III osa - I-Taimekaitse

5. KEEMILINE KOOSTIS KVALITEEDI MÕJUTAJANAMugulate keemiline koostis sõltub eelkõige kasvatamiseks valitud sordist jakasvutingimustest. Kasvutingimustest mõjutavad muld, kasutatud väetised,kasvuaegseid haigusi ennetav tõrje, mugulate valmivuse aste koristusajaks.(Burton, 1982; Tartlan, 2002).5.1 KuivainesisaldusKuivanesisaldus on kartulil on üheks määravamaks kasutusomaduseks.Selle alusel eristatakse laua-, frii-, tsipsikartulit. Kartulisaagi sihtotstarbeliselkasvatamisel on otstarbekas määrata mugulate kuivainesisaldust ja sellemoodustumist juba enne kasvuaja lõppu. Eriti oluline on see siis, kuimugulasaaki kasutatakse kas tsipsikartulite või friikartulite valmistamiseks.Põhjuseid on siin mitu: kuivaine kõrgemal sisaldusel on tooted ülemäärakõvad ja puised ja vähemal sisaldusel jäävad pehmeks ning imavad endasseliiga palju õli. Enamikes maades on kartuli kuivainesisalduse alusel kasutuseljärgnev jaotus:Lauakartuliks on sobivamad sordid, milliste kuivainesisaldus on 18-22%.Tsipsikartuliks on sobivamad sordid, milliste kuivainesisaldus on 22-24%.Friikartuliks on sobivamad sordid, milliste kuivainesisaldus on 20-24%.Tärklise tootmiseks eelistatakse võimalikult kõrge kuivainesisaldusega sorte.Väetamise mõju kuivainesisalduseleKartuli kvaliteetse mugulasaagi suurendamisel on nõuetekohane jatasakaalustatud väetamine Eesti oludes üheks sõlmküsimuseks. Traditsiooniliselton taludes kasutatud kartuli väetamiseks orgaanilist väetist. Selle kasutamine onodavam mineraalväetiste kasutamisest ning orgaaniline väetis on oluliseks mullafüüsikaliste ja füüsikalis-keemiliste omaduste parandajaks.Meie varasematest uurimustest on selgunud, et orgaanilise väetise mõjuolenes tema lagunemisastmest. Vähelagunenud orgaanilise väetise kasutamiselvähendasid väetisetükid hooldustööde kvaliteeti. Kuival kasvuperioodilebaühtlustus mullaniiskusrežiim ja kasvas tavalisest enam lõhedega mugulaid javähenes kaubanduslike mugulate osakaal. Seega sõnniku kasutamineorgaanilise väetisena on efektiivsem eelviljale antuna või kasutatunakomposteeritult.Kuna kartul omastab suurema osa vajalikest toitainetest kasvuperioodiesimesel poolel, siis on mugulasaagi kujunemise seisukohalt väga olulinetoitainete küllaldane olemasolu ja taimedele kättesaadavus juba kasvu algusestpeale. Sellega tagatakse suurem mugulasaak ja kõrgem kuivainesisaldus.53

