE ettevõtetes, KST/KSM ja ÜPT ettevõtetelinnustikunäitajate vahelised erinevused on olnud aga väikesed.Maastiku valdkonna uuringud 2010. a.125

Uuring: Indikaatori „ Maastiku struktuuri muutused punkt-, joon- ja pindelementides“ uuring.Kokkuvõte: 2010. a teostatud põllumajandusmaastike seire toimus uutel seirealadel, teostati nö 0aasta tööd mis sisuliselt tähendab hetkeolukorra kaardistamist vastavalt 2006 aastalkoostatud metoodikale. 0 aastal fikseeriti välitööde käigus seirealade hetkeolukord ja välitööde andmeddigitaliseeriti, võrdlevat analüüsi 0 aastal ei teostatud. Lisaks välitöödeledigitaliseeriti 0 aastal seirealade pindalatoetustaotluste andmed ortofotode põhiselt,toetustaotluste kaartide alusel. Välitöödel kaardistati seireruutude põllumajandusmaastikule jäävad ning sellegapiirnevad joon-, pind- ja punktobjektid vastavalt: 1196 joonobjekti, 861 pindobjektija 479 punktobjekti Edaspidiste maastikuanalüüside ja meetrika arvutamiseks on vaja täitaruumiandmetega ka välitööde käigus kaardistamata alad (metsad, õuealad, maanteedealad.). Pindobjektide andmestikus ei tohi esineda tühimikke, muidu ei ole võimalikülepinnalisi mitmekesisuse indekseid arvutada.Uuring: „Põhikaardi maakatteklasside muutused 1994-2009 Tõstamaa-, Lääne ja Vormsikaardistusobjektidel“ uuring.Kokkuvõte: Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK) kahe kaardistusringi andmete põhiselt onpõllumajanduses kasutatava maa statistiline pindala vähenenud 3958 ha. Segadusttekitab põllumajandusmaa maakatte klasside määratlemine, erinevatelkaardistusringidel, põllumajandusmaa ei kattu kahe erineva kaardistusringi puhul10 466 ha ulatuses. Põllumajandusmaa on kõige enam muutunud metsaks, õuealaks ja põõsastikuks.Suuremad sisulised muutused on aset leidnud vähemviljakatel ja liigniiskematelaladel ja rannaniitudel. Teatud erinevusi maakatte määratlemisel rannikupiirkonnastekitab rannajoone erinev defineerimine ja täpsustamine, kus esimese ringi„looduslikust rohumaast“ on saanud tänaseks „meri“. Õuealade pindala ontegelikkuses tunduvalt suurem kui teise kaardistusringi andmed seda kajastavad, kunakaardi aluseks olev Tõstamaa objekti ortofoto valmis enne buumi tippu 2006 aastal.Olulist segadust tekitab klass „muu lage“ ja selle erinev defineerimine erinevatelkaardistusringidel, kus ala on muutunud klassist „looduslik rohumaa“ „muukslagedaks“ (muudab põllumajandusmaa kogupindala ja ruumilist paiknemist, raske onjälgida tegelikult toimunud muutusi) ja vastupidi. Vajadus maakatte muutuste võrdlusandmete järele on riiklikul tasandil väga suur.Siinjuures tuleks põhikaardi põllumajandusmaade määratlemise juures kaaludavõimalust PRIA pindalaliste toetusandmete ja põllumassiivide informatsioonikasutamist põllumajandusliku maakatte täpsustamisel. Selle tulemusena kasvaks126

andmete sisuline täpsus oluliselt. Võimalik on kasutada ortofoto ülelennugavõrduvate aastate toetusandmeid, mis võimaldab toetusaluste pindade tunduvaltdetailsemat defineerimist. Väga tähelepanelikult tuleks ka suhtuda maakatteklassi„muu lage“, hädavajalik oleks selle klassi sisuline täpsustamine.Sotsiaalmajanduse hindamisvaldkonnas jätkusid 2010. a pikaajalised uuringud „Ettevõtjatulu“ja „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa“. E-küsitluse vormis viidi läbi mahetoodetemahedana müügi uuring, mis oli osa suuremast mahetootjatele suunatud küsimustikustmahepõllumajandusliku toetuse hindamiseks. 2. telje toetuste taotlejate osas vaadeldijätkusuutlikkust ning analüüsiti sissetulekute struktuuri, kus muuhulgas vaadeldakse kapõllumajandustoetuste jagunemist.Uuring: Indikaatorite „ettevõtjatulu“ ja „mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa“ uuring.Kokkuvõte: 2009. a on mahetootjatel (nii alla kui ka üle 2 ESU) mahetootmise toetuse osasissetulekute struktuuris kasvanud võrreldes 2008. aastaga ca 10%. Netolisandväärtuse struktuuris oli erinevate toetuste puhul toetuse osatähtsusstruktuuris 2009. a pisut langenud (2%-7%) võrreldes 2008. aastaga. Ettevõtjatulu struktuuris moodustasid 2. telje toetused ca 65%. Keskmiselt oleks kõik 2. telje toetuste taotlejad jäänud miinusesse ilma 2. teljetoetusteta. Eraldivõetuna ei avaldanud Natura põld ja Natura mets toetuse taotlejatearvestuslikule netokasumile Natura toetused mõju. Kõige suurem erinevus meetme toetuste osakaalu osas oli mahetootjatel alla 2 ESUning PLK tootjatel. 10%-l mahetootjatel alla 2 ESU moodustas mahetoetustsissetulekutest vaid 2% ja 10%-l tootjatest ulatus see üle 42% sissetulekutest. Loomakasvatustoodangu realiseerimisel kasvas 2009. a võrreldes 2008. a enim veisteja lammaste lihaks müük, samuti kanamunade ning ka lehmapiima mahedanarealiseerimine. Loomakasvatustoodangu mahedana realiseerimise kasvu taga võib täheldadamahetööstuse arenemist (Märjamaa Lihatööstus jne) ja samas ka tarbijate teadlikkuseja huvi kasvu maheloomakasvatustoodangu vastu. Taimekasvatustoodangu puhul on võrreldes 2008. a vähenenud teravilja (va rukis)realiseerimine. Oluliselt on tõusnud mugul- ja juurköögiviljade, kapsaste, maasikateja mustsõstarde realiseerimine. Võrreldes 2008. a on tõusnud erinevate viitamisviiside kasutamine (66% kuni 77% nitootjatest kasutas viitamist oma toodangu müügil). Olulise muutusena võib välja tuua, et pisut on tõusnud nende mahetootjate arv, kesmüüvad oma toodangu mahetööstusele/töötlejale.Uuring: Mahetoodete mahedana müügi uuring.127

Kokkuvõte: Mahetootjate poolt kõige enam kasutada soovitud müügikanal on müük otse talust,mis on tootjale kõige mugavam ning ei vaja suurt aja- ja rahakulu. Suurimaks takistuseks soovitud müügikanali kasutamisel peetakse aga hoopismahetoodete kokkuostjate puudumise. Mahetoodangu müümata jätmise põhjustena nimetati enim väikesi toodangukoguseid, kuid suurimaks müügi soodustajaks peetakse aga hoopis kõrgemat hinda. 64% mahetootjatest on veendunud, et tarbijate teadlikkus mahetoidu kohta onkasvanud. Pooled mahetootjatest plaanivad lähiajal oma põllumajandustootmist sh mahetootmistlaiendada. Mahetootjate turundusalane e-küsitlus viidi PMK poolt läbi esmakordselt. Vastajatesuur arv ning positiivne tagasiside näitas, et selline küsitlemisviis on tootjatelevastuvõetav ja ka kõige efektiivsem andmekogumisviis.Kompleksuuring mahe- ja tavaviljelusest 2010. a.Uuring: NPK üldbilanss külvikordade muldades.Kokkuvõte: Liblikõieliste rikkas loomasöödatootmisele suunatud mahekülvikorras (1)tahesõnniku andmisel keskmiselt 15 t/ha aastas ühe rotatsiooni jooksul ja põldheinaniidete eemaldamisel esimesel aastal põllult kaks korda ja teisel aastal üks kord jäi Nja K üldbilanss positiivseks ja P üldbilanss kergelt negatiivseks. See tähendab fosforiteemaldati põllumullast ühe rotatsiooni jooksul rohkem kui tagastati. Liblikõieliste rikkas loomasöödatootmisele suunatud mahekülvikorras (1) sõnnikugamitteväetamisel ja niidete eemaldamisel põllult jäi PK üldbilanss tugevastinegatiivseks ja N-üldbilanss kergelt negatiivseks, mis tähendab seda, et mullavarudearvelt eemaldati mullast märkimisväärne kogus P ja K. Sellisel viisil majandades võibmullaviljakus hakata vähenema. Ristikurohke põldheina saagiga eemaldati NPK mitu korda rohkem kui teraviljaga. Intensiivsel niidete eemaldamisel põllult on raske tasakaalustada N üldbilanssi üksnesliblikõieliste mügarbakterite poolt seotud õhulämmastikuga. Eestis toodeti 2004.–2010. aastal maheviljeluses (taime ja loomakasvatusesegaettevõtted ja taimekasvatuse ettevõtted) sõnnikut haritava maa kohta umbes 3t/ha aastas, mis on ilmselt ebapiisav mullaviljakuse pikemaks säilitamiseks endiseltasemel. Läbimõeldud majandamise korral võiks Eesti piimaveisekasvatusettevõtteslaudaperioodil sõnnikut toota keskmistes tingimustes umbes 8,5 t/ha aastaspõllukülvikorrale ja pikaajalistele niitelistele rohumaadele. Viljakamates tingimustessaaks toota umbes 11,4 t/ha sõnnikut aastas põllukülvikorrale ja pikaajalisteleniitelistele rohumaadele.128

Teraviljatootmisele orienteeritud mahekülvikorras (2), kus sõnnikut ei antud ja ühelaastal kasvatati haljasväetiseks valget mesikat, oli N üldbilanss selgelt positiivne tänupiisavale hulgale valge mesika mügarbakterite poolt seotud õhulämmastikule ja PKtugevasti negatiivne, kuna PK juurde ei toodud, küll aga eemaldati teraviljadesaagiga. Teraviljatootmisele orienteeritud tavakülvikorras (2), kus sõnnikut ei antud ja ühelväljal kasvatati haljasväetiseks valget mesikat ning anti mineraalväetisi, oli Nüldbilanss tugevalt positiivne. Põhu muldaviimisel oli PK üldbilanss kergeltpositiivne, põhu eemaldamisel selgelt negatiivne. Teraviljapõhk sisaldab märgatavalt rohkem kaaliumit kui terad, seetõttu on põhutagastamine mulda maheviljelusel eriti oluline. Väiksema positiivse või negatiivse N bilansi korral on risk N leostumisele ja vettesattumisele küll väiksem, kuid samas võib mullaviljakus väheneda.Uuring: Taimedele omastatavate toiteelementide ning orgaanilise aine sisalduse muutuskülvikordade künnikihis.Kokkuvõte: Sõnniku mittekasutamisel vähenesid taimedele omastatava P ja K sisaldus külvikorra(1) 3. välja künnikihi mullas vastavalt 10,7 ja 12,6%. Teisel väljal vähenesid P ja Ksisaldus vastavalt 9,8 ja 21,4%. Sõnnikuga väetamisel suurenesid taimedele omastatava P ja K sisaldused (2003–2009) liblikõieliste rohkes söödatootmisele suunatud külvikorra (1) 3. välja künnikihimullas vastavalt 8,9 ja 11,3%. Teisel väljal (2004–2010) püsis P ja K sisaldusstabiilsena. Kui põhk tagastati mulda, tõusis huumuse sisaldus nii sõnniku andmisel kuimitteandmisel 3,0% (2003) 3,3%–ni (2009). Teraviljatootmisele suunatud külvikorras (2), kus kasvatati haljasväetiseks valgetmesikat, aga sõnnikuga ei väetatud, suurenes tavaviljeluses taimedele omastatava Psisaldus (2005–2009) 11,3%, kuid omastatava K sisaldus jäi praktiliselt samaks.Maheviljeluses püsis omastatava P sisaldus külvikorra (2) mullas muutumatuna, kuidomastatava K sisaldus vähenes 8,5%.Uuring: Mulla füüsikalised, hüdrofüüsikalised ja aerofüüsikalised omadused külvikorras.Kokkuvõte: Maheviljeluses oli mulla lasuvustihedus natuke väiksem kui tavaviljeluses. Samaolukord oli sõnniku andmisel võrreldes mitteandmisega. Uuritud ala mulla künnikihilasuvustihedus oli suhteliselt rahuldav (vahemikus 1,3–1,4 g/cm 3 ). Ka vahetultkünnikihi aluse kihi lasuvustihedus (sügavam kui 20 cm) jäi alla 1,5 g/cm 3 . Kuilasuvustihedus jääb alla 1,5 g/cm 3 on muld kobedam ja vähem tihe, sellest suurematlasuvustihedust peetakse taimede kasvutingimusi halvendavaks.129

Mulla kaaluline ja mahuline niiskusesisaldus künnikihis olid oluliselt suuremadsõnniku kasutamisel tavaviljeluses kui mittekasutamisel. Maheviljeluses javiljelusviiside vahel olulisi erinevusi polnud. Muld oli künni– ja vahetult selle aluses mullakihis suhteliselt hästi õhustatud.Sõnniku kasutamisel tõusis õhuga täidetud mullapooride hulk pisut künnikihi alusesmullas võrreldes sõnniku mitteandmisega. Sõnniku kasutamisel tõusis oluliselt taimedele omastatava vee osa künnikihis,võrreldes mittekasutamisega. Kusjuures tavaviljeluses oli omastatava vee sisaldussuurem kui maheviljeluses. Ka taimedele omastamatut vett oli mõnevõrra rohkem tavaviljeluses kuimaheviljeluses. Mulla veeläbilaskvus oli mõnevõrra suurem tavaviljelusel võrreldes maheviljelusega.Sõnniku kasutamisel tõusis märgatavalt tavaviljeluses mulla veeläbilaskvus võrreldessõnniku mitteandmisega. Vees stabiilsete mullaagregaatide hulk oli maheviljeluses mõnevõrra suurem kuitavaviljeluses. Sõnniku kasutamisel tõusis nende agregaatide hulk oluliselt võrreldesmittekasutamisega. Vee mõjule stabiilsete mullaagregaatide hulga tõus mõjutabmullastruktuuri paranemist ja tõstab harimiskindlust. Välismaistes viljelusviisidevõrdlusuuringutes peetakse seda üheks olulisemaks mulla kvaliteedi ja kaudseksviljakuse näitajaks.Uuring: Kultuuride umbrohtumus ja saagikus.Kokkuvõte: Kaheaastane põldhein suutis vegetatiivselt levivad umbrohud suhteliselt edukalt allasuruda, nii et nende maapealne mass ja arv olid järgnevas suvinisus suhteliseltväikesed. Kui teraviljapõldudel maheviljeluses ainult künti ega tehtud enne kündi tüükoorimist,suurenes vegetatiivselt levivate umbrohtude (peamiselt ohakad) osakaal juba teiselaastal peale põldheina sissekündi tasemele, mis põhjustas olulise terakultuuridesaagilanguse. Kahekordsel pindmisel mullaharimisel (8–10 cm) ilma künnita hakkasid ohakadlevima lokaalselt ja täheldada võis põldohaka suuremat levikut. Umbrohtumustervikuna oli väiksem kui ainult kündmisel. Kahekordsel tüükoorimisel koos künniga suudeti vegetatiivselt levivad umbrohudkontrolli all hoida. Terasaagid olid siin märgatavalt suuremad. Suviodral allakülviga oli pindmisel mullaharimisel kõige väiksem terasaak ja seda kaväiksema umbrohtumuse juures. Siin mõjutasid terasaagi vähenemist ka allakülvatudpõldheina ülekasv odrast mõnel aastal, suurem juuremädanike levik ja väiksemtoitainete vabanemine põhu osalise mittelagunemise tõttu.130

Tahesõnniku mõjul terasaagid tõusid kuid sellise sõnnikust aeglase toiteelementidevabanemise tõttu jäi saagitõus 100–400 kg/ha vahemikku. Järelmõju jääb aga kestmamitmeks aastaks. Sõnnikuga väetamise ja mitteväetamise vahel ei avaldunud selgeid erinevusiumbrohtumuses. Maheviljeluse asendamisel tavaviljelusega (poolel katsealal) külvikorras 1 toimusjuba esimesel aastal märkimisväärne umbrohtumuse langus ja terasaakidesuurenemine. Maheviljeluses jäi kahekordsel tüükoorimisel koos künniga vegetatiivselt levivateumbrohtude maapealne toormass 2010. a umbes samale tasemele nagu see olitavaviljeluses, kus tehti ühekordne keemiline umbrohutõrje. See iseloomustabtüükoorimise ja künni suurt tõhusust maheviljeluses vegetatiivselt levivateumbrohtude kontrolli all hoidmisel.Uuring: Teraviljade kasvatamise kattetuluKokkuvõte: Toetusteta oli mahe– ja tavanisu müügivilja kasvatus enamikul variantides kahjumis.Kasum ilma toetusteta oli üldiselt väga väike. Seega on toetuste maksmineteraviljakasvatusel vajalik. Teraviljade kokkuostuhind kõigub erinevatel aastatel tugevalt ja see mõjutab oluliseltkattetulu, samas tootmissisendid nagu näiteks kütus ja mineraalväetised on viimastelaastatel järsult kallinenud. Tahesõnniku laadimine, vedu ja laotamine on suhteliselt kulukas (uuringus umbes147 eurot/ha). Saadav terasaagitõus (umbes 100–400 kg/ha) ja selle eest saadavmüügitulu ei kompenseerinud sõnniku laadimisele, veole ja laotamisele tehtudkulusid. Mullaviljakuse languse tõttu ei saa sõnniku andmisest põllule maheviljeluselaga loobuda. See näitab toetuste olulist osa ka sõnniku kasutamise kulutustekompenseerimiseks maheviljeluses. Peamiselt just mineraalväetiste järsk hinnatõus on põhjustanud olukorra, kus uuringustavaviljelusel künnipõhisel mullaharimisel saadi küll suuremaid terasaake, kuidtavateravilja kattetulu jäi pooltel aastatel maheviljeluses toodetud teraviljadegavõrreldes oluliselt madalamaks. Tavaviljeluses võib teraviljakasvatuse kattetulu oluliselt tõusta kui kasutadakünnipõhise viljelemise asemel pindmist mullaharimist ja otsekülvi.Uuring: Mahetootjate E-küsitlus mahepõllumaa majandamise kohta mullaviljakuse säilitamisestlähtuvalt.Kokkuvõte: Viljavahelduses/külvikorras olevatel põldudel kasutab enamus mahetootjaidorgaanilisi väetisi suhteliselt sageli (1 kord 1-4 aasta jooksul). Orgaanilisi väetisi131

viljavahelduses/külvikorras mittekasutavaid mahetootjaid on suhteliselt vähe. Enamkasutatavateks väetisteks on allapanuga sõnnik ja haljasväetised.Viljavahelduses/külvikorras kasutatakse peamiselt 2-4 aastaseid rohumaid, kusjuuresdomineerivad 4 aastased rohumaad. Selle alusel võib öelda, et mulla orgaanilise ainesäilitamiseks on valdaval osal mahetootjate viljavahelduses/külvikorras olevatelpõldudel eeldused olemas. 3-4 aastaste rohumaade suure ülekaalu tõttuviljavahelduses/külvikorras võib söödaks eemaldatava rohumassi suure osakaalu tõttuneis muldades siiski väheneda K ja P sisaldus. Olulisel hulgal mahetootjad (9-44% olenevalt tootmistüübist) on arvamusel, etviljavahelduses/külvikorras olevaid põlde pole vaja väetada, kuna saadakse ka ilmaväetamata saaki. Püsirohumaid (üle viieaastase kestusega) enamus mahetootjaid ei väeta üldse (39-77% tootjatest olenevalt tootmistüübist). Mitteväetatavate püsirohumaade puhul võibmullas K ja P sisaldus kiiresti väheneda. Orgaanilise aine sisaldus mullas üldiseltpüsib või kasvab. NPK vähese kättesaadavuse tõttu mitteväetamisel võivad paljudmahetootjate püsirohumaad olla vähesaagikad. Arvamus, et püsirohumaid ei peaväetama, kuna saadakse ka muidu saaki, oli domineerivamaid (23-42% mahetootjaidolenevalt tootmistüübist). Teiseks peapõhjuseks oli sõnniku puudus. 12-42% põhust, mis põllult eemaldatakse, viiakse ettevõttest müümise vm põhjuselvälja. Kuna põhk on oluline orgaanilise aine allikas ja sisaldab olulisel määral K, siisselle põllumuldadesse mittetagastamise korral väheneb ka ettevõttes mullaviljakus. Teravilja, õlikultuuride ja kaunvilja põldudel ei tee tüükoorimist 44-73%mahetootjatest. Juhul, kui terakultuure kasvatatakse külvikorras mitu aastat järjestilma põldheina vahelduseta, võivad nende põllud maheviljeluses tugevastiumbrohtuda. Mustkesa kasutamine mahetootjate põldudel on vähe levinud. 64-92% mahetootjatestolenevalt tootmistüübist ei kasuta mustkesa üldse. Mustkesa kasutamisel toimub kiireorgaanilise aine mineraliseerumine, lõhutakse mulla struktuur, hävitatakse suur osavihmausse, muudetakse muld erosioonile vastuvõtlikumaks ja suurendataksetoiteelementide leostumist. Võiks mõelda, kas mustkesa alusele põllumajandusmaapinnale on mõistlik PKT toetust maksta, kuna see pole mullakeskkonnast lähtuvaltkeskkonnasõbralik tegevus. Metssead kahjustavad enamuse mahetootjate poollooduslike kooslusi olulisel määral.Kahjustatud kooslustes on väärtuslike taimeliikide säilimine ohustatud.132

