3 Metsa dokumentatsioon - Erametsakeskus

Metsa3dokumentatsioonLepingudTeatisedHinnainfoToetuste taotlemine, kontaktidKasulikud teadmised metsa majandamiseksMetsmikKasulikud teadmised metsa majandamiseks

Metsa dokumentatsioonTeised samast sarjast ilmunud väljaanded1 Raie planeerimine2 Puidu müük3 Metsa dokumentatsioon4 Kohustused ja maksustamine5 Metsa majandamise vormid6 SeadusandlusKasutatud allikad:SA Erametsakeskus portaal www.eramets.eePRIA portaal www.pria.eeRiigiportaal eesti.eeÕigusportaal “Jurist aitab” www.juristaitab.ee“Võlaõigusseadus”“Metsaseadus”“Metsa majandamise eeskiri”“Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti ja müüdud või ostetudraieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm ning veoselehekohta esitatavad nõuded”SA Erametsakeskus väljaanne 2013Metsmik

SissejuhatusSelleks et kasvava metsa või metsamaterjali müük oleks mõlemale poolele meeldivkogemus, on vaja tehingu tingimused läbi mõelda ja lepingusse kirja panna.See väldib hilisemaid arusaamatusi. Lepingu sõlmimiseks peavad olema nõuetekohasedalgdokumendid ning ka need tuleb arusaamatuse vältimiseks vormistadaõigel ajal. Metsaga seotud lepingutele on metsaseadusega ette antud kindladtingimused, mis lepingusse kirja tuleb panna ja missuguses vormis tuleb lepingsõlmida.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

Metsmik

Lepingud3Leping on lepinguosaliste vaheline kokkulepe, mille eesmärk on saavutadamingi õiguslik tagajärg.Võlaõigusseaduse järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled)vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegemavõi tegemata jätma.Kui leping on sõlmitud, on see täitmiseks kohustuslik. Lepingu sisuks on kokkulepitudtingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepinguvõib sõlmida suuliselt või kirjalikult, kui seaduses ei ole toodud lepingukohustuslikku vormi.Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole soovile tulebleping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule onantud ettenähtud vorm.Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingu sõlmijad on lepingu allkirjastanudvõi vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingu.Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitudalates lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest.Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse võitõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest võitõestamisest alates.Lepingud peavad sisaldama järgnevaid andmeid:••lepingu sõlmimise aeg ja koht;••lepingupooled;Kasulikud teadmised metsa majandamiseks 3

Metsa dokumentatsioon••lepingu objekt (ostetav asi, kaup või teenus);••materiaalne väärtus (asja, kauba või teenuse hind) ning arvelduse regulatsioon(arvelduskontode numbrid);••poolte kohustused (asja üleandmine ja vastuvõtmine, kvaliteedi tagamine,tasumine);••tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestvuseks);••sanktsioonid kohustuse rikkumise korral;••lõppsätted ja muud tingimused (lepingu jõustumine, lisatud dokumendid,kohaldatavad seadused, muutmise ning vaidlustamise kord);••poolte allkirjad.Kirjalik lepingKirjaliku lepingu korral peavad lepingupooled lepingudokumentidele omakäeliseltalla kirjutama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadus võib seada lepingule kakirjalikku taasesitamist võimaldava vormi. Sellisel juhul peab leping sisaldama külllepingu sõlminud isikute nimesid, kuid ei pea olema isiklikult allkirjastatud.Kirjaliku vormiga on võrdsustatud elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatudteisiti. Elektrooniline vorm tähendab, et leping on vormistatud püsivattaasesitamist võimaldaval viisil, sisaldab lepingupoolte nimesid ning on nendepoolt elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri peab olema seostatav lepingusisu, lepingupoolte ja lepingu sõlmimise ajaga.Notariaalne lepingLepingu kirjaliku vormi võib asendada lepingu notariaalse vormiga. Notariaalnekinnitamine tähendab lepingu vormistamist kirjalikult ning lepingupoolte allkirjadtõendab notar. Lepingu notariaalset kinnitamist asendab lepingu notariaalnetõestamine, mis tähendab seda, et notar kontrollib lisaks allkirjade õigsusele kalepingu sisu ning selgitab seda pooltele. Notariaalset tõestamist vajavad kõik tehingud,mille kohta seadus vastava nõude on püstitanud.Muu hulgas tuleb notariaalselt tõestada:••kõik kinnistute võõrandamise tehingud ja kinnistule asjaõiguste seadmisetehingud;••elamute, suvilate ja muude ehitiste kui vallasasjade võõrandamise ja pantimisetehingud;4 Metsmik