EMVI põldkatsetes on kasutatud mineraalväetist Kemira Cropcare 10: 4:17 (NPK). Kvaliteedialased uuringud näevad metoodiliselt ette stabiilsekoostisega mineraalväetiste kasutamist.Väetamise mõju uurimisel kuivainesisaldusele, selgus läbiviidud katsetepõhjal, et kuivainesisaldus vähenes kõikidel katses olnud sortidel, kuiväetisnorme suurendati.Sordi Milva kuivainesisalduse vähenemine võrreldes kontrollvariandiga oli2,8%. Enamikel sortidel jäi see vahemikku 1,8-2,5%. Efektiivne kartulilehemädanikutõrje, mis tagas taimikule pikema aktiivse kasvuperioodi,suurendas kuivainesisaldust sordil Van Gogh kontrollvariandi suhtes 2,83%.Erinevus oli ka kasutatud fungitsiidide suhtes. Dithane kasutamisel suureneskuivainesisaldus 2,21%, Electise kasutamisel 2,82% ja Acrobati kasutamisel2,83%.Ekslikult on levinud arvamus, et kartuli-lehemädanikku pole vaja tõrjuda.Tõrje puudumisel kasvatame madala kvaliteediga mugulasaagi. Varakult tabanudkartuli-lehemädaniku puhul on mugulasaagis suurem nitraatidesisaldus jamugulad on latentselt nakatatud haigusetekitajatega.Järeldused:1. Kõrgema kuivainesisaldusega sordid lagunevad keetmisel, kuidlagunemine väheneb säilitamisel.2. Hästilagunevad sordid sobivad realiseerida hiljem, siis lagunevad nadvähem ja on kvaliteetsemad.3. Kasvuaegsete haiguste tõrjumisel saadakse suurema kuivainesisaldusegamugulasaak.4. Väetamine vähendab küll kuivainesisaldust, kuid taimede kasv ja saagimoodustumine on suurem ning kuivainesaak suurem.5.2 ÜldsuhkrutesisaldusKartuli kvaliteeti vähendab oluliselt suhkrute kogunemine säilitusperioodil.Säilitamisel ühesugustes temperatuuritingimustes (3-4 o C) olenes üldsuhkrukogunemine kõige enam sordist ja eelnenud kasvuperioodi tingimustest.Suhkrute ülemäärane sisaldus võib kartuli kvaliteeti vähendada säilitamisel jatalvisel perioodil müügiks ettevalmistamisel.Kartuli suhkrutesisaldus oli koristusjärgsel perioodil suhteliselt väike ja eimõjutanud kvaliteeti. Kui aga kasvuperioodil ei jagu piisavalt sademeid, on siiskisoodustatud suhkrute suurem moodustumine. TMKK-s tehtudanalüüsitulemustest selgus, et säilitusperioodi lõpul oli Jõgeva SAI sortidestüldsuhkrutesisaldus normipiires Antsul 0,92%, kuid Anti suhkrutesisaldus oli1,42%, ületades lubatud 0,42%. Laialtlevinud sordi Van Goghi suhkrutesisaldusoli 1,06-1,35%, olles samuti lubatust suurem kuni 0,35%. Sortide võrdlemiselkasvuperioodi pikkuse alusel selgus, et suhkruid kogunes enam varajasekasvurühma sortidel, milliste suhkrutesisaldus oli 1,67-1,71%. Keskvalmivatekasvurühma sortidest oli suurema suhkrutesisaldusega–1,62% Quarta.Suhteliselt ühtlase (0,91-1,18%) suhkrutesisaldusega oli sortidest Milva.54

Füsioloogiliselt vanad mugulad sisaldavad enam redutseerivaid suhkruid,mistõttu need mugulad või osa neist ei allu alati täielikule rekonditsioneerimisele.Mida madalam on säilitustemperatuur, seda rohkem neid koguneb.Redutseerivate suhkrute kogunemine algab kartuli pikaajalisel säilitamisel jubatemperatuuril 5 o C. Selletõttu on redutseerivaid suhkruid rohkem kevadepoole,alates märtsikuust. Kartuli kvaliteedist lähtuvalt ei tohiks redutseerivate suhkrutesisaldus ületada 0,3% ja üldsuhkrutesisaldus 1,0%. Suurem suhkrutesisaldusmõjutab negatiivselt tsipsi- ja friikartulite kvaliteeti, mida on selgitatud paljudeteadlaste poolt (Powers, 1995; Klaasje, 1987).5.3 NitraatidesisaldusKartulimugulad võivad sisaldada mitmesuguseid ebasoovitavaid ühendeidnagu nitraadid, solaniin ja pestitsiidide jäägid. Nende ühendite lubatud piirnormiületamisel keelatakse kartulipartii realiseerimine. Taimekasvatussaadustenitraatidesisalduse aktuaalsus on seotud vajadusega vähendada keskkonnaüldist saastatust. Toidu ja veega ei tohiks inimene ööpäevas omastada üle 300-320 mg nitraate.Ebasoodsa vegetatsiooni perioodi tõttu on nitraatidesisaldus tunduvaltsuurem. Läbiviidud katsete põhjal selgus nitraatide erinevus sortide lõikes, ollessuurem varajastel ja keskvalmivatel sortidel. Kuid ka väetamine suurematenormidega põhjustas nitraatidesisalduse suurenemist, seda isegi tasakaalustatudväetamisel.Kartuli keetmisel vähenes nitraatidesisaldus 4-5 korda.Tabel 12.Sordi ja väetamise mõju nitraatidesisaldusele 2003. aastalHilisem sort Van Gogh1. Kontroll (väetamata variant) 82,4 mg kg -12. Väetamisel N 100 P 40 K 170 119,0 mg kg -1Keskvalmiv sort Helena1. Kontroll (Väetamata variant) 11,1 mg kg -12. Väetamisel N 100 P 40 K 170 90,3 mg kg -1Varajane sort Gunda1. Kontroll (Väetamata variant) 61,1 mg kg -12. Väetamisel N 100 P 40 K 170 55,7 mg kg -1Standardsort Agria , mille nitraadisisaldus oli 34,3 mg kg -1 . Uuel sordil Maret olinitraatidesisaldus 48,5 mg kg -1 .55