5. PROGRAMMI JUHTIMINE JA HALDAMINE5.1 SEIRE- JA HINDAMISMEETMEDMAKi seire ja hindamine lähtuvad nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 77–87 toodudnõuetest. MAKi korraldusasutus on PM, kes vastutab seire- ja hindamissüsteemi koordineerimiseja toimimise eest ning ühtlasi tagab MAKi hindamise (eel-, vahe- ja järelhindamise) ettenähtudtähtaegade jooksul ja vastavuse ühisele seire- ja hindamisraamistikule. Peamine roll MAKi seirejahindamissüsteemi koordineerimisel on PMi maaelu arengu osakonnal.Üldine seire- ja aruandlussüsteem on üles ehitatud maaelu arengu strateegias ja MAKiskirjeldatud ühiste lähte-, sisend-, väljund-, tulemus- ja mõjunäitajate alusel. Meetmete tasandiltoimub seireinfo kogumine ja aruandluse koostamine makseagentuuri (PRIA) ja muudeasjaomaste institutsioonide kaudu. PRIA sisestab toetuse taotluste alusel peamise seireinfoühtsesse elektroonilisse infosüsteemi, kus vastavad andmed säilitatakse. EMK sisestab samutimeetmete puhul, mille menetleja ta on, toetuse taotluste alusel peamise seireinfo ühtsesseelektroonilisse infosüsteemi ning edastab selle vastavalt PRIAga sõlmitud koostööleppelePRIAle. Vastava info alusel koostab PRIA aastaaruande ja esitab selle 15. märtsiks PMile.Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 13 esitatakse esmakordselt 2010. a jahiljemalt igal teisel aastal EKle kokkuvõte strateegia ja eesmärkide rakendamisel tehtudedusammudest. Lisaks kirjeldatakse kokkuvõttes MAKi saavutusi ja tulemusi seoses Eestimaaelu arengu strateegias toodud näitajatega ning hindamistegevuse tulemusi. Nimetatudkokkuvõte ehk MAS 2007–2013 stareegiaseire aruanne esitati EKle 1. oktoobril 2010. a.MAK 2007–2013 seirekomisjonNõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 77 kohaselt tuleb liikmesriigil hiljemalt kolme kuujooksul pärast MAKi heakskiitmist moodustada MAKi seirekomisjon. Seirekomisjon moodustatipõllumajandusministri 25. mai 2007. a käskkirjaga nr 138 “Eesti maaelu arengukava 2007–2013seirekomisjoni moodustamine ning selle töökord”. Käskkirja on muudetud kokku kuuel korral,30. jaanuaril 2008. a, mil muudeti preambuli sõnastust ning komisjoni koosseisu, 20. oktoobril2008. a ja 29. aprillil 2009. a, mil muudeti üksnes komisjoni koosseisu ja 11. novembril 2009. a,mil muudeti komisjoni koosseisu ja lisati täiendav säte, et dokumentide kooskõlastamata jätmisekorral tuleb komisjoni liikmel esitada põhjendatud seisukoht kooskõlastamata jätmise osas.Samuti muudeti komisjoni koosseisu põllumajandusministri 13. mai 2010. a käskkirjaga nr 81 japõllumajandusministri 12. novembri 2010. a käskkirjaga nr 129. Sagedane koosseisu muutmineon olnud tingitud sellest, et komisjoni liige ei ole töötanud enam organisatsioonis, mida taseirekomisjonis esindas ning seetõttu on olnud vajalik nimetada vastvavast organisatsioonist uusliige.2010. a toimunud seirekomisjoni istungid ja käsitletud teemad:• 1. juuni 2010. a seirekomisjoni X istung:- MAK 2007–2013 4ndate muudatuste tutvustus;- MAK 2007–2013 2009. aasta seirearuande tutvustus;133

- MAK 2007–2013 teavitustegevuste ülevaade;- MAK 2007–2013 1., 3. ja 4. telje meetmete püsihindamise ülevaade;- MAK 2007–2013 2. telje meetmete püsihindamise ülevaade;- MAK 2007–2013 meetmete rakendamise seis 2010. a;- ELi Läänemere piirkonna strateegia tutvustus.• 26. november 2010. a seirekomisjoni XI istung: MAK 2007–2013 rakendamise hetkeseis; MAK 2007–2013 vahehindamise aruande tutvustus; MAK 2007–2013 5ndate muudatuste tutvustus.2010. a toimunud seirekomisjoni kirjalikud protseduurid ja teemad: 11. oktoober 2010. a: Kirjalik protseduur MAS 2007–2013 2010. a strateegiaseire aruandekooskõlastamiseks. Aruanne kiideti heaks lihthäälte enamusega.Kõigi seirekomisjoni istungi materjalidega (sh päevakava, ettekanded ja protokoll) ning kirjalikuprotseduuri tulemusega on võimalik tutvuda PMi veebilehel http://www.agri.ee/sk_istungid.MAK 2007–2013 hindamiskomisjonHindamistega seotud tegevuste koordineermiseks on 25. märtsi 2009. a põllumajandusministrikäskkirjaga nr 56 ““Eesti maaelu arengukava 2007–2013” hindamiskomisjoni moodustamine“loodud MAK 2007–2013 hindamiskomisjon (edaspidi hindamiksomisjon). Vastavalt käskkirjalekoosneb hindamiskomisjon kaheteistkümnest liikmest. Hindamiskomisjoni tegevuse peamistekseesmärkideks on teha ministrile ettepanekuid ja kujundada arvamust erinevate hindamisegaseotud tegevuste elluviimiseks, sealhulgas püsihindamise tulemuste tõlgendamiseks.Hindamiskomisjon täidab järgmisi ülesandeid: vaatab üle 1., 3. ja 4. telje püsihindamise lähteülesande ja nimetatud telgedepüsihindamistegevuste elluviimiseks sõlmitava lepingu ning teeb vajaduse korralettepaneku nende muutmise kohta; arvestades püsihindajaga sõlmitud lepingus ettenähtud eelarvet vaatab igal aastal üle1., 3. ja 4. telje püsihindamistegevusi kajastava hindamisplaani, teeb vajaduse korralettepaneku selle muutmise kohta ning esitab ministrile kinnitamiseks; vaatab üle lähteülesanded arengukavaga seotud hindamistegevuse täiendamiseksvajalike valdkonnauuringute tegemiseks, koostab iga aasta valdkonnauuringutenimekirja ja kooskõlastab selle püsihindajaga ning esitab selle hindamisplaani osanaministrile kinnitamiseks; vaatab igal aastal üle 2. telje püsihindamise raames kavandatud tegevused ja teebvajaduse korral ettepaneku nende muutmise kohta;134

vaatab üle kõikide telgede hindamisplaani alusel püsihindajate tehtud tegevused jaesitatud aruanded; koordineerib erinevate hindajate osalemist Euroopa maaelu arenguhindamisvõrgustiku tegevuses; kiidab heaks lähteülesande arengukava vahe- ja järelhindamiseks sõltumatu hindajaleidmiseks; koostab kõigi vajalike hindamisaruannete koostamise ja esitamise ajakava ning jälgibselle täitmist; teeb ettepaneku määrata kindlaks püsihindaja ning vahe- ja järelhindaja tööjaotus; vaatab üle vahe- ja järelhindaja tehtud tegevused ja esitatud aruanded.2010. a toimunud hindamiskomisjoni istungid ja käsitletud teemad: 12. märts 2010. a hindamiskomisjoni II istung:MAK 2007–2013 2009. a teostatud 1., 3. ja 4. telje püsihindamistegevustekokkuvõte;MAK 2007–2013 2009. a 1., 3. ja 4. telje püsihindamine: tehtud tegevused jasaadud kogemused;2010. a hindamisplaan ja täiendavate uuringute ülevaated:2010. a hindamisplaani ülesehituse tutvustus;Leader-meetme uuringu ülevaade;Meetme 1.8 kahe erineva uuringu ülevaated. 20. oktoober 2010. a hindamiskomisjoni III istung:MAK 2007–2013 2011. a hindamisplaani ja täiendavate uuringute 5 ülevaadetetutvustus;MAK 2007–2013 2. telje planeeritavate püsihindamisalaste tegevusteülevaade 2011. a;MAK 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamine 2010. a: tehtud tegevused jasaadud kogemused.MAK 2007–2013 hindamiskomisjoni raames toimus arvukalt kirjalikke protseduure, millekäigus hindamiskomisjon vaatas üle kõik püsihindamise raames tehtud tegevused ja esitatudaruanded. Samuti vaatas hindamiskomisjon kirjaliku protseduuri käigus üle lähteülesandevahehindaja leidmiseks avaliku hanke teel ning hiljem Ernst & Young Baltic ASi poolt koostatudvahehindamise lõpparuande.5 Täiendavate uuringute tutvustati meetmete 1.1, 1.2 1.5, 1.6 ja 3.1 raames vajalikke ja soovitud uuringuid.135

5.2 KOKKUVÕTE PROGRAMMI HALDAMISEL TEKKINUD PROBLEEMIDEST5.2.1 ÜLEVAADE KONTROLLIDE LÄBIVIIMISEST JA TAOTLUSTE JUURES ESINENUDPROBLEEMIDESTKontrolle MAKi toetuste üle teostatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1975/2006,millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjadkontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta(ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84) kohaselt. PRIA makseagentuurina vastutab MAKi toetustetaotluste kontrollimise eest.1., 3. ja 4. telje ülevaadeJärgnevad tabelid (vt Tabel 49, Tabel 50, Tabel 51 ja Tabel 52) annavad ülevaate 2010. a ja kaprogrammperioodil kumulatiivselt tehtud järelpärimistest, kohapealsetest kontollidest, vaietest jatehtud kohtulahenditest 1., 3. ja 4. telje raames. Täpsemad probleemid, mis seotud kindlameetmega, on kirjeldatud eraldi iga meetme juures käeosleva aruande peatükis 2.JärelepärimisedTabel 49 annab ülevaate investeeringumeetmete (st MAKi 1., 3. ja 4. telje meetmete ja 2. teljemeetme 2.5.1 – kiviaia rajamise ja taastamise toetus) raames tehtud järelpärimisest nii 2010. akui ka kogu perioodi 2007–2010 jooksul kokku. Meetmepõhiselt on järelpärimiste sisukirjeldatud käesoleva aruande peatükis 2. iga meetme rakendamise all eraldi.Tabel 49. Investeeringumeetmete raames tehtud järelepärimisedMeede 1.1.1Meede 1.1.2Meede 1.2Meede 1.3.1Meede 1.3.2MeedeTaotlusvoorTehtud järelepärimiste arv2010 2007-2010I taotlusvoor 0 56II taotlusvoor 0 44III taotlusvoor 50 50Kokku 50 150I taotlusvoor 0 32II taotlusvoor 0 88III taotlusvoor 73 73Kokku 73 193I taotlusvoor 0 159II taotlusvoor 0 88III taotlusvoor 28 53IV taotlusvoor 69 69Kokku 97 369I taotlusvoor 0 120II taotlusvoor 9 102III taotlusvoor 94 94Kokku 103 316I taotlusvoor 0 2II taotlusvoor 0 6III taotlusvoor 0 9IV taotlusvoor 5 5136

Kokku 5 22I taotlusvoor 0 339II taotlusvoor 0 283Meede 1.4.1III taotlusvoor 426 500IV taotlusvoor 6 6Kokku 432 1 128I taotlusvoor 0 97II taotlusvoor 1 72Meede 1.4.2III taotlusvoor 57 84IV taotlusvoor 4 4Kokku 62 257I taotlusvoor 0 30Meede 1.4.3II taotlusvoor 0 14III taotlusvoor 34 34Kokku 34 78I taotlusvoor 0 36Meede 1.5.2II taotlusvoor 1 19III taotlusvoor 35 35Kokku 36 90I taotlusvoor 0 38Meede 1.6II taotlusvoor 0 19III taotlusvoor 7 7Kokku 7 64Meede 1.7.1I taotlusvoor 7 7Kokku 7 7I taotlusvoor 0 45II taotlusvoor 0 79Meede 1.8III taotlusvoor 20 73IV taotlusvoor 11 11Kokku 31 208I taotlusvoor 0 126Meede 2.5.1II taotlusvoor 191 191Kokku 191 317I taotlusvoor 0 354II taotlusvoor 0 47Meede 3.1III taotlusvoor 118 345IV taotlusvoor 16 16Kokku 134 762I taotlusvoor 0 226Meede 3.2II taotlusvoor 0 555III taotlusvoor 472 472Kokku 472 1 253I taotlusvoor 13 81Leader tegevusgrupidII taotlusvoor 5 6III taotlusvoor 20 20Kokku 38 107Leader projektitoetus I taotlusvoor 1 305 1 837137

Kokku 1 305 1 837Investeeringumeetmed kokku 3 077 7 158Tunnustamise raames esitati kokku 13 järelpärimist.Investeeringutoetuste raames teostatud kohapealsed kontrollidTeostatud kohapealsete kontollide mahust annab ülevaate Tabel 50, kuid kohapealsetekontrollide käigus tuvastatud peamiste rikkumiste põhjused on toodud eraldi iga meetme juureskäesoleva aruande peatükis 2.Tabel 50. Investeeringumeetmete raames teostatud kohapealsed kontrollidMeedeMeede 1.1.1Meede 1.1.2Meede 1.2Meede 1.3.1Meede 1.3.2Meede 1.4.1Meede 1.4.2Meede 1.4.3TaotlusvoorTeostatud kohapealset kontrollide arv2010. a 2007-2010I taotlusvoor 7 16II taotlusvoor 25 25Kokku 32 41I taotlusvoor 22 61II taotlusvoor 39 41III taotlusvoor 5 5Kokku 66 107I taotlusvoor 35 35II taotlusvoor 19 19Kokku 54 54I taotlusvoor 2 58II taotlusvoor 5 51Kokku 7 109I taotlusvoor 3 24II taotlusvoor 10 23III taotlusvoor 9 10IV taotlusvoor 2 2Kokku 24 59I taotlusvoor 121 1582II taotlusvoor 196 513III taotlusvoor 221 233IV taotlusvoor 1 1Kokku 539 2329I taotlusvoor 30 205II taotlusvoor 37 76III taotlusvoor 27 35IV taotlusvoor 7 7Kokku 101 323I taotlusvoor 2 29II taotlusvoor 5 9III taotlusvoor 4 4Kokku 11 42138

I taotlusvoor 3 25Meede 1.5.2II taotlusvoor 7 13III taotlusvoor 14 14Kokku 24 52I taotlusvoor 15 37Meede 1.6II taotlusvoor 10 21III taotlusvoor 2 2Kokku 27 60I taotlusvoor 57 322II taotlusvoor 70 197Meede 1.8III taotlusvoor 33 100IV taotlusvoor 76 76Kokku 236 695Meede 1.9I taotlusvoor 1 1Kokku 1 1Meede 2.5.1I taotlusvoor 74 87Kokku 74 87I taotlusvoor 138 479II taotlusvoor 28 57Meede 3.1III taotlusvoor 63 149IV taotlusvoor 13 13Kokku 242 698I taotlusvoor 59 395Meede 3.2II taotlusvoor 278 457III taotlusvoor 143 143Kokku 480 995I taotlusvoor 25 54Leader tegevusgrupidII taotlusvoor 2 2Kokku 27 56Leader projektitoetusI taotlusvoor 756 920Kokku 756 920Investeeringumeetmed kokku 2 701 6 628Investeeringutoetuste vaidedTabel 51 annab ülevaate 2010. a tehtud vaideotsuste arvu ja sisu kohta investeeringutoetusteraames.Tabel 51. Investeeringutoetuste vaideotsused 2010. aVaide otsusMeede Vaide sisu JättarahuldamataRahuldada KokkuMeede 1.1.1hindepunktide summa vaidlustamine 2 2investeeringu abikõlblikkus 1 1väljamakstava toetuse summa vähendamisevaidlustamine1 1Kokku 4 4Meede 1.2 hindepunktide summa vaidlustamine 10 1 11139

Meede 1.3.1Meede 1.4.1Meede 1.4.2Meede 1.5.1Meede 1.5.3Meede 1.8Meede 2.5.1Meede 3.1investeeringu abikõlblikkus 1 1taotleja mittevastamise meetme nõuetelevaidlustamine1 1Kokku 11 2 13taotlus ei vasta nõuetele 1 1Kokku 1 1haldusakti vaidlustamine 1 1hindepunktide summa vaidlustamine 5 2 7investeeringu abikõlblikkus 2 2taotleja mittevastamise meetme nõuetelevaidlustaminetaotletav toetuse summa ei vasta meetmemääruses sätestatud nõueteletaotluse menetlusse mittevõtmisevaidlustamine11 111 11 1toetuse summa väljamaksmata jätmine 1 1toetuse tagasinõudmise otsuse vaidlustamine 1 1 2Kokku 20 6 26investeeringu abikõlblikkus 1 1taotleja mittevastamise meetme nõuetelevaidlustamine1 1toetuse määra ületamine perioodil 2007-2013 1 1toetuse määra ületamine perioodil kontsernikohta1 1toetuse summa väljamaksmata jätmine 1 1Kokku 3 2 5metsateatis kooskõlastatud peale taotluseesitamist1 1puudulikult vormistatud taotlus 1 1hindepunktide summa vaidlustamine (vaiderahuldatud osaliselt)1 1toetuse summa väljamaksmata jätmine 1 1puistu vanuse määramine 1 1Kokku 3 2 5investeeringu abikõlblikkus 1 1Kokku 1 1hindepunktide summa vaidlustamine 1 1väljamakstava toetuse summa vähendamisevaidlustamine1 1Kokku 2 2investeeringu abikõlblikkus 1 1toetuse summa väljamaksmata jätmine 1 1Kokku 2 2ettekirjutuse vaidlustamine 1 1hindepunktide summa vaidlustamine 4 4investeeringu abikõlblikkus 11 9 20investeeringuga on alustatud enne taotluseesitamise kuupäeva1 1maksevõime näitaja väiksem kui 1 1 1140

Meede 3.2LeadertegevusgrupidLeader projektidprojektimuudatus 1 1taotleja mittevastamise meetme nõuetelevaidlustamine3 2 5taotlus ei vasta nõuetele 1 1taotluse menetlusse mittevõtmisevaidlustaminetaotluse menetlusse mittevõtmisevaidlustaminetoetuse määra ületamine perioodil kontsernikohtatoetuse väljamaksmise viivitamisevaidlustamine4 1 51 11 12 2valeandmete esitamine 5 5väljamakstava toetuse summa vähendamisevaidlustamine2 2Kokku 29 21 50hindepunktide summa vaidlustamine 2 2investeeringu abikõlblikkus 3 3madala toetuse % vaidlustamine 1 1taotluse menetlusse mittevõtmisevaidlustamine1 1toetuse summa vähendamise vaidlustamine 1 1väljamakstava toetuse summa vähendamisevaidlustamine1 1Kokku 5 4 9väljamakstava toetuse summa vähendamisevaidlustamine1 1Kokku 1 1investeering ei vasta tegevusgrupirakenduskavale1 1 2investeeringu abikõlblikkus 5 4 9investeeringuga on alustatud enne taotluseesitamise kuupäevaprojekti mittevastamine tegevusgrupirakenduskavaletaotleja mittevastamise meetme nõuetelevaidlustaminetaotluse menetlusse mittevõtmisevaidlustamine1 11 11 12 2toetuse määra vaidlustamine 2 2toetuse summa väljamaksmata jätmine 1 1toetuse taotlemine vale meetme alt 1 1väljamakstava toetuse summa vähendamisevaidlustamine1 1Kokku 9 12 21141