Kui üks isik teise eest ja teise nimel tegutseb, on tegemist esindussuhtega.Esindus jaguneb kaheks vastavalt esindaja teadlikkusele ja nõusolekuleesinduse suhtes ning sellele, kuidas kumbki tekib:••Seadusjärgne esindus – ei vaja mingit eraldi konkretiseerimist, kunavastav õigus või kohustus on esindajal seadusest tulenevalt, olenelepingud••abieluvaraleping;••äriühingu asutamisleping või asutamisotsus;••osaühingu osa võõrandamise leping;••õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse loovutamise leping.Notaril on õigus võtta notariaaltoimingute eest tasu vastavalt seaduses kehtestatudnotari tasu määradele.Suuline lepingKui suuline kokkulepe saavutati vastastikuste tahteavalduste vahetamise teelning poolte sooviks oli anda kokkuleppele õiguslikult siduv tähendus, loetakseseda suuliselt sõlmitud lepinguks. Kõik suhtlemise käigus saavutatud kokkuleppedei ole siiski õiguslikult siduvad. Kokkuleppest teeb lepingu just kokkuleppeõigusega tagatud iseloom.Seadus pole sätestanud suulist vormi kohustuslikuna ühegi tehingu puhul. Probleemsuuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada; kui vähegi võimalik,tuleks lepinguid sõlmida kirjalikult.Lepingute kasutamineKõige tavapärasemad on võlaõiguslikud lepingud, millega võetakse endale kohustusmidagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning omandatakse vastavadnõudeõigused teise poole suhtes. Müügileping on tüüpiline võlaõiguslik leping.Seadusega ette nähtud või omavahel kokkulepitud vormis sõlmitud lepingutsaab muuta ainult samas vormis. Lepingu seaduses sätestatud või kokkulepitudvormi järgimata jätmise korral on leping tühine.EsindajaKasulikud teadmised metsa majandamiseks5

Metsa dokumentatsioonmata sellest, kas ta tahab seda või mitte. Seaduslik esindus on eelkõigeperekonnasisene. Näiteks vanem on alla 18-aastase lapse seaduslikesindaja. Samuti on seaduse järgi juriidilise isiku esindajaksselle juhatus. Lapsevanema esindusõigus tuleneb Perekonnaseaduse10. peatükist. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühisthooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.••Lepinguline esindus – on välistatud, kui puudub vastav kokkulepe esindajaja esindatava vahel.Esindussuhte puhul on oluline silmas pidada, et ehkki tegutseb esindaja, ei tekitata õigusi ja kohustusi iseendale, vaid sellele, kelle esindaja ta on. Esinduse üldregulatsioontuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest.Esimene ja kõige tähtsam esinduse eeldus on see, et tehingut saaks üldseesindaja kaudu teha. Esindaja kaudu ei või teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppesttulenevalt tuleb teha isiklikult. Seadusest tulenevad isiklikud tehingudon näiteks abiellumine või testamendi tegemine. See tuleneb nende tehinguteülimalt isiklikust iseloomust. Kui tehingu tegemise isiklikkus ei tulene seadusestvõi kokkuleppest, võib see tuleneda tehingu olemusest.Metsa majandamise seisukohast tehingute tegemist esindaja kaudu piiratudei ole, kuid kindlasti tasub hoolikalt kaaluda kasutusvalduse seadmiseotstarbekust esindaja kaudu. Kui omanik otsustab siiski kasutusvalduseseadmisel lubada ennast esindada, peab ta olema veendunud, et on omatahet esindajale põhjalikult selgitanud ja volikirjas seda üheselt mõistetavaltka väljendatud. Kasutusvalduse seadmisel peab esindajal olema notariaalnevolitus.Volikiri ja esindusõigusVolikiri tõestab, et esindajal on esindusõigus olemas ja kolmandad isikud saavadsellele tugineda. Seadusega ei ole kindlaks määratud volituse vormi, vaid sätestatakseüldpõhimõte, et volitus peab olema samas vormis, mis tehing, mille tegemisekskedagi volitatakse. Metsaga tehtavate tehingute puhul peavad lepingud ja ak­6 Metsmik