5.4 TärklisesisaldusTärklis (C 6 H 10 O 5 ) on kartuli üheks tähtsamaks koostisosaks, misakumuleerub reservsahhariidina mugulatesse ja mida sünteesitakseamüloplastides. Tärkliseterad on küllalt suured ja mikroskoopilisel uuringulselgub, et nad on sortidel ka erinevad. Kartuli tärklise suurepärased füüsikaliskeemilisedomadused võimaldavad tema laialdast kasutamist toiduaine-, keemiatekstiili-ja puidutööstuses. Tärklis oma suure hügroskoopsuse tõttu moodustabkolloidlahuseid kuumas vees, mis jahtumisel tarretuvad ning moodustuvad geele.Levinud on tärklise kasutamine nn paksendina, mis aitab kondiitritoodetel,jogurtitel ja mitmesugustel pudingutel tagada püsiva struktuuri. Tärkliselahustuvust on võimalik suurendada, kui hüdrolüüsil vähendada temamolekulmassi. Selliselt töödeldud (modifitseeritud) tärklist kasutatakse viinerite,keeduvorstide ja sardellide lõigatavuse ja tugevdamise saamiseks.Tekstiilitööstuses kasutatakse valdavalt oksüdeeritud ja kationiseeritud tärklist.Kartuli tärklisesisaldust mõjutavad lisaks sordi geneetilistele omadustelekasvutingimused, nagu muld, väetamine, haiguste esinemine,agrometeoroloogilised tegurid.Tärklisesisaldus on sorditi erinev, olles suurem hilisematel sortidel,millised on pikema kasvuperioodiga. Põhjapool on tärklist vähem kui Kesk- jaLõuna–Euroopas Pikk päev mugulasaagi moodustumise ajal võib pidurdadatärklise moodustumist. Ka madalad temperatuurid aeglustavad tärklisemoodustumist.Kirjanduse andmeil oleneb tärklisesisaldus 21% vegetatsiooniperiooditemperatuuride summast,18% sademete summast, 15% päikesepaiste tundidest7% merepinna kõrgusest.Tärklisesisaldus varieerub ka sordi piires. Ühe ja sama sorditärklisesisaldus võib olenevalt mugula suurusest erineda 5-6% Oluline onkasvatada sorte, mis on küll kõrge tärklisesisaldusega, kuid veelgi olulisem on, ettärklis oleks kõrge teralisusega ning amüloosi ja amülopektiini optimaalsesuhtega. Niisugused sordid on Adretta jt.Katsetes määrati kartulimugulate hüdrolüütilist tärklisesisaldust neljal sordil.Analüüsitulemustest selgus, et sortidest oli see kõrgem Milval (18,1%) jamadalam Colettel (9,8%). Sõltuvalt väetamisest varieerus hüdrolüütilise tärklisesisaldus Milval 0,27%, Van Goghil oli varieeruvus 1,3%, Colettel 1,9%.5.5 C-vitamiini sisaldusVitamiinid on inimesele vajalikud hea tervise ja enesetunde tagamiseks. C-vitamiin (askorbiinhape) on vajalik organismi elutegevuses, on antioksüdant jatugevdab immuunsüsteemi. Soodustab tuberkuloosi, bronhiidi, osteoporoosi jthaiguste ravi. Toimib ka foolhappega koos kui verd tugevdava, ajurakkudetegevuse soodustajana ja ärrituvuse vähendajana.56