Kohtulahendid2010. a tehti investeeringumeetmete raames kokku 16 kohtulahendit, neist 9 taotleja kasuks.Seejuures kolmel juhul kaebas taotleja tema kahjuks tehtud kohtuotsuse edasiRingkonnakohtusse. PRIA kaebas kohtuostuse edasi II astme kohtusse 2 korral (vt Tabel 52).Tabel 52. Investeeringumeetmete raames tehtud kohtulahendid 2010. aKohtuotsusMeede Kaebuse põhjus PRIAkasuksMeede1.2Meede1.4.1Meede1.4.2Taotlejakasukshindepunktid (põlvkondade vahetus) 1hindepunktid (töökogemus) 1Kokku 2Märkuskasumlikkuse näitajad ja selle2tõendavad dokumendidtaotleja liikmed ei vasta meetmeTaotleja kaebas edasi II1nõueteleastme kohtussePRIA kaebas edasi IItehtud tööde mahud 1astme kohtusseKokku 1 3osaliselt teostamata investeering 1taotleja kuulumine kontsernikoosseisu1Kokku 1 1Meede investeeringu abikõlblikkus 11.4.3 Kokku 1Meede mittevastamine järelepärimistele 11.5.2 Kokku 1Meede2.3.2Meede2.5.1Meede3.1pinnaerinevus 1Kokku 1taotluse hindamistulemused(haldusakt motiveerimata)1Kokku 1hindepunktid (töökogemus) 1hindepunktid (töökohtade loomine) 1investeeringu abikõlblikkus 2Kokku 2 2Kokku 7 9PRIA kaebas edasi IIastme kohtusseTaotleja kaebas edasi IIastme kohtusseÜks taotleja kaebas edasiII astme kohtusseElatustalude kohanemise toetuse taotlejate vaidedElatustalude kohanemise toetuse kohta laekus 2010. a laekus 56 vaiet. Nendest suuremal osal (ca95 %) on vaided rahuldatud.Suurim osa vaietest on seotud taotlejatega, kellel oli probleeme endaFIEna arvele võtmisega (25 korral).Jätkuvalt oli palju vaide esitajaid, kellel oli maksuvõla probleem. Peale järelpärimist MTAletehti nende tulemuste alusel PRIA poolt otsused. Vaiete esitamisel on selgus, et osa MTA142

andmeid ei ole täpsed olnud, osa võlasummasid olid juba tasutud, osa tasusid kohe, kui sellestteada said, sest eelnevalt puudus neil oma võlgnevuse kohta info. Nimetatud vaideid oli kokku18.Samuti oli 10 vaide esitajat, kellel oli täitmata tulu suurendamise nõue. Ka siin toimus taotlejatepoolt innukas vigade parandamine. Parandati oma majandusaasta aruandeid ning seeläbi viidiend vastavusse antud nõudega. Lisaks oli 2 vaiet, kus tegemist oli vääramatu jõuga.2. telje ülevaadeTabel 53 annab ülevaate MAKi 2. telje ja MAK 2004–2006 meetmete raames tehtudjärelpärimisest 2010. a.Tabel 54. 2010. a tehtud MAKi 2. telje ja MAK 2004–2006 meetmete järelepärimisedMeetme nimiMeede 1.10 - Elatustalude kohanemise toetus 30Meede 2.1 - Ebasoodsamate piirkondade toetus ca 230Meede 2.1 - Ebasoodsamate piirkondade toetus (5.a) ca 70Meede 2.2 - Natura 2000 toetus põllumajandusmaale (NAT) 0Meede 2.3.1 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus ca 600Meede 2.3.2 - Mahepõllumajandusliku tootmise toetus ca 500Meede 2.3.3 - Ohustatud tõugu loomade toetus ca 120Meede 2.3.4 - Kohalikku sorti taime kasvatuse toetus (SRT) 5Meede 2.3.5 - Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus ca 60Meede 2.4 - Loomade karjatamise toetus (LKT) 132Meede 2.6 - Põllumajandusmaa metsastamise hooldustoetus 0Meede 2.6 - Põllumajandusmaa metsastamise täiendustoetus 18Meede 2.7 - NATURA 2000 toetus erametsamaale 1435Järelepärimistearv2010. a viidi toetuse taotlejate kohapealne kontroll läbi seitsme meetme osas, millest üldistatudülevaate annab Tabel 55. Kokku kontrolliti 1 805 taotlejat, mis moodustab kogu taotlejate arvustumbes 9%. Kontrollide läbiviimise ning taotluse juures esinenud probleemide täpsem ülevaadeon kajastatud käesoleva aruande peatüki 2.2 iga meetme juures eraldi.Tabel 55. MAKi 2. telje taotlejad ja kohapealses kontrollis kontrollitud taotlejate arvMeetme nimiTaotlejatearvKontrollitudtaotlejate arvMeede 2.1 - Ebasoodsamate piirkondade toetus 8350 510Meede 2.2 - Natura 2000 toetus põllumajandusmaale 1431 140Meede 2.3.1 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 1 968 217Meede 2.3.2 - Mahepõllumajandusliku tootmise toetus 1 180 106Meede 2.3.3 - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 652 47Meede 2.3.4 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus 22 2Meede 2.3.5 - Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 885 80Meede 2.4 - Loomade karjatamise toetus 2 496 269Meede 2.5.1 - Kiviaia rajamise ja taastamise toetus 298 74Meede 2.6 - Kaitsemetsa rajamise toetus 275 56Meede 2.7 – Natura 2000 toetus erametsamaale 3 485 304 66 Tegemist on SA EMK poolt teostatud kontrollidega.143

Kokku 21 042 1 805Kokku esitati 2. telje raames 297 vaiet toetuste ümbervaatamiseks, millest 199 vaiet rahuldatitäielikult ja 26 osaliselt (vt Tabel 56).Tabel 56. MAK 2. teljega seotud vaided 2010. aMeedeMAKperiood2010. aesitatudvaiete arvOtsus esitatud vaide suhtesVaiderahuldamatajätmiseotsusVaiderahuldamiseotsusVaide osaliserahuldamiseotsusEbasoodsamate2004-2006 0 0 0 0piirkondade toetus 2007-2013 9 5 4 0Kohalikku ohustatud tõugu 2004-2006 0 0 0 0looma pidamine 2007-2013 15 2 9 4Mahepõllumajandusliku 2004-2006 10 1 8 1tootmise toetus 2007-2013 109 15 84 10Keskkonnasõbraliktootmine (KST)2004-2006 5 2 0 3Keskkonnasõbralikmajandamine (KSM)2007-2013 67 28 34 5Poolloodusliku koosluse2007-2013toetus4 3 1 0Kohalikku sorti taimede2007-2013kasvatamise toetus (SRT)0 0 0 0Natura 2000 toetus2007-2013põllumajandusmaale2 1 1 0Natura 2000 toetus2007-2013erametsamaale10 5 3 2Põllumajandusmaametsastamise toetus2004-2006 3 3 0 0Elatustalude kohanemise2004-2006toetus56 2 54 0Sõnnikuhoidlate vastavusse2004-2006viimise toetus7 5 1 1297 72 199 26Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejate vaiete esitamise peamised põhjused 2010. aolid: Viljavaheldusnõuetega seonduvad probleemid – 41% Probleemid FIE-ks registreerimisega – 18% Inimlik eksimus taotlemisel ehk ilmne ebatäpsus – 10% Erinevate toetuse saamise nõuete vastu eksimine – 10% Vaidlustati kohapealse kontrolli tulemused – 5%Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejate vaiete esitamise peamised põhjused 2010.aolid:144

Koolituse nõude mittetäitmine – 25% Probleemid ühikumääradega lühiajaliste ja pikaajaliste rohumaade osas – 20% Probleemid FIE-ks registreerimisel – 13% Maheloomade olemasolu küsimus – 8% Mahetunnustuse puudumine – 4% Kohapealses kontrollis tuvastatud pinnaerinevused – 4%5.2.2 AUDITTOIMINGU PEAMISED TULEMUSED2010. a viidi seoses MAK 2007–2013 meetmetega siseriiklikult läbi kuus auditit: KPMG Baltic OÜ viis läbi sertifitseerimisauditi, mille raames kontrolliti PRIA kuimakseasutuse tegevust EAGF ja EAFRD rakendamisel 15. oktoobril 2010 lõppenudeelarveaastal. Sertifitseerimisautiti tulemustest annab ülevaate Tabel 57.Tabel 57. KPMG Baltic OÜ poolt läbi viidud sertifitseerimisauditi käigus antud hinnangmakseagentuuri kohtaMääruse nr 885/2006 artikli 5 kohaneJäreldusednõueMakseasutus vastab akrediteerimiskriteeriumidele.Üldiselt vastab makseasutus EAGFi jaEAFRD akrediteerimiskriteeriumitele.Makseasutuse menetluskorraga onmõistlikult tagatud, et EAGF ja EAFRDrahastatavad kulud on kantud vastavaltühenduse eeskirjadele, ning on märgitud,milliseid soovitusi on antud ja järgitud.Määruse nr 885/2006 artikli 6 lõikes 1osutatud raamatupidamise aastaaruandedon kooskõlas makseasutuseraamatupidamis-dokumentide ja –registritega.Kuluaruannetes ja sekkumistegevusearuannetes on EAGFi ja EAFRDrahastatavaid meetmeid kajastatudvaldavalt tõeselt, täielikult ja korrektselt.Ühenduse finantshuvid on seosesettemaksete, tagatiste, sekkumisvarude jasissenõutavate summadega nõuetekohaseltkaitstud.Makseasutuse menetluskord tagab olulisesosas ühenduse eeskirjade järgmiseEAGFist ja EAFRDst rahastatud kuludetegemisel.Meie arvamus selle kohta on esitatudüksikasjalikult auditeerimistõendis.Kuludeklaratsioonides jasekkumistegevuse aruannetes on EAGFi jaEAFRD rahastatavaid meetmeidkajastatud valdavalt tõeselt, täielikult jakorrektselt.Ühenduse finantshuvid on olulises osaskaitstud.145

Määruse nr 885/2006 artikli 5 kohanenõueArvamus määruse (EÜ) nr 1290/2005artikli 8 lõike 1 punkti c alapunktis iiiosutatud kinnitava avalduse kohta.JäreldusedMeie arvamus kinnitava avalduse kohta onesitatud käesoleva aruande lisas 5. SA EMK vastavusaudit (24.3 – 19.5.2010) – seisuga 31.12.2010 on auditi lõppraportkinnitamata. Meetme 3.2 „Külade uuendamine ja arendamise toetuse“ vastavusaudit (28.4 –18.6.2010) 6 olulist tähelepanekut: menetlustähtaegadest kinnipidamine, hinnapakkumistedetailsus, seotus taotlejatega, taotluste ärakirjade edastamine maavanematele,investeeringuobjektiga seotud kulude-tulude arvestus. 5 väheolulist tähelepanekut, mis puudutasid rohkemal või vähemal määralkontrolljäljega seotud puudusi. Mikropõllumajandusettevõttete arendamise investeeringutoetuse vastavusaudit (1.4.1)(24.9 – 8.11.2010) – seisuga 31.12.2010 on auditi lõppraport kinnitamata. Meetme 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse“vastavusaudit (13.9 – 15.10.2010) – seisuga 31.12.2010 on auditi lõppraportkinnitamata. SA EMK vastavusaudit kohapealsete kontrollide ja andmevahetuse osas (24.9 –20.01.2011) - seisuga 31.12.2010 on auditi lõppraport kinnitamata.Lisaks sai 2010. a kinnitatud Leader-meetme auditi lõppraport. Audit viidi läbi ajavahemikul7.09. – 5.11.2009 PRIA siseauditi osakonna poolt. Lõppraportis tehti järgmisi tähelepanekuid: 3 olulist tähelepanekut – protseduuride kaasajastamine, ristkontrollide läbiviimine,dokumentide lisamine toimikutesse; 10 väheolulist tähelepanekut – hinnapakkumiste kontroll, kuludokumentide kontrollitähtajad, puudused dokumenteerimisel ja investeeringukontrollide läbiviimisel,vastavustabelite puudumine, puudused kontrollide läbiviimisel taotluste analüüsikäigus.Samuti telliti 2010. a hinnangu andmine kohalike tegevusgruppide tegevusele Leader-meetmeraames antava projektitoetuse menetlemisel. Hinnagu andjaks oli Ernst & Young Baltics AS.Nimetatud töö eesmärgiks oli: Välja tuua olulisemad riskid kohalike tegevusgruppide projektitoetuste taotlustehindamis- ja otsustusprotsessis ning esitada võimalikud tegevused ja kontrollikohadriskide maandamiseks; Hinnata kohalike tegevusgruppide tegevuste vastavust Leader-meetme määrusele,kinnitatud tegevuspiirkonna strateegiale ja juhendi „Soovitusi kohaliku tegevusgrupitegevuspiirkonna strateegia arendamiseks Leader-meetme raames“ peatükile 4146

„Hindamisprotsess projektide menetlemisel“ ning teha vajadusel ettepanekuidLeader-meetme määruse ja eelnimetatud juhendi täiendamiseks; Teha ettepanekuid ja anda soovitusi haldusmenetluse sätete ja põhimõtete üldiseltasemel rakendamiseks vähendamaks riske, mis võivad kaasneda projektitoetusetaotluse sobilikkuse hindamisel kohalike tegevusgruppide poolt.Ernst & Young Baltic AS hindas Leader KTGde tegevust Leader-meetme raames antavaprojektitoetuse menetlemisel heaks. Mõningaid puudusi esines Leader-meetme määrusest jaHaldusmenetluse seadusest tulenevate nõuete täitmisel, sh otsustest teavitamise, nendemotiveerimise ja vaiete menetlemise osas. Leader KTGde tegevuse läbipaistvus on erinev,suurem võiks olla avalikkusele suunatud teabe maht, süstematiseeritus ja mõistetavus. MõnedeLeader KTGde puhul vaatlusaluse 13 hulgast esines puudujääke hindamisprotseduuri,hindamiskomisjoni koosseisu, töökorra, -põhimõtete ning hindamiskriteeriumite sisu ja skaalaavalikustamisel, samuti üldsuse teavitamisel heakskiidetud ja lõpetatud projektidest.5.3 TEHNILINE ABIMAK 2007–2013 raames antavat tehnilise abi toetust taotlesid 2010. a seitse taotlejatkogusummas 6 446 369 eurot (vt Lisa 5 tabel 1). Väljamakseid teostati kogusummas 5,8 mlneurot. 44% makstud summast sai PRIA, 25% PM ja 9% PMK. Täpsem toetuse väljamaksminetaotlejate lõikes on esitatud Lisa 5 tabelis 1. 2010. a tehti ettemaksete tagasimakseid summas 629090 eurot (vt Lisa 6 tabel 4). MAK tehnilise abi maksmine toetuse saajate lõikes perioodil 2007–2010 on toodud lisa 5 tabelis 2. Lisa 5 tabel 3 annab ülevaate MAK tehnilise abi maksmisesttegevuste lõikes nii aastal 2010 kui ka aastatel 2007–2010.PM kasutas 2010. a eraldatud MAK tehnilise abi toetust 1 376 876 eurot, millest 65% kasutatiarengukava juhtimise ja rakendamisega seotud tegevusteks, 8% seminaride, infopäevade jakoolituste läbiviimiseks, 22% uuringute, programmi hindamise ja seire korraldamiseks ning 5%teavitamiseks ja avalikustamiseks.PRIA kasutas tehnilise abi toetust makseagentuuri ülesannete täitmiseks 2 168 289 eurot, misjagunes järgmiselt: juhtimiseks ja rakendamiseks 88%, seminaride, infopäevade ja koolitusteläbiviimiseks 0%, uuringuteks, hindamiseks ja seireks 4 %, teavitamiseks ja avalikustamiseks1% ning investseeringuteks 7%. Täpsemalt on PRIA tegemistest juttu peatükis „Taotlejate jaavalikkuse teavitamine MAK 2007-2013 teemadel”.PMK kasutas tehnilise abi toetust summas 479 604 eurot MAK 2. telje hindamise teostamiseks.Täpsem ülevaade on toodud käesoleva seirearuande peatükis 5.5.3. Tegevuste lõikes kasutatitoetust järgmiselt: arengukava juhtimiseks ja rakendamiseks 55%, seminaride, infopäevade jakoolituste läbiviimiseks 8%, uuringute, hindamise ja seirega seotud tegevusteks 36% ningteavitamiseks ja avalikustamiseks 1%.MMIK kasutas tehnilise abi toetust maaeluvõrgustiku tegevuste rahastamiseks 334 321 eurot,millest 2010. a maaeluvõrgustiku juhtimisega seotud eelarve kulu moodustas 18% ja147

tegevuskava elluviimisega seotud kulu 82% maaeluvõrgustiku kuludest. Ülevaademaaeluvõrgustiku juhtimiseks ning tegevuskava rakendamiseks antud tehnilise abi jaotuse kohta,eristamaks kulutusi nõukogu määruse (EÜ) nr 1968/2005 artiklis 68 lõike 2 punktide a ja b vahelon toodud käesoleva seiraruande peatükis 5.4Keskkonnaametile eraldatud tehnilise abi toetusest kasutati 2010. a 266 078 eurot kontrollideteostamiseks vastavalt põllumajandusministri 11. jaanuari 2008. a määrusest nr 2 (poollooduslikekoosluste toetus). Põhilisteks tegevusteks oli taotluste kooskõlastamine hooldamisnõuete japindade eelkontrolli, kohapealse kontrolli ning järelkontrolli teostamine ja looduskaitseseadusesttulenevate nõuete tätmist valimisse sattunud Natura 2000 põllu toetuse taotlejate juures.Tehnilise abi vahenditest kasutati 61% arengukava juhtimiseks ja rakendamiseks, 3%seminaride, infopäevade ja koolituste läbiviimiseks, 23% uuringute, hindamise ja seirega seotudtegevusteks, 5% teavitamiseks ja avalikustamiseks ning 8% investeeringuteks.SA EMKle eraldatud tehnilise abi toetuse kasutamise eesmärk on tagada MAK meetme 1.5 jameetme 2.7 taotluste korrektne vastuvõtt, tähtaegne menetlemine, vastavate haldus- jakontrolliprotseduuride läbiviimine (investeeringutoetuste eel- ja järelkontroll), otsustevastuvõtmine ning nende avalikustamine ja taotlejatele edastamine. 2010. a kasutati tehnilise abivahendeid kokku 341 303 eurot, mis jagunes järgmiste arenguakava tegevuste vahel: arengukavajuhtimise ja rakendamisega seotud tegevused (tööjõukulud) 78% eraldatud vahenditest,uuringud, hindamine ja seire (transpordikulud) 10% eraldatud vahenditest ning investeeringuteks(SA EMK informatsioonisüsteem) 12% eraldatud vahenditest.PMAle eraldatud tehnilise abi toetusest kasutati 2010. a MAK meetme 1.8 riikliku järelevalveteostamiseks, kontrolli teostamiseks taotleja nõuetele vastavuse ning toetuse sihtotstarbelisekasutamise üle ning taotleja poolt esitatud andmete õigsuse, taotleja ja tema investeeringuvastavuse üle kehtestatud nõuetele 180 495 eurot. Saadud toetusest 77% kasutati rakendamisegaseotud tegevusteks ja 23% uuringuteks, hindamiseks ja seireks.5.4 RIIKLIK MAAELUVÕRGUSTIK5.4.1 VÕRGUSTIKU LOOMISE JA JUHTIMISE KORDEesti riikliku maaeluvõrgustiku (edaspidi maaeluvõrgustik) tegevuse eesmärgiks on aidata kaasaMAK 2007–2013 rakendamisele Leader võrgustikutöös, uute algatuste edendamisel ja Euroopamaaelu arengu võrgustiku tegevuse tulemuste sihtgruppideni viimise ning kaasamise kaudu.Vastavalt MAKi peatükile 16.2 „Riiklik maaeluvõrgustik” ja Põllumajandusministri 14. oktoobri2005. a määrusele nr 102 „Maamajanduse Infokeskuse põhimäärus ja struktuur”https://www.riigiteataja.ee/akt/13213921 täidab maaeluvõrgustiku üksuse ülesandeidMaamajanduse Infokeskuse (edaspidi Keskus) maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond, eelkõigemaaeluvõrgustiku büroo.Maaeluvõrgustiku tegevused hõlmavad perioodi 2007–2013 ning järelhindamise tulemusteteavitamise vajadusel ka hilisemat perioodi. Maaeluvõrgustiku haldamist ja tegevuskava148

elluviimist rahastatakse MAKi tehnilise abi vahenditest, maaeluvõrgustiku tööd koordineeribPM. Maaeluvõrgustiku iga-aastase tegevuskava koostamisel on arvestatud EK „Riiklikumaaeluvõrgustiku juhisega“.Maaeluvõrgustiku juhtimine on kahetasandiline: Keskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond (edaspidi maaeluvõrgustiku üksus)ning keskuse tugistruktuurid, mille ülesanneteks on maaeluvõrgustikuarengusuundade kujundamine, tegevuskava ettevalmistamine ja elluviimisekorraldamine; maaeluvõrgustiku infosüsteemide haldus, raamatupidamise- japersonaliarvestused jm haldustegevus; maaeluvõrgustiku koostöökoda, kes tegutseb nõuandva organina maaeluvõrgustikuarengusuundade kujundamisel ja maaeluvõrgustiku tegevuskava ettevalmistamise jaelluviimise korraldamisel.Maaeluvõrgustiku koostöökojal on eelkõige järgmised ülesanded: nõustada maaeluvõrgustiku üksust riikliku maaeluvõrgustiku iga-aastase tegevuskavaettevalmistamisel ja rakendamisel; abistada maaeluvõrgustiku üksust maaeluvõrgustiku tegevuste koordineerimisel; nõustada maaeluvõrgustiku üksust maaeluvõrgustiku temaatiliste tegevusvaldkondadevalikul ja eelnimetatud tegevusvaldkondade töö koordineerimisel; teha maaeluvõrgustiku üksusele vajaduse korral ettepanekuid temaatiliste töörühmadeloomiseks.Maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmeteks on kutsutud organisatsioonide esindajad lähtudesMAKi telgede eesmärkidest ja senistest võrgustikutöö kogemustest ning MAKi rakendavatestasutustest ja organisatsioonidest.Kuna maaeluvõrgustik on moodustatud riigiasutuse koosseisus, siis maaeluvõrgustikul ei olejuriidilist liikmeskonda. Maaeluvõrgustiku tegevuste sihtgrupp on MAKi kasusaajad ja sellerakendamisega seotud asutused ning organisatsioonid. Oluline märksõna maaeluvõrgustikutegevuses on soodustada koostööd erinevate osapoolte vahel.31. detsember 2010. a seisuga on toimunud neli maaeluvõrgustiku koostöökoja istungit: nr 1 istungi teemad (toimumise aeg 5.12.2008): ülevaade Euroopa maaelu arenguvõrgustikust ja selle tegevusest; ülevaade Eesti maaeluvõrgustiku moodustamisest jaeesmärkidest; ülevaade 2008. a tegevustest, sh Leader võrgustiku tugistruktuurina;ülevaade ja arutelu 2009. a planeeritavatest tegevustest; nr 2 istungi teemad (toimumise aeg 23.09.2009): ülevaade 2009. a tegevustest;sissejuhatus Ühise põllumajandus- ja maaelupoliitika tuleviku aruteludesse; ülevaadeja arutelu 2010. a planeeritavatest tegevustest; nr 3 istungi teemad (toimumise aeg 09.03.2010): ülevaade koos asjakohaste näideteesitlemisega maaeluvõrgustiku temaatilistest algatustest (noorte ja ühistegevuseteemad); ülevaade ja arutelu Eesti osalemisest Euroopa maaeluvõrgustiketemaatilistes algatustes (metsandus ja sotsiaalne põllumajandus); ülevaade MAKnäidete kogumise ja esitlemise tegevuste hetkeseisust;149