lepingudtid olema kirjalikusvormis, seega peab ka volitus olema kirjalik. Näiteks peavad kõikkinnisasjadega tehtavad tehingud olema notariaalselt tõestatud, mis tähendab, etka sellise tehingu sõlmimiseks antav volitus peab olema notariaalselt tõestatud.Esindussuhe lõpeb juhul, kui:••esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud;••tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks;••volituse tähtaeg möödub;••saabub tingimus, millega on seotud volituse lõppemine;••esindatav võtab volituse tagasi;••esindaja loobub volitusest;••see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust;••volituse andmise aluseks olev leping lõpeb;••esindatav sureb;••esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb;••kuulutatakse välja esindatava pankrot;••esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus;••esindatav võtab volituse tagasi; seda võib ta teha igal ajal ja igal põhjusel.Metsaga tehingute tegemisel on kohustus sõlmida kirjalikus vormis lepingjärgmiste tehingute puhul:••kasvava metsa raieõiguse võõrandamine,••metsamaterjali võõrandamine,••metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmine.Lubatud on sõlmida ka suuline leping, kuid sellisel juhul tuleb vormistadakirjalik akt. “Metsaseaduse” § 37 kehtestab kohustuslikud andmed, mis lepingusvõi aktis peavad olema.Raieõiguse võõrandamise lepingu kohustuslikud punktidKirjalikus lepingus või suulise lepingu sõlmimisel vormistatud kirjalikus aktis märgitaksevähemalt:••raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku- või registrikood ja elu- võiasukoht;••esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsiliseisiku esindaja elukoht;Kasulikud teadmised metsa majandamiseks7

Metsa dokumentatsioon••metsa, mille raieõigus võõrandatakse, asukoht (kinnistu ja katastriüksusenumber);••tehtava raie liik;••raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites;••raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad;••Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatiste numbrid.Metsamaterjaliga seotud lepingute kohustuslikud punktidMetsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseksandmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjaliomandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjaliku metsamaterjalivõõrandamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suuliselepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt:••metsamaterjali võõrandaja ja omandaja või töötlemiseks või ladustamiseksandja ja võtja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht;••esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsiliseisiku esindaja elukoht;••metsamaterjali asukoht;••metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit,küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide kaupa;••metsamaterjali võõrandaja ja omandaja allkirjad;••metsateatiste numbrid.Lepingule või aktile lisatakse vormikohane metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmiseakt. Üleandmise-vastuvõtmise akti lisamine pole kohustuslik, kui kirjalikus lepingusvõi suulise lepingu sõlmimisel koostatud kirjalikus aktis on ära näidatud metsamaterjalivaldamise alus üleandmise-vastuvõtmise akti vormi nõuete kohaselt.Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks võiladustamiseks andmise lepingut või akti peavad nii võõrandaja kui omandajaning töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja säilitama seitse aastat.Lepingute ja aktide näidised leiab SA Erametsakeskuse portaalist:www.eramets.ee/blanketid8 Metsmik

Teatised9MetsateatisPlaneeritavatest töödest tuleb metsaomanikul teavitada metsa asukohajärgset Keskkonnaametit.Selleks täidab metsaomanik metsateatise.Metsateatist saab esitada••paberkandjal tähtkirjana,••paberkandjal allkirja vastu üleandmisega,••e-metsateatisena,••elektroonilise kanali kaudu digiallkirjastatult.Metsateatis tuleb esitada:••kavandatavate raiete kohta,••kavandatava metsa uuendamise kohta,••metsakahjustuste kohta,••pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kui omanik on nendestteada saanud.Uuendus-, harvendus- ja valikraieid saab planeerida ja teha üksnes kehtivateinventeerimisandmete olemasolul.Metsateatis tuleb esitada ka kavandatud valgustus-, sanitaar-, valik- ja trassiraiening raadamise, samuti metsa uuendamise kohta.Kui metsateatise esitab omaniku esindaja, lisatakse metsateatisele esindaja esindamisõigusttõendav dokument.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks9