C-vitamiini vaegus on meie oludes suurem talvekuudel ja varakevadel.Sügistalvisel perioodil saadakse suur osa C-vitamiini kartulist, kuid talveperioodilon tema sisalduse langus kartulis suur ja organismi vajadus jääb katmata.C-vitamiin sisaldust peetakse kartulis suhteliselt kõrgeks, mistõttu onpaljudes maades just kartul põhiliseks tema allikaks. Ta on ka üks tähtsamaidvees lahustuvaid vitamiine. Tema suurem sisaldus on ka kartulile tähtis. C-vitamiini sisaldus on läbiviidud katsetes olnud sortide osas erinev, mõnelkasvuaastal on ka väetamine suurendanud C-vitamiini sisaldust, mida võistäheldada 2003. aasta mugulasaagis. C-vitamiini anioonrühm on tugevaksredutseerijaks ning antioksüdandina hoiab ära või tasakaalustab oksüdeerumistja pikendab mugulate püsivust kvaliteetsena ning ühtlasi suurendabtarbimisperioodi pikkust. C-vitamiini sisaldus väheneb, kui kasvuajal on niiskustvähe. C-vitamiini sisaldus on suurem, kui mugulad kasvavad ja valmivadsoodsates kasvutingimustes. Kuid analüüsidest on selgunud, et C-vitamiinisisaldus on juba mugulate moodustumise alguses küllalt kõrge. C-vitamiinikeskmine sisaldus on 15 mg% 100 g toormassi kohta.Et C-vitamiini jääks rohkem alles, kooritakse mugulaid hästi õhukeselt.Keetmisel laguneb C-vitamiini sisaldusest umbes 25%. C-vitamiini säilitamisekspannakse kartulid keema juba keevasse vette, külmas vees on rohkemhapnikku, mis põhjustab C-vitamiini lagunemist. Päevas peaksid naised saama55 -75 mg ja mehed 60 -100 mg C-vitamiini.Tabel 13. 2003. aasta mugulasaagi C-vitamiini sisaldus sügisesel määramisel.Hilisem sort Van Gogh1. Väetamata variant 9,2 mg%2. Väetamisel N 100 P 40 K 170 9,4 mg%Keskvalmiv sort Helena1. Väetamata variant 11,8 mg%2. Väetamisel N 100 P 40 K 170 13,9 mg%Varajane sort Gunda1. Väetamata variant 11,1 mg%2. Väetamisel N 100 P 40 K 170 12,6 mg/%Väetamine suurendas C-vitamiini sisaldust kõigis kolmel analüüsitudsordil. Enam suurenes C-vitamiini sisaldus keskvalmival sordil Helena,suurenemine 2,1 mg%, ka varajasel sordil Gunda suurendas väetamine C-vitamiini sisaldust 1,5 mg/%. Olulist erinevust ei olnud aga hilisema sordi VanGoghi väetamata ja väetatud variantide vahel. Võrreldes varasemate aastategaoli üldine C-vitamiini sisalduse tase 2003 aasta kartulimugulates keskmine.Agria C-vitamiini sisaldus oli 10,3 mg/% ja Maretil 8,1 mg/%.Väetamata variandi C-vitamiini sisaldus jäi 2003.aasta katsetes väiksemaks kuiväetamisel N 100 kg/ha koos tasakaalustad PK- normkogustega.57