nr 4 istungi teemad (toimumise aeg 16.12.2010): maaeluvõrgustiku kohaliku toidutemaatikale suunatud tegevused; noortele suunatud tegevused; sotsiaalse talupidamisealgatus; metsanduse algatus; MAK 2007–2013 näidete kogumisest ja esitlemisest;5.4.2 MAAELUVÕRGUSTIKU TEGEVUSKAVA RAKENDAMISJÄRKMaaeluvõrgustiku iga-aastane tegevuskava on koostatud koostöös PMiga ja kinnitataksepõllumajandusministri poolt MAKi tehnilise abi kasutamise koondkava koosseisus.Maaeluvõrgustiku tegevuskava sisu ja struktuur järgib maaeluvõrgustiku juhist, mis võimaldabkajastada tegevusi avatud platvormina, et kaasa minna uute ideedega, arvestada „altpoolttuleneva” algatusega ja tagada tegevuste areng.Maaeluvõrgustiku tegevuskava on jaotatud kolmeks sisuliseks osaks: teadmiste levitamine: uuringute korraldamine, näidete ja heade praktikate kogumine,koondamine ning levitamine, teavitusmaterjalide koostamine, laiemmaaeluvõrgustiku teavitustegevus; siseriiklike ja rahvusvaheliste ürituste korraldamine, sh osalemine üritustekaaskorraldajana; tugi riigisisesele ja rahvusvahelisele koostööle, toimiva veebikeskkonna haldaminevõrgustiku ülesannete täitmiseks, maaeluvõrgustiku veebiarendus, osaleminemaaeluvõrgustiku valdkonna siseriiklikel ja välisüritustel, osalemine Euroopa maaeluarengu võrgustiku töös.5.4.3 MAAELUVÕRGUSTIKU TEAVITUSTEGEVUSEDMaaeluvõrgustiku üksuse poolt viidi läbi 8 küsitlust/ lühiuuringut operatiivsete ülevaadetesaamiseks: ülevaade Leader KTGde strateegia meetmete taotluste vastuvõtu aegadest; ülevaade Leader KTGde strateegiate meetmetest (eesti ja inglise keeles); koostöös PMiga ülevaade Leader KTGde strateegia meetmete raames vastuvõetudtaotluste arvust (perioodiline monitooring); ülevaade Leader KTGde kontaktandmete muudatustest; ülevaade Leader KTGde Leader rahvusvaheliste koostööprojektide menetlemisest -probleemid, kitsaskohad, ettepanekud; ülevaade Leader KTGde Leader koostööprojektide kohta; koostöös EMÜga Leader meetme püsihindamise küsimustiku andmete kogumine; koostöös PMiga MAKi meetmete lihtsustamise teemaline küsitlus.MAKi näidete/ heade praktikate (edaspidi MAKi näide) kogumise raames tehti järgmisitegevusi:150

alates aruandeperioodi algusest kasutatakse MAKi näidete kogumisel ja esitlemisel kauut veebihaldussüsteemi, millega on parem kajastada meediakajastusi. 2010. a koguti470 Leader-teemalist uudislugu; aruandeperioodil on töösse rakendatud MAKi näidete andmebaas. Andmebaasis onperioodi lõpu seisuga kokku 50 näidet. Projekte saab sorteerida meetme numbri,valdkonna, projekti algusaasta, meetme koodi, kohaliku tegevusgrupi, maakonna japrojekti arengukäigu (projekt lõpetatud või mitte) järgi. MAKi näidete andmebaas onmaainfo veebilehel http://www.maainfo.ee/index.php?page=3302. Euroopa maaelu arengu võrgustiku ajakirja EL maaelu ülevaade (EU Rural Review)MAKi raames toetust saanud projektinäidete kogumine ja vahendamine: EL Maaelu ülevaade nr 2 (EU Rural Review) 2009. a detsembris - ajakirjas onesitletud näide Eestist, FIE Ants Pak`i Kadarbiku talu bioetanoolitehase rajamine; EL Maaelu Ülevaade nr 3 2010. a jaanuaris - Eesti näide “Maaelu arengukavalisaväärtust andev meede toetab Eesti metsandustootmise kaubamärgi väljatöötamiseskeemi”; EL Maaelu Ülevaade nr 6 2010. a detsembris - Eesti näide, kuidas programmid jastrateegiad võivad parandada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT)olukorda maapiirkonnas;2010. a Leader ja kalanduse KTGde ühisel suveseminaril koguti ja tutvustati 21 Leader-meetmeprojektitoetuste näidet seitsmes kategoorias: ettevõtlus, kogukonna areng, ühistegevus, turism,looduskeskkond, kohalik kultuur ja noored;Leader meetme projektitoetuse näiteid on vahendatud seitsmele Eesti või rahvusvaheliseleüritusele, näiteks Maamess 2010 (DG AGRI stendile), EPKK Maaelufoorumile, Belgia jaHollandi maaeluvõrgustike poolt korraldatud maaettevõtluskonverentsile „Euroopa MaaeluPäevad”, Leader koostöömessile Šotimaal, LMSi seminarile Poolas jt. Kokku on üritusteleesinema vahendatud 15 Leader projektinäidet.2010. a viimastel päevadel ilmus maaeluvõrgustiku üksuse raamat “Leaderi edu - Eesti Leader2007–2010". Raamat sisaldab endas ülevaadet 26 KTGst ja 82 Leader projekti tutvustust, lisakska neli Eesti osalusel käivitunud rahvusvahelist Leader koostööprojekti. Raamatu eessõna onkirjutanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, lisaks on ülevaatlikud peatükid Leaderikohta Euroopas ja Eestis ning Eesti maaeluvõrgustikust. Raamatu elektrooniline versioon onkättesaadavveebilehel:http://www.maainfo.ee/data/Maaeluvirgustik/Leader_EDU_2010_web/index.htmlMaaeluvõrgustiku üksuse poolt on aruandeperioodil koostatud ja operatiivselt välja antud ka teisimaaeluvõrgustikku, Eesti Leaderit ja KTGsid tutvustavad infolehti.2010. a koostati Leader tegevusgruppide kaasabil Leader KGTsid ja Leader piirkonnaprojektinäiteid tutvustav rändnäitus – 28 teisaldatavat stendi (umbes 200 x 100 cm). Esimesenaoli näitus üleval septembris Riigikogus. Näitus on üleval olnud ka Paides "Suunanäitaja 2010",PMis, Harjumaa Kodanikeühenduste konverentsil, Viljandis konverentsil "Väärtustest151

elamiseni", Hiiumaal rahvusvahelisel konverentsil "Planeerides Euroopat", Tartus MaaeluFoorumil 2010, Otepääl rahvusvahelisel konverentsil "Leader - kas rahastaja või tark arendaja?",Tartus Lõunakeskuses. 2011. a märtsis ja aprillis saab Leader näitust vaadata TartumaalPõllumajandusmuuseumi peahoones.2010. a jätkus regulaarne Leader KTGde elektrooniline teavitamine Leader määruserakendamisest, maaeluvõrgustiku ja Leader kohalike tegevusgruppide tegevusest, MAKseirekomisjoni materjalide ja MAK õigusaktide muudatustest ning teiste võrgustike teavitusedLeader KTGdega seotud teemadel – kokku 190 teavitust. Sihtgrupiks on Leader KTGdetegevjuhid, koordinaatorid, juhatuste esimehed ja Leader meetme rakendamisega seotudasutused. Aruandeperioodi lõpuks oli e-adressaatide arv 90 (2009. a 77) Alates 2010. a alguseston maainfo.ee veebilehel eraldi parooliga sisenemise osa, kus KTGd saavad vaadata kõiki neilesaadetud e-poste, samuti saavad infot üritustest, päevakajalistest teemadest ja rahvusvahelisestkoostööst.Alates 2008. a oktoobrist on regulaarselt maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmetele, sihtgrupiorganisatsioonidele ja asutustele e-posti teel saadetud iga-nädalast teavituskirja. 2008. a oliteavituskirja e-adressaatide arv 71. Alates 12. maist 2009. a alustati iga-nädalasemaaeluvõrgustiku elektroonilise infokirja Võrgukiri edastamist eelkirjeldatud sihtgrupile. Kokkusaadeti 2009. a 33 numbrit infokirja 300 e-adressaadile (e-postile). 2010. a saadeti 44 numbritinfokirja 450 adressaadile.Võrgukirja formaat jäi 2010. a samaks võrreldes varasemaga. Võrgukirjas kajastatakse Eestimaaeluvõrgustiku jooksva nädala sündmusi, eelinfot ja päevakajalisi artikleid, infot Euroopamaaeluvõrgustiku tegevustest ja eraldi Euroopa infot põllumajanduse, maaelu, keskkonna jmsteemade kohta. Igal nädalal käsitleti pikemalt ühte maaeluvõrgustiku tegevusega seotudpäevakajalist teemat, kas Eesti maaelu ja Leader-meetme rakendamise või Euroopas kogemustevahetamise teemadel. Ülevaate fookuslugude-artiklite kohta annab Tabel 58.Tabel 58. Ülevaade 2009–2010 Võrgukirja fookuslugude-artiklite teemadestTeemavaldkondFookuslugude/artiklite arvkokkush maaeluvõrgustikukoostööpartneriteartiklidsh maaeluvõrgustikuüksuse artiklidArtiklite arv,millele onlisatudvideoklipidEesti maaelu areng 5 (2009. a)1 (2009. a)4 (2009. a)2 (2009. a)13 (2010. a)3 (2010. a)10 (2010. a)2 (2010. a)EestiteemadLeader9 (2009. a)12 (2010. a)2 (2009. a)1 (2010. a)7 (2009. a)11 (2010. a)2 (2009. a)3 (2010. a)Euroopa Leader 8 (2009. a)2 (2009. a)6 (2009. a)2 (2009. a)9 (2010. a)2 (2010. a)7 (2010. a)0 (2010. a)152

Euroopamaaeluvõrgustikud9 (2009. a)4 (2010. a)3 (2009. a)1 (2010. a)6 (2009. a)3 (2010. a)3 (2009. a)0 (2010. a)Euroopa Liidumaaelu areng6 (2010. a) 1 (2010. a) 5 (2010. a) 0 (2010. a)KOKKU 31 (2009. a)8 (2010. a)23 (2009. a)9 (2009. a)44 (2010. a)8 (2010. a)36 (2010. a)5 (2010. a)Kõigi liikmesriikide maaeluvõrgustike üheks oluliseks ülesandeks on soodustada liikmesriikideteabe ja kogemuste vahetamist. Võrgukirjas on riikidevahelist teavet vahendatud lisaks eraldifookuslugudele-artiklitele ka eraldi Euroopa rubriigis. Liikmesriikide maaeluvõrgustikke jaLeader tegevusi/ üritusi kajastati 2009. a Võrgukirjas Austria, Hispaania, Hollandi, Iirimaa,Prantsusmaa, Luksemburgi, Läti, Poola, Rootsi, Šotimaa, Soome, Slovakkia, Taani, Tsehhi jaUngari (kokku 15 riiki) kohta. Samuti on Võrgukirjas kajastatud Euroopa maaelu arenguvõrgustiku ja kontaktpunkti tegevust.2010. a maaeluvõrgustik ei keskendunud enam konkreetse riikide maaeluvõrgustike ja Leadertegevuste kirjeldamisele, vaid toodi välja rahvusvaheline kogemus läbi erinevate üritustekajastamise. Euroopa info edastamine on jagatud teemadeks: Euroopa üritused, põllumajandus jamaaelu, keskkond, majandus ja muud maaeluga seotud teemad. Euroopa info allikateks on ELi,EK, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, EuroopaLiidu eesistujamaade, infoportaalide EurActive, BirdLife International, CAP 2020 jtveebiallikad, samuti ka Euroopa maaeluvõrgustikus osalejate e-infokirjad. Ülevaate Euroopa infoteemade kajastamisest annab Tabel 59.Tabel 59. Euroopa info edastamine 2009–2010 Võrgukirja vahenduselTeemaEuroopa infokajastuste arv2009Euroopa infokajastuste arv2010Euroopa üritused 102 135Põllumajandus ja maaelu, sh teated uuringutest 115 113Keskkonnateemad 70 128Majandusteemad 80 86Muud maaeluga seonduvad teemad 131 118KOKKU 498 580Maaeluvõrgustiku teavitustegevuse elavdamiseks ja paremaks esitlemiseks on tehtud kavideolugusid maaeluvõrgustiku üritustelt, nii intervjuude kui ka ettekannete ja sündmustefilmimise kaudu. Videointervjuusid on tehtud Leader KTGde - Kirderanniku Koostöökogu,153

Raplamaa Partnerluskogu, Nelja Valla Kogu, Põhja-Harju Koostöökogu, Ida-Harju Koostöökoda- tegevuste kohta. Üritustest leidis kajastamist ka Maamess 2010. a, mille videolugu onplaneeritud esitada ka Euroopa maaeluvõrgustiku veebilehel.2010. a jätkus koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga (edaspidi ERR), et tõsta inimestes huvimaapiirkonnas toimuvate arengute vastu, teavitada avalikkust MAK 2007–2013 Leaderprojektidest ja uutest võimalustest. 30 videoloo tootmist ja televisioonikanalil ETV edastamistsisaldav teleprojekt aitas kaasa maapiirkonnas elamise ning töötamise positiivseteväärtushinnangute kujundamisele.Videolugude väljavalimiseks ja salvestamiseks kuulutati välja konkurss ja iga Leader KTGpiirkonnast valis ERRi saatemeeskonna, PMi ja maaeluvõrgustiku üksuse ühendtöögrupp väljasobivaima projektinäite. Konkursile saadeti 92 Leader-meetme projekti näidet, millestvideolugude tegemiseks valiti välja 30.Projektinäidete valikul lähtuti üldisest lähenemisest (et saatesse jõuaksid erinevad projektid,projektide mitmekesisus), projekti uuenduslikust iseloomust (uued algatused, vähe kajastatudmeedias) ja projekti telesobivusest, sh projektid, millest sai alates 2010. a juuni esimesestnädalast kohapeal videosalvestust teha. Videolood jõudsid eetrisse Eesti Televisiooni (edaspidiETV) saates Suveniir 05. juulist 2010. a kuni 26. augustini 2010. a. Ühe videoloo pikkusekseetris oli 5–10 minutit ja videolood salvestati Leader toetuse saaja juures kohapeal. Igavideolugu sisaldas täpset teavet konkreetse projekti finantseerimise kohta (subtiitritena).Videolood on kättesaadavad ka DVDl.Alates 2009. a on Youtubes üles laetud 68 erinevat videolugu, nende seas ka 2010. a suvelETVga koostööst tehtud videolood. 2010. a on lisatud viis intervjuud Leader KTG esindajaga, 14üritustega seotud videolugu ja ERR videolood (30 videot).Youtube maainfo kanali aadress: http://www.youtube.com/user/maainfoÜrituste korraldamine2010. a korraldas maaeluvõrgustiku üksus kokku 88 päeva üritusi. Üritustest osavõtjate arv oli1517 . Võrdlusest eelnevate aastatega annab ülevaate Tabel 60.Tabel 60. Maaeluvõrgustiku üksuse poolt korraldatud üritused 2007–2010Maaeluvõrgustikutegevuse aastaÜrituste päevadearvÜritustestosavõtjate arv2010 88 1 5172009 62 2 2312008 43 1 4002007 16 270KOKKU 209 5 418154

Kui 2008. a ürituste korraldamisel oli valdavaks märksõnaks Leader KTGde tugitegevused, siis2009. a lisandus olulisel määral ka laiemale maaeluvõrgustiku sihtgrupile ja MAKirakendamisega seotud ametiasutuste koostööks suunatud üritused.2010. a oli vähem osalenuid kui 2009. a, sest ürituste korraldamisel keskenduti väiksematelegruppidele. Varasematel aastatel toimunud Leader-meetme käivitamisel korraldati üritusi LeaderKTGdele, kus on osalejate arv alati väga suur. Rohkem üritusi oli suunatud koostööpartneritele,kes on maaeluvõrgustikule uus sihtgrupp.Aruandeperioodi ürituste kohta ülevaate andmiseks on need jagatud alljärgnevalt:1) riigisiseste ürituste korraldamine;2) rahvusvaheliste ürituste korraldamine;3) ürituste kaaskorraldamine (koostööüritused).Maaeluvõrgustiku ürituste läbiviimise üks olulisi meetodeid on anda võimalus ja soodustadateemakohaste praktiliste näidete ja kogemuste vahetamist võrgustikus osalejate vahel.Maaeluvõrgustiku ürituste, samuti ka koostööürituste, läbiviimise üheks oluliseks sihiks onkokku tuua erinevaid osapooli ja ürituste teemade käsitlemisel täiendava sünergia tekitaminening uute võrgustike tekkimine. Suurem osa üritustest viidi läbi koostöös MAKi rakendavateasutustega.1) Riigisiseste ürituste korraldamineLeader-meetme rakendamiseks korraldati kokku 46 päeva üritusi (kokku 1 020 osavõtjat), shERR teleprojekti võttepäevad. Korraldatud üritustest annab ülevaate Tabel 61.Aruandeaastal jätkati 2008. a algust tehtud praktikaga kaasata Leader KTGde infopäevadele jaosaliselt ka seminaridele PRIA piirkondlike teenindusbüroode töötajaid.2010. a viidi läbi koostöös PMi ja PRIAga viis Leader-meetme rakendamise infopäeva(jaanuaris, märtsis, aprillis, juunis, augustis ja oktoobris) ning Leader-meetme püsihindamise jastrateegia arendamise käsiraamatut tutvustav infopäev. 2010. a alustati projektitaotlustemenetlemise koolitustega, kokku toimus koolitusi 6 päeva kolmes erinevas kohas.Eesti maaeluvõrgustiku üksus korraldab igal aastal Leader KTGdele suveseminari. Esimenesuveseminar toimus 2008. a Viljandimaal. Suveseminar kandis märksõna „Leader-programmiettevalmistava perioodi lõppemine” ning oli suunatud eelkõige KTGde meeskonnatunnetusesuurendamiseks. 2009. a suveseminari toimumise ajaks on kõikidel KTGdel juba saadudesimesed kogemused oma piirkonna strateegia elluviimisel ja projektitaotluste menetlemisel.Aeg oli omavahel kogemusi vahetada ja oma kogemusi ka teistele jagada. 2009. a suveseminarkorraldati uuenduslikult – märksõnaga „Läheme naabritele külla!" – ja see toimus Lätis.2010. a, kui Leader-meetme projektitoetuse taotluste vastuvõtust oli mööda ca 1,5 aastat, olioluline tuua välja Leader-meetme projektitoetuse näiteid. Suveseminari eesmärkideks oliasjakohase teabe levitamine (maaelu- ja kalandusvõrgustiku koostöö võimalused, vastastikune155