Metsa dokumentatsioon15 tööpäeva jooksul kontrollib Keskkonnaamet kavandatud tegevust ning teebmetsateatisele märke “lubatud” või kui planeeritud tegevus ei vasta nõuetele, siismärke “ei ole lubatud”. Tegevuse keelamist põhjendab Keskkonnaamet kirjalikult,andes ühtlasi soovituse tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks.Kui kavandatud tegevuse lubamine või lubamata jätmine nõuab kooskõlastamistvõi metsakaitseekspertiisi tegemist, on Keskkonnaametil metsateatise kontrollimiseksaega kuni 30 tööpäeva.Metsaomanik võib teha raieid ja uuendada metsa pärast lubava märkega metsateatiseKeskkonnaametilt tagasisaamist ning teha seda 12 kuu jooksul metsateatisekättesaamise päevast arvates. Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võibteha ka hiljem kui 12 kuu jooksul.Metsaomanik võib oma kinnistult ühe aasta jooksul raiuda ilma metsateatist esitamatakuni 20 tihumeetrit puitu, kuid mitte enam kui 3 tm metsamaa 1 ha kohtaselles metsaosas õigusaktiga lubatud raie korras.Kui metsa kohta ei ole kehtivaid inventeerimisandmeid, tohib sellisel viisilteha ainult sanitaarraiet, kuna “Metsaseaduse” § 11 lõige 42 nõuab uuendus-,harvendus- ja valikraie tegemiseks kehtivaid inventeerimisandmeid.Kui inventeerimisandmed on olemas, tohib raiuda aastas kolm tihumeetritpuitu hektari kohta, aga mitte üle 20 tm kinnisasja kohta sellise raievõttega,nagu rinnaspindalast, vanusest või diameetrist lähtuvalt “Metsaseaduse”alusel selles metsaosas teha võiks. Kaitsealadel peab raie olemakooskõlas lisaks “Looduskaitseseaduse” ja selle alamaktidega (kaitse-eeskiri).Kui mingis metsaosas on raie mingil põhjusel keelatud, ei tohi ka ilmametsateatiseta sealt puitu varuda.Metsateatise vorm ja esitamise tingimused on leitavad Keskkonnaameti koduleheltwww.keskkonnaamet.ee/teenused/metsandus-2/metsateatis/ ning SA Erametsakeskusportaalist www.eramets.ee/blanketid.10 Metsmik

teatisedRaieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatisRaieõiguse või metsamaterjali müüja ja raieõiguse või metsamaterjali ostja onkohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile müüdud või ostetud raieõiguse võimetsa materjali kohta ostu-müügitehingu teatise paberil või elektrooniliselt. Teatisesitatakse elektrooniliselt, kui sellel näidatakse enam kui kümme tehingut.Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel tuleb teatis esitada alati, sõltumatamüüdud kogusest. Teatist ei pea esitama, kui ostetakse või müüakse kuni 20 tihumeetritmetsamaterjali aastas. Kui müüdud metsamaterjali kogus ületab 20 tm,tuleb teatis esitada kogu müüdud metsamaterjali kohta. Oluline on jälgida, etdeklaratsioonile märgitakse õige metsamaterjali realiseerimise aeg.Teatis esitatakse müügi- või ostutehingu sooritamise kvartalile järgnevakuu 10. kuupäevaks.Teatise saab esitada:••väljastusteatega tähtkirjaga,••digitaalallkirjaga varustatud e-kirjaga või••e-maksuameti kaudu.Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatis on leitav SA Erametsakeskuskodulehelt www.eramets.ee/blanketid ning Maksu- ja Tolliameti koduleheltemta.ee/index.php?id=929.Muu dokumentatsioonEkspertiisMetsaomanik võib taotleda metsauuendusekspertiisi ja metsakaitseekspertiisi.Mõlemat ekspertiisi teeb Keskkonnaamet. Ekspertiiside tellimise ja tegemise korrakehtestab “Metsa majandamise eeskirja” § 22.Metsauuendusekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik vormikohase taotluse(MME lisa 4) Keskkonnaametile. Ekspertiisi alusel on metsaomanikul võimalikKasulikud teadmised metsa majandamiseks11

