III osa - I-Taimekaitse

Füsioloogiliselt vanad mugulad sisaldavad enam redutseerivaid suhkruid,mistõttu need mugulad või osa neist ei allu alati täielikule rekonditsioneerimisele.Mida madalam on säilitustemperatuur, seda rohkem neid koguneb.Redutseerivate suhkrute kogunemine algab kartuli pikaajalisel säilitamisel jubatemperatuuril 5 o C. Selletõttu on redutseerivaid suhkruid rohkem kevadepoole,alates märtsikuust. Kartuli kvaliteedist lähtuvalt ei tohiks redutseerivate suhkrutesisaldus ületada 0,3% ja üldsuhkrutesisaldus 1,0%. Suurem suhkrutesisaldusmõjutab negatiivselt tsipsi- ja friikartulite kvaliteeti, mida on selgitatud paljudeteadlaste poolt (Powers, 1995; Klaasje, 1987).5.3 NitraatidesisaldusKartulimugulad võivad sisaldada mitmesuguseid ebasoovitavaid ühendeidnagu nitraadid, solaniin ja pestitsiidide jäägid. Nende ühendite lubatud piirnormiületamisel keelatakse kartulipartii realiseerimine. Taimekasvatussaadustenitraatidesisalduse aktuaalsus on seotud vajadusega vähendada keskkonnaüldist saastatust. Toidu ja veega ei tohiks inimene ööpäevas omastada üle 300-320 mg nitraate.Ebasoodsa vegetatsiooni perioodi tõttu on nitraatidesisaldus tunduvaltsuurem. Läbiviidud katsete põhjal selgus nitraatide erinevus sortide lõikes, ollessuurem varajastel ja keskvalmivatel sortidel. Kuid ka väetamine suurematenormidega põhjustas nitraatidesisalduse suurenemist, seda isegi tasakaalustatudväetamisel.Kartuli keetmisel vähenes nitraatidesisaldus 4-5 korda.Tabel 12.Sordi ja väetamise mõju nitraatidesisaldusele 2003. aastalHilisem sort Van Gogh1. Kontroll (väetamata variant) 82,4 mg kg -12. Väetamisel N 100 P 40 K 170 119,0 mg kg -1Keskvalmiv sort Helena1. Kontroll (Väetamata variant) 11,1 mg kg -12. Väetamisel N 100 P 40 K 170 90,3 mg kg -1Varajane sort Gunda1. Kontroll (Väetamata variant) 61,1 mg kg -12. Väetamisel N 100 P 40 K 170 55,7 mg kg -1Standardsort Agria , mille nitraadisisaldus oli 34,3 mg kg -1 . Uuel sordil Maret olinitraatidesisaldus 48,5 mg kg -1 .55