C-vitamiini sisalduse varasemate aastate määramised näitavad temaküllaltki suurt kõikumist sortide, kasvutingimustest ja kasutatud väetisnormidest.Kartuli tumenemise intensiivsus sõltuvalt C-vitamiini sisaldusest.C- vitamiini sisaldust määrati säilitusperioodil sortidelJäreldused1. C -vitamiini sisaldus suurendas kartuli toiteväärtust.2. Suurem C-vitamiini sisaldus pikendas mugulate kvaliteedi säilimist.3. Keedetud kartuli C-vitamiini sisaldus vähenes kevadeks olematuks.4. Enamike katses olnud sortide C-vitamiini sisaldus vähenes säilitamisel.5. C-vitamiini sisalduse kui antioksüdandi vähenemine põhjustas mugulateintensiivsemat tumenemist kõigil katses olnud sortidel.6. MUGULASAAGI KVALITEETI PARANDAVADAGROTEHNILISED VÕTTED6.1 KastmineEesti oludes puudub enamikel kartulikasvatajatel võimalus muldadetäiendavaks niisutamiseks ning selletõttu piirdub kartulitaimede kasv ja arengsademeteveest. Sagedased põuad kasvuperioodi esimesel poolel, mis valdavalton juunikuus, vähendavad väetiste kasutamist. Õigeaegne niisutamine lisabsaaki ja vähendab kvaliteedivigu. Kartuli kasvutingimused halvenevad, kuiproduktiivne veevaru langeb künnikihis alla 17 mm või suureneb üle 64 mm.Kartuli kasvuks ja arenguks vajalik niiskus on tagatud 20-25 mm produktiivseveevaru olemasolul.Kartuli veetarbe sõltuvus mullalõimisest on saviliivadel 370-390 mm, agaliivsavidel 300-320 mm kasvuperioodil. Varajase kartuli kasvatamisel võibkastmine põhjustada varasemat kartuli-lehemädaniku lööbimist. Katteloorieemaldamisel taimedelt on otstarbekas teha ennetav lehemädaniku tõrjeShirlaniga.6.2 Mugulasaagi kvaliteeti mõjutavad ilmastikutingimusedHilised kevadised öökülmad kahjustavad otseselt kartuli taimi, kuid enamkahjustuvad varajase kartuli taimed. Kõige hilisem öökülmade kahjustus on olnudEMVI kartulikatsetel Sakus 23. juunil, mil varajased ja keskvalmivad sordidõitsesid. Enam kannatasid varajased sordid. Taimede täielik taastumine toimus12-14 päeva möödumisel.Ka augustikuu lõpul või septembrikuu alguses esineb varajaste öökülma,mis põhjustab pealsete kahjustusi. Enam kahjustuvad nõgusatel reljeefidel jaturvasmuldadel kasvavad taimed. Fotol 40 on näha 01.09.03 esinenud öökülmatekitatud kahjustused. Vastupidavamad olid taimed nendel katsevariantidel, kuslehemädanikutõrje oli efektiivne ning taimed ei olnud haigustest nakatunud.58

Foto 40.Külmakahjustusele olid vastupidavamad terved taimed.Kartuli-lehemädaniku nakkusega taimed kahjustusid täielikult.Kartulitaimede normaalset kasvu takistavad pikad kuiva- või vähestesademetega perioodid, samuti rahe ja kestvad sajuilmad. Kestvad sajuilmadpõhjustavad enamikel madalama reljeefiga kartulipõldudel liigset pinnavett, midaon raske ära juhtida pinnase tihenemise tõttu. Kartul on liigvee suhtes vägatundlik kultuur. Hapniku puudusel üle 8 tunni kahjustuvad mugulad oluliselt jahakkavad mädanema.6.3 Seemnekartuli eelidandamine aktiivse kasvuperioodi pikendajanaEelidandamisperioodi pikkus on läbiviidud katsetes olnud 4 nädalat.Sobivamaks temperatuurirežiimiks oli 16 o C 10 päeva jooksul ja valgustusajaga12 tundi. Iduotste väljatuleku järgselt alandati temperatuur 8-9 o C, millises hoitimugulaid 14-17 päeva valgustusajaga 8 tundi. Vastavalt seemnekartuli idanditemoodustumise kiirusele ja ülekasvamise vältimiseks alandati temperatuur 6 o C jahoiti selles kuni mahapanekuni. Pikema puhkeperioodiga sordid vajasideelidanemiseks pikemat perioodi. Produktiivvarte arvu suurendamise eesmärgilon katsetatud eelidandamist temperatuuril 22-24 o C ning saadi positiivne tulemusvähevarrelistel sortidel.59