Metsa dokumentatsioontaotleda metsa uuendamise võtete rakendamise kohustusest vabastuse saamiseks,kui hukkunud metsaosal või raiesmikul esineb sobiva liigikoosseisuga, piisavataimede arvu ja ülepinnalise paiknemisega looduslik uuendus.Metsakaitseekspertiisi tellimiseks esitab metsaomanik Keskkonnaametilemetsa teatise metsakahjustuse kohta või vormikohase taotluse (MME lisa 4).Saadud info põhjal algatab Keskkonnaamet ekspertiisi:••ettekirjutise tegemiseks metsakahjustuste ärahoidmiseks ja leviku tõkestamiseks;••omanike nõusolekul piirangute kehtestamiseks, et vältida metsa liigsestkasutamisest puhkuseks ja vaba aja veetmiseks tekkida võivaidkahjustusi.Metsakaitseekspertiis tehakse metsaomaniku tellimusel:••tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatudulatuslike kahjustuste tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjelhalva tervisliku seisundiga metsas lageraie tegemiseks;••metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindala ja täiusegapuistu uuendamiseks.Taotlus metsauuendus- või metsakaitseekspertiisi tegemiseks loetakse kättetoimetatuks,kui:••esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;••tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus Keskkonnaametile allkirjavastu üle andnud;••esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilisekanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.Metsauuendusekspertiis ja metsakaitseekspertiis tehakse 20 tööpäeva jooksulmetsateatise, metsaomaniku taotluse, metsakahjustust käsitleva teabe või Keskkonnaametilttellimuse saabumisest arvates.Metsauuendus- või metsakaitseekspertiisi tegija võib ekspertiisi tegemise tähtaega12 Metsmik

teatisedajavahemikus 15. novembrist kuni 15. märtsini pikendada juhul, kui ekspertiisi tegemineei ole ilmastikuolude tõttu võimalik. Ekspertiisi tegemise tähtaja pikendamiseotsus saadetakse metsaomanikule 20 tööpäeva jooksul metsateatise, metsaomanikutaotluse, metsakahjustust käsitleva teabe või Keskkonnaametilt tellimusesaabumisest arvates, märkides ekspertiisi tegemise tähtaja pikendamise põhjusedning ekspertiisi tegemise aja.Metsakaitseekspertiis tehakse võimaluse korral kogu kahjustusalale korraga.Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi kohta vormistatakse arvamus, mis sisaldab:••ekspertiisi tegemise põhjuseid;••metsa seisukorra hinnangut;••eksperdi arvamust, metsakaitseekspertiisi korral soovitusi metsakaitsetöödetegemiseks.Taotlus metsa uuendamise või uuendamisvõtete rakendamise tähtajapikendamise kohtaKui looduslike tingimuste omapära, metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumisepõhjuste või õppe- ja teadustöö tõttu pole metsa uuendamise võteterakendamine esimesel kahel aastal pärast uuendusraiet või metsa hukkumistpõhjendatud, esitab metsaomanik Keskkonnaametile vormikohase taotluse(MME lisa 3) uuendamisvõtete rakendamise tähtaja pikendamiseks.Kui metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise, looduslike tingimusteomapära või metsaomanikust sõltumatute metsa hukkumise põhjustetõttu pole metsa uuenemine viie aasta kestel võimalik, esitab metsaomanikKeskkonnaametile esitatud vormikohase taotluse (MME lisas 3) metsa uuenemisetähtaja pikendamiseks.Metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja pikendamise taotlus loetaksekätte toimetatuks, kui:••esitaja on selle Keskkonnaametile allkirja vastu üle andnud;••tähtkirjaga saadetud taotluse on postiasutus Keskkonnaametile allkirjavastu üle andnud;••esitaja on selle edastanud isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilisekanali kaudu või digitaalallkirjastatuna.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks13

Metsa dokumentatsioonKeskkonnaamet kontrollib taotluses esitatud andmeid ning annab hinnanguuuendamisvõtete rakendamata jätmise ja nende rakendamise tähtaja pikendamisevõi metsa uuenemise tähtaja pikendamise põhjendustele.Keskkonnaamet teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohtaühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Otsuses näidatakse taotluse rahuldamisekorral uus metsa uuendamisvõtete rakendamise või metsa uuendamise tähtaeg,taotluse rahuldamata jätmise korral rahuldamata jätmise põhjused.Metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamisetaotluste üle peab arvestust Keskkonnateabe Keskus.VeoselehtMetsamaterjali veoks üleandmisel peab üleandja tõendama, et metsamaterjal tallekuulub. Vedaja peab selles veenduma. Metsamaterjali valdamise seaduslikkusttõendavateks dokumentideks “Metsaseaduse” § 37 alusel on:••raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise või muu eraõiguslik lepingvõi suulise lepingu sõlmimise korral kirjalik akt;••Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis;••isikut tõendav dokument.Kui metsamaterjali omanik ja vedaja on eri isikud, peab metsamaterjali vedajal,kui ta veab metsamaterjali väljaspool selle omaniku kinnistut avalikult kasutatavalteel, olema kaasas või vormistatud elektrooniliselt metsamaterjali sortimenti,kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht.Veoseleht vormistatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt.Elektrooniline veoseleht peab olema kättesaadav ja vajaduse korral välja trükitavmetsamaterjali omanikule, saajale ja vedajale. Riiklikule järelevalveasutuselepeab elektrooniline veoseleht olema kättesaadav riigi infosüsteemide andmevahetuskihiX-Tee kaudu.14 Metsmik