informeerimine ja tutvustamine), õppimine üksteise headest praktikatest seoses konkreetseteteemadega ja väljakutsetega ning üksteisele piirkonna kultuuri ja toidu tutvustamine.2010. a suveseminar korraldati koos kalandusvõrgustiku ja kalanduse tegevusgruppidega.Seminaril osales koos Eesti naaberriikide (Läti, Leedu ja Soome) külalistega üle 200 osavõtja.Seminari seitsmes töögrupis tutvustati ettevõtluse, kogukonna arengu, ühistegevuse, maaturismi,looduskeskkonna, kohaliku kultuuri ja noortele suunatud MAKi Leader-meetme projekte.Tabel 61. Leader meetme rakendamisega seotud üritusedTEEMAÜRITUSED(arv)Osalejad(arv)Esinejad,juhendajad (arv)sh kohaliketegevusgruppideesindajadpraktilistenäideteesitamisel (arv)Leader meetme rakendamise infopäevad 6 (2009)5 (2010)341 (2009)319 (2010)7 (2009)5 (2010) XUuringute ja näidete tutvustamise seminarid,õppereisid, suveseminar2 (209)3 (2010)53 (2009)285 (2010)3 (2009)7 (2010)0 (2009)21 (2010)Koolitused 7 (2009)246 (2009)40 (2009)21 (2009)2 (2010)58 (2010)4 (2010)0 (2010)Kohalike tegevusgruppide koostöö maaelupoliitikate mõjutamisel (Leader FOORUM)Leader meetme rakendajate seminarkoosolekud/ tegevusgruppide külastused1 (2009)3 (2010)2 (2009)4 (2010)35 (2009)191 (2010) X X20 (2009)27 (2010) X XKOKKU 18 (2009)695 (2009)50 (2009)21 (2009)17 (2010)880 (2010)16 (2010)21 (2010)2008. a alustati maaeluvõrgustiku algatusena ühistegevuse arendamisele ja võrgustikukujundamisele suunatud tegevustega. 2009. a jätkati ühistegevust soodustavate tegevustega:uuringut tutvustavad seminarid, ühisturustamise alane õppereis Rootsi ja maaeluvõrgustikuühistegevuse alane konverents-seminar. 2009. a tegevustest tuli eriti esile just kohaliku toidutemaatika ja ühistegevus kohaliku toidu turustamisel. Samuti kerkis esile ka Leader KTGde huvioma piirkonna kohaliku toidu tootmise ja turustamise arendamise vastu. Lähtudes sellest huvistkorraldati 2010. a oktoobris kohaliku toidu teemaline õppereis Läti-Leedu-Poola.Kohaliku toidu temaatika esiletõstmiseks kajastati maainfo.ee veebilehe päevakajaliste teemaderubriigis Leader KTGde vastavaid uudiseid, nagu näiteks Hiidlaste Koostöökogu teabepäev156

kohalikust toidust ja toiduohutusest; Pärnu Lahe Partnerluskogu kohaliku toidu koolitus; SaarteKoostöökogu teabepäev teemal „Kodustes tingimustes ning väikeettevõttes toidutootmine“;Võrumaa Partnerluskogu infopäev väiketoidukäitlejatele ja ettevõtjatele jne.2010. a koostati lühiülevaade "Leader tegevusgruppide kohaliku toidu projektid".Videoettekanne antud teemal esitati Hiidlaste Koostöökoja poolt 2010.a. novembri lõpuskorraldatud rahvusvahelisel konverentsil "Kohalik toit - piirkonna identiteedi alus". Kokkuvõteantud teemal ilmus ka Võrgukirjas.2010.a. avati ka maainfo.ee veebiosa ühistegevuse kohta, kuhu on koondatud info MAKiühistegevusega seotud meetmetest, ühistegevuse uudistest jms.2009. a ühistegevusele suunatud tegevustest ja ka Euroopa maaelu arengu võrgustikuliikmeriikide ettevõtlusalgatusest kasvas 2010. a välja ka teine teema – maaettevõtlus.Maaettevõtluse algatusseminar-foorum toimus 2010. a aprillis. Ettevõtlusfoorumi eesmärk olikoondada ja innustada uut generatsiooni ettevõtlusega tegelevaid inimesi just maal. Foorumiveebileht: http://www.maainfo.ee/index.php?id=209&page=3394&Samaselt kohaliku toidu temaatikaga kajastati maaettevõtluse teemasid aktiivselt ka maainfo.eeveebilehe päevakajaliste teemade rubriigis. Leader-meetme kui uue toetusvõimalusetutvustamiseks maapiirkonna ettevõtjatele, viidi läbi mitmeid intervjuusid Leader KTGdega,mille käigus KTGd tutvustasid ettevõtlusele suunatud meetmeid ja juba tehtud projekte.2009. a alustati noorte teemaga laiema maaelu võrgustiku tegevustes. Korraldatimaaeluvõrgustiku Noortefoorum 2009 (novembris). 2010. a oli noorte teema edasiarendamiselolulisel kohal maaeluvõrgustiku üksuse poolt korraldatud maanoorte ja noorsootöötajatelesuunatud õppereis Saksamaale. Noortele ja noorte poolt läbiviidud Leader-meetmeprojektinäiteid koguti ka Leader suveseminari raames. Samuti vahendati Eesti noorte teemalisiprojektinäiteid (esinejaid) LMSi jt rahvusvahelistel üritustel. Populaarseks on just üritusemetoodika poolest osutunud Tartumaa Arendusseltsi rahvusvaheline noorte seminar 2010. aaugustis "ÜHESKOOS MAAKOND SÄRAMA JA ELAMA!" (üritus korraldati koostöösmaaeluvõrgustiku üksusega).Uue algatusena laiema maaeluvõrgustiku tegevustes oli 2010. a sotsiaalne talupidamine teema.Teema sai algatuse Euroopa maaelu arengu võrgustiku liikmeriikide initsiatiivist. Antud teemaarendamiseks on kaasatud ka Eestimaa Talupidajate Keskliit. 2010. a korraldati antud teemalalgatusseminar ja avatud on teemakohane veebileht http://www.maainfo.ee/?page=34692) Rahvusvaheliste ürituste korraldamine ja osalemine2010. a korraldati Eestis üks rahvusvaheline üritus ja 3 suuremat üritust-õppereisi teistesseliikmesriikidesse. Samuti korraldati Eesti esindatust teiste riikide maaeluvõrgustike või maaelugaseotud organisatsioonide poolt korraldatud üritustel, mille osaks oli üritusest informatiivsetagasiside andmine. Osade rahvusvaheliste ürituste puhul on tegemist infoedastuse, materjalidelevitamise ja (vajadusel) koordineeritud teabevahetuse korraldamisega (vt Tabel 62).157

2010. a veebruaris korraldas maaeluvõrgustiku üksus Euroopa maaelu arengu võrgustiku Leaderallkomitee 3. fookusgrupi töökoosoleku Eestis. 3. fookusgrupp keskendub eelkõigerahvusvaheliste koostööprojektide rakendamisele Leader-meetme raames. 3. fookusgrupi töödjuhivad Eesti ja Soome koostöös Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkti ja EKpõllumajanduse ja maaelu peadirektoraadiga (edaspidi DG AGRI). Rohkem informatsiooni selleürituse kohta on kättesaadav veebilehel: http://www.maainfo.ee/index.php?id=25&page=3394&Maanoorsootöö teemaline Leader õppereis Saksamaale (Baierimaa põhjaosa) toimus 2010. ajuulis. Õppereis korraldati koostöös Saksamaa maaeluvõrgustiku üksusega. Õppereisi osalejadvaliti konkursi korras, kokku 20 osalejat. Maaeluvõrgustiku üheks peamiseks ülesandeks onsoodustada teadmiste ja kogemuste vahetust maapiirkondade arengust huvitatud osapooltekaasamise meetodi abil, seda nii kohalikul kui ka liikmesriigi tasandil. Seejuures lähtudes MAKieesmärgist soodustada noorema põlvkonna osalemist põllumajanduses ja maaelus. Kitsamaltvaadates on eesmärgiks maapiirkonnas või väikelinnades noortega tegelevate organisatsioonideja noorsootöötajate suutlikkuse tõstmine kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil. Rohkeminformatsiooni kättesaadav veebilehel: http://www.maainfo.ee/index.php?id=201&page=3394&Kohaliku toidu teemaline õppereis Läti-Leedu-Poola toimus 2010. a novembris. Õppereisieesmärk oli tutvuda Läti, Leedu ja Poola kohaliku toidu tootmise kogemustega ning sellegaseotud kohalike projektidega. Õppereisi korraldamisele aitasid kaasa Läti ja Leedumaaeluvõrgustiku üksused ning Poola Podlaskie vojevoodkonna regionaalne maaeluvõrgustikuüksus. Õppereisile osalejad leiti Leader KTGde kaudu. Nendeks olid ettevõtjad ja MTÜdeesindajad, kes on seotud kohaliku toidu tootmisega maapiirkonnas. Õppereisil oli 40 osalejat.Rohkem informatsiooni veebilehel: http://www.maainfo.ee/index.php?id=678&page=3394&Õppereis Sloveeniasse toimus 2010. a novembris. Sloveenia õppereis korraldati koostöösSloveenia maaeluvõrgustikuga. Õppereisi eesmärgiks oli vahetada kahe riigi vahel Leadermeetmerakendamise põhialuseid ja kogemusi. Õppereisi sihtgrupp oli Leader meetmekorraldavate asutuste rakendajad. Õppereisil oli 21 osalejat. Rohkem informatsiooni veebilehel:http://www.maainfo.ee/index.php?id=685&page=3394&Tabel 62. Rahvusvahelised üritused 2010. aÜRITUSLeader allkomitee 3. fookusgrupi töökoosolek Eestis(veebruar)Seotud riikEuroopamaaelu arenguvõrgustik,SoomeÜrituselosalejate arvvõi osalejatearv Eestist31Leader EXPO (märts) Ungari 1Rahvusvaheline Euroopa Leader alade võrgustumisekonverents - LINC 2010 (märts)Austria 60Rootsi Maapäev (aprill) Rootsi 5158

Rahvusvaheline konverents "Rahvusvahelisedkoostööprojektid läbi Leader lähenemise" (juuni)Eesti maaeluvõrgustik koostöös Saksamaamaaeluvõrgustikuga - maanoorsootöö teemaline Leaderõppereis (juuli)Leedu 9Saksamaa 23Euroopa Liidu maaelu koostöömess (september) Šotimaa 5Seminar "Maaelu arengu programmide 2007-2013 hearakendamise tagamine" (september)Konverents "Maaelu arengu ja sotsiaalse talupidamisesidumine" (september)Eesti maaeluvõrgustiku korraldamisel Slovakkiamaaeluvõrgustiku õppereis Eestis (september)Metsanduse algatuse töögrupi õppereis teemal "Metsademultifunktsionaalne roll" (oktoober)Belgia 5Belgia 1Eesti 30Hispaania 2Eesti maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemaline õppereisLäti-Leedu-Poola (oktoober)Läti, Leedu jaPoola40Seminar "Elatustalud EL-is: praegune situatsioon ja tulevikuväljavaated" (oktoober)Rumeenia 4Soome maaeluvõrgustiku MAAELU GALA 2010 (oktoober) Soome 2Euroopa Liidu Läänemere strateegia säästva maaeluarengu seminar (oktoober)Poola 5Leader tegevusgrupid Brüsselis (november) Belgia 40Eesti maaeluvõrgustiku õppereis Sloveeniasse (november) Sloveenia 21Euroopa Maaelu Päevad (november) Belgia 8Rootsi 2. MAAELU GALA 2010 (november) Rootsi 2Seminar "Avalikud hüved ja avalik sekkumine" (detsember) Belgia 5KOKKU 299**Eesti maaeluvõrgustiku tegevustega otseselt seotud osalejate arv 1043) Ürituste kaaskorraldamine (koostööüritused)Maaeluvõrgustiku tegevuste üheks osaks on ka ürituste korraldamine koostöösmaaeluvõrgustikus osalejate, KTGde ja maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmetega. 2009. a oldiviie ja 2010. a üheteistkümne ürituse kaaskorraldaja.159

Kaaskorraldavate ürituste eesmärgiks oli toetada Leader-meetme teavitustegevust MAKi 1. teljekasusaajate seas ja mitmekesistada võimalust kaasata Eestis korraldatavatele rahvusvahelisteleüritustele teiste liikmesriikide maaeluvõrgustike esindajaid kogemuste vahetamise eesmärgil.2009. a korraldati koostöös Eestimaa Põllumeeste Keskliiduga rahvusvaheline konverents"Esimene viisaastak Euroopa Liidus" (aprillis); Tartumaa Arendusseltsiga rahvusvahelisekohaturunduse konverents (mais); Virumaa Koostöökogu ja Kirderanniku Koostöökogugarahvusvahelise Leader konverents "Kogukonna kaasamine ja selle areng läbi elluviidavateprojektide"(mais), Eesti Külaliikumisega Kodukant Maapäeva ja väliskülaliste õppereisi(augustis).Alates 2009. a alustati maaeluvõrgustiku initsiatiivil MAKi teavitajate töögrupi tegevustega.2009. a oktoobris korraldati koostöös PMiga MAK 2007–2013 teavitamise valdkonnarahvusvaheline töökoosolek.2010. a jätkati MAKi teavitajate töögrupi tegevustega. Uue tegevusena koostöövaldkonnasalustati koostöös PMiga ELi ÜPP tuleviku aruteludega sotsiaal-majanduspartneritele ja seotudametiasutustele.Tugi riigisisesele ja rahvusvahelisele koostööleMaaeluvõrgustiku veebikeskkonna haldamine ja arendus2010. a jätkati Keskuse veebilehel www.maainfo.ee olevate alajaotuste Maaeluvõrgustik jaLeader arendamist ja jooksva info edastamist. Jätkati kalendriinfo kogumist. 2007. a jooksul olikogutud maaeluvõrgustiku kalendrisse andmed 325 ürituse kohta, 2008. a 265, 2009. a 643 ja2010. a 712 ürituse kohta.Jätkati ka Leader ja maaeluvaldkonna uudiste ja artiklite kajastamist. Veebil on kättesaadavadkõik maaeluvõrgustiku üksuse poolt läbiviidud ürituste materjalid, kokkuvõtted ja osalejatenimekirjad ning info Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevusega seotud ürituste kohta.Veebilehe vaadatavus 2009. a oli keskmiselt 33 000 klikki kuus, 2008. a ca 32 000 ja 2007. a20 000 klikki kuus.2010. a külastas veebilehte 23 549 erinevat külastajat, kes keskmiselt vaatasid 5,8 lehekülge javiibisid keskmiselt veebilehel 4 min ja 45 sekundit. Aastas kokku vaadati Keskuse lehekülge 294313 korda. Päevas keskmiselt 200–300 vaatamist, seega kuus umbes 5000–6000 vaatamist ning52 200 klikki kuus. Veebikülastuse analüüsimiseks on kasutusel Google Analytic. 2008. aalustati Keskuse veebilehe uue sisuhaldussüsteemi väljatöötamisega. 2010. a alguses toimusüleminek uuele veebikeskkonnale. 2010. a lõpuks saab öelda, et uus veebihaldus on hästirakendunud.2010. a on veebilehte täiendatud mitmete andmebaasidega, näiteks: MAK 2007–2013 andmebaas, mis annab koondinfot MAKi rakendamise kohta, ntviimati muudetud õigusaktid jms. Iga meetme alajaotusesse on koondatud kamaaeluvõrgustiku uudistes olevad vastava meetme meediakajastused. Andmebaasiveebileht http://www.maainfo.ee/index.php?page=3355;160

MAK projektinäidete andmebaas; Leader KTGde andmebaas, kuhu on koondatud tegevusgrupi kohta kontaktinfo jms.Samuti on koondatud tegevusgruppide lõikes kõik meediakajastused. Andmebaasiinfo on seotud interaktiivse Leader kaardiga. Andmebaasi veebilehthttp://www.maainfo.ee/index.php?page=3348; Leader koostööpartnerite otsingute andmebaas, kuhu on koondatud teisteliikmeriikide Leader KTGde koostööpartnerite otsingud. Andmebaas on kättesaadavveebilehel: http://www.maainfo.ee/index.php?page=3406Samuti on uuenenud pildipank, uudiste osa (eraldi alajaotused), ürituste kalender, üritusteleregistreerimine jpm. Leader KTGdele loodi 2010. a eraldi veebiosa, kuhu koondatakse kõikolulised infomaterjalid ja e-postid, mida võrgustikutöö käigus tegevusgruppidele saadetakse.Koostöö arendamine Euroopa maaelu arengu võrgustikusNagu ka eelnevatel aastatel, oli 2010. a maaeluvõrgustiku üheks oluliseks prioriteediksosalemine aktiivse võrgustikuliikmena Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevustes.2010. a osaleti Euroopa maaeluvõrgustiku komiteede ja maaeluvõrgustike töökoosolekutel: Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordinatsioonikomitee istungitel. Eestimaaeluvõrgustiku üksusest on liikmeteks Krista Kõiv ja Leader allkomitee esindajanaAve Bremse (üks kahest valitavast liikmest); Euroopa maaeluvõrgustiku Leader allkomitee. Eesti maaeluvõrgustiku üksusest onliikmeks Ave Bremse. 2009. a kuulub Ave Bremse Leader allkomitee esindajanaEuroopa maaeluvõrgustiku koordinatsioonikomiteesse; 2009. a alates osaleb Reve Lambur Euroopa maaelu arengu võrgustiku 4. temaatilisetöögrupi liikmena töögrupi töös; Leader allkomitee fookusgrupid. Eesti maaeluvõrgustiku üksus koostöös Soomemaaeluvõrgustikuga juhib Leader allkomitee 3. fookusgrupi (rahvusvaheline koostöö)tööd. Eesti maaeluvõrgustik tegi ettepanekud KTGde esindajate kinnitamiseks kaheteise fookusgrupi (1. fookusgrupp teemal: altpoolt tulev algatus ja 2. fookusgruppteemal: uuenduste tegemise soodustamine) liikmeks;Riiklike maaeluvõrgustike üksuste töökoosolekutel osalemine; Osalemine Euroopa maaeluvõrgustiku 2007–2013 perioodi maaelu arenguprogrammide toetusprojektide näidete kogumise pilootprojektis (PIKSE); Osalemine Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustike töökohtumistel; Osalemine Euroopa maaelu arengu võrgustiku temaatiliste algatuste: maaettevõtlus,sotsiaalne talupidamine ja metsandus töögruppide töös, kaasates osalema ka vastavateesindusorganisatsioonide esindajad; Koostöö Euroopa maaeluvõrgustiku kontaktpunktiga.161

5.4.4 TEHNILISE ABI KASUTAMINEMaaeluvõrgustiku tegevuste rahastamine toimub MAKi tehnilise abi vahendite kaudu. Tehniliseabi koondkava kinnitati 14. jaanuaril 2010 Põllumajandusministri käskkirjaga nr 13. 2010. amaaeluvõrgustiku tegevuste osas koondkava muudatusi ei esitatud. Ülevaadet maaeluvõrgustikujuhtimiseks ning tegevuskava rakendamiseks antud tehnilise abi jaotuse kohta, eristamakskulutusi nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 68 lõike 2 punktide a ja b vahel, kajastabTabel 63.Tabel 63. Tehnilise abi kasutamine 2007., 2008., 2009. ja 2010. aRiiklikulemaaeluvõrgustikuletehtud kulutuse liik2007.aeelarvekasutamine2008.aeelarvekasutamine2009.aeelarvekasutamine2010.aeelarvekasutamineRiiklikumaaeluvõrgustikueelarveMAKis,aastatel2007–2013kokkuTehniline abi kokku(eurodes)Tehniline abi kokku(kroonides)sh riikliku maaeluvõrgustikujooksevkulud (juhtimiskuludeurodes)sh riikliku maaeluvõrgustikujooksevkulud (juhtimiskuludkroonides)sh riikliku maaeluvõrgustikutegevuskavarakendamiseks (eurodes)sh riikliku maaeluvõrgustikutegevuskavarakendamiseks (kroonides)80 366 315 452 291 340 334 451 4 480 0001 257 464 4 935 755 4 558 485 5 233 028 70 096 76831 768 71 991 59 314 59 034 1 120 000497 054 1 126 420 928 066 923 689 17 524 19248 599 244 623 232 026 275 416 3 360 000760 410 3 827 525 3 630 419 4 309 339 52 572 5762010. a moodustas maaeluvõrgustiku juhtimisega seotud eelarve kulu 18% ja tegevuskavaelluviimisega seotud kulu 82% maaeluvõrgustiku kuludest.Võrdlevalt eelmiste aastatega: 2009. a juhtimiskulu 20% ja tegevuskava kulu 80% kasutatudeelarvest, 2008. a kulud vastavalt 23% ja 78% ning 2007. a, kui toimus maaeluvõrgustikutegevuste käivitamine, moodustas maaeluvõrgustiku juhtimiskulu 40% kogu maaeluvõrgustikueelarvest.Aastatel 2007–2010 kasutatud kuludest kokku moodustab maaeluvõrgustiku juhtimiskulu 22% jategevuskava elluviimisega seotud kulu 78% maaeluvõrgustiku eelarvest. Eesti maaelu162

