III osa - I-Taimekaitse

C-vitamiini sisalduse varasemate aastate määramised näitavad temaküllaltki suurt kõikumist sortide, kasvutingimustest ja kasutatud väetisnormidest.Kartuli tumenemise intensiivsus sõltuvalt C-vitamiini sisaldusest.C- vitamiini sisaldust määrati säilitusperioodil sortidelJäreldused1. C -vitamiini sisaldus suurendas kartuli toiteväärtust.2. Suurem C-vitamiini sisaldus pikendas mugulate kvaliteedi säilimist.3. Keedetud kartuli C-vitamiini sisaldus vähenes kevadeks olematuks.4. Enamike katses olnud sortide C-vitamiini sisaldus vähenes säilitamisel.5. C-vitamiini sisalduse kui antioksüdandi vähenemine põhjustas mugulateintensiivsemat tumenemist kõigil katses olnud sortidel.6. MUGULASAAGI KVALITEETI PARANDAVADAGROTEHNILISED VÕTTED6.1 KastmineEesti oludes puudub enamikel kartulikasvatajatel võimalus muldadetäiendavaks niisutamiseks ning selletõttu piirdub kartulitaimede kasv ja arengsademeteveest. Sagedased põuad kasvuperioodi esimesel poolel, mis valdavalton juunikuus, vähendavad väetiste kasutamist. Õigeaegne niisutamine lisabsaaki ja vähendab kvaliteedivigu. Kartuli kasvutingimused halvenevad, kuiproduktiivne veevaru langeb künnikihis alla 17 mm või suureneb üle 64 mm.Kartuli kasvuks ja arenguks vajalik niiskus on tagatud 20-25 mm produktiivseveevaru olemasolul.Kartuli veetarbe sõltuvus mullalõimisest on saviliivadel 370-390 mm, agaliivsavidel 300-320 mm kasvuperioodil. Varajase kartuli kasvatamisel võibkastmine põhjustada varasemat kartuli-lehemädaniku lööbimist. Katteloorieemaldamisel taimedelt on otstarbekas teha ennetav lehemädaniku tõrjeShirlaniga.6.2 Mugulasaagi kvaliteeti mõjutavad ilmastikutingimusedHilised kevadised öökülmad kahjustavad otseselt kartuli taimi, kuid enamkahjustuvad varajase kartuli taimed. Kõige hilisem öökülmade kahjustus on olnudEMVI kartulikatsetel Sakus 23. juunil, mil varajased ja keskvalmivad sordidõitsesid. Enam kannatasid varajased sordid. Taimede täielik taastumine toimus12-14 päeva möödumisel.Ka augustikuu lõpul või septembrikuu alguses esineb varajaste öökülma,mis põhjustab pealsete kahjustusi. Enam kahjustuvad nõgusatel reljeefidel jaturvasmuldadel kasvavad taimed. Fotol 40 on näha 01.09.03 esinenud öökülmatekitatud kahjustused. Vastupidavamad olid taimed nendel katsevariantidel, kuslehemädanikutõrje oli efektiivne ning taimed ei olnud haigustest nakatunud.58