Foto 41.Eelidandatud seemnekartul60

Foto 42.Idud on kasvanud liiga pikaks ja on näha Rhizoctonia solanikahjustus61

Foto 43.Seemnekartuli areng mullas62

6.4 Umbrohutõrje kui mugulasaagi kvaliteeti tagav kriteeriumViimastel aastatel on suurenenud põldude umbrohtumine vaatamata sellele,et umbrohtude arvukuse vähendamiseks on olemas soovituslikud agrotehnilisedja keemilised tõrjevõtted. Umbrohtude tõrjumist peetakse kartulipõldudelhädavajalikuks, sellega kaitstakse nii saaki kui kvaliteeti.Kvaliteedi vähenemine on väga laialdaselt seotud hariliku orasheinaga, millerisoomid kasvavad sageli mugulate sisse ja isegi läbi mugula. Ka on harilikuorasheinaga risustunud põldudel raskendatud vaheltharimistööd. Risoomidtakistavad mulla kuhjamist vaoharjale, mille tulemusel libiseb kartulipesa kattevmuld vaoküljelt ära. Pealsetel olevad haigusetekitajad jõuavad sademeteveegakiiresti mugulateni ja nakatavad neid. Tulemuseks on mugulatel pruunmädanikunakkus, osa mugulaid läheb roheliseks, osadel mugulatel tekivad antotsüaanistsisu plekilisus ja varajased öökülmad kahjustavad poolpaljaid mugulaid samuti.Seega umbrohtunud põllul on raske kasvatada konkurentsivõimelist kartulit.Kui kartuli kasvatamisel on viljavaheldus väike või kui ei järgita külvikorrasttulenevaid nõudeid, siis kujunevad välja kindlad kartulipõlde ohustavadumbrohud. Kartulipõldudel on enamlevinud harilik orashein, valge hanemalts,põldmünt, põldosi, põld-piimohakas.Foto 44.Tüüpilised kartulipõllu umbrohud63

Mida tuleb kartulipõldude umbrohutõrjel silmas pidada? Kas kartulikasvatamisel külvikorras omab kartul võrdset tähtsust teiste kasvatatavatekultuuridega või on kasvatamine suunatud kvaliteetse kartuli tootmisele?Esimesel juhul täidab kartul vaheltharitava kultuuri rolli ja tema kasvatamisel onvõimalik küllalt efektiivselt tõrjuda umbrohte. Kartul jätab endast maha praktiliseltumbrohupuhta põllu. Kui aga kartuli kasvatamine on suunatud kvaliteetse lauavõiseemnekartuli tootmisele, tuleb kartul maha panna võimalikultumbrohupuhtale põllule.Agrotehnilistest umbrohutõrjevõtetest omab tähtsust kõrrekoorimine.Keskmiselt kuni tugevalt umbrohtunud põldudel on otstarbekas teha sügiselkahekordne kõrrekoorimine. Sügiskünd tehakse kartulipõllu tarbeks varakult,mitte jätta novembrikuusse. Kui kasutatakse orgaanilist väetist, siis antakse seesügiskünni alla. Komposteerimata sõnnikus on väga palju umbrohuseemneid jasellise sõnniku mulda viimisel risustatakse põld nendega. Umbrohutõrjeseisukohalt on sügiskünni tegemiseks kõige sobivam kasutada pöördatra. Kuikünniviil teeb 180 kraadise pöörde, siis mattuvad umbrohujuured täielikult viilualla. Kahjuks tavalise adraga kündmisel ei toimu täielikku kattumist. Kui harilikorashein hakkab künniviilude vahelt välja kasvama, loetakse Põhjamaades kündebaõnnestunuks.Kui kartuli kasvatamiseks planeeritud külvikorra väli on liialt umbrohtunud,tuleks kavandada see väli mustkesaks, et teha seal intensiivset umbrohutõrjet.Kui on kujunenud probleemiks umbrohtudest põldosi, ka siis on soovitav jättakülvikorra väli mustkesaks. Põldosja esinemisel tehakse ka sügiskündi ja teisimullaharimisi sügavamalt, kuna tema juured võivad ulatuda künnikihistsügavamale.Kui sügiskünd on jäänud tegemata, siis vajadusel tehakse see kevadel.Niiskuse säilitamise eesmärgil küntakse, haritakse ja pannakse kartul mahavõimalikult minimaalse ajavahemiku vältel. Sellega hoitakse talvist niiskust jatagatakse mugulasaagi kvaliteet.Kevadel haritakse optimaalse murenemisniiskuse juures, millega hoitakse äramulla tihenemine. Tihenenud mullas hargnevad stoolonid ülemäära ja muguladkasvavad ebakorrapärase kujuga. Peale kartuli mahapanekut peaks esimenevaheltharimine toimuma 6-7-8 päeval ja mitte hiljem. Järgnevad vaheltharimisedumbrohtutõrjeks ja mulla kobestamiseks kui pealsed on kasvanud 7-10 cmkõrguseks ja 20-25 cm kõrguseks. Kui viirushaiguste probleeme ei ole, võibkasutada äestamist ökoäketega.Kui kartulipõld on keskmiselt kuni tugevasti umbrohtunud, siis onökonoomsem kasutada herbitsiide.Meie poolt läbi viidud kartulikatsetel oleme kasutanud umbrohutõrjeksherbitsiididest Titus 25 DF, Sencor WP 70 ja Agil 100 EC.Nende kasutamise valik umbrohtude tõrjeks olenes umbrohtumise astmest,agrometeoroloogilistest tingimustest ja hariliku orasheina rohkusest.64