arengukava 2007–2013 rakendusperioodil kokku arvestatakse, et juhtimiseks kasutatavadtehnilise abi vahendid ei ületaks 25%.2010. a oli maaeluvõrgustiku juhtimis- ja tugiteenustega (maaeluvõrgustiku juhtimiskulu) seotudkokku 5 töötajat (sh osalise tööajaga). Maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja ja ühejuhtivspetsialisti tööülesanded jagunevad MAK tehnilise abi ja Euroopa kalandusfondi tehniliseabi vahendite kasutamise vahel.Otseselt maaeluvõrgustiku tegevuskava elluviimisega on seotud 5 töötajat, kellest 3 töötavadtäisajaga ning 2 osalise tööajaga. Võrreldes 2009. a on töötajate arv sama, kuid üks töötaja, keseelmine aruandeperiood töötas osaajaga, asus 2010. a tööle täisajaga.2010. a üleminevaid kulusid eelmisest aruandeperioodist ei olnud, va auto liisingumaksed. 2010.a 2011. a üleminevateks kuludeks on lepingute alusel Leader KTGde projektitoetusemenetlemise koolitused ja rahvusvahelise konverentsi "Eesti roll maailma toidusahvris"(Maaelu- ja põllumajanduse areng pärast 2013. a) korraldamine.5.5 TEAVITUSTEGEVUSED5.5.1 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI TEAVITUSTEGEVUSInfopäevad, seminaridMAK meetmete 1.4.1, 1.5, 1.8 ja 3.1 toetusskeemide rakendamiseks infopäevade ja seminaridekorraldamine. Kokku korraldati 37 infopäeva. Eesmärgiks on koolitada ja täiendada nõustajate jakonsulentide teadmisi tulenevalt asjaomastes õigusaktides toimunud muudatustest, et tagadataotlejate parem informeeritus ja nõuetekohaste projektide esitamine. Ülevaadete andminerakendusmäärustest ja toetuse taotlemise tingimustest. Infopäevade sihtgrupp on toetuse taotlejadning PRIA, Põllumajandusameti, Keskkonnaameti. SA Erametsakeskus jaPõllumajandusministeeriumi töötajad kui meetmete menetlejad ja järelevalve teostajad.Põllumajandustootjatele ja –nõustajatele ning teistele asjast huvitatud isikutele korraldati koosEesti Mahepõllumajandus Sihtasutusega 10 mahepõllumajanduse infopäeva. Eesmärgiks ontutvustada mahepõllumajandusega alustamisest huvitatud tootjatele teavitamine MAK 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames toetatava mahepõllumajanduse põhimõtteid,õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning tunnustamisega seotud toiminguid ning toetuse taotlemisenõudeid, et aidata tootjatel teha otsustust mahepõllumajandusega alustamise kohta.MAK 2. telje toetuste ning otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste tutvustamisekspõllumajandustootjatele ja erametsaomanikele viidi läbi 15 infopäeva koostöös MaaeluEdendamise Sihtasutusega Eesti kõigis maakondades. Infopäevadel käsitleti järgmisi teemasid:ebasoodsamate piirkondade toetus, Natura 2000 toetus põllumajandusmaale, keskkonnasõbralikumajandamise toetus, mahepõllumajandusliku tootmise toetus, ohustatud tõugu looma pidamisetoetus, kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus,loomade heaolu: loomade karjatamise toetus, Natura 2000 toetus erametsaomanikele: kiviaia163

taastamise teotus, nõuetele vastavus, ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri ja heinaseemnetäiendav otsetoetus.Euroopa Looduskaitsekeskuse, Põllumajandusuuringute Keskuse ja Põllumajandusministeeriumikoostöös korraldatud kahepäevane rahvusvaheline keskkonnasõbraliku põllumajanduse alaneseminar toimus FAB (European Learning Network on Functional AgroBiodiversity)teabevõrgustiku projekti raames ning sellel arutlesid Läänemere-äärsete riikide teadlased,põllumajandusorganisatsioonide esindajad ja poliitikakujundajad põllumajanduse ja elurikkusevastastikust kasu suurendavate tegevuste üle. Seminaril osalejad külastasid ka Lahemaa Sae taluja Leedikõrve Taimekasvatusühistut.Põllumajandusministeeriumi tellimusel OÜ Rimessi poolt MAK investeeringutoetuste meetmete1.4.1, 1.4.2 ja 3.1 välja töötatud automaatse äriplaani tutvustamiseks konsulentidele jaettevõtjatele korraldati 1 infopäev ja viidi läbi 2 koolitust.Kohustuslikud alg- ja täiendkoolitusedTulenevalt põllumajandusministri 08.04.2010. a määrusest nr 44 „Mahepõllumajanduslikutootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksminetäpsem kord” peavad mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejad olema viiendakohustuseaasta 1. juuniks osalenud vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajanduslikutootmise, töötlemise või turustamise täiendkoolitusel. Selleks korraldati mahetootjatele korraldatimahepõllumajanduse kohustuslik täiendkoolitus. 2009. a Eesti Maaülikoolilt tellitud 23koolitusest viidi 6 ühepäevast koolitust, läbi 1. detsembriks 2009. a ning ülejäänud 17ühepäevast koolitust viidi läbi 2010. aasta 1. märtsiks. 2010. a samuti Eesti Maaülikoolilt tellitud24 ühepäevasest koolitusest viidi läbi 12 koolitust läbi 2010. aastal ja ülejäänud 12 koolitust onviidud läbi märtsiks 2011. Koolituste eesmärgiks on täiendada tootjate praktilisi teadmisimahepõllumajandusliku tootmise kohta, samuti toodete ettevalmistamise, turustamise ningmärgistamise osas.Konsulentidele korraldati koolitustsükkel nõuetele vastavuse (cross compliance) osas. Viidi läbi10 ühepäevast koolituspäeva. 5 päeva viidi läbi 2010, ülejäänud 5 ühepäevast koolituspäeva viidiläbi 2011. aasta märtsiks. Koolitus oli suunatud nii varem koolituse läbinud nõustajateleteadmiste täiendamiseks kui ka nõustajatele, kes ei olnud varem vastavat koolitust läbinud.Mahetootmisega 2010. a alustanud põllumajandustootjatele korraldati koos EestiMahepõllumajanduse Sihtasutusega mahepõllumajanduse algkursused neljas piirkonnas 2ühepäevast ja kolmes piirkonnas 3 ühepäevast, kokku viidi läbi 17 koolituspäeva. Sihtgrupp olimahepõllumajandusega alustanud tootjad ja kohad kus koolitused toimusid valiti vastavalt sellelekus oli kõige enam alustajaid eraldi nii taimekasvatuse kui ka taime-ja loomakasvatusevaldkonnas. 3-päevane koolitus sisaldas 2 taimekasvatuspäeva (erineva programmiga -üldkoolitus st nõuded ja üldpõhimõtted + erikoolitus spetsialiseerumine kultuuriti) + 1loomakasvatuspäev ja 2-päevasel oli 1 taimekasvatuspäev (üldkoolitus) ja 1 loomakasvatuspäev.Nõustajatele, tootjatele ja järelevalveametnikele korraldati koos Eesti MahepõllumajanduseSihtasutusega 1 maheloomakasvatuse alane õppepäev. Eesmärk on täiendada nii nõustajate kuitootjate ja järelevalveametnike teadmisi mahelinnukasvatusest. Sihtgrupp onmahepõllumajanduse valdkonna nõustamisega tegelevad nõustajad, mahepõllumajandusliku164

tootmise üle järelevalvet teostavad järelevalveametnikud ja mahetootjad. Mahetootjatelearvestatakse õppepäev majapõllumajandusliku tootmise kohustusliku täiendkoolitusena.Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse nõuete kohaselt tuleb mahetootjatel läbidamahepõllumajanduslik köögiviljakasvatuse alane koolitus. Põllumajandusministeeriumkorraldas koos Eesti Mahepõllumajanduse SA-ga 2 ühepäevast õppepäeva, kus nõustajatele jamahepõllumajandustootjatele (meede 2.3 taotlejatele) selgitati nende teadlikkuse tõstmisekserinevate köögiviljakultuuride kasvatustehnoloogiaid, peamisi probleeme ja nende lahendamisevõimalusi. Mahetootjatele ja nõustajatele tutvustati teiste riikide praktilisi kogemusimahepõllumajandusliku köögiviljakasvatuse valdkonnas eesmärgiga suurendada jamitmekesistada kvaliteetse maheköögivilja osakaalu Eesti turul.Mahepõllumajandusliku toetuse taotlemise eelduseks on mullaviljakuse säilitamise japarandamise põhimõtete järgimise nõue. Selleks telliti nõustajatele mullaviljakuse säilitamisealane kahepäevane koolitus MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuselt, Koolituse eesmärgiksoli nõustajate teadlikkuse tõstmine mullaviljakuse säilitamise küsimuses ja sellega anda meetme2.3 raames mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejatele võimalus saada nõustajateltkaasaegseid soovitusi mullaviljakuse säilitamise ja teavet mahekülvikordade rakendamiseltoitainete bilansi kohta, samuti anti nõustajatele täiendavaid teadmisi teiste riikide mullaviljakusetõstmise ja säilitamise küsimustes, et neid mahetootjatele edastada.Mahemesindusest huvitatud tootjatele viidi läbi koos MTÜ Roela Kodukandiga mahemesindusealgõppekursus tootjatele. 2-l kahepäevasel õppepäeval selgitati nii mahemesila rajamist,mesilaste mahepõllumajanduse nõuete kohast pidamist kui selle tegevuse toetamise nõudeid.Eesmärgiks oli tootjate (meetme 2.3.2 taotlejate) teadlikkuse tõstmiseks mesindusalasteteadmiste ja kogemuste jagamine ning mahepõllumajandusliku toetuse taotlemise eelduseksolevate nõuete selgitamine.Piimakarja söötmine ja tervishoid mahetootmises alane 1 kahepäevane koolitus nõustajatelekorraldati koos Viljandi Põllumajanduse Nõuandeühinguga. Eesmärgiks oli nõustajateteadlikkuse tõstmine mahepõllumajanduslikult peetava piimakara söötmiseks (lubatud kasutadaüksnes mahepõllumajanduslikku sööta), haiguste ennetamisest ja looduslähedase ravivõimalustest, et sellega anda meetme 2.3 raames mahepõllumajandusliku tootmise toetusetaotlejatele võimalus saada nõustajatelt kaasaegseid maheloomakasvatuse alaseid soovitusipiimakarja söötmiseks, raviks ning tootmisnäitajate suurendamiseks.Nõustajatele korraldati koos Viljandi Põllumajanduse Nõuandeühinguga koolitus 1 ühepäevane„Majandusarvestused mahepõllumajanduses”. Eesmärgiks oli nõustajate teadlikkuse tõstminemahepõllumajandusliku tootmisega tegeleva ettevõtte majandusarvestuse tegemisel, et sellegatagada meetme 2.3 raames mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejatele võimalus saadanõustajatelt kaasaegseid soovitusi majanduslikul planeerimisel, toodangu omahinna arvutamiseleri tüüpi tootmisettevõtetes ning optimaalse tootmistüübi valikul.Põllumajandusministeeriumi ametnikele korraldati Pokaveski OÜ poolt 2 ühepäevast koolitustteemal „Põllumehe aastaring”. Koolituse programm sisaldas järgmisi teemasid: tegevusi, midapõllumees varakevadest hilissügiseni oma ettevõttes teeb, tutvustades seejuures erinevaid165

viljelusviise ja –tehnoloogiad (tavapärane, minimeeritud, otsekülv) ning selleks kasutatavattehnikat. Koolitus oli praktilise suunitlusega.PressiteatedPõllumajandusministeeriumi ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti pressiteated,avaldatud ministeeriumi kodulehel: 29.11.2010 Keskkonnatoetused on tõstnud põllumeeste keskkonnateadlikkust 26.11.2010 26.11.2010 26.11.2010 08.11.2010suurettevõttedUuring: maaturism on suurem osa Eesti turismiäristMaaturism edendab maapiirkonna elu ja ettevõtlustEesti põllumajandus kohaneb jõudsalt uute tingimustegaPõllumajandussaaduste töötlemiseks saavad nüüd PRIAst toetust ka 06.10.2010 Põllumajandusministeerium korraldab äriplaani tutvustamiseinfopäevad 04.10.2010 PRIA: Maaelu mitmekesistamiseks laekus PRIAsse poole miljardikrooni jagu rahataotlusi 09.09.2010 Mikropõllumajandusettevõtete investeeringutoetuseks onplaneeritud tänavu 120 miljonit krooni 26.08.2010Keskkonnasõbralikkus on põllumajandusele kasulik 24.08.2010 Loomakasvatusehitiste investeeringutoetuseks on planeeritudtänavu 195 miljonit krooni 18.08.2010Noored talunikud saavad PRIAst toetust taotleda 28.07.2010 Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemiston kavas toetada tänavu 157,8 mln krooniga 21.06.2010 18.06.2010Maaettevõtluse mitmekesistamist toetatakse 157,7 miljonigaKose-Uuemõisas saab ratastooliga kala püüda 09.06.2010 Riik toetab põllumajandusliku tegevusega alustavaid nooriettevõtjaid 01.06.2010 20.05.2010 28.04.2010 12.04.2010toetust 30.03.2010 30.03.2010PRIA maksab sel nädalal loomakasvatustoetusiMetsa olukorra parandamiseks saab ka tänavu toetust taotledaRiik toetab põllumeeste koondumist tootjarühmadessePuidulisi metsandussaadusi töötlevad mikroettevõtjad saavadTänavu on plaanis avada mitu uut Maaelu arengukava meedetInvesteeringutoetuste taotlemisel tuleb arvestada muudatustega 07.01.2010 LEADER-meetme raames esitati läinud aastal üle 1000projektitoetuse taotluse166

Muud kommunikatsioonitegevusedKoostöös ajakirjandusväljaannetega avaldati aasta jooksul kaks artiklitesarja, mis keskendusideelkõige keskkonnatemaatikale ja sellega seonduvate toetuste tutvustamisele.Ajalehtedes Postimees, Postimees po Russki ja Den za Dnjom avaldati viie artikli pikkuneartiklisari, kus tutvustati konkreetsete näidete varal neid inimesi ja väärtusi, mille toetamisele onsuunatud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 2. telje „Keskkonna ja paikkonna säilitamine”meetmed. Tulenevalt antud kanalite lugejaskonnast oli artiklite eesmärgiks lihtsas ja laiemaleavalikkusele arusaadavas keeles antud meetmete eesmärkide tutvustamine. Artiklisarjaeesmärgiks oli selgitada avalikkusele, miks on vaja hoida põllumajanduslikke traditsioone,kultuuripärandit, säilitada siinsesse keskkonda sobivaid, kuid ohustatud tõuge, rannakarjamaid,liigirikkad poollooduslike kooslusi, põllumajanduslikku mitmekesisust ja keskkonnasõbralikkustning.Ajalehes Maaleht avaldati samuti viie artikli pikkune sari, millega tutvustati konkreetsete näidetevaral neid inimesi ja väärtusi, kelle/mille toetamisele on suunatud Eesti maaelu arengukava2007–2013 2. telje „Keskkonna ja paikkonna säilitamine” meetmed. Tulenevalt Maalehespetsiifilisemast lugejaskonnast ning nende paremast kursis olekust MAKi toetuste jaeesmärkidega, oli artiklisari võrreldes Postimehes avaldatuga spetsiifilisem ja detailsem. Sarjalaiemad eesmärgid olid sarnased Postimehes ilmunud artiklitega.Koostööd Õpetajate majaga korraldati 2010. aasta suvel kaks MAKi toetuste ja toetusi saanudobjektidega seonduvat õppereisi õpetajatele. Õpetajad valiti sihtrühmaks seetõttu, et nendeteadmised ja kogemused jõuavad reeglina edasi ka õpilastele ning annavad nii esimesi teadmisiiseseisvat elu alustavatele noortele.11. ja 12. augustil toimus õppereis inglise ja saksa keele, käsitöö ja kodunduse õpetajatele, milleteemadeks olid külade areng, maaelu mitmekesistamine, väikeettevõtlus ja seltsitegevus.Õppereisi käigus külastati Aira ja Jaano Kriisa Uus-Kongo tallu Assakul, kohtutimaaeluvõrgustiku esindajatega Maamajanduse Infokeskuses Jänedal, külastati heaks maaelumitmekesistamise näiteks olevat Metsiku Piisoni Salooni, Trofee jahimaja, kohtuti PandivereArendus- ja Inkubatsioonikeskuse esindajatega ja MTÜ Arenduskoja ning Lehtse Kammerkooriesindajatega Lehtse kultuurimajas.17. ja 18.augustil toimus õppereis Matemaatika-, füüsika- ja keemiaõpetajatele, mille teemadeksolid agrokeemia, põlluharimistehnika, äriplaani ja projektide koostamine ning toetustetaotlemine. Õppereisi käigus külastati Eesti Maaviljeluse Instituuti, lüpsirobotitega AS Pakaripiimafarmi, Kalle Hamburgi kartulikasvatustalu, Haanjamehe talu, Põllumajanduse Registrite jaInformatsiooni Ametit ja jahimaja Trofeed Jõgevamaal Puurmannis ning kohtuti edumeelseteraviljakasvataja, teraviljaühistu juhi ja kohaliku elu edendaja Jaak Läänemetsaga.Lisaks sellele toimus jooksev teavitustöö eelkõige ajakirjanike seas, mille käigus vastatikümnetele MAKi toetusi ja rakendamist puudutavatele küsimustele. Teavitustegevustes lähtutivastamise viisi ja kanalite planeerimise puhul senisest enam sihtgrupi põhisest teavitamisest ehk167

oma sõnumi sisu ja viis valiti vastavalt selle, millised on konkreetse sihtrühma teadmised antudvaldkonnast.Trükised: Mahepõllumajandussaadustele lisandväärtuse andmine, kvaliteet ja turustamine (800eksemplari); Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus (800 eksemplari); Mahepõllumajanduslik marja- ja puuviljakasvatus (800 eksemplari); Mahepõllumajanduslik seemnekasvatus (500 eksemplari); Mahepõllumajanduslik kartulikasvatus (800 eksemplari); Mahepõllumajanduslik seakasvatus (600 eksemplari); Mahepõllumajanduslik lamba- ja kitsekasvatus (600 eksemplari); Mahepõllumajandust tutvustavad infomaterjalid: voldikud „And loodusele” (1000eksemplari), „Hea elu” (1000 eksemplari), „Kvaliteetne toit” (1000 eksemplari) jabrožüür „Looduslik valik” (1000 eksemplari); Mahepõllumajandus Eestis 2010 käsikirja koostamine ja kujundamine, (2000eksemplari, trükkimine 2011); Nõuetele vastavus 2010 (6000 eksemplari); Nõuetele vastavuse alane käsiraamat tootjatele I osa, (3000 eksemplari); Käsiraamat „Leader strateegiate arendamine” alapealkirjaga „Soovitusi kohalikutegevusgrupi tegevuspiirkonna strateegia arendamiseks Leader meetmes”, (300eksemplari); Kalender „Edukad külaarenguprojektid”, (500 eksemplari); Mahepõllumajandusliku tootmise nõuete selgitus tootjatele 2011 koostamine jakujundamine, (2000 eksemplari, trükkimine 2011); Bioloogilise mitmekesisuse aastale pühendatud postri ja postkaartide kujundaminening postkaartide trükkimine, (250 kaardikomplekti); Eesti levinumad põllulinnud, (1500 eksemplari); Kohalikke ohustatud tõuge tutvustav trükis „Ohustatud tõud” kordustrükk, (2000eksemplari); Kiviaia taastamine rajamine, taastamine ja hooldamine kordustrükk, (2000eksemplari); Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmete rakendamise ülevaade (meetmed 1.2,1.4.1 ja 3.1), (500 eksemplari); Pindalatoetused 2010, (2500 eksemplari); Mahepõllumajandus Eestis 2009, (2000 eksemplari).168

5.5.2 PRIA TEAVITUSTEGEVUSEDTeavitustööd korraldab PRIA-s teabeosakond.2010.a juulist septembrini viis Turu-uuringute AS PRIA teabeosakonna tellimisel läbi PRIAklientide infovajaduste ja infokanalite kasutamise uuringu (struktureeritud kliendigruppideltkoguti 400 vastust). PRIA teabeosakond arvestab teavitustöös uuringus selgunud hinnanguid,klientide vajadusi ja soove.PRIA kasutas 2010.a teavitamiseks järgmisi kanaleid:PRIA veebilehekülg www.pria.ee – seal on teave kõigi PRIA vahendatavate meetmetetingimuste (sh juriidilised alused, Abiks Taotlejale, väljaprinditavad ja arvutis täidetavad taotlusevormid, erinevate meetmete puhul veel spetsiifilisi abimaterjale, rubriik Korduma KippuvadKüsimused jmt), taotluste vastuvõtuperioodide kohta ning toetuste määramise ja maksete kohta.Veebilehe vahendusel saavad kliendid broneerida aega (kindel päev ja kellaaeg) taotluste jaandmete esitamiseks, samuti e-PRIA kliendiarvutite kasutamiseks PRIA maakondlikesteenindusbüroodes. Veebilehe kaudu on ka võimalus liituda e-infokirja listiga, andaklienditagasisidet ja tellida RSS uudistevoog.PRIA elektrooniline infokiri ilmub üks kord kuus kalendrikuu esimesel nädalal, kokku ilmus2010-l aastal 11 infokirja. Infokiri sisaldab jooksvat infot hiljuti lõppenud taotlusvoorudetulemuste, toetuse määramiste ning algavate taotlusvoorude kohta.Aasta jooksul oli teavitustöö mahust temaatiliselt suurim osa seotud MAKiga, moodustadeskõigist uudistest, pressiteadetest, artiklitest, päringuvastustest jm toodetest kokku 116(koguarvust 2/5).Maalehes ilmus PRIA tasutud teabega lehekülgedel MAKi teemalist infot 4 korral (üldse ilmusPRIA lehekülgi 6 korral), sellele lisaks tavalehes 23 korral PRIA materjali või vastatud päringutepõhjal ajakirjanike koostatud artikleid, mille teemad puudutasid MAK meetmeid.Teiste lehtede huvi PRIA meetmete, sh MAKiga seoses on olnud aastate lõikes ühesugune, enimkasvas Saarte Hääle päringute arv. MAKiga seotud materjali korduvad kasutajad olnud kaValgamaalane, Meie Maa, Virumaa Teataja, Lääne Elu, Võrumaa Teataja, Eesti Põllumees, EestiPäevaleht, Postimees.Suurenes Äripäeva ja selle lisa Tööstus huvi PRIA teemade vastu, ajakirjanikelt ilmus pikemaidanalüüse (nt PRIA toetuste tagasinõudmise põhjustest, sh MAK investeeringutoetused; töötlevatööstuse ettevõtete toetamine MAKi investeeringumeetmetega; MAK II telje meetmete sisu;MAK 3.1 toetuste sisu ja näiteid projektidest jne).Üsna palju kajastusi oli 2010 a seoses PRIA varasemast aktiivsema tegevusega toetusteinvesteeringutoetuste tagasinõudmisel ja toetustega seoses pettuste avastamisel. Juhtumitekirjeldamisel hoidus PRIA avaldamast klientide nimesid, mida aga ei saanud vältida siis, kui seeajakirjanikul teada oli.e-PRIA169