teatisedPaberil veoseleht vormistatakse kolmes eksemplaris, millest esimene kuulubmetsamaterjali omanikule, teine saajale ja kolmas vedajale. Kui metsamaterjaliomaniku, vedaja ja saaja isikud kattuvad, siis vormistatakse veoselehe eksemplarevastavalt tegelikult osalevate isikute arvule.Sellise metsamaterjali vedamisel, mille raiel ei eeldata metsateatise olemasolu(“Metsaseaduse” § 41 lõige 14), peab vedajal kaasas olema isikutja metsamaterjali päritolu tõendav dokument (“Metsamaterjali veoeeskiri,metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti ja müüdud või ostetud raieõigusevõi metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatisevorm ning veoselehe kohta esitatavad nõuded” § 4 lõige 3).“Metsaseaduse” § 41 lõike 14 kohaselt võib metsaomanik metsateatist esitamataraiuda kolm tihumeetrit puitu metsamaa 1 ha kohta raie korras, mis on selles metsaosasõigusaktiga lubatud, kuid mitte enam kui 20 tihumeetrit kinnisasja kohta aastas.Metsateatist ei esitata ka juhul, kui puit raiutakse mittemetsamaalt. Sõltuvaltomavalitsuses kehtestaud reeglitest, võib olla vajalik raie kooskõlastamine omavalitsusega.Igal juhul tasub enne raie alustamist mittemetsamaal võtta ühendustkohaliku omavalitsusega, mille territooriumil puid soovitakse langetada.Veoselehele peavad olema kantud järgmised andmed:••veoselehe number ja kuupäev;••metsamaterjali omaniku ja esindaja nimi, isiku- või registrikood, telefoninumberning aadress, esindaja korral esindusõiguse alus;••metsamaterjali valdamise alus: kui metsamaterjal on saadud raieõigusevõi metsamaterjali võõrandamise lepingu alusel, lisatakse ka võõrandamislepingunumber ja kuupäev, võõrandaja nimi, isiku- või registrikoodja aadress; kui metsamaterjali valdamise aluseks on metsateatis, siis lisataksemetsateatise number; muudel juhtudel lisatakse katastriüksusetunnus, millelt metsamaterjal pärineb;Kasulikud teadmised metsa majandamiseks15

Metsa dokumentatsioon••metsamaterjali veo lähtekoht (maaüksuse või laoplatsi nimi ja aadress) jasihtkoht (metsamaterjali saaja nimi ja sihtkoha aadress);••lähetatud metsamaterjali sortimendi kirjeldus ja kogus tihumeetrites;••veokijuhi nimi, isikukood, telefoninumber ning aadress;••veoki, haagise kasutamise korral ka haagise riiklik registreerimisnumber;••väljasõidu kuupäev ja kellaaeg;••vastuvõetud metsamaterjali sortimendi kirjeldus ja kogus tihumeetritesning vastuvõtmise kuupäev.Veoseleht vormistatakse iga koorma kohta eraldi. Ühe veoselehe alusel võib vedutoimuda siis, kui metsamaterjali veetakse samale saajale samast lähtekohast samassesihtkohta ning veoselehele märgitakse andmed kõikide selle veoselehealusel lähetatavate ja vastu võetavate koormate kohta ning kui vedu toimub kümnejärjestikuse kalendripäeva jooksul.Metsamaterjali omanik peab väljastatud veoselehtede kohta arvestust.Metsamaterjali omanik ja saaja säilitavad veoselehte pärast vedu 7 aastat.Metsamaterjali veoseleht on leitav SA Erametsakeskuse portaalist:www.eramets.ee/blanketid16 Metsmik