2003. aastal oli hariliku orasheina tõrje tulemuslik Agili kasutamisel normiga 1,0 lha -1 . Kuna kartulitaimede tärkamine oli aeglane jaheda ja kuiva kevade tõttu jaharilik orashein tugevas kasvujõus, valiti pritsimiseks aeg, kui uued risoomid olidkasvanud 3-4 cm pikkuseks ja harilik orashein oli kasvanud 4-lehe faasi.Jahedama ilma tõttu liikus tõrjepreparaat aeglaselt ja pritsimisjärgselt saadiselletõttu mullata alles10. päeval.Sencor WP 70 kasutamisel on umbrohutõrje kõige efektiivsem. Kuid temakasutamisel tuleb väga täpselt arvestada mulla lõimisega, õhutemperatuuriga jamulla niiskusesisaldusega, kasvatatava sordi tundlikkusega tema toime suhtes.Enamus kartulisorte on selle herbitsiidi suhtes tundlikud, vähemtundlikud onJõgeva SAI sordid. Herbitsiidi normi on soovitatav kindlasti vähendada kartulikasvatamisel kergema lõimisega mullal ja kui valitsevad soojad ilmad. Parematulemuse oleme saanud tema 100 g lisamisel Titus 25 DF-ga pritsimisel. Titus 25DF kasutamiselKui on harilikku orasheina palju, siis on soovitatav alustada madalamanormiga, et nõrgestada umbrohtude ja teistkordsel pritsimisel kasutada kõrgematnormi. Titus 25 DF tõrjub umbrohte paremini, kui umbrohud on väiksemad,harilikul orasheinal kuni 3 lehte. Titus 25 DF toimib hästi ka kui eelnevmehaaniline umbrohutõrje ebaõnnestus.Foto 45.Kartuli katsepõllu äestamiseks kasutati ökoäket (vasakul äestatud)65