PRIA elektroonilist kliendiportaali e-PRIA said MAKi suurima sihtgrupina kasutada MAK 2.telje toetuste taotlejad. Märtsis toimus projekti „Ole kaasas!“ kampaania (PRIA-väliste partneriteläbiviidav) korras 11 PRIA maakonnabüroos e-teenuste tutvustus, sh e-PRIA kliendiksregistreerimine.Uuringu põhjal on e-PRIA rohkem tuntud investeeringutoetuste taotlejate ja suuremateettevõtjate hulgas, kõige väiksem on e-PRIA kasutamine ja valmisolek seda kasutadaotsetoetuste taotlejatest eraisikute seas.5.5.3 PMK TEAVITUSTEGEVUSEDHindamisalane teavitustegevus2010. aastal jätkusid kohustuslikud KSM (keskkonnasõbralik majandamine) algkoolitused, misvastavalt KSM määrusele koordineeritakse või korraldatakse PMK poolt. Algkoolitusedsisaldasid ka ülevaadet 2. telje hindamistulemustest. Jätkati paljude juba tavaks saanud üritustega(Kuusiku põllupäev, mahepäev jne). Osaleti konverentsidel, seminaridel ettekannete ja posterettekannetegaja avaldati seirealast infot erinevates allikates.Tagasiside seirevalimis olevatele tootjatele2010. a nagu ka eelnevatel aastatel saadeti kõikidele elurikkuse (bioloogilise mitmekesisuse)seirevalimis olevatele tootjatele postiga koju tagasiside seire tulemustest. Ülevaade sisaldasseires oleva tootja maadel läbi viidud erinevate indikaatorite (linnud, kimalased) hindamisetulemusi alates aastast, mil tootja seirevalimisse kaasati. Võrdluseks toodi välja ka nendeindikaatorite keskmised näitajad seirepiirkondade eri toetustüübiga ettevõtetes. Seiretulemustekohta käiv tagasiside on tootjatelt palju positiivset vastukaja saanud.PMK poolt korraldatud koolitused ja infopäevad4. mail 2010. a viidi läbi infopäev Põllumajandusministeeriumis, mille käigus tutvustati 2009.aastal PMK poolt läbiviidud ja koordineeritud uuringute tulemusi.Käsitletavate teemade ring hõlmas: Pestitsiidide kasutamine, taimetoiteainete bilanss ja dreenivee seire uuringud; Põllulindude seire tulemused seoses põllumajanduskeskkonna toetuse meetmetega; Mullastikuvaldkonna uuringud; NPK bilanss ja sisaldus mullas, umbrohtumuse ning kultuuride saagikuse seosed jakattetulu mahe- ning tavaviljelusel kompleksuuringu alusel; Toetuste osa tootjate sissetulekutes ning regionaalne jagunemine; Kas põllumajanduskeskkonna toetuse meetmetega kaasneb kõrgem kimalastemitmekesisus?; Põllumajandustootjate seas läbi viidud e-küsitluse tulemused.170

11. – 12. juunil 2010. a toimus PMK põllumajanduskeskkonna seire büroo koordineerimiselpõllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) hindamise raames kimalaste seire andmekogujatelesuunatud koolitusseminar Läänemaal, Puhtus.7. juulil 2010. a toimus iga aastane põllupäev Kuusiku katsekeskuses, kus käsitletavate teemadering oli järgmine: Mahe- ja tavaviljeluse agrotehnoloogilised külvikorrakatsed Kuusikul; Põllulinnud ja nende seire põllumajanduse keskkonnatoetusi saavates ettevõtetes; Kimalased ja nende seire põllumajanduse keskkonnatoetusi saavates ettevõtetes.25 - 26. august 2010. a korraldati koostöös Euroopa Looduskaitsekeskuse (European Centre forNature Conservation) ja Põllumajandusministeeriumiga kahepäevane rahvusvaheline seminarelurikkusest põllumajanduses ja keskkonnasõbralikust põllumajandusest. Seminar toimus ELN-FAB (European Learning Network on Functional Agrobioversity) teabevõrgustiku raames.Võrgustiku esimene piirkondlik seminar oli suunatud Läänemere-äärsete riikidele omavahelisekskoostööks ja FAB kontseptsiooni tutvustamiseks.Seminari teemade ring puudutas peamiselt põllumajanduse ja elurikkuse vastastikust kasusuurendavaid tegevusi, mis olid illustreeritud konkreetsete ja toimivate näidete jajuhtumianalüüsidega.08. detsembril 2010. a toimus Sakus traditsiooniline koolitus-teabepäev „Mahepõllumajandus jateadus 2010“.Koolitusel anti ülevaade järgmistest mahepõllumajandusega seotud teemavaldkondadest: Mahepõllumajanduslik tootmine Eestis 2010; Agrotehnoloogilised mahe- ja tavakülvikorra uuringud Kuusiku Katsekeskuses; Vihmaussid mullatervise kujundamisel; Eesti agrokliima viimasel 50 aastal; Teraviljade mahesordivõrdluse ja agrotehnika katsed Jõgeva SAI-s 2010; Väärtuslike ja ohustatud Eesti sortide kaitsmisest ja kasvatamisest.Jaanuarist-märtsini 2010 toimusid PMK koordineerimisel KSM kohustuslikud algkoolitused.Kohustuslikud algkoolitused olid jätkuks 2009 aasta sügisel alustatud koolitustele.Kokku viidi läbi 28 koolitust, milles on osalenud 1103 põllumajandustootjat.Oktoobris 2010 viidi läbi KSM kohustuslike algkoolituste lisakoolitused, et kõik KSMtaotlejatel, kelle veel algkoolitusel käimata, saaksid seda teha. Kõigile senini koolitusel käimatatootjatele saadeti postiga ja e-mailiga kutse koolituste toimumiskohtade ja -aegadega.Kokku toimus 8 koolitust. Koolitustel osales 195 KSM toetuste taotlejat ja muud huvilist.171

Hindamisega seotud info jagamine rahvusvahelistel üritustel Märtsis esines PMK esindaja Hispaanias toimunud rahvusvahelisel konverentsil„Monitoring, indicators and targets“ posterettekandega „Relationships between birdfauna diversity and landscape metrics in agricultural landscape at different levels“. Märtsis toimus Bulgaarias maaeluarengu ja põllumajanduskeskkonna teemalineseminar: Workshop on Rural Development, Agri-environmental Measures in LessFavoured Areas, kus esineti suulise ettekandega Eesti näitel „A Member Stateexperience: Agri-environment (AE) measure + payment for less favoured areas(LFA) Estonian case study“. Aprillis toimus Brüsselis ENCA (European Network of Heads of NatureConservation Agencies) poolt korraldatud konverents „Environmental LandManagement from the CAP - Evidence of past success and the scale of future need“,kus PMK esindaja esines suulise ettekandega „Positive benefits of Agrienvironmentalpolicies in Estonia“. PMK esindajad osalesid MOEL grupi seminaril „New challenges for agrochemicalservice in the Central-Eastern Europe under global warming climatic stress” Poolas,kus esitati kaks suulist ettekannet: The implementation of recommentations andrestrictions for using nitrogen fertilizers in Estonia ja Recommendations and aims offertilization in the light of long-term trial results in Estonia. Mais osales PMK esindaja rahvusvahelisel mullateaduse kongressil “Management ofNatural Resources to Sustain Soil Health and Quality” Türgis posterettekandega „Theestimation of soil erosion risk areas by using GIS analysis of land use and soil map:an Estonian case study”. Ettekandes käsitleti erosiooniohtlike alade kaardistamisegaseotud probleeme Eestis. Rahvusvahelisel konverentsil „Nature Conservation Beyond 2010“ esineti postriga„The activities to preserve bumblebee communities in Estonian agriculturallandscapes“. Juunis esineti suulise ja posterettekandega „Identification of High Nature ValueFarming in Estonia“ Saksamaal toimunud konverentsil “High Nature Value Farmlandin Europe”. Augustis esinesid mitmed PMK töötajad posterettekannetega EuroopaLooduskaitsekeskuse (European Centre fo Nature Conservation) jaPõllumajandusministeeriumiga koostöös korraldatud rahvusvahelisel seminarilelurikkusest põllumajanduses ja keskkonnasõbralikust põllumajandusest. Seminartoimus ELN-FAB (European Learning Network on Functional Agrobioversity)teabevõrgustiku raames. Septembris toimus Saksamaal konverents “2nd International workshop on pastorallandscapes and conservation Large-scale extensive grazing systems in Europe:Advancing knowledge to improve policy” kus esineti suulise ettekandega “Estonia –wider issues of HNV farmland identification: is it counted as farmland at all onnational data bases?“.172

Oktoobris andis PMK esindaja Keskkonnaministeeriumis toimunud nitraaditundlikealade teemalisel kohtumisel Euroopa Komisjoni esindajatega ülevaate põllumuldadeseirest Eestis „Soil monitoring in Estonia and in Nitrate Vulnerable Zone”. Novembris tutvustati Matsalus suulise ettekandega “HNV status and identification“Hollandi põllumajandusministeeriumi delegatsioonile Eesti kõrge loodusväärtusegapõllumajandusalade praegust olukorda ja uue lähenemise väljatöötamise aluseid jasenist tööd. Novembris toimus Sloveenias Bledis AVALON võrgustiku poolt korraldatudkonverents “How can we green the CAP?” (AVALON on valitsusvälineorganisatsioon, kes arendab jätkusuutlikku maaelu arengut Kesk- ja Ida-Euroopas).Konverentsil esineti suulise ettekandega “The challenges of supporting biodiversitysensitivefarming in Estonia”.PKT kimalaseseire tulemusi on edastatud: STEP (Status and trends of European pollinators) projekti läbiviijatele. Lynn Dicks’ile Cabridge Ülikoolist, kes aitab arendada nö „conservation evidence“andmebaasi (http://www.conservationevidence.com) ning koostab hetkel ülevaadetpõllumajandusliku keskkonnatoetuse meetmete efektiivsusest.Tiina Köster, Priit Penu ja Livi Rooma PMKst on kaasatud Türgi mestimisprojekti „Environmentand countryside under IPARD” eestipoolseteks ekspertideks. Projekti eesmärgiks onpõllumajanduse keskkonnameetmete edukas rakendamine ning seeläbi loodusressursse säästvapõllumajandustegevuse arendamine. Tegemist on esimese mestimisprojektiga Türgis, millesEesti osaleb partnerina, ning esimese mestimisprojektiga, kus Eesti juhib kogu kohapealsetkoordinatsiooni, mestimisprojekti residentnõustaja on Pille Koorberg, PMKpõllumajanduskeskkonna seire büroo juhataja.5.5.4 SA ERAMETSAKESKUSE TEAVITUSTEGEVUSEDSA EMKl ei ole oma teabeosakonda. Erinevate teadete s.h pressiteadete koostamisel ninglevitamisel aitab asutust lepingulises töösuhtes olev kommunikatsioonispetsialist. Erinevateabimaterjalide trükkimist 2010. a piiras eelkõige eelarvevahendite nappus. Samuti reklaamid jamuud teavitustegevused rahastati muudest vahenditest.SA EMK kasutas 2010. a teavitamiseks järgmisi kanaleid:Erametsakeskuse kodulehekülg- www.eramets.ee – kajastab infot kõigi EMK poolt hallatavateMAK 2007-2013 raames antavate toetuste taotlemise tingimuste ning vastuvõtuaegade kohta.Koduleheküljelt on kättesaadavad taotlusvormid ning selle juurde käivad lisadokumendid,juriidilised alused (määrused ja nende lisad), taotluste vastuvõtuajad ja kohad, muu info jateated, erametsaomanikele meetmete tutvustamiseks infopäevadel esitatud ettekanded. Samuti onkodulehel saadaval infomaterjal „Abiks taotlejale“, mis on kontsentreeritud abimaterjal taotluseesitajale. Koduleheküljel avaldatakse teateid taotlusvoorude algusest, taotlusvooru tulemustest(näiteks kui suure summa ulatuses ühte või teise meetmesse taotlusi esitati). Koduleheküljelavaldatakse ka toetuse saajate nimekirjad.173

Taotlejate teavitamisel ning nende abistamisel kasutati aktiivselt erametsanduse tugisüsteemi,eelkõige tugiisikuid (igas maakonnas ja Tallinnas üks) ning metsandusvaldkonna konsulente,keda on üle Eesti ca 70. Metsaomanike teavitamisel oli suureks abiks ka metsaomanikeorganisatsioonid, kes teavitasid sellest oma liikmeskonda.Erametsakeskus korraldas ise koolituse "Natura 2000 toetus erametsamaale" konsulentidele ningNatura teemalised infopäevad erametsaomanikele.MAK Metsanduse meetme 1.5 koolitused viis 2010 aastal Põllumajandusministeeriumitellimusel läbi Eesti Erametsaliit ajavahemikul 4. juuni-12.august (7 korral).Natura 2000 toetus erametsamaale kohta avaldas EMK 4 pressiteadet Metsameetme toetustevastuvõtu kohta avaldas EMK 3 pressiteadet Natura 2000 toetus erametsamaale (kevadel 2010)kui ka metsameetme (sügisel 2010) teemalised artiklid ilmusid metsaomaniku õppelehes „SinuMets“ (2010 aastal ajalehe „Postimees“ lisaleht, ca 55-60 000 lugejat). SA Erametsakeskus oliesindatud Eesti suurimal maa- ja metsandusteemalisel messil „Maamess 2010“.5.5.5 KESKKONNAAMETI TEAVITUSTEGEVUSEDSeminaride ja koosolekute korraldamine2010. a toimusid 9 koosolekut ja koolitust koostöös PRIAga. ed: 7-8 jaanuar - keskkonnaregistriparanduste sisse viimine PLK toetusõigusliku kaardikihi koostamiseks 2010 aastal (Voore); 18-19 märts 2010 aasta kooskõlastamiste ja kohapealsete kontrollide protseduuride täiendamine jaMapInfo programmi koolitus (Saaremaa); 9 aprill KA ja PRIA korraline kohtumine PLKküsimustes (Tartu); 15-16 aprill poollooduslike koosluste teemalisel rahvusvahelisel seminarilosalemine (Viljandimaa); 6 mai kohapealsete kontrollide hindamismaatriksite täiendamisekoosolek koos bioloogidega (Tartu); 26 mai KA ja PRIA koostööleppe uuendamine ja GPSkoolitus (Tartu); 16-18 juuni niiduelupaikade koolitus (Hiiumaa); 28-30 juuli niiduelupaikadekoolitus (Pärnumaa); 13-14 detsember KA ja PRIA korraline aastalõpu koosolek.Uuringud, hindamine ja seire2010. a telliti poollooduslike koosluste inventuur 1500 ha suurusel alal, 3 poollooduslikekoosluste teemalist elupaigatüübi põhist poollooduslike koosluste hoolduskava ja poollooduslikekoosluste hooldamise tasuvuse uuring.MAKi meetme 2.2 ja 2.3.5 raames kontrollide tegemine2010. a viidi läbi meetme 2.2 - Natura põllu toetuse raames kontrollid vastavalt PRIA pooltkontrollimiseks esitatud valimile (kokku 92 kontrolli). Meetme 2.3.5. – PLK toetuse raameskooskõlastati 2010. a 886 taotlust. Viidi läbi 80 põhivalimi ning 29 käsitsi valimi kontrolli.Toetuse taotlejatele koolituse korraldamine, taotlejate teavitamine taotluste kinnitamiseaegadest174

2010. a korraldas KA aprillis 4 infopäeva poollooduslike koosluste teemal. Kõikidel koolitustelräägiti järgnevatel teemadel: 1) asjakohane seadusandlus 2) ülevaade poollooduslikestkooslustest 3) ülevaade hooldamisnõuetest 4) ülevaade pärandkultuuri objektidest 5) ülevaadeolulistest kaitsealustest liikidest poollooduslikel kooslustel.Poollooduslike koosluste teemaline trükis2010. a telliti poollooduslike koosluste teemaline trükis (nähtav veebiaadressilhttp://www.ceet.ee/pdf//poollood_kooslused.pdf). Trükkimise korraldas PM.175

6. DEKLARATSIOON ÜHENDUSE POLIITIKA JÄRGIMISE KOHTATOETUSE KONTEKSTIS, SH ETTETULNUD PROBLEEMIDE JA NENDELAHENDAMISEKS VÕETUD MEETMETE MÄÄRATLEMINEMAKi raames rakendatavad meetmed on kooskõlas ELi poliitikatega. Maaelu arengu poliitikatäiendab ühenduse põllumajanduspoliitika I sammast, turukorraldus- ja tulutoetuspoliitikat,andes sellega oma panuse Euroopa Liidu toimimise lepingus (varasemalt asutamislepingus)sätestatud poliitika eesmärkide saavutamisse.Ühenduse eesmärgid konkurentsivõime ja säästva arengu kohta väljenduvad järeldustes, misEuroopa Ülemkogu võttis vastu Lissabonis (2000) ja Göteborgis (2001). Lissaboni eesmärkide(konkurentsivõime, majanduskasv, töökohtade loomine) täitmisele aitab MAK kaasa läbi 1. ja 3.telje meetmete. 1. telje raames aitab konkurentsivõimet tõsta eelkõige tähelepanu pööraminekõrgemale lisandväärtusele, innovatsioonile, koolitusele ja nõuandele, bioenergiale ningkoostööle teadusasutustega. 3. teljel on oluline roll töökohtade loomisel väljaspoolpõllumajandust, pakkudes maapiirkonnale seeläbi alternatiivset sissetulekuvõimalust.Keskkonnasõbralikuma elukeskkonna eesmärkidele aitab MAK kaasa eeskätt läbi 2. teljemeetmete. 2. telje meetmeid kasutatakse bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonnasõbralikepõllumajandus- ja metsandussüsteemide ning traditsiooniliste põllumajandusmaastikesäilitamiseks ja arendamiseks, samuti vee ja kliimamuutustega seotud eesmärkideintegreerimiseks. Seeläbi on need meetmed panustanud Göteborgis võetud kohustusse pidurdada2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse langust.Põllumajandusministeerium korraldusasutusena ja PRIA makseagentuurina tagavad meetmetejärjepidevuse ja vastavuse ühenduse muudele poliitikatele ning siseriiklikele dokumentidele.Konkurentsipoliitika ja riigihankedMAKi rakendamisel järgitakse ka riigiabi reegleid, et tagada riigiabi andmise kooskõla nii ELseadusandluse kui ka “Konkurentsiseaduse” ja selle rakendusaktidega. Siseriiklikku järelevalvetriigiabi andmise üle teostab rahandusminister.MAKi rakendamine on kooskõlas Ühenduse konkurentsialase seadusandlusega.Konkurentsieeskirjad on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, artiklites 101–109(varasemalt asutamislepingu artiklites 81–89). Maaelu arengu toetuste ja ühendusekonkurentsieeskirjade vahelised seosed on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005artiklites 88 ja 89. MAKi heakskiitmisega on saadud kinnitus MAKi meetmete raames antava abivastavusest ühenduse konkurentsieeskirjadele.MAKi meetmete rakendamine toimub põllumajandusministri rakendusmääruste alusel, mispeavad olema vastavuses Põhiseaduse ja riiklike seadustega, sh ka riigiabi alaseseadusandlusega. Kuna mitmete MAKi meetmete raames antava abi näol on tegemist vähesetähtsusega abiga, siis tuleb tagada, et toetuse saaja poolt saadav vähese tähtsusega abi ei ületaksvastavat ettenähtud piirmäära. Meetmete, mis sisaldavad vähese tähtsusega abi,176

akendusmäärustes on taotlejate jaoks sellealased teavitavad sätted, lisaks on ka makseagentuurilkohustus teavitada taotlejat, juhul kui tema poolt antava toetuse näol on tegemist vähesetähtsusega abiga. Arvestust vähese tähtsusega põllumajandusliku abi suhtes peab PRIA. Alates2009. a 1. jaanuarist on Rahandusministeeriumis loodud riigiabi ja üldise vähese tähtsusega abiregister.Vahendite kasutamise vastavuse EL-i riigihankeid käsitlevatele õigusaktidele tagab“Riigihangete seadus” ja selle üldised järelevalvemehhanismid. MAKi meetmete rakendaminetoimub põllumajandusministri rakendusmääruste alusel, mis peavad olema vastavusesPõhiseaduse ja siseriiklike seadustega, mis hõlmab ka riigihangete alast seadusandlust. Avalikusektori (sh ühenduse) finantshuvide tagamise eesmärgil on kõikidesse investeeringutoetustemäärustesse lisatud sätted, mis peavad tagama taotlejatepoolse vahendite säästliku kasutamise(hinnapakkumiste võtmise ja väljavalimise alased nõuded).Keskkonnakaitse ja keskkonnaseisundi parandamineMAKi 2. telje meetmed on suunatud otseselt maapiirkonna keskkonnaseisundi säilitamisele japarandamisele. 2. telje meetmed on suunatud eelkõige selliste põllumajandusliku tootmisviisiderakendamise soodustamisele, mis tagavad stabiilse keskkonnaseisundi ning maakasutusepiirkondades, kus see on oluline traditsiooniliste maastike kujunduses, ning Natura 2000 aladel.Peamist tähelepanu pööratakse bioloogilise mitmekesisuse ning traditsioonilistepõllumajandusmaastike säilitamisele, vee kvaliteedi tagamisele ning kliimamuutusteleevendamisele.Toetuste endi olemusest tuleneva soodustava keskkonnamõju kõrval tuleb silmas pidada kamõju, mida on võimalik saavutada läbi toetuste sidumise toetuse saajate keskkonnaalaseõiguskäitumisega. Suurema osa MAKi 2. telje toetuste puhul on positiivset keskkonnaseisundittagavaks instrumendiks nõuetele vastavuse (ingl. k. cross-compliance) süsteem. Nõuetelevastavuse süsteemi üheks oluliseks komponendiks on ühenduse keskkonnaalase seadusandlusepeamistest aktidest (nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, nõukogudirektiiv 80/68/EMÜ põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest,nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetetekasutamisel põllumajanduses, nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohtapõllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslikeelupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) tulenevate nõuete järgimine.Nõuetele vastavuse nõuete rikkumise korral vähendatakse või tühistatakse põllumajandustootjapoolt saadavaid otsetoetusi ning enamikke MAKi 2. telje toetusi sõltuvalt rikkumise tõsidusest,ulatusest, püsivusest ja korduvusest. 2007. a rakendus nõuetele vastavuse süsteem headepõllumajandus- ja keskkonnatingimuste osas, 2009. a rakendusid esimesed kohustuslikudmajandamisnõuded, kohustuslikud majandamisnõuded rakenduvad järk-järgult ka 2011. ja 2013.aastal.MAKi tegevuste vastavus EL keskkonnapoliitikale tagatakse eelkõige Eestikeskkonnaseadusandluse raames, mis on harmoniseeritud EL keskkonnaõigusega. Kui võibeeldada kavandatud tegevuse olulist keskkonnamõju, rakendatakse vastavalt “Keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele” keskkonnamõju hindamist. MAKi raames177

võib vajadus keskkonnamõju hindamise järele tekkida eelkõige suurte loomafarmide jakuivendussüsteemide rajamise puhul. Kui keskkonnamõju hindamine on seadusandluse kohaseltnõutav, tuleb toetuse taotlusele lisada keskkonnamõju hindamise aruanne.Kuna investeeringumeetmetel võib olla keskkonnale nii positiivne, neutraalne kui ka teatudjuhtudel negatiivne mõju, siis on investeeringutoetuste rakendusmäärustesse lisatud sätted, mispeavad tagama investeeringute positiivse keskkonnamõju ja võimalike negatiivsetekeskkonnamõjude minimeerimise. Nimetatud põhimõte on sätestatud ka MAK-i peatükis 5.2.Selle kohaselt sätestatakse investeeringumeetmete puhul meetmekirjelduses, millisedinvesteeringud on toetatavad, et tagada keskkonna kaitstus. Toetust saab ainult sellisteleinvesteeringuobjektidele, mis pärast soetamist, ehitamist või uuendamist vastavad kõigile EL-inõuetele (sh keskkonnanõuetele). Põllumajandusministri rakendusmääruste kohaselt tulebtoetuse taotlusele lisada ehitusluba, või kohaliku omavalitsuse poolt antav luba, kui see onnõutav “Ehitusseaduse” kohaselt. Selline luba garanteerib, et ehitamine või uuendamine eihalvenda ega kahjusta keskkonnaseisundit. Lisaks on põllumajanduse ning põllumajandussaadusitöötleva tööstuse investeeringutoetuste meetmete rakendusmäärustes sätestatud, et toetusetaotleja peab taotlemise ajal täitma keskkonna-, toiduhügieeni ja loomade heaolu nõudeid.MAKi keskkonnamõju strateegilise hindamise raames toodi ühe peamise probleemina väljamitmed vee kvaliteeti mõjutavad tegurid: nõuetekohaste sõnnikuhoidlate puudumine,sõnnikulaotamise halb korraldus, sh sõnniku laotamata jätmine ja sõnniku laotusseadmetetehniline puudulikkus. Eelmisel programmiperioodil rakendati MAK 2004–2006 raamessõnnikuhoidlate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetusmeedet, mille raames maksti toetusthoidlate vastavusse viimiseks ühenduse veekaitsenõuetega. Nimetatud meetmel oli positiivnekeskkonnamõju veekeskkonnale. Meetme raames võetud üleminevaid kohustusi on osaliseltrahastatud MAKi 1. telje vahenditest. MAKi meetmetest aitab põllumajandusettevõtetesõnnikumajanduse korrastamisele kaasa 1. telje meede 1.4.2 “Investeeringudloomakasvatusehitistesse”, mille raames saab lisaks investeeringutele traditsioonilistesseloomakasvatusehitistesse toetust taotleda ka nendega seotud rajatistele, mh sõnnikuhoidlatekordategemiseks. “Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse” kohaselt on suurtelfarmidel kohustus omada keskkonnakompleksluba. Seetõttu on meetme 1.4.2 üks olulisemaidpõhimõtteid, et tehtavad investeeringud peavad keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõtetelvastama PVT nõuetele.Sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimineMAKi koostamisel on arvestatud võrdõiguslikkuse põhimõtet, seda eeskätt läbi tasakaalustatudkaasamise MAKi koostamisega tegelevate töögruppide ja komisjonide töösse. Põhiseadusekohaselt on Eestis kõik kodanikud võrdsed. Kedagi ei diskrimineerita rahvuse, rassi,nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samutivaralise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. MAKi koostamise ning selle seire jahindamisega tegelevate komisjonide ja töögruppide moodustamisel on lähtutud muuhulgassoolise tasakaalustatuse põhimõttest. Ka kõik MAKi ja selle meetmete rakendusaktid(põllumajandusministri määrused ja käskkirjad) peavad olema kooskõlas Eesti VabariigiPõhiseaduse ja muude seadustega. MAKi meetmete rakendamises eeldatakse, et mõlemal sool on178

võrdsed võimalused kava kõikide toetuste taotlemiseks ja saamiseks, kui nad suudavad täita igameetmega seotud sätteid ja vastata toetuse saaja kohta käivatele kriteeriumidele.179

7. TAGASIMAKSTUD TOETUSMAKi raames nõuti 2010. a toetusi kokku tagasi summas 1 352 759 eurot, millest tagasi laekuskäesoleval aastal koos viivistega 964 214 eurot. Seejuures perioodil 2007–2010 on toetusi kokkutagasi nõutud 1 822 402 eurot, millest tagasi laekunud on 1 395 053 eurot.MAKi 1. telje raames nõuti 2010. a toetusi tagasi summas 404 205 eurot, millest tagasi laekus111 632 eurot. Seejuures enim tagasinõuded oli alameetme 1.4.1 (investeeringudmikropõllumajandusettevõtete arendamiseks) ja meetme 1.8 (põllu- ja metsamajanduseinfrastruktuuri toetus) raames vastavalt 108 132 ja 229 113 eurot.MAK 2. telje raames nõuti kokku tagasi 293 466 eurot toetust, millest tagasi laekus 2010. a197 454 eurot. Enim tagasinõudeid ja ka tagasimakseid oli meetme 2.3.2(mahepõllumajandusliku tootmise toetus) raames, kus tagasi nõuti 2010. a 140 167 eurot toetust,millest tagasi maksti 75 242 eurot toetust.2010. a MAK 3. telje raames tagasinõudeid ega tagasimakseid ei olnud.MAK 4. telje raames nõuti toetusi tagasi toetussummas 17 876 eurot, millest 2010. a makstikokku tagasi 17 883 eurot toetust. Tagasinõudeid ja –makseid oli nii Leader KTGde kui kaprojektiteotuste raames.Kõik tagasimakstud toetused lähevad täies mahus taaskasutusse sama telje, enamasti ka samameetme toetuste maksmiseks.Kõikidest tagasinõuetest ja tagasimaksetest nii programmi, telgede kui ka meetmete lõikesannavad ülevaate Lisa 6 tabelid 3 ja 4.180

8. MAKI PANUS ELI LÄÄNEMERE PIIRKONNA STRATEEGIASSELäänemere strateegia (edaspidi LMS) eesmärk on luua kooskõlastatud kõikehõlmav raamistik, ettegeleda Läänemere piirkonna peamiste probleemidega ja esitada ka konkreetseidlahendusettepanekuid. Seda käsitletakse koos soovitusliku tegevuskavaga. Strateegia jakavandatud meetmed ning juhtprojektid on valminud liikmesriikide ja sidusrühmadega tehtudtiheda koostöö tulemusena. EK on püüdnud ka ELi mitte kuuluvatele riikidele selles piirkonnasanda täieliku ülevaate strateegia ettevalmistamise käigust.Kõik MAKi raames rakendatavad meetmed annavad oma panuse LMSi eesmärkidesaavutamisele. Enim panustavad MAKi meetmed LMSi üheksandasse prioriteetsesse valdkonda„Tagada säästliku põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse areng“, sealjuures panustavadenamus MAKi raames elluviidavatest tegevustest LMSi kaudselt. Samas panustavad mõnedMAKi meetmed ka otseselt LMSi eesmärkide saavutamisse, nendeks meetmeteks on: Meede 1.4.2 – Investeeringud loomakasvatusehitistesse Meede 1.4.3 – Investeeringud bioenergia tootmisesse Meede 2.3.1 – Keskkonnasõbralik majandamine Meede 2.3.2 – Mahepõllumajandusliku tootmise toetus Meede 2.3.5 – Poolloodusliku koosluse hooldamise toetusLisaks panustab MAKi meede 3.2.2 (Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine) kaudseltLMSi horisontaalsesse valdkonda „Tagada kiire lairibavõrgu maapiirkondades“. Kuid kunakäesoleva aruande aruandlusperioodi lõpuks ei olnud seda meedet veel rakendatud, siis pole kavõimalik selle mõju hinnata.Meede 1.4.2 – Investeeringud loomakasvatusehitistesseMeede 1.4.2 panustab LMSi üheksandasse prioriteedivaldkonda MAKi spetsiifiliste eesmärkidekaudu: konkurentsivõime suurendamine, sh uute tehnoloogiate ja innovatsioonikasutuselevõtmise soodustamine; keskkonna- ja tööohutuse ning loomade heaolu parandamisega kaasnevate nõuetetäitmisele kaasaaitamine.Meede tervikuna on LMSi jaoks oluline, kuna uute loomakasvatusehitiste ja nende juurdekuuluvate ehitiste ja rajatiste ehitamise ja olemaolevate rekonstrueerimisel arvestataksekeskkonnanõuetega (näiteks: sõnniku käitlemine, pesuvee käitlemine ja puhastus jt), samuti peabtoetuse taotleja täitma keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid.Meetme raames rahastatavate projektide valimisel otseselt ei arvestata ühe kriteeriuminapanustamist LMSi eesmärkidesse, kuid taotlusele hindepunktide määramisel, saavad lisapunktetoetuse taotleja, kelle ehitusprojekt ja äriplaan sisaldavad loomakasvatusehitise juures paiknevasõnnikust tekkiva biogaasi tootmiseks valmistava käitise projekti ja maksumust.181

Piiriülene mõju antud meetmel tuleneb loomakasvatusehitise ja nende juurde kuuluvate rajatisteja ehitiste seisukorra ja seadmete parandamise kaudu, mille tulemusena paraneb põhjavee jaLäänemere vesikonda kuuluvate jõgede vee kvaliteet.LMS eraldi ei ole antud meetme puhul MAKis eesmärgiks, kuid meetmes 1.4.2 teostatavadinvesteeringud parandavad ja mõjutavad keskkonna seisundit. MAK meetme mõju LMSeesmärkide suurendamiseks on võimalik läbi MAK meetme eelarve suurendamise.Meede 1.4.3 – Investeeringud bioenergia tootmisesseMeede 1.4.3 panustab LMSi viiendasse ja kümnendasse prioriteedivaldkonda MAKi spetsiifilisteeesmärkide kaudu: Uus turg põllumajandusettevõtjatele; Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine; Põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime (sh sissetulekute) suurenemine; Keskkonnahoid; Maastikuhooldus; Energiatoorme tarnekindlus; Energiakandjate mitmekesisus; Energiatootmise hajutatus.Antud meetme raames on toetuskõlbulikud investeeringud jaotatavad kahte tüüpi tegevustesse:bioenergia tootmine ja biomassi töötlemine. Bioenergia tähendab biomassist toodetud elektrit,soojust ja transpordikütuseid. Biomassi töötlemine tähendab biomassi väärindamist, mis võibolla näiteks pelletite või brikettide tootmine.Kuna toetuse maksimaalne määr ei võimalda rahastada suurte taastuvenergia objektide rajamist,siis on seni valdavalt toetatud väiksemaid investeeringuid. Kõige levinumad investeeringutüübidon: puiduhakkurid, hakkepuidu kuivatid, rapsiõli seadmed ning põletid. Lisaks toetati seni Eestisainsa põllumajandussektori biogaasijaama rajamist Saaremaale.Bioenergia kasutamise edendamine on eeskätt seotud kliimamuutuste leevendamise eesmärgiga.Kui osa energiast toodetakse taastuvatest energiaallikatest, siis väheneb vajadus fossiilse kütusepõletamise teel toodetud energia järele, mille tulemusena väheneb kasvuhoone heitgaasideemissioon. Kõige enam panustab kliimamuutuste leevendamisse biogaasi tootmine, kuna lisaksrohelise energia tootmisele väheneb selle tulemusena ka metaani emissioon.Meetme üheks eesmärk on keskkonnahoid ning eelistatakse projekte, mis vähendavadkasvuhooneheitgaaside emissiooni, seega panustatakse otseselt LMS kliimamuutusteleevendamise eesmärgi saavutamisele.182

Kuna meede panustab kliimamuutuste leevendamisse, siis on sellel piiriülene mõju. Valdav osarahastatavaid projekte on siiski hetkel lokaalse iseloomuga ning pigem väiksemas mahus energiatootmine.Meede võiks panustada oluliselt enam kliimamuutuste leevendamisse, kui oleks võimaliksenisest enam toetada biogaasi tootmist. Et seda tegevust enam toetada, selleks on plaanismeetme maksimaalset toetuse summat suurendada ning lisada toetuskõlbuliku tegevusena kapõllumajandusmasinate ümberehitamine biogaasi tarbimisele.Meede 2.3.1 – Keskkonnasõbralik majandamineMeede 2.3.1 panustab LMSi esimesse ja üheksandasse prioriteedivaldkonda MAKi spetsiifilisteeesmärkide kaudu: soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvatkasutamist põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulistmitmekesisust ning kaitsta mulla- ja veeseisundit; laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses; tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.Põllumajandusuuringute Keskuse teostatud uuringute andmetel aitab käesolev meede kaasabioloogilise mitmekesisuse, kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ning mulla ja vee kvaliteedisäilimisele.Selle meetme raames saavad toetust taotleda need põllumajandustootjad, kes majandavad omamaad sellisel viisil, mis aitab keskkonda säilitada. Taotleja peab järgima nõuetele vastavusenõudeid ning miinimumnõudeid väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise osas kogu omaettevõtte piires ning keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõudeid kogu ettevõtte haritavalmaal.Meetme eesmärgid otseselt ei arvesta LMSi eesmärkidega, kuid kuna taotleja peab täitmamitmeid eelnevalt mainitud keskkonnanõudeid, siis panustab taotleja LMSi eesmärkidesaavutamisse samuti. Meetmel ei ole otsest piiriülest mõju.Käesoleva meetme panust LMSi eesmärkide saavutamisse võib pidada ootuspäraseks, kunameede on olnud taotlejate seas väga populaarne.Meede 2.3.2 – Mahepõllumajandusliku tootmise toetusMeede 2.3.2 panustab LMSi esimesse ja üheksandasse prioriteedivaldkonda MAKi spetsiifilisteeesmärkide kaudu: säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, säilitada japarandada mullaviljakust ja veekvaliteeti ning parandada loomade heaolu; toetada mahepõllumajanduse arengut ning aidata kaasa mahetoodangu mahusuurenemisele; toetada ja suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.183

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse meede aitab kaasa LMS meetmete "Keskkonnasäästlikpiirkond" ja "Heaolupiirkond" eesmärkide saavutamisele. Mahepõllumajanduslik tootmine ontootmisviis, mis ühendab endas keskkonnasõbralikud tootmistavad ja mille eesmärgiks onbioloogilise mitmekesisuse ja loodusvarade säilitamine, veekvaliteedi ja mullaviljakuse ningloomade heaolu parandamine. Mahepõllumajanduses ei kasutata mineraalseid lämmastikväetisija keemiliselt sünteesitud sisendite kasutamine on rangelt piiratud. 2010.a taotleti PRIAesialgsetel andmetel mahepõllumajandusliku tootmise toetust ca 102 000 hektarile maale.2010. a läbiviidud MAK vahehindamise aruandes on toodud välja mahepõllumajanduslikutootmise toetuse positiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele, sealhulgas aitab toetus vältidapõllulindude, soontaimede ja selgrootute liigirikkuse ja arvu vähenemist. Samuti on aruandestoodud välja, et mahetootmise korral on toitainete leostumine tunduvalt väiksem kui teistetootmisviiside puhul.Meetme "Heaolupiirkond" eesmärkide saavutamisel annab mahepõllumajandusliku tootmisetoetuse maksmine võimaluse maal toime tulla ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel.MAK vahehindamise aruandes on toodud välja toetuse positiivne mõju mahetootjatekonkurentsivõime suurendamisele.MAK meetme 2.3.2 toetuse taotluste rahuldamisel ei arvestata otseselt ega viidata LMSeesmärkidele, kuid kuna taotleja peab täitma mahepõllumajanduse nõudeid, häid põllumajandusjakeskkonnatingimusi ja kohustuslikke majandamisnõudeid, siis sisuliselt peab ta panustama kaLMS eesmärkidesse.Meetmel 2.3.2 ei ole otsest rahvusvahelist ega piiriülest iseloomu ja mõju.Meetme 2.3.2 panust LMS eesmärkide saavutamisele võib pidada ootuspäraseks. Edaspidi tuleksjätkuvalt vastu võtta kõik meetmega liituda soovijad et mahepõllumajanduslikult majandatavamaa pind ning seega ka meetme positiivne mõju LMSile suureneks.Meede 2.3.5 – Poolloodusliku koosluse hooldamise toetusMeede 2.3.5 panustab LMSi teise ja üheksandasse prioriteedivaldkonda MAKi spetsiifiliseeesmärgi kaudu, tagada poollooduslikel kooslustel asuvate Natura 2000 alade soodnekeskkonnaseisund.Toetust võivad taotleda põllumajandustootjad ja teised maakasutajad. Poollooduslike kooslusteehk pärandkoosluste sajanditepikkuse majandamise tulemusena on kujunenud ajalooline pärand,mis moodustab väärtusliku osa nii Eesti kui ka maailma loodus- ja kultuuripärandist. Lisakspärandkoosluste liigilisele ja maastikulisele mitmekesisusele on nende hooldamine olnudsajandeid üks osa külakultuurist.Meede aitab säilitada ja parandada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning tagab nendealade pideva hooldamise. Toetusskeem hõlmab ainult Natura 2000 alasid, kuid väärtuslikkepoollooduslikke alasid on ka väljaspool neid alasid, ning need väljaspool toetusskeemis asuvadalad on olulised ka toetatavate alade säilimiseks.184

Meede ei arvesta otseselt LMSi eesmärkidega, kuid kuna taotleja peab täitma mitmeidkeskkonnanõudeid, siis aitab taotleja kaudselt kaasa ka LMSi eesmärkide saavutamisels. Meedeei oma otsest piiriülest mõju.Meetme panust LMSi eesmärkide saavutamisse võib lugeda ootuspäraseks kuna meede on olnudtaotlejate seas väga populaarne.MAKi meetmete panus LMSi prioriteetsetesse valdkondadesse ja lipuprojektidesseMAKi meetmete panus LMSi prioriteetsetesse valdkondadesse ja lipuprojektidesse on loetletudLisa 7 tabelis 1, mis on PM esialgne nägemus MAKi meetmete panusest LMSi. Kuna osademeetmete raames on võimalik toetada laiemat sihtgruppi, siis panustavad mitmed meetedenamasse kui ühte prioriteetsesse valdkonda või lipuprojekti.185