Hinnainfo 17Metsamaterjali hinnad on pidevas muutumises. Hinnad erinevad sõltuvalt puuliigist,lõigatud sortimendist ning puidu kvaliteedist. Eri kokkuostjad vajavaderinevat metsamaterjali ning seetõttu on otstarbekas alati enne metsa lõikamistuurida, millist puuliiki ja millises pikkuses vajatakse.Üldise ülevaate eri metsavarujate hindadest leiab ka SA EMK koduleheltwww.eramets.ee/muugikanalite-andmebaas.Ümarpuidutöötlejate andmebaasi on koondatud üle 300 ettevõtte, mis tegelevadväga erineval viisil (ümar)puidu kasutamisega: alustades mehhaanilisest töötlemisestkuni soojusenergia tootmiseni. Lisaks sellele on ära toodud valik ettevõtteid,kes tegelevad puidukaubandusega. Andmeid ettevõtete kohta on kogutuderi andmebaasidest. Pidevate muudatuste tõttu ei saa andmebaas garanteeridaandmete täielikku õigsust.Samas on leida ka metsatööstuse hinnainfo, mille koostajaks on OÜ Tark Mets,Heiki Hepner (www.eramets.ee/metsatoostuse-hinnainfo).Veebilehel register.metsad.ee/avalik/ on võimalus vaadata puidu kokkuostukohti.Nende vaatamiseks tuleb kaart suurendada maakonna tasemele ja lülitada vasakul“Kaardikihtide” menüüs sisse vajalik kiht.Jooksvat infot lepingupartnerite hindade kohta saavad keskühistu Eramets liikmeksolevad metsaühistud.Puidu impordi ja ekspordialast infot leiab ka Keskkonnateabe Keskuse koduleheltwww.keskkonnainfo.ee/main/index.php.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks17

Metsa dokumentatsioon18Toetuste taotlemine, kontaktidToetuste taotlemineToetused jagunevad riigisisesteks ja Euroopa Liidu (EL) toetusteks. Toetusi erametsaomanikeleon võimalik taotleda sihtasutusest Erametsakeskus (SA EMK) jaPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA).SA EMK toetuste nimekirja kuuluvad nii EL-i kui ka riigisisesed toetused on järgmised:Euroopa Liidu metsandustoetused on Eesti maaelu arengukava metsandusmeetmed,mida rahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist(EAFRD) ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest.EL-i toetused:••Natura metsa toetus (MAK meede 2.7),••metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetus (MAKmeede 1.5.1),••kahjustatud metsa taastamise investeeringutoetus (MAK meede 1.5.3),••metsatulekahju ennetamise investeeringutoetus (MAK meede 1.5.3).Riigisisesed metsandustoetused on riigieelarvest finantseeritavad toetused erametsanduseedendamiseks. Toetusi saavad erametsaomanikud ja metsaühistud.Toetatavad tegevused ja toetuste määr kinnitatakse igal aastal uuesti. 2012. aastatoetused on loetletud järgnevalt.Riigisisesed toetused erametsaomanikele:••nõustamise ja koolitamise toetus,••metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetus,••metsa uuendamise toetus,18 Metsmik

Toetuste taotlemine, kontaktid••pärandkultuuri säilitamise toetus,••metsamaaparandustööde toetus.Riigisisesed toetused metsaühistutele:••metsaühistu toetus.Muud riigisisesed toetused:••konsulentide kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus,••vääriselupaiga säilitamise toetus.PRIA toetused erametsaomanikele on:••nõuandetoetus (MAK meede 1.3),••metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus (MAKmeede 1.5.2),••põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetus (MAK meede1.8).KontaktidSA EMKAadress: Mustamäe 50, 10621 TallinnToetuste infotelefonid ja e-posti aadressid:Natura metsa toetus: 683 6058, 683 6064, natura@eramets.eeMetsameede: 683 6065, 683 6059, metsameede@eramets.eeRiigisisesed toetused: 683 6051, siseriiklik@eramets.eePRIA keskusAadress: Narva mnt 3, TartuPRIA investeeringutoetuste infotelefon: 737 7678E-posti aadress: info@pria.eePRIA registrite osakondAadress: Sõbra 56, TartuPRIA registrite osakonna infotelefon: 731 2311Skype: priaregistridRegistrite osakonna faks: 731 2301PRIA maakondlikud infotelefonid ja e-posti aadressid on leitavad aadressilwww.pria.ee/et/pria/teenindusbrood.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks19

Märkmed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .20 Metsmik

Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

Metsa dokumentatsioonMetsmikKasulikud teadmised metsa majandamiseksMetsmik