6.5 Sordivaliku kriteeriumidKartulikasvatajaid on alati huvitanud uute sortide turule tulek. Selletõttutoimubki intensiivne sordiaretus ja kartulisortiment on paisunud suureks.Kasvataja, kes on aldis uutele sortidele ja soovib neid kasvatada, peab endajaoks läbi mõtlema järgmised olulisemad küsimused:1. Lõppsaagi kasvuaja pikkus2. Mugulate suurus3. Mugulate kuju4. Kuivainesisaldus5. Sordi kasutussobivus6. Kvaliteedi püsivus säilitamisel7. Tarbimisperioodi pikkusKatsetööde metoodikaPõldkatsed viidi läbi EMVI Saku katsepõldudel. Katseala muld oli rähkne kamarkarbonaatmuld, mille lõimiseks oli saviliiv. Väetisvariante 6; kordusi 4.Katsepõllu mulla agrokeemilised näitajad olid järgmised:pH 5,3-6,3-6,8. Huumusesisaldus 2,3% ning fosfori- ja kaaliumisisalduskeskmised.Mahapanekuks kasutati eelidandatud seemnekartulit.Keemilised analüüsid TMKK laboratooriumis Tervisekaitse Kesklaboris.Mugulate välise kvaliteedi hindamisel kasutati EAPR hindamisskaalat66

Autor tänab Põllumajandusministeeriumi ja kõiki neid, kelle toelraamat valmis.Kasutatud kirjandus1. Anttila, K. 2003. Laadukasta varastoperunaa. Peruna, 3/03, 7-8.2. Burton, W. G. 1982. Sources of vitamins. Post-harvest physiology of foodcrops, pp. 11-16.3. Hannukkala, A. 1999. Ruttokesän jälkipuintia. Peruna 1/99, 20-21.4. Kangas, A., Hannukkala, A. ja Rahkonen, A. 2002. Perunalajikkeidenrutonkestävyydessä on eroja. Peruna 2/02, 16-17.5. Kari, M. ja Pakari, S. 2002. Keittokoe uudistui. Peruna, 1/02, 25-26.6. Klaasje J, Hartmans K. J. and C. D. Van Loon, 1987. Effect ofphysiological age on growth vigour of seed potatoes. 1. Influence ofstorage period and temperature on sprouting characteristics. PotatoResearch 30, pp. 397-409.7. Lõiveke, H., Paide, T., Tammaru, I. 1995. Taimekaitse käsiraamat. Tallinn:lk. 131-150.8. Pakari, S. 2002. Laikkeiden seitinkestävyydellä on eroja. Peruna 1/02, 16-17.67

9. Powers, J. R., Boylston, T. D. and Weller, K. 1995. Natural sproutinhibitors- what do treated potatoes taste like? Potato buyer`s referencequide. Washington: pp. 37-41.10. Radtke, W, Rieckmann, W., Brendler, F. 2000. Kartoffel. Krankheiten,Scädlinge, Unkräuter. 1-262.11. Rautio, E. 1999. Ruokaperunan laatu ongelmakesän jälkee. Peruna 1/99,17-18.12. Tartlan, L, 2002. Nõuded seemnekartuli kvaliteedile. Kartulikasvatus,koostanud Juhan Jõudu. Tartu, lk. 227-233.13. Tartlan, L 2002. Nõuded kartuli säilitamiseks. Kartulikasvatus, koostanudJuhan Jõudu. Tartu, lk. 467-470.14. Tartlan, L. 2002. Kartuli ja kartulitoodete kvaliteedinõuded ja kvaliteedihindamine. Kartulikasvatus, koostanud Juhan Jõudu. Tartu, lk. 525-533.15. Tartlan, L. 1989. Kartuli kvaliteedi muutustest. Teaduse saavutusi jaeesrindlikke kogemusi põllumajanduses. Kartulikasvatus 7, lk. 38-41.16. Tartlan, L. 2000. Varajast kartulit tasub kasvatada. Saku, lk.1-40.17. Tartlan, L. 2000. Kartulisordid. Saku,1-40 lk.18. Tsahkna, A. 1996. Kuivainesisaldus ja redutseeritud suhkrutesisalduspeamisedkrõbe- ja friikartuli kvaliteedi määrajad. AkadeemilisePõllumajanduse Seltsi Toimetised 1. Tartu, lk. 26-29.19. Tsahkna, A, Tartlan, L. 2000. Uus kartulisort `Piret`. AkadeemilisePõllumajanduse Seltsi Toimetised 11. Tartu, lk. 83